Raadioside 8 põhikanalit, see tähendab 8 üheaegset kasutajat, ei ole just suur arv. Võimalusi avardab käsisaatjate piiratud leviala. Suurim lubatud kiirgusvõimsus on 0.5W ja keelatud on kasutada lisaantenni. Teiseks võimalusi täiendavaks vahendiks on selektiivkutsungi kasutamine. Selektiivkutsung Selektiivkutsungit kasutades ei võta lähipiirkonnas samal sagedusel töötavad raadiod vastu teiste saatjate signaale, millele on programmeeritud erinev kood. CTCSS (Coded Tone Control Squelch System) ja DCS madalaid toone. Kodeerimisega tgatakse, et kasutaja kuuleb vaid oma gruppi kuuluvaid saatjaid. Selektiivkutsungi teiseks eeliseks on võimalus samal raadiokanalil sõltumatute kõnekanalite (alamkanalite moodustamine. Selektiivkutsung on raadiosaatjate lisavõimalus ja paigaldatud vaid kõrgemasse hinnaklassi kuuluvatele seadmetele. Selektiivsuskutsungiga jagatakse iga põhikanal 38 sõltumatuks alamkanaliks. Näide: Oletame, et suur...
2.Llukusrus 12 3.2.2 Mälu domineeriva "SET'' funktsiooniga Į2 3.2.3 MäĮu domineeriva "RESET,' funktsiooniga l3 4. Elektromagnetiga juhitavad pneumojaotid l5 4.l Pneumojaotite üldine ehitus 15 4.2 Yahetu juhtimisega elektromagnetiga pneumojaotid 11 4.3 Kaudse (võimerrdusega) juhtirnisega pneumojaotid Į9 5. EĮektromaņretid ja nende kommuteerimine 24 5.1 EĮektromagneti tÖöpõhimõte 24 5.2 AlalisvooĮu elektrornaņetid 24 5.2.lAlakisvooļumaņetite iseloomustrrs 25 5.2.2AlaĮisvoolumaņetitekomrnuteerimine 25 5.3 Vaheįduwoolu elektromagnetid 27 5 3.1 Vahelduwoolu magnetite iseloomustus 2g
kõrgeks. Olenevalt sellest, kas trigeri väljundis oleva dioodi teine ots on ühendatud toitepinge või maaga, ta kas süttib või kustub. Väljastades sellel aadressil vastavas andmejärgus 0-i, muutuvad trigeri olek ja valgusdioodi pinge vastupidiseks. Muidugi on igasse porti (ka lihtsasse) informatsiooni väljastamisel omad reeglid (näiteks millal ja kui tihti seda teha võib). Kommuteerimine. Arvuti porte võib koormata ainult närga vooluga umbes 10mA või nad põlevad läbi, aga kui siiski tahad suuremat voolu, tuleb kasutada transistor lülitust. me kaitseme porti, kuna kasutame teda väljundina 9 Kasutatud kirjandus: http://www.elion.ee/docs/misonpordid.html http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=71&Itemid=34 www.google.com
Kui gamma on võrdeline nulliga, siis vool on magnetvooga risti ning mootori moment on maksimaalne. Kui gamma on väiksem nullist, siis voolu faasivektor ennetab elektromotoorjõu faasivektorit ning vooluvektori pikikomponendi magnetvoog on vastassuunaline mootori ergutusvooga. Sama nähtus esineb alalisvoolumootori harjade pööramisel neutraalteljelt kõrvale kas pöörlemissuunas (kiirendav kommutatsioon) või pöörlemisega vastassuunas (aeglustav kommutatsioon). Voolu ennetav kommuteerimine magneedib mootori lahti, nõrgendab mootori summaarset magnetvoogu ja suurendab masina magnetvoogu ja momenti ning vähendab masina pöörlemiskiirust. Kokkuvõttes võib väita, et harjadeta alalisvoolumootori rootor pöörleb staatori poolt tekitatud magnetväljaga sünkroonselt nagu sünkroonmootori rootor, kuid antud juhul on staatori magnetvälja pöörlemiskiirus pooljuhtkommutaatoriga reguleeritav. Rootori võlli
ühendust, mis võimaldab nendevahelist voolu üleminekut. Detaile, mille kaudu toimub elektriline kontakt, nimetatakse kontaktideks. [2] Sõltuvalt kontaktosade omavahelisest liikumisest jaotadakse elektrilised kontaktid kolme gruppi: 1) Lahtivõetavad kontaktid - mis töö käigus omavahel ei nihku, vaid jäävad kindlalt fikseerituiks (näiteks polt- ja klemmühendused).[2] 2) Kommutatsioonikontaktid - millega toimub vooluahelate kommuteerimine (näiteks kontaktorite, lülitite, releede jms. kontaktid).[2] 3) Liugkontaktid milles üks kontaktdetail libiseb teise suhtes, kusjuures elektriline kontakt säilib (nt reostaatide kontaktid, elektrimasinate kommutaatorite harikontaktid).[2] Kuna kontakt on tähtis element, on kindlasti ülimalt oluline, et see oleks valmistatud korralikust materjalist, mis omaks vajalikke omadusi. Millised aga on need
vastava digitaalvõrgu jaama ahelate takistusega) on 4000 Oomi. Kas on võimalik ühendada sellisesse võrku terminaal, mille numbrivalimise skeem eeldab vooluringis voolu 8 mA, ja terminaali sisetakistus on 800 Oomi, põhjendage lühidalt. 10mA. Kogutakistus on 4800 oomi, pinge 48V, vool seega 10mA ja seega on v6imalik 63. Telefonivõrgu sõlmes kommuteeritakse kõnekanaleid. Millise abonendilt saadava info alusel ja milliste meetoditega toimub kommuteerimine? Kuidas valitakse telefonivõrgu sõlme numbrimaht? 64. Terminaalis on tekst mahuga 2000 sümbolit. Tekst saadetakse andmevõrku kasutades järjestikliidest. Bitikiirus on liideses 10 kbit/s. Valige liidese infoülekande parameetrid ja leidke teksti ülekandeaeg. 1 symbol=11bitti. Kokku 22000 bitti t=2,2s 65. Terminaalid ühendatakse koaksiaal kaabli kaudu. Koaksiaal kaabli sisendis on võimsus 10 W, kaabli sumbuvus on 0,02 dB/m. Leida
Nii sildu kui ka marsruutereid nim. sageli lüüsideks (gateway - OSI 4.-7.kihis). Mikroarvutivõrkudes tähendab lüüs siiski tüüpiliselt masinat ja tarkvara, mis pakuvad kõigile võrgu tööjaamadele tsentraliseeritud ava, mis viib võrgust välja. Lüüse nim. ka andmesideserveriteks. 11.Marsruutimine koosneb kahest põhilisest komponendist: optimaalse marsruutimistee kindlaksmääramine ja andmepakettide transport ehk kommuteerimine (switching). Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte kasutades marsruutimistabeleid (sisaldavad algoritmist sõltuvat mars.informatsiooni). Marsruutimisalgoritmide tüübid: 1*Lüli oleku (ehk lühima tee eelistuse) algoritmid paiskavad marsruutimisinformatsiooni kõigile võrgustiku sõlmedele, kuid iga marsruuter saadab marsruutimistabelist ainult osa, mis kirjeldab tema enda lülide olekut.
Lüüse nim. ka andmesideserveriteks. individual users connect to the ADSL transceiver (modem) over Ethernet Marsruutimine koosneb kahest põhilisest komponendist: optimaalse marsruutimistee kindlaksmääramine ja andmepakettide transport ehk kommuteerimine Wifi ruuter 22MHz võtab wifi enda alla. (switching). Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte kasutades marsruutimistabeleid (sisaldavad algoritmist Missuguse bitikiirusega jõuab digitv signaal kohale
Kas on võimalik ühendada sellisesse võrku terminaal, mille numbrivalimise skeem eeldab vooluringis voolu 8 mA, ja terminaali sisetakistus on 800 Oomi, põhjendage lühidalt. 10mA. Kogutakistus on 4800 oomi, pinge 48V, vool seega 10mA ja seega on v6imalik * Telefonivõrgu sõlmes kommuteeritakse kõnekanaleid. Millise abonendilt saadava info alusel ja milliste meetoditega toimub kommuteerimine? Kuidas valitakse telefonivõrgu sõlme numbrimaht? * Terminaalis on tekst mahuga 2000 sümbolit. Tekst saadetakse andmevõrku kasutades järjestikliidest. Bitikiirus on liideses 10 kbit/s. Valige liidese infoülekande parameetrid ja leidke teksti ülekandeaeg. 1 symbol=11bitti. Kokku 22000 bitti t=2,2s * Terminaalid ühendatakse koaksiaal kaabli kaudu. Koaksiaal kaabli sisendis on võimsus 10 W, kaabli sumbuvus on 0,02 dB/m
Arvutivõrgud - konspekt 1. Mitmekihiline arhitektuur Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Uks kornponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile (nt. transpordikiht rakenduskihile). Kõige madalam kiht on võrgukiht. Andmevahetus kahe osapoole vahel: Allikas - andmete genereerimine Saatja - teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule Edastussüsteem - transpordib signaali ühest kohast teise Vastuvõtja - võtab signaali ja teisendab arusaadavale kujule (ADM - analoog- digitaal muundur) Adressaat - kasutab saadud andmeid Saatja ja vastuvõtja peavad suhtlema samas keeles. Protokoll - reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. K...
Nii sildu kui ka marsruutereid nim. sageli lüüsideks (gateway - OSI 4.-7.kihis). Mikroarvutivõrkudes tähendab lüüs siiski tüüpiliselt masinat ja tarkvara, mis pakuvad kõigile võrgu tööjaamadele tsentraliseeritud ava, mis viib võrgust välja. Lüüse nim. ka andmesideserveriteks. 11.Marsruutimine koosneb kahest põhilisest komponendist: optimaalse marsruutimistee kindlaksmääramine ja andmepakettide transport ehk kommuteerimine (switching). Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte kasutades marsruutimistabeleid (sisaldavad algoritmist sõltuvat mars.informatsiooni). Marsruutimisalgoritmide tüübid: 1*Lüli oleku (ehk lühima tee eelistuse) algoritmid paiskavad marsruutimisinformatsiooni kõigile võrgustiku sõlmedele, kuid iga marsruuter saadab marsruutimistabelist ainult osa, mis kirjeldab tema enda lülide olekut
on leitav: U2n=4kTRw, kus w on ribalaius. Süsteemi ribalaiust suurendati 4 korda, milline on sellise uue sidesüsteemi maksimaalne bitikiirus, kui algselt oli ribalaius 1000 Hz ja S/N= 4096. Arvutus +- 10%!! 109. Start-stop liidese kaudu on vaja edastada sõnum 10000 baiti. Valige liidese parameetrid ja leidke ülekandeaeg, kui bitikiirus on 10000 bit/s. 110. Telefonivõrgu sõlmes kommuteeritakse kõnekanaleid. Millise abonendilt saadava info alusel ja milliste meetoditega toimub kommuteerimine? Kuidas valitakse telefonivõrgu sõlme numbrimaht? 111. Võrrelge 802.11b WLAN juurdepääsu tehnoloogiat GSM DATA juurdepääsu tehnoloogiaga 112. Võrrelge andmeülekannet RS-232 liidese kaudu keerdpaar Ethernet võrgus toimuva andmeülekandega. 113. Võrrelge dupleksandmeside tagamist juhtmepõhises telefonivõrgu abonentliideses ja GSM võrku kasutavas raadiokanalis 114. Võrrelge dupleksside tagamist juhtmepõhises telefonivõrgu abonentliideses ja GSM võrku kasutavas raadiokanalis. 115
Iga füüsiline objekt võib sisaldada ühte või mitut funktsionaalset objekti. Funktsionaalsed objektid on mitmesugused tegevused, mida täidavad füüsilised objektid. Nad võivad olla grupeeritud ühte füüsilisse objekti või hajutatud mitme sellise objekti vahel. Hajutamiseks tuleb teha funktsionaalsest objektist koopiad, mida saab siis rakendada erinevates füüsilistes objektides. Mõned enimkasutatavad funktsionaalsed objektid: · teenuste kommuteerimine SSF (Service Switching Function) ja kõnekutsungi juhtimine CCF (Call Control Function). Need on kaks sõltumatut funktsiooni, mida tavaliselt kasutatakse koos. SSF on liitmik, mille kaudu CCF ja teenuste juhtimine SCF omavahel andmeid vahetavad. Ilma sellise liitmikuta ei saa SCF juhtida CCFi. CCF juhib kõnekutsungit füüsilisel tasemel · kutse juhtimise agent CCAF (Call Control Agent Function) on liitmik, mille kaudu abonent võib
Iga füüsiline objekt võib sisaldada ühte või mitut funktsionaalset objekti. Funktsionaalsed objektid on mitmesugused tegevused, mida täidavad füüsilised objektid. Nad võivad olla grupeeritud ühte füüsilisse objekti või hajutatud mitme sellise objekti vahel. Hajutamiseks tuleb teha funktsionaalsest objektist koopiad, mida saab siis rakendada erinevates füüsilistes objektides. Mõned enimkasutatavad funktsionaalsed objektid: · teenuste kommuteerimine SSF (Service Switching Function) ja kõnekutsungi juhtimine CCF (Call Control Function). Need on kaks sõltumatut funktsiooni, mida tavaliselt kasutatakse koos. SSF on liitmik, mille kaudu CCF ja teenuste juhtimine SCF omavahel andmeid vahetavad. Ilma sellise liitmikuta ei saa SCF juhtida CCFi. CCF juhib kõnekutsungit füüsilisel tasemel · kutse juhtimise agent CCAF (Call Control Agent Function) on liitmik, mille kaudu abonent võib
aadressi. 27. Marsuutimine + Optimaalse tee valimine. Peab olema korrektne, õiglane, lihtne, stabiilne (üritab jagada ressursse nii, et ei tekiks ummikuid), veakindel, optimaalne ja efektiivne. Jõudluse kriteeriumid: lõikude arv( mitu võrgusõlme on teekonnas, number of hops), hind(maksuvus), viide(ajalisedviited), läbilaskevõime. Marsruutimine koosneb kahest põhilisest komponendist: optimaalse marsruutimistee kindlaksmääramine ja andmepakettide transport ehk kommuteerimine (switching). Kui andmepakettide transport on küllaltki triviaalne toiming, siis optimaalse marsruutimistee leidmine võib olla vägagi keerukas. Marsruutimistee kindlaksmääramisel kasutatakse mitmesuguseid erinevaid mõõte (algoritmisliste arvutuste resultaate, näiteks tee pikkust) või mõõtude kombinatsioone. Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte. Tee määramiseks kasutavad marsruutimisalgoritmid marsruutimistabeleid, mis sisaldavad
tihti vastandatud sildamisega, mis on üldises mõttes tegelikult sama asi. Põhiline vahe marsruutimise ja sildamise vahel on selles, et sildamine toimub OSI mudeli 2. kihis, kuna marsruutimine toimub 3. kihis. Sellise vahe tõttu on sildamisel ja marsruutimisel kasutusel kardinaalselt erinev informatsioon ning need protsessid toimuvad küllaltki erinevalt. Marsruutimine koosneb kahest põhilisest komponendist: optimaalse marsruutimistee kindlaksmääramine ja andmepakettide transport ehk kommuteerimine (switching). Kui andmepakettide transport on küllaltki triviaalne toiming, siis optimaalse marsruutimistee leidmine võib olla vägagi keerukas. Marsruutimistee kindlaksmääramisel kasutatakse mitmesuguseid erinevaid mõõte (algoritmiliste arvutuste resultaate, näiteks tee pikkust) või mõõtude kombinatsioone. Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte. Tee määramiseks kasutavad marsruutimisalgoritmid marsruutimistabeleid, mis sisaldavad
UDP-d kasutatakse lühikeste andmete edastamiseks. 20. Marsruutimine Optimaalse tee valimine. Peab olema korrektne, õiglane, lihtne, stabiilne (üritab jagada ressursse nii, et ei tekiks ummikuid), veakindel, optimaalne ja efektiivne. Jõudluse kriteeriumid: lõikude arv, hind, viide, läbilaskevõime. 9 Marsruutimine koosneb kahest põhilisest komponendist: optimaalse marsruutimistee kindlaksmääramine ja andmepakettide transport ehk kommuteerimine (switching). Kui andmepakettide transport on küllaltki triviaalne toiming, siis optimaalse marsruutimistee leidmine võib olla vägagi keerukas. Marsruutimistee kindlaksmääramisel kasutatakse mitmesuguseid erinevaid mõõte (algoritmisliste arvutuste resultaate, näiteks tee pikkust) või mõõtude kombinatsioone. Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte.
pingete lugemiseks. Algul pingestatakse alumine kiht X-suunas ja siis Y-suunas, siis loetakse pealmiselt kihilt koordinaadid. - Maatrikstakistuslik puuteekraan – ekraan jagatakse ridadeks ja veergudeks. Iga rida ja veerg on ühendatud pingeallikate ja anduritega ning kui kaks kihti puutuvad kokku, teeb kontroller kindlaks puutekoha. Võimaldab tuvastada mitut puudet, kui pingeallikad pole pidevalt ühendatud, vaid kommuteerimine toimub suurel sagedusel. Puude on võimalik nii palja käe kui ka kindaga või muu materjaliga. Tehnoloogia on odav ja pole määrdumise suhtes tundlik. Läbipaistvad kihid vähendavad pildi kvaliteeti. Painduv kiht võib kergesti viga saada, mis vähendab kasutusvaldkondi. Mahtuvuslik puuteekraan - Pindmahtuvuslikud puuteekraanid – puutepind kaetakse ainult ühelt poolt läbipaistva juhtiva kihiga. Ekraani nurkades on elektroodid, millega tekitatakse elektriväli,
hetkvärtus in suurem vastu elektromotoorjõu suurust. Induktiivsve koormuse korral tuleb arvestada alati kommutatsiooni nurgaga. Kui on tegemist aktiivlehega on olukord märksa lihtsam sest türistorid sulguvad toitepinge null hetkel. Eristatakse kahe sugust reguleeritava alaldi reziimi. Katkev voolu reziimi kus voolu impulsside vahel on paus ja pidev voolu reziimi kus implussid järgnevad vaheldult teineteisele, ning toimub türistori voolude ümber kommuteerimine. Tarbija seisukohalt on pidev voolu reziim soodsam sest pulsatsioon. Sest teise reziimi olemasolu määrav koormuse induktiivsus milleks võib olla ka sinna lisatud induktiivsus. Nagu selgus tekib induktiivse koormuse korral vaid alles siis kui teda läbiv vool saab hoide voolust väiksemaks. See tõttu pääseb väljundisse ka osa neg poolperioodi pingest. Kui on soov seda nähtust vältida lisatakse väljundisse üks diood. Kuna selle dioodi kaudu pinge lühistub.
Naaber saab siis otsustada, kas kasutab seda teed või mitte. BGP protokollis ei arvestata marsruudi leidmisel ainult lühimat teed, vaid määravaks võivad saada ka poliitilised ja majanduslikud põhjused (näiteks ei soovita teha marsruuti läbi konkurendi ASi). BGP teated liiguvad üle TCP protokolli. 38. Marsruuterid Marsruuterite kaks põhiülesannet on marsruutimisalgoritmide jooksutamine (RIP, OSPF, BGP) ning sissetuleva ja väljamineva lüli vahel datagrammide kommuteerimine (switching). Sisendpordi eesmärk on kõik sissetulevad datagrammid kinni püüda, leida datagrammi sihtaadressi järgi mälus olevast marsruutimistabelist sobiv väljundport ning saada pakett sinna edasi. Kui paketid saabuvad sisendisse kiiremini kui nende töötlemine aega võtab, siis jäetakse paketid mällu ootele (queueing). See tekitab viiteid ning kui mälu (puhver) täis saab, lähevad datagrammid kaduma. Ideaalsel juhul toimub pakettide töölemine võrgu kiirusel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
