materjal või valmistoode. Võib ohustada: - Inimese elu või kahjustada tervist, vara või keskkonda... nii sadamas käitlemisel, mereveol ja sisevetel vedamisel. 2) Meresõiduohutuse seadus Ohtlikku lasti veetakse: - SOLASe peatüki ning - MARPOL nõuete kohaselt. Ohtlikku lasti ei või laevale paigutada enne, kui kaptenile ja sadamakaptenile on üle antud ohtliku lasti deklaratsioon. NB! Ohtliku lasti deklaratsiooni esitamise kohustus on kauba saatjal või tema volitatud esindajal. 3) Meresõiduohutuse seadus Lasti saatja või tema volitatud esindaja vastutab lasti ohtlikkuse kohta käiva teabe õigsuse ja edastamise eest. Eesti sadamast lahkuva ohtliku lastiga laeva reeder, kapten või laevaagent peab enne lahkumist esitama Veeteede Ametile kehtestatud korras teabe laeva ja ohtliku lasti kohta. Ohutusnõunik Ohutusnõunik määratakse ohtliku veose autoveo, raudteeveo, siseveeteedel veo või sellega seotud ohtlike
paketi kontroll summa. Paketi nr ja järjekorra nr 3. Internet ( Interneti kith)- TCP kapseldus. Saatja IP, vastuvõtja IP, paketi suurus, kontroll summa 4. Link ( Lülikiht) 5. Physical ( Füüsiline) · Pakett kommunikatsioon- On informatsiooni lammutamine väiksemateks osadeks, et võrgust saatmine oleks efektiivsem ja töökindlam. Pakett kommunikatsioon võimaldab saatjal kontrollida kas vastuvõtja sai paketi kätte. Pakett kommunikatsiooni kasutatakse juhul kui tuleb tagad et admed kindlasti kohale jõuaks 2 · Voog kommunikatsioon - Informatsiooni saatmine ühe voona, saatja ei kontrolli kas vastuvõtja sai kõik andmed korralikult kätte. Saatja ei tunne huvi kas vastuvõtja sai kõik andmed kätte
aeglane Vähene paindlikkus Kõrged sadamamaksud Meresõidu ohutuse seadus Ohtlik last on pakitult või mahtlastina veetav kemikaal või kemikaalisisaldav toode, materjal või valmistllde- mis võib ohustada inimese elu või kahjustada tervist- vara- keskkonda- sadamas käsitlemist- mereveol- sisevetel vedamisel ohtliku lasti deklaratsiooni NB! Ohtliku lasti deklaratsiooni esitamise kohustus on kauba saatjal või tema volititatud esindajal Ohtliku lasti vedu ja ohtlikust lastist teavitamine Lasti saatja tema volitatud esindajal vastutab lasti ohtlikkuse kohta käiva teabe õigsuse ja edastamine eest. Eesti sadamast lahkuva ohtliku lastiga reeder, kapten või laevaagent peab enne lahkumist esitama Veeteede Ametile kehtestatud korras laeva ja ohtliku lasti kohta. Ohtliku lasti vedu ja ohtlikust lastist
juures suure au sees. Herakles valis viimase tee. Temast saigi ilusaim ja tugevaim mees kogu Kreekamaal, kes suuri asju korda saatis ja rahvale palju head tegi. Kord tapnud ta lõvi, kes karjale suureks nuhtluseks olnud ja ka palju inimesi surmanud. Siis veel üheksa peaga maol , Hüdral, kes inimestele ja karjadele väga hädaohtlik oli, löönud Herakles pead üksteise järel maha. Et aga iga pea asemel kaks uut kasvanud, siis lasknud ta oma saatjal tule teha ning põletanud tuletukiga mao veriseid kaelu, mille tõttu uued pead enam ei kasvanud. . Suurem töö, millega Herakles hakkama sai, oli kuninga lautade puhastamine sõnnikust. Seda polnud keegi hulga aastate jooksul teinud. Kuningas naeris, kui kangelane lõvinahas tema ette ilmus, lubades lauda puhastada üheainsa päevaga. Herakles ei mõelnud kaua. Ta kaevas kanali ja juhtis lähedalolevast jõest vee lauta. Ühe päevaga uhtis vesi lauda puhtaks.
välikeskkonnale. !1 Sidusrühma teooria: • Esmased - kliendid; töötajad • Teisased - huvigrupid Grunig’i neli suhtekorralduse mudelit: • Pressiagentide mudel - propaganda • Avaliku informatsiooni mudel - ühesuunaline; tõesus on oluline • Kahesuunaline asümmeetriline mudel - Võim on saatjal, eesmärgiks mõjutada vastuvõtjat nõustuma ja toetama organisatsiooni & tema otsuseid / tõekspidamisi jne • Kahesuunaline sümmeetriline mudel - Mõlema poolne mõistmise ideaal; mõlemad pooled valmis muutuma; põhjalikud uuringud. Strateegilise planeerimise mudelid: RACE ROPE Uurimistöö (research) Uurimistöö (research)
1. Saatekiri koostatakse kolmes algeksemplaris ning sellele kirjutavad alla nii saatja kui ka vedaja. Allkirjad võivad olla trükitud või asendatud saatja ja vedaja templitega, kui see on lubatud saatekirja koostamise koha riigi seadustega. Saatekirja esimene eksemplar antakse saatjale, teine on kaubaga kaasas, kolmas aga jääb vedajale. 2. Kui veetav kaup tuleb laadida mitmele sõidukile või seda on mitu liiki või see on jaotatud saadetisteks, on saatjal ja vedajal õigus nõuda saatekirja koostamist iga kasutatava sõiduki või kaubaliigi või kaubasaadetise kohta. Artikkel 6 1. Saatekiri peab sisaldama järgmisi andmeid: a) saatekirja kuupäev ja ta koostamise koht; b) saatja nimi ja aadress; c) vedaja nimi ja aadress; d) kauba vastuvõtmise kuupäev ja koht ning sihtkoht; e) saaja nimi ja aadress; f) kauba üldkasutatav nimetus ja ta pakendi liik, ohtlike kaupade puhul aga nende
jumalate ning inimeste juures suure au sees.Herakles valis viimase tee.Temast saigi ilusaim ja tugevaim mees kogu Kreekamaal,kes suuri asju korda saatis ja rahvale palju head tegi.Kord tapnud ta lõvi,kes karjale suureks nuhtluseks olnud ja ka palju inimesi surmanud.Siis veel ühekse peaga maol,Hüdral,kes inimestele ja karjadele väga hädaohtlik oli,löönud Herakles pead üksteise järel maha.Et aga ig apea asemele kakas uut kasvanud,siis lasknud ta oma saatjal tule teha ning põletanud tuletukiga mao veriseid kaelu,mille tõttu uued pead enam ei kasvanud..Suurem töö,millega Herakles hakkama sai oli kuninga lautade puhastamine sõnnikust.Seda polnud keegi hulga aastate jooksul teinud.Kuningas naeris,kui kangelane lõvinahas tema ette ilmus,lubades lauda puhastada üheainsa päevaga.Herakles ei mõelnud kaua.Ta kaevas kanali ja juhtis lähedalolevast jõest vee lauta.Ühe päevaga uhtis vesi lauda puhtaks.
· Suhelda oma valdkonna ettevõtetega · Erialamessidelt · Konverentsidelt · Seminaridelt · Ajakirjandus · Reklaam Informatsioon Kauba kiire ja õigeaegse liikumise aluseks on kindlasti informatsioon, mis veotellija käest saadakse. Sageli mõjutab info liikumine ka kauba liikumist. Ekspediitoril peaks olema veoprotsessi teostamiseks kauba kohta vähemalt samapalju informatsiooni kui kauba saatjal. Tihti unustatakse veotellimuses mõni oluline kauba või pakendi iseloomu puudutav märge tegemata. Sellisest "väikesest apsakast" võib aga lõppkokkuvõttes tulla sadadesse tuhandetesse kroonidesse ulatuv nõue ja lisaks rikutud suhted. Kombineeritud transport Kauba iseloomust tulenevate riskide vältimiseks nagu kergesti purunemine (nt. mööbel) kasutavad ekspediitorfirmad kombineeritud transporti. Teatavasti loksub ja väriseb rekka
avatud süsteem : keskendub rohkem välisasjadele, välistele suhtrühmade sisendile ja organisatsiooni väliskeskkonnale. sidusrühma teooria sidusrühm on grupp või indvidiid kes võib mõjutada või on mõjutatud läbi organisatsiooni eesmärkide saavutuste. gruning: suhtekorralduse neli mudelit pressiagentide mudel(propaganda), avaliku informatsiooni mudel(ühesuunaline, tõesus oluline),kahesuunaline asümmeetriline mudel(tasasiside, võim saatjal, oodatakse tagasisidet, a la saadame mingi info välja aga tahame ka teada mida inimesed sellest arvavad), kahesuunaline sümmeetriline mudel(tuntakse üksteist väga hästi, kui organisatsioon on saanud kriitilist tagasisidet on ta valmis end muutma, sisetunde põhjal midagi ei tehta, teevad põhjalikke uuringuid. mudelid, strateegili avalik arvamus onmingisugune arvamus ühest või teisest asjast mida paljud inimesed arvavad
UDP võimaldab otspunktide (defineeritud IP aadressi järgi) vahele olekuta ühendusi luua ehk UDPl ei ole erinevalt TCPst selgelt eristatavaid olekuid "suletud", "ühendamisel", "ühendatud". Kuna ühenduse olekut ei kontrollita. peab UDP 5 kasutama best-effort põhimõtet ehk koostatud pakett saadetakse välja ja loodetakse, et see jõuab kohale. Kui pakett mõnel põhjusel kohale ei jõua, ei ole saatjal võimalik seda protokolli tasemel tuvastada ja seetõttu ei toimu ka automaatset paketi uuestisaatmist. UDP ei kontrolli paketi kohale jõudmist. Samuti ei nummerda UDP saadetud pakette, mis tähendab, et paketid võivad sihtpunkti jõuda suvalises järjekorras ja neid ei ole võimalik hiljem protokolli tasemel järjestada. Samuti ei ole võimalik tuvastada olukorda, kui mingist paketist jõuab sihtpunkti mitu koopiat. UDP ei tuvasta ka
- vastutust välistavate piirangute olemasolu 43. Mis vahe on veo- ja ekspedeerimislepingul? Kaubaveolepingu puhul peab üks isik vedama teise isiku vallasasja sihtkohta ja andma selle üle kolmandale isikule ning saatja kohustub maksma selle eest tasu. Ekspedeerimislepingu puhul kohustub üks isik aga korraldama kogu veo teise isiku arvel, saatja kohustub maksma tasu ekspedeerijale. 44. Mis vahe on CIM ja SMGS konventsioonil? Erinevalt CIM-st lubab SMGS veolepingu muuta nii saatjal kui saajal. Selleks peab saaja esitama lisas 17 ettenähtud avalduse koos saatekirjaga 3. eksemplaris. 45. Mis vahe on Haagi-Visby ja Hamburgi reeglitel? Hamburgi reegel rakendab karmima vedajavastutuse, kui Haagi-Visby. 46. Millal loetakse Viini konventsiooni ja Võlaõigusseaduse järgi leping sõlmituks? Viini konventsiooni põhimõtete järgi tekib juriidiliselt siduv lepinguline suhe momendil, kui formaalset kirjalikku mõlema poole poolt signeeritud lepingut pole olemas. 47
töötaja raudtee ülesõidu kohal , Parvüleveo korraldaja sadamas , Parkimise korraldaja parklas , Tee töödega seotud isik , Suur või Lai veost saatev isik , Lasterühma saatja , Kiirabi brigaadi liige. Reguleerijale ja koolitajale esitatavad nõuded : Reguleerijal peab on märgu või vormi riietus . Kiire loomulisel või lühiajalisel võib kasutada helkurvesti (ohutusvest). Reguleerija peab olema vähemalt 18 aastane , parklakorraldaja vähemalt 16 aastane , eriveose saatjal peab olema CE kategooria tunnistus . Reguleerijal peab olema B-kategooria juhi tervisetõend. Liikluspiirangud Avaliku kasutatava teeomanikul on õigus ajutiselt või alaliselt piirata sõidukite liiklemist lähutavalt massist teljekoormusest jne . Tee omanikud seaduse järgi on , riigimaanteel maanteeamet , kohalikul teel valla või linnavalitsus , taliteel talitee rajaja .Avalikult kasutatava teeomanik peab andma teavet liiklejatele kes seda vajavad ja teekasutus korraldus muutused
See võimaldab vähendada peale- ja mahalaadimiskulusid ning aega. l. Kauba pakendamisnõuded ei ole nii kõrged kui kauba transportimisel kaitsvate seinteta. m. Kauba riknemisoht väheneb. n. Kauba varastamine lukustatud konteinerist pole lihtne. o. Kindlustusega seotud kulud on teiste veoviisidega võrreldes suhteliselt väikesed. p. Konteineri kasutamine on suhteliselt kallis. q. Nii konteineri saatjal kui ka vastuvõtjal peavad olema konteineri käsitsemiseks sobivad seadmed. Huckepack veod r. Huckepack- veod esindavad kombineeritud vedude liiki, mida käsitletakse ühenduses raudtee vedudega. s. Huckepack- vedu on kombineeritud vedude alaliik, mille puhul liigub poolhaagis, täishaagis, autorong või vedukauto poolhaagisega osa veomarsruudist raudteel. t. Treilerid ja haagistega veoautod läbivad suurem osa veomarsruudist kinnitatuna
100 saajale; postipakk, mis antakse saatja poolt postiteenuse osutajale samaaegselt üle edastamiseks vähemalt 25 saajale. Kullerpostisaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk: mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava tunnuse alusel; mis edastatakse kulleriga kiirel ja usaldusväärsel viisil; mille saatjal on võimalus igal hetkel saada informatsiooni saadetise asukoha kohta selle teekonnal, sekkuda saadetise kättetoimetamisse ja vajaduse korral korraldada ümber selle edastamist. 11. Postisaadetised (kirisaadetis, postipakk, perioodiline väljaanne) 1. Kirisaadetis - on postiteenuse osutajale edastamiseks üleantud adresseeritud ning nõuetekohaselt pakitud ese või esemed. 2
mõjutavad füüsiline kohalolek, iga, sugu, rass, nahavärv, kehakeel, näoilmed, riietus. SMSi kasutajaid seevastu on tegeliku maailma inimesed, kes tunnevad üksteist ning jagavad enam-vähem ühist tausta. SMSid enamsti täiendavad, mitte ei asenda vahetut suhtlust. Piiratud mahu tõttu ei ole tingimata vaja kasutada muus suhtluses kohustuslikke algus- ja lõpuvormeleid, nt Lp kolleeg, hommikust, Tiina-kallis, no kuule, okei, mis siis ikka, nägemist. SMSi saatjal ei tarvitse kirjutada isegi oma nime, sest sellegi näitab telefon enamasti omal algatusel ära. SMS on hõivanud koha suhtlustüüpides, mis olid olemas ka enne seda, nt kohtumiste kokkuleppimine, aga on loonud ka uusi suhtlustüüpe- silmast silm kohtumisi ennetavad või neile järgnevad sõnumid( nt Oli hea rääkid. Head ööd! Pärast väikest suhete klaarimist). Telefonisuhtlus tagab visuaalse privaatsuse, SMS-suhtlus lisab sellele veel verbaalse privaatsuse
väliskeskkonnale Sidusrühma teooria Sidusrühm on grupp või indiviid, kes võib mõjutada või on mõjutatud läbi organisatsiooni eesmärkide saavutuste Esmased (kliendid, töötajad jne) ja teisased (huvigrupid) sidusrühmad Aktiivsed, passiivsed ja erilised siht- ja sidusrühmad Grunig: Suhtekorralduse 4 mudelit: Pressiagentide mudel propaganda Avaliku informatsiooni mudel Ühesuunaline, tõesus oluline Kahesuunaline asümmeetriline mudel Tagasiside. Võim saatjal, et mõjutada vastuvõtjat nõustuma ja toetama saatja organisatsiooni Kahesuunaline sümmeetriline mudel Üksteisemõistmise ideaal, dialoog. Mõlemad pooled valmis muutuma. Põhjalikud uuringud Mudelid; STRATEEGILINE PLANEERIMINE RACE mudel Uurimistöö (research) Tegevuse planeerimine (action planning) Kommunikatsioon (communication) Hindamine (evaluation) ROPE mudel Uurimistöö (research) Eesmärkide seadmine (objectives) Programmi elluviimine (programming) Hindamine (evaluation)
Kommunikatsiooni ülekoormamine inimesed ei jõua kõike vastu võtta ega kõigele reageerida. Palju jääb tähelepanuta, sest inimesed "lülituvad välja". Osa teateid jääb dekodeerimata. 1.3 Kommunikatsiooni parandamine organisatsioonis Teate järelkontroll lähtub eeldusest, et teadet võib alati, kui see vähegi võimalik, valesti mõista. Tuleb kindlaks teha, kas mõisteti õigesti! Tagasiside kasutamine annab teate saajale võimaluse vastata ja saatjal kontrollida, kas teade on kätte saadud ja sellele reageeritakse. Informatsioonivoo reguleerimine peab silmas ülekoormatuse vältimist, milleks kasutatakse kõrvalekalde printsiipi, mille järgi juhtidele teatatakse ainult olulised kõrvalekalded plaanist või normatiivist. Empaatia on võime kujutleda ennast teise inimese rolli, et mõista tema seisukohti ja emotsioone, mida kasutades saab kommunikaator ennustada, kuidas teadet tõenäoliselt dekodeeritakse.
sisaldab andmeid ja saadab paketi kanalisse. Vastuvõtja pool võtab paketi aluskanalist rdt_rcv(packet) kaudu, eemaldab andmed paketist ja saadab andmed ülemisse kihti deliver_data() kaudu. Rdt2.0 – töökindel andmeedastus üle bitierroritega kanali. Kasutatakse ACK-e (positive acknowledgments) ja NAK-e (negative acknowledgments). ACK-iga öeldakse, et sõnumist saadi aru, NAK palub saatmist korrata, kuna arvatavasti olid tekkinud mingid häired. See aitab saatjal teada, mis võeti korralikult vastu ja mis mitte. Rdt2.0 puhul on uuendusteks vea tuvastamine (bitierrorite tuvastamise jaoks kasutatakse UDP-d, millel olemas bittide kontrollsumma), vastuvõtja tagasiside (ACK, NAK) ja saatmise kordamine. Saatjal on kaks olekut – leftmost state, mille korral oodatakse ülemiselt kihilt andmeid (seejärel luuakse pakett koos UDP kontrollsummaga ja edastatakse see kanalisse), ja rightmost state, mille
töökindla andmeedastusprotokolli all ei pruugi olla töökindel (näiteks füüsiline - ja võrgukiht pole töökindlad). Edaspidi keskendume ainult ühesuunalisele andmeedastusele ja saatja ning vastuvõtja ning nende operatsioonide kindlaks tegemiseks kasutame FSM-i (Finite-State Machine). Rdt 1.0 see on suhteliselt triviaalne, sest me eeldame, et alumise kihi andmeedastus on töökindel s.t bite ei lähe kaduma, pakette ei lähe kaduma. Saatjal ja vastuvõtjal on erinevad FSM-d: Rakenduselt tulevad andmed. Saatja saadab andmeid alumisele kihile, vastuvõtja võtab vastu andmeid alumiselt kihilt. Rdt 2.0 realistlikum, sest alumise kihi andmeedastamisel ja vastuvõtmisel võib andmeid kaotsi minna. Et sellisel juhul hakkama saada on vaja ARQ (Automatic Repeat reQuest) protokolli. ARQ protokoll suudab: 1)Avastada vigasid (checksumi abil) 2)Vastuvõtja puhul suudab anda tagasisidet (ACKi ja NAKi näol) 3)Uuesti sooritada andmeedastust
ehk suhtlusahela, mille koostisosadeks on lisaks saatjale, sõnumile ja vastuvõtjale veel sõnumi kodeerimine, edastamine, vastuvõtmine, dekodeerimine, müraallikad (suhtlustakistused) ja tagasiside. Nende omavaheline toimimismehhanism on näidatud järgneval joonisel: Suhtlusahel Kodeerimine tähendab seda, et sõnumi saatja kodeerib ehk mõtestab oma mõtte teatud sümbolitesse, väljendades seda sõnades ja kehakeele abil. Kodeerimisel tuleb sõnumi saatjal silmas pidada sõnumi eesmärki. Millise vormi sõnum võtab, sõltub selle oskuslikust ,,vormimisest" saatja poolt ning sõnumi edastamisviisidest ehk -kanalitest. Sõnumi edastamiseks kasutatakse kas suulist või kirjalikku edastamisviisi ja kehakeelt. Suulise ehk verbaalse sõnumi edastamist täiendavad alati oluliselt mitteverbaalsed ehk kehakeele signaalid, mis väljendavad tundeid ehk emotsioone, suhtumist ehk hoiakut, täiendavad,
TTK TLI-11 3.12.2012 1.3 Informatsioon Kauba kiire ja õigeaegse liikumise aluseks on kindlasti informatsioon, mis veotellija käest saadakse. Sageli mõjutab info liikumine ka kauba liikumist. Ekspediitoril peaks olema veoprotsessi teostamiseks kauba kohta vähemalt samapalju informatsiooni kui kauba saatjal. Tihti unustatakse veotellimuses mõni oluline kauba või pakendi iseloomu puudutav märge tegemata. Sellisest "väikesest apsakast" võib aga lõppkokkuvõttes tulla sadadesse tuhandetesse kroonidesse ulatuv nõue ja lisaks rikutud suhted[6]. 1.4 Kombineeritud transport Kauba iseloomust tulenevate riskide vältimiseks nagu kergesti purunemine (nt. mööbel) kasutavad ekspediitorfirmad kombineeritud transporti. Teatavasti loksub ja väriseb veoauto üsna korralikult
Tekib vaba elektromagn. vonkumine, mis on sumbuv ja harmooniline. Thompsoni valem vonkeperioodi kohta: T=2LC , kus L=vonkeringi indukt, C kondeka mahuvus. Elektromagnetiline isevonkumine tekib vonkeringis, kuhu antakse perioodiliselt energiat juurde. Vonkuv susteem taiendab ise valisest energiaallikast oma energiavarusid. N: korgsagedusgenekas Korgsagedusvonkumiste saamine Tagasiside- Vastuvotjaks peaks olema samasuguste parameetritega avatud vonkering nagu saatjal. Vastuvotu vonkeringis toimub sobiva vonkumise eraldamine resonantsi abil. Omasagedusest erinevad vonkumised sumbuvad. Avatud vonkering Kondeka plaatide teineteisest kaugemale nihutamisel ja nende pindalade vahendamisel ning pooli pikemaks venitamisel (juhtmeks) vonkeringi sagedus suureneb. Suurenevad nii elektrivalja kadu plaatidel kui magnetvalja kadu poolis. Avatud vonkeringis on vaike induktiivsus ja mahtuvus, kuid suur korgesageduslik elektromagnetvali.
vastupidiselt eelnevaga. Tekib elekmag.vabavõnkumine, mis on sumbuv ja harmooniline.Selle period T=2LC, kus L=võnkeringi induktiivsus.(st Thompsoni valem) Elektromagnetiline isevõnkumine- Võib tekkida võnkeringis,kuhu antakse perioodiliselt energiat juurde (kõrgsagedusgenekas) ehk võnkuv süsteem täiendab ise välisest allikast oma energiavarusid.Kõrgsagedusvõnkumiste saamine- Tagasiside- vastuvõtjaks peaks olema samasuguste parameetritega avatud võnkering nagu saatjal. Vastuvõtu võnkeringis toimub sobiva võnkumise eraldamine resonantsi abil. Sellest erineva sagedusega võnked sumbuvad.Avatud võnkering- kui liigutada kondeka plaadid kaugemale ja vähendada nende pindala ning venitada pooli sirgemaks(kuni juhtme saamiseni), siis võnkreringi sagedus suureneb. Suurenevad elektrivälja kaod platide vahel ja magnetväljakaod poolist. Tekib avatud võnkering,mis on väikese induktiivsuse ja mahtuvusega,kuid suure kõrgsagedusliku elektromagnetväljaga
digitaalmuundur Answer 4 Paralleelneandmee andmevahetus toimub tsuklitena dastus Answer 5 sünkroonne viis arvude esitamiseks ainult kahe numbri 0 ja 1 abil andmevahetus Answer 6 sisendile antakse analoogsignaal ja valjundil saadakse digitaalsignaal Asünkroonne andmevahetus Answer 7 8 : 1,00 Kuidas organiseerida andmevahetust saatja ja vastuvõtja vahel kui saatjal on kasutada üks lüliti ja vastuvõtjal lamp? Kas on vaja veel täiendavaid sideliine ja kui on siis milleks? : a. Asünkroonse andmevahetuse korral pole lisaliine vaja b. Sünkroonse andmevahetuse korral on vajalik sünkroniseerimisliin c. Sünkroonse andmevahetuse korral pole lisaliine vaja d. Asünkroonse andmevahetuse korral on vajalik sünkroniseerimisliin 9 : 1,00 Seadke laused vastavusse
on Sinu poolt soovitud ajal antud regioonis ning kellel on võimalus kaup ära tuua Sulle sobival ajal ja Sulle sobivasse kohta. INFORMATSIOON Kauba kiire ja õigeaegse liikumise aluseks on kindlasti informatsioon, mis veotellija käest saadakse. Tihti mõjutab info liikumine ka kauba liikumist. Ekspediitoril peab olema veoprotsessi teostamiseks kauba kohta vähemalt samapalju informatsiooni kui kauba saatjal. Tihti unustatakse veotellimuses mõni oluline kauba või pakendi iseloomu puudutav märge tegemata. Sellisest “väikesest apsakast” võib aga lõppkokkuvõttes tulla kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuv nõue ja lisaks rikutud kliendisuhted. MILLINE ON VEDAJA ÜLESANNE? Vedajad on transpordiettevõtted kes omavad autosid ja kes konkreetselt kauba punktist A punkti B toimetavad.
2. Kodeerimine 3. Edastamine 4. Vastuvõtt 5. Dekodeerimine 6. Aktsepteerimine 7. Kasutamine 8. Tagasiside Joonis1. Suhtlusahel 2 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru Kodeerimine tähendab seda, et sõnumi saatja kodeerib ehk mõtestab oma mõtte teatud sümbolitesse, väljendades seda sõnades ja kehakeele abil. Kodeerimisel tuleb sõnumi saatjal silmas pidada sõnumi eesmärki. Millise vormi sõnum võtab, sõltub selle oskuslikust ,,vormimisest" saatja poolt ning sõnumi edastamisviisidest ehk -kanalitest. Sõnumi edastamiseks kasutatakse kas suulist või kirjalikku edastamisviisi ja kehakeelt. Suulise ehk verbaalse sõnumi edastamist täiendavad alati oluliselt mitteverbaalsed ehk kehakeele signaalid, mis väljendavad tundeid ehk emotsioone, suhtumist ehk hoiakut, täiendavad, laiendavad ja
Logistika eesmärk on kauba-, materjali- ja infovoogude võimalikult efektiivne juhtimine, mistõttu vajab logistika efektiivne juhtimine integreeriva faktorina tõhusaid IT lahendusi. Logistika algab vajadusest mingi kauba või materjali teise geograafilisse punkti toimetamise järele. Juba enne saadetiste väljastamist vahetatakse logistikaahela lülide vahel mingi hulk infot – ekspedeerijat või vedajat tuleb informeerida kauba kaalust, mahust, käsitlemise eritingimustest. Samuti tuleb saatjal teatada kust kuhu saadetis toimetada, millal toimub laadimine, millised on tarnetingimused jms. Logistilise protsessi osapoolte vahel lepitakse kokku teenuste hind, tarneaeg ja -viis, vajadusel ka lisateenused. Saadetise sihtkohta toimetamise ajal saab tuginedes eelnevatele kokkulepetele vahetada infot saadetise asukoha ja staatuse kohta ning saadetiste ümberlaadimisest erinevatele transpordivahenditele ja liikidele.
T=2LC , kus L=vonkeringi indukt, C kondeka mahuvus. Elektromagnetiline isevonkumine tekib vonkeringis, kuhu antakse perioodiliselt energiat juurde. Vonkuv susteem taiendab ise valisest energiaallikast oma energiavarusid. N: korgsagedusgenekas Korgsagedusvonkumiste saamine Tagasiside- Vastuvotjaks peaks olema samasuguste parameetritega avatud vonkering nagu saatjal. Vastuvotu vonkeringis toimub sobiva vonkumise eraldamine resonantsi abil. Omasagedusest erinevad vonkumised sumbuvad. Avatud vonkering Kondeka plaatide teineteisest kaugemale nihutamisel ja nende pindalade vahendamisel ning pooli pikemaks venitamisel (juhtmeks) vonkeringi sagedus suureneb. Suurenevad nii elektrivalja kadu plaatidel kui magnetvalja kadu poolis
- Dekodeerimine – teabe muutmine arusaadavaks - Heakskiit – kui vastuvõtja on sõnumist aru saanud, on neil võimalus see heaks kiita või tagasi lükata - Teabe kasutamine – suhtlemise eesmärk, vastuvõtja võib infost loobuda, täita talle antud ülesanne, lükata oma tegevust edasi või teha midagi muud - Tagasiside - toimub juhul, kui teabe saaja vastab saatjale. Sellega sulgub infoahel. Tagasiside võimaldab sõnumi saatjal teada saada, kas see jõudis pärale ja võeti kasutusele. Suhtlemisvormid – suuline, kirjalik, visuaalne (joonised, skeemid). Kahepoolne suhtlemine on edukas kui endale selgeks teha, mida ja milleks. Täpsusta oma mõte ja viimistle sõnastus, hinda vastukaja ja jälgi teise inimese reageerimist. Suhtlemisbarjäärid: Keskkonnast tulenevad – müra sidekanalis (halb kuuldavus), keelebarjäärid (halb
valitsevast okupatsioonist. Samuti toetada eesti noorte tegevust, kelle sihiks on rahvuslik töö ja kasvatus, ning üldse korraldada abistamistegevust. Ühing Eesti Ühisabi Rootsis, kes töötab Punase Risti põhimõttel, annab abi päritoluga rahvuskaaslastele ja organisatsioonidele nii Eestis kui Rootsis. Ühingu Eesti Ühisabi Rootsis tegevuse võib jagadakolmeks: 1.Pakkide vahendamine alates 1955.aastast kuni augustini1984, mis saatjal kadus vimalus tasuda tollimaks 2.Eestlaskonna tegevuse toetamine väljaspool Eestit, peaasjalikult Rootsis,kuni aastani 1989 3.Aastast 1989 Eesti rahvaasutuste abistamine, peamiselt ravimite ja pruugitud haiglavarustustega. Eesti Punane rist Saksamaal. Teadaolevatel andmetel moodustati esimene Eesti komitee Saksamaal Gothas 5.aprillil 1945. Eesti konitee tööülesannetest seati esikohale hoolekanne. Komitee juhatajaks valiti Minna Koik. 22. augustil otsustas Eestu Komitee, et e'Punase Risti
samal viisil, kui ta ise 6.Heakskiit – kui vastuvõtjad on kättesaadud sõnumist aru saanud, on neil võimalus see omaks võtta või tagasi lükata, mõjutavad sõnumi täpsuse tajumine, saatja autoriteetsus ja teabe saaja tagamõtted 7.Teabe kasutamine – vastvõtja võib infost loobuda, täita talle antud ülesande, lükata oma tegevus edasi või teha midagi muud. 8.Tagasiside – toimub juhul, kui teabe saaja vastab saatjale, sellega sulgub infoahel, tagasiaside võimaldab sõnumi saatjal teada saada, kas see jõudis kohale ja võeti kasutusele Keskkonnast ja olukorrast tingitud: müra sidekanalis (halb kuuldavus, nähtavus, halb käekiri), keelebarjäärid (halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine), suhtlejate staatusevahed, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek Edastaja poolt loodud: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist, segane
et antud element ei anna välja täpselt ei 0 ega 1 nim ka (FLOAT = ujuv potentsiaal) kasutatakse seal, kus on siinisüsteem. Kui saatjad korraga „räägivad“ võib tekkida siinikonflikt (üks ütleb „1“ ja teine „0“), see on lubamatu. Kõik saatjad peale ühe peavad olema Hiz olekus (s.t üks saab korraga rääkida), seda määrab kontroller CE- chip enable, CS-chip select (mõlemad võrdselt kasutusel). Aadressi dekooder „lubab“ rääkida/infot edastada vaid sellel saatjal, mille aadress on dekooderi sisendil, kõik teised saatjad pannakse Hiz olekusse. Pilet 5 1. Pingejagur Pingejagur on lihtne lineaarne eletkriahel, mille väljundpinge on murdosa sisendpingest. R2 U2 = R 1+ R 2 x U1 2. Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused Vedelkristallid on piklike molekulidega orgaanilised ained, mis temperatuuri tõstmisel ei muutu tahkest olekust kohe vedelaks, vaid on laias temperatuurivahemikus (ca -10C kuni +70C ) vedelkristallilises olekus
5. Dekodeerimine on teabe muutmine arusaadavaks. 6. Heakskiit ehk aktsepteerimine: kui vastuvõtjad on kättesaadud sõnumist aru saanud, on neil võimalus seda omaks võtta või tagasi lükata. 7. Teabe kasutamine on suhtlemise eesmärk. Vastuvõtja võib infost loobuda, täita talle antud ülesande, lükata oma tegevuse edasi või teha midagi muud. 8. Tagasiside toimub juhul, kui teabe saaja vastab saatjale. Sellega sulgub infoahel. Tagasiside võimaldab sõnumi saatjal teada saada, kas see jõudis pärale ja võeti kasutusele. Suhtlemistõkked: müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne, keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist,
Rdt mudel – aste astmelt luuakse saatja ja vastuvõtja vahel turvaline andmeedastussüsteem. Selle loomisel arvestatakse ainult ühesuunaliste ühendustega ja selle graafiliseks kujutamiseks kasutatakse lõplikke automaate (FSM – finite state machines). Rdt 1.0 – suhteliselt triviaalne, sest eeldame, et alumise kihi andmeedastus on töökindel s.t bitte ei lähe kaduma, pakette ei lähe kaduma. Saatjal ja vastuvõtjal on erinevad lõplikud automaadid: Rakenduselt tulevad andmed. Saatja saadab andmeid alumisele kihile, vastuvõtja võtab vastu andmeid alumiselt kihilt. Rdt 2.0 – realistlikum, sest alumise kihi andmeedastamisel ja vastuvõtmisel võib andmeid kaotsi minna. Et sellisel juhul hakkama saada on vaja ARQ (Automatic Repeat reQuest) protokolli. ARQ protokoll suudab: 1) Avastada vigasid (checksumi abil)
23. TCP voo juhtimine Saatja ei koorma vastuvõtjad üle, saates liiga palju liiga kiiresti (Nt kallad bensiini ühest kanistrist teise ja paned lehtri vahele. Kallad sellise kiirusega, et lehter üle ei hakkaks ajama, muidu puhver umbes ja paketid lähevad kaduma). Selle jaoks on nt speed-matching, mis tagab selle, et saatja saadab andmeid sellise kiirusega, millise kiirusega vastuvõtja suudab neid lugeda. Et tagada flow control, sunnib TCP hoidma saatjal muutujat nimega “receive window,” mille abil on tal aimu sellest, kui palju on vastuvõtjas puhvriruumi. Kuna TCP on full-duplex, säilitavad mõlemal pool ühendust olevad saatjad selge vastuvõtuakna (receive window-i). Ütleme, et saatja A saadab midagi vastuvõtjale B (ehk A->B) LastByteRead - viimane baidinumber andmejadast, mis loeti puhvrist B-rakenduse poolt. LastByteRcvd - viimane baidinumber andmejadast, mis tuli võrgust ja istub nüüd puhvris B juures.
Samuti kasutatakse äritegevuses ka väga palju kirjalikku suhtlust. Kuid suulise suhtlemise eeliseks on kohese tagasiside võimalikkus, samas aga puudusteks see, et inimene ei pruugi kuulata korralikult ja tähelepanelikult ning seega jätta märkamata kõige olulisema. Ka võib kuulaja sõnumist mitte aru saada või lihtsalt selle unustada. /9/ Selleks, et sõnum jõuaks võimalikult täpselt ja muutmatul kujul inimeseni, kellele ta oli mõeldud, on vaja pingutusi teha nii sõnumi saatjal kui ka vastuvõtjal. Suhtlemine on nagu kahe-suunaline tee. See tähendab seda, et mitte ainult sõnumi edastaja ei pea seda tegema võimalikult lihtsalt ja täpselt, vaid ka sõnumi vastuvõtja peab olema valmis kuulama, aru saama ja meelde jätma sõnumit. Tihtipeale aga ongi suhtlemisel kõige suuremaks taksituseks halb kuulamine. /5/ Kuulamine sisaldab suuliste sõnumite vastuvõtmist teistele inimestelt. Lisaks verbaalsetele sõnumitele võtame vastu paralleelselt ka mitteverbaalseid
veovahendilt teisele. See on loonud ühendatud veona marsruudi valikuks uusi võimalusi; · konteinereid valmistatakse paljudes modifikatsioonides, mistõttu saab neid kasutada paljude erinevate toodete veol; · konteinerit on võimalik kasutada ajutise laona. Konteinerite kasutamise puudused: · konteinerit on suhteliselt kallis kasutada odavate kaupade transportimiseks; · saatjal ja vastuvõtjal peab olema konteineri tõstmiseks vajalik tehnika ( siirdetõstukid jms. seadmed); · konteineris ei tasu transportida väikesi kaubakoguseid, kui puudub võimalus nende koondamiseks suuremateks ühikuteks; · tühjade konteinerite tagastamine üürileandjale suurendab kulusid; · kui võrrelda konteinerite kasutamisaega, siis on konteinerite all kinni suhteliselt palju kapitali
võtta või tagasi lükata. Teabe kasutamine- on suhtlemise eesmärk. Vastuvõtja või infost loobuda, täita talle antud ülesande, lükata oma tegevuse edasi või teha midagi muud. Seega on see samm kahepoolses suhtlemises väga oluline. 1 Tagasiside- toimub juhul, kui teabe saaja vastab saatjale. Sellega sulgub infoahel. Tagasiside võimaldab sõnumi saatjal teada, kas see jõudis pärale ja võeti kasutusele. Suhtlemisel võivad ilmneda järgmised probleemid (23.09): · Suhtlemise käigus ilmnenud eriarvamused võivad võimenduda · Kui saadav info ei sobi kokku inimese väärtushinnangute või varasemainfoga, võib tekkida ebakõla · "Oma näo" säilitamise soov teiste arvustamise puhul. Kuna suhtlemisel osalevad inimesed, pole see üksnes infovahetus, vaid tuleb arvestada ka osapoolte tundeid ja taotlusi.
vektori algoritmi. Kaugus vektor vahetatakse kahe naabri vahel olemas ka Token ring, kus juht-saatja puudub. Seda nim. Token fikseeritud, andmed saadetaks püsiva voona. Analoogiline punkt- iga 30 sekundi järel vastuse sõnumi kaudu. Iga vastus passinguks. Seal liigub luba käest-kätte teatud aja tagant, st, et punkt ühenduse fikseeritud liinile Variable Bit Rate (VBR) - (advertisement) on kuni 25 võrgu sihtkohaga list. Kui 180 igal saatjal on vaid mingi aeg, kui kaua ta võib luba enda käes Garanteeritakse teatud kanalimaht, kuid andmeid ei saadeta võrselt. sekundi jooksul ei tule ühtegi teadet, siis see naaber loetakse hoida ja andmeid edastada. Token ringi puhul moodustavad Kasutatakse üldiselt kõne ja videokonverentside tarbeks. Unspecified surnuks. OSPF e avatud lühim tee esimesena. OSPF saatjad füüsilise ringi. Andmete saatmine toimub loa alusel
Võimalus on, et pakett rikneb ja kontrollsumma rikneb ja mõlemad klapivad ikkagi. See tähendab, et alati ei saa väita, et kui kontrollsumma klapib, et pakett oleks terve. Selleks, et avastada vigu on vaja kindlaid mehhanisme ja anda tagasisidet. Rdt 2.0 : Andmed tulevad rakendusele ja formeeritakse pakett. Nüüd pannakse paketile ka kontrollsumma juurde, sest tegemist ei ole nüüd ideaalse kanaliga. Siis saadetakse pakett teele ja nüüd läheb saatja teise olekusse ehk nüüd on saatjal kaks olekut: 1) ta on võimeline rakenduse käest võtma andmeid 2) ta ootab vastuvõtja käest kinnitust. Kui tuli vastuvõtja käest pakett ja tegemist on NAK-iga, siis tuleb pakett uuesti teele panna ehk toimib taas udt_sent ja pakett läheb uuesti teele ja oodatakse ACK-i. Kui tuleb pakett ja see on ACK, siis ta läheb teise olekusse ja on uuesti rakenduse käest võimeline järgmiseid andmeid vastu võtma. Vastuvõtja pool ootab andmeid ja kui tuli pakett ja ta ei ole korras,
Avaliku võtme krüptograafia kokkuvarisemiseks, kui juht-saatja peaks üles ütlema. Eelnev oli siis Polling süsteem. On olemas ka Token ring, kus juht-saatja puudub. töötab funktsioonide peal, mis on küllaltki lihtsalt arvutatavad kuid "raskesti" pööratavad. Seda nim. Token passinguks. Seal liigub luba käest-kätte teatud aja tagant, st, et igal saatjal on vaid mingi aeg, kui kaua ta võib luba enda 51.Autentimine käes hoida ja andmeid edastada. Token ringi puhul moodustavad saatjad füüsilise ringi. Andmete saatmine toimub loa alusel. Luba liigub Autentimisega tehakse kindlaks, et sõnum tuleb tõepoolest sellest allikast, millest see väidetavalt on teele pandud. Isiku kontrollimiseks mööda ringi ning kelle juures ta parajasti on, saab saata
postiteenuse osutaja kasutab postisaadetise saajale kättetoimetamiseks. Transport ETV0120 43 Kullerpostisaadetised · Kullerpostisaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk: 1) mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava tunnuse alusel; 2) mis edastatakse kulleriga kiirel ja usaldusväärsel viisil; 3) mille saatjal on võimalus igal hetkel saada informatsiooni saadetise asukoha kohta selle teekonnal, sekkuda saadetise kättetoimetamisse ja vajaduse korral korraldada ümber selle edastamist. · Isik, kes osutab postiteenust, milleks ei ole vaja tegevusluba, peab sellest Konkurentsiametile kirjalikult teatama hiljemalt 10 päeva enne tegevuse alustamist. 9.05.2010 Transport ETV0120 44
modifitseeritud saatmise ajal ega selle järel. Interneti turvalisuse ohud: Pakettide pealtkuulamiseks on kaks võimalust: pealtkuulaja istub liinipeal või pealtkuulaja asub võrgusõlmes. Kuikeegi saab kätte võrgust võõrad paketid, on tal võimalik sealt kõike lugeda, ka paroole (ntx pop3 ja telneti puhul liiguvad paketid üle võrgu krüpteerimata kujul). Võimalik on ka pakettide saatmine nii, et paketi päises on teine IP aadress kui saatjal tegelikult, sel juhul vastuvõtja määrab saatjaks vale arvuti, mis võimaldab ühel arvutil teeselda, et ta on teine. Liigse paketi tulvaga blokeerida sõlmpunktid või vastuvõtja nii, et soovitud paketid ei tule läbi(Denial of service (DOS)). Kui rünnatakse pakettide tulvaga mitmest kohast, on tegemist "Distributed DOS'ga". Kokkuvõtlikult: Kasutatakse krüptograafiat (avaliku võtme ja sümmeetrilise võtme krüptograafia), autentimist,
ajal ega selle järel. Interneti turvalisuse ohud: Pakettide pealtkuulamiseks on kaks võimalust: pealtkuulaja istub liinipeal või pealtkuulaja asub võrgusõlmes. Kuikeegi saab kätte võrgust võõrad paketid, on tal võimalik sealt kõike lugeda, ka paroole (ntx pop3 ja telneti puhul liiguvad paketid üle võrgu krüpteerimata kujul). Võimalik on ka pakettide saatmine nii, et paketi päises on teine IP aadress kui saatjal tegelikult, sel juhul vastuvõtja määrab saatjaks vale arvuti, mis võimaldab ühel arvutil teeselda, et ta on teine. Liigse paketi tulvaga blokeerida sõlmpunktid või vastuvõtja nii, et soovitud paketid ei tule läbi(Denial of service (DOS)). Kui rünnatakse pakettide tulvaga mitmest kohast, on tegemist "Distributed DOS'ga". Kokkuvõtlikult: Kasutatakse krüptograafiat (avaliku võtme ja sümmeetrilise võtme krüptograafia), autentimist,
veona intermodaalsetes ahelates Konteinereid on palju erinevaid mudeleid, mistõttu on nad kasutatavad paljude erinevate toodete transpordiks olenevalt veose füüsikaliskeemilistest omadustest. Vajadusel saab konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinervedude probleemid Konteinerite kasutamine on suhteliselt kallis see annab tunda just odavate kaupade transportimisel Tehnilisi probleeme tuleb juurde nii konteineri saatjal kui vastuvõtjal peab olema konteineri käsitlemiseks sobivad seadmed Väikseid kaubakoguseid ei tasu konteineris transportida juhul, kui puudub võimalus saadetise ühildamiseks suuremateks kaubasaadetisteks. Tühjade konteinerite tagastamine nende üürijale tõstab põhjendamatult kulusid, need on süsteemi seisukohalt sekundaarse voo kulud. Konteineritesse investeeritav kapital on suhteliselt suur nende kasutamisega võrreldes.
kanalikihis. Token ringis on üks juht-saatja, kes jagab andmete edastamise luba teiste vahel korda-mööda, siis kui keegi küsib endale luba saata. Sellises süsteemis on oht kogu süsteemi kokkuvarisemiseks, kui juht-saatja peaks üles ütlema. Eelnev oli siis Polling süsteem. On olemas ka Token ring, kus juht-saatja puudub. Seda nim. Token passinguks. Seal liigub luba käest-kätte teatud aja tagant, st, et igal saatjal on vaid mingi aeg, kui kaua ta võib luba enda käes hoida ja andmeid edastada. Token ringi puhul moodustavad saatjad füüsilise ringi. Andmete saatmine toimub loa alusel. Luba liigub mööda ringi ning kelle juures ta parajasti on, saab saata. // ==> EHK token ring network - lubaringvõrk - Loahaldusprotokolli kasutav ringvõrk; milles arvutid on omavahel kaabliga ringitaoliselt ühendatud. Loaks (token) nimetatav lühike
kihis e kanalikihis. Token ringis on üks juht-saatja, kes jagab andmete edastamise luba teiste vahel korda-mööda, siis kui keegi küsib endale luba saata. Sellises süsteemis on oht kogu süsteemi kokkuvarisemiseks, kui juht-saatja peaks üles ütlema. Eelnev oli siis Polling süsteem. On olemas ka Token ring, kus juht-saatja puudub. Seda nim. Token passinguks. Seal liigub luba käest-kätte teatud aja tagant, st, et igal saatjal on vaid mingi aeg, kui kaua ta võib luba enda käes hoida ja andmeid edastada. Token ringi puhul moodustavad saatjad füüsilise ringi. Andmete saatmine toimub loa alusel. Luba liigub mööda ringi ning kelle juures ta parajasti on, saab saata. // ==> EHK token ring network - lubaringvõrk - Loahaldusprotokolli kasutav ringvõrk; milles arvutid on omavahel kaabliga ringitaoliselt ühendatud. Loaks (token) nimetatav lühike bitijada ringleb võrgus pidevalt ühes suunas ühelt
poliitpropaganda. · Einevuste kaudu toimub propaganda. · Hall: inimesed ei tõlgenda neile antud tekste ühteviisiisi. Kaob ära ettemääratud aspekt. · Halli käsiltus puudutab rohkem televisoooni. Kodeerimine ja dekodeerimine. Komunikatsiooni suhtel mille sees (de)kodeerimine aset leiab, on 3 faktorit: Saatja -> sõnum <- vastuvõtja o Sõnum on see, mille saaja kodeerib mingil viisil ja saatjal võib palju erinevaid huvisi olla. Saatja eleldab, et kui ta teeb sõnumi õigesti , siis saab vastuvõtja täpselt nii teha nagu ütleb. Probleem on selles, et vastuvõtjal on omad kaalutsed, vaatab, et ilus reklaam. · 3 tõlgenduse viisi, milel Hall välja toob: 1. Dominant ehk domineeriv sõnumi vastuvõtja saab kätte täpselt selle, mis sõnumisse on pakitud. 2
Venemaalt ja SRÜ riikidest raudteega Euroopasse on peamiselt järgmised probleemid: • piirijaamades tuleb vahetada vagunite alusvankrid (kulu on keskmiselt sama suur kui kauba ümberlaadimisel) • maksta tuleb tühja vaguni SRÜ riiki tagasitoimetamise eest, kui kauba saatjal ei ole kohe laadida kaupa, mille sihtkohamaaks on mõni SRÜ riik või Soome. Ühinenud Euroopas peetakse raudteevedude arendamist ja veomahtude suurendamist äärmiselt oluliseks. Juba praegu taotleb EL-i raudteepoliitika raudteede tegevuspõhimõtete üht- lustamist rahvusvahelises ulatuses
26 näidatud ajadiagrammi järgi. Jõudeolukorras on mõlema juhtsigaali nivoo kõrge. Hetkel t a, kui saatja on valmis andmete väljastamiseks, saadab ta küsitlussignaali RQ nivoo madalaks muutmisega vastuvõtjale andmevahetuspäringu. Signaali RQ nivoo jääb madalaks seniks, kuni vastuvõtja on valmis vastuvõttu alustama, teatades sellest signaali STROB viimisega madalale nivoole. Kui vastuvõtja on vaba, saabub vastus kiiresti. Kui aga vastuvõtja on hõivatud, tuleb saatjal oodata kuni vastuvõtja vabanemiseni. Kui saabub vastus (t 1), väljastab saatja (t 2) andmed liinile. Hetkel t 3 teatab ta signaali RQ viimisega kõrgele nivoole, et andmevahetus on alanud. Selle teate järel asub vastuvõtja andmete vastuvõtule ning hetkel t 4, kui vastuvõtt on lõpetatud, saadab ta sellekohase kviitungi - signaali STROB kõrgele nivoole viimisega, mis teatab saatjale, et andmed on vastu võetud ning hetkel t 5 lülitab vastuvõtja andmesiini välja.
annaabi.ee 
