OT grammatikal on kolm komponenti: 1) leksikon sisaldab süvavorme; ei ole keelespetsiifilisi piiranguid; peab olema minimaalne (st ei tohi sisaldada tuletatavat infot); leksikoni valitud info ei tohi mõjutada väljundit. 2) generaator genereerib kandidaadid 3) hindaja valib sobivaima kandidaadi; kitsenduste hierarhia; kitsendus peab olema tüpoloogiliselt põhjendatud. Olulised mõisted: 1) leksikaalne fonoloogia fonoloogiakitsendused on alati universaalsed 2) piirangud ehk kitsendused keelavad teatavate omadustega pindvormid 3) identsuskitsendus ustavuskitsendusi rikuvad need kandidaadid, mis pole identsed selle süvavormiga, millest nad on genereeritud 4) markeerimiskitsendus näiteks: ,,Üks silp ei tohi olla kinnine", ,,Iga silp peab algama konsonandiga", ,,Kõnetaktid peavad olema binaarsed" 3...
Kasutades graafilist lahendusmeetodit, leida tundmatute x 1 ja x2 sellised mittenegatiivsed väärtused, mis rahuldaksid järgmisi tingimusi: 3x1 - 2x2 - 6 x1 + x2 3 x1 3 x2 5 ja annaksid seejuures funktsioonile F = 2x1 + 2x2 võimalikult suure väärtuse. esimene kitsendus 3x1-2x2 >= -6|-1 -3x1+2x2'<'=6 x1 0 -2 tipu A koordinaadid x2 3 0 -3x1+2x2'='6 -x1+x2'='3 teine kitsendus x1+x2'>'=3 tipu B koordinaadid...
Aga see valguskvant häiriks paratamatult osakese rahu ning muudaks tema impulssi määral, mida pole võimalik ette näha. Mida täpsemalt õnnestuks meil määrata osakese asukoht, seda ebatäpsemini saaksime määrata osakese impulsi ja vastupidi. Osakese asukoha täpsel määramisel jääb osakese impulss täiesti määramatuks. Määramatuse printsiibi poolt seatud kitsendus ei sõltu osakese asukoha või impulsi määramise viisist vaid on paratamatu loodusseadus. Asi iseenesest on ju täiesti loogiline - selleks, et midagi tunnetada, peame me tunnetatavat objekti kuidagi mõjutama ja alles objekti vastumõjust saame teha vajalikke järeldusi, vahepeal on aga objekt meie mõju tõttu juba jõudnud muutuda. Aga ilma objekti rahu rikkumata ei saaks me temast midagi teada. Määramatuse printsiip tundub olevat...
-a. su¨gissemestril 3,5 AP 4 2-0-2 E S Dots. Lembit Pallas TTU¨ Matemaatikainstituut V-404, tel. 6203056 e-post: [email protected] K¨asitletavad teemad on toodud punktide kaupa. Neid punkte tuleb vaadelda ka kui kollokviumide ja eksami teooriak¨ usimusi. 1. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid 2. Funktsioonide liigitamine (paaris- ja paaritud funktsioonid, perioodilised funktsioo- nid, kasvavad ja kahanevad funktsioonid) 3. P¨o¨ordfunktsioon 4. Liitfunktsioon 5. Jada piirv¨aa¨rtus 6. Funktsiooni piirv¨aa¨rtus ¨ 7. Uhepoolsed piirv¨aa¨rtused 8. L~opmatult kasvavad ja l~opmatult kahanevad suurused 9. Piirv¨a¨artusteoreemid 10. L~opmatult kahanevate suuruste v~ordlemine 11. Funktsiooni pidevuse m~oiste. Tarvilik ja piisav tingimus funktsiooni pidevuseks 12. Elementaarfu...
Mida paremini valikut teev insener või teadlane tunneb materjale iseloomustavaid struktuur-omadus seaduspärasusi ja samuti ka erinevaid tehnoloogiaid materjalide töötlemiseks, seda parem on lahendus. 1.3. Materjalide klassifikatsioon. Teeme eelnevalt ühe piirangu antud kursuses käsitlemist leidvate materjalide mõistes. Antud kursuses leiavad käsitlemist vaid tahked materjalid, mitte aga gaasid ja vedelikud. Antud kitsendus on iseloomulik enamikele materjaliteaduse kursustele ja õpikutele ja võimaldab kursuses kompaktsemat materjali käsitlust. Põhilised materjaligrupid, mis leiavad käsitlemist on metallilised, keraamilised, polümeersed, komposiitsed ja pooljuhtmaterjalid (joonis 1-2). Antud jaotus ei põhine mitte ainult nendesse erinevatesse klassidesse kuuluvate materjalide keemilisel sidemel ja aatomstruktuuril (1, 2, 3) vaid sisaldab eristamise alusena ka mingile materjaliklassile...
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaaln...
Kinnisomand ulatub maatükiga püsivalt ühendatud ehitisele. Püsivaks ühendamiseks loetakse sissemüürimist, sissekaevamist või muud kestvat ja kindlat ühendamist maatüki pinnal või selle all. KINNISOMANDI KITSENDUSED Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata. Eraõiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta kinnisasja omaniku ja õigustatud isiku kokkuleppega. Kokkulepe kantakse kinnistusraamatusse asjaõigusena, eelkõige servituudina. Avalikõiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta või lõpetada ainult seaduses sätestatud juhtudel. Kitsenduste muutmine või lõpetamine kehtib kinnistusraamatusse kandmata.Kohtuotsuse või tehinguga...
2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents...
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka 180O < 180O ) on aga nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kusjuures x = rcos , y = rsin . Koordinaadid...
Ratsionaalne otsustusprotsess §2. Simulatsioon (modelleerimine) Modelleerimine on laiem mõiste kui simulatsioon. 4. Asukoha valimine. 1.1. Otsustamise olemus ja otsustusprotsessi elemendid Modelleerimine mudelite koostamine ja uurimine(analüüs). Mudel on töövahend. 4.1.Asukoha valimise strateegiad ja etapid Asukohavaliku ees seistakse siis, kui tootmine Otsustamise-tegutsemisviisi leidmine, probleemi lahendamise protsess ja tegevuse tulemus. Simulatsioon tegelikku olukorra modelleerimine, protsesside matkimine, immiteerimine, ei mahu olemasolevatesse raamidesse või on mujal tootmiskulud väiksemad. Strateegiad: Kolm aspekti: probleemi lahendamiseks vajalike tegutsemisvariantide ettevalmistamine, õppimine läbi tegutsemise. Mudelid:1.materiaalsed(füüsilised)ehk ain...
relat max, kui N=2k ja f(n)(x0)<0 2. relat min, kui N=2k ja f(N)(x0)>0 3. käänupunkt, kui N=2k+1. 17. Kitsendustega optimeerimine, kitsenduse efektid, statsionaarsete väärtuste leidmine, teist järku tingimused. Kitsendused on eritingimused otse valikmuutujatele. a) Kitsenduste efektid: Kitsenduste pealepanek opt ül-le tähendab teatud riiravate faktorite avastamistopt-e. Matemaatiliselt kitsendus tõmbab mäpi kokku. Mõistlikes ül-tes kitsenduste arv selline, et valikuvõimaluste arv on vähenenud, aga valiku võimalus in siiski säilinud. b) Stats-te väärtuste leidmine: Kui kitsenduste seos keerukas või kitsendusi rohkem, kitsendustes ilmutamata f-nid (muutujaid ei õnnestu elimineerida) tasub rakendada Lagrande'i (määramata kordajate) meetodit. Lagrande'i kordajate meetod: Eesmärk viia kitsendustega opt ül vaba opt-st lubavale kujule. Z=f(x;y), g(x;y)=c...
Kasvatas kloostriaias erinevaid taimi, mida ta oma katsetes tolmeldas ja tulemusi uuris (põhiliselt herneid). Kaheksa aasta jooksul uuris üle 10 000 hübriidtaime, põhiline tähelepanu 7 tunnusel. Need olid herneste kuju ja värvus, kaunade kuju ja värvus, õite asend taimedel ja värvus ning taime pikkus. MENDELI ESIMENE SEADUS Homosügootsete taimede ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. MENDELI TEINE SEADUS Monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspära suhtes. KATSE Ristas Osales üks geenipaar monohübriidselt Vanemate genotüübid Veendus AA ja...
Konsonandid võivad olla helilised või helitud (g, b, d, k, p, t, f, s, s, h, z, z). Konsonante on keeles rohkem kui vokaale. Konsonandi hääldamisel võib takistus olla osaline või täielik. Osaline tähendab, et osa õhku pääseb läbi ja täielik tähendab, et õhu vool on täielikult takistatud. Õhuvoolu täieliku sulgemisega häälikuid nimetatakse sulghäälikuteks. Ahtushäälikud on konsonandid, mille hääldamisel tuleb väike kitsendus , näiteks j, l. Häälduskoht Hääldusviis Sulghäälik Ahtushäälik Ninahäälik Huuled p, b m Alahuul- ülahambad v, f...
MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6...
Erilise kultuuriväärtusega asi kuulub riigile. · Igamine tekib siis, kui isik valdab heauskselt mingit asja 5 aastat nagu omanik. Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine: · Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega. (notariaalne) · Riik võib omandada kinnisasja ka hõivamisega. Kinnisomand ulatub maapinnale ja mõningal määral ka õhuruumile ja maapõuele. Kinnisomand ei ulatu ja enamikele maavaradele. (Kuld, nafta ei ole meie oma) Kinnisomandi kitsendus : · Kahjulikud mõjutused · Varisemisohtlik ehitus. · Keelatud süvendamine. · Vaate piiramine. · Servituudid liinid, tee, vesi. Piiratud asja õigusi on veel teisigi. · Reaalkoormatis. · Kinnisasja võib koormata selliselt, et selle omanik peab isikule, kelle kasuks see on seatud maksma tasu natuuras või rahas või tegema teatud tegusid. See ei pea olema kantud kinnistusraamatusse. · Hoonestusõigus. 1...
for(a=0; a
Arstiabi andmise kord Riigi Teatajates avaldatud seaduste ja määruste põhjal said politseiametnikud ja nende perekonnaliikmed arstiabi, arstimisabinõud ja vahendid tasuta. Riigi Teatajas nr 75 1930 avaldatud määruse põhjal muudeti arstiabi andmise korda. Ametnikel tuli arstirohtude, sidumisabinõude ja muude arstimisvahendite eest tasuda 20% arvest. Teine osa jäi riigi kanda. 1931.aasta Riigi Teatajaga nr 29 tehti uus kitsendus arstiabi saamise kohta, mis liigitas alates 20.aprillist 1931 ametnikud teenistustasu järgi 3 jaotusesse: 1. palgaga kuni 80 kr; 2. palgaga üle 80 krooni kuni 140 krooni; 3. palgaga üle 140 krooni. Arstiabi tarvitaja kanda jäi ambulatoorse ravi või raviasutuses ravimise korral: Teenistustasu kuni Teenistustasu üle Teenistustasu 80 krooni kuus 80 krooni kuni üle 140 krooni kuus...
Rohkem sporti, et paksuks ei läheks Küllastumine kaubad: Igal tarbijal on eelarve ja järelikult sellest tuleneb Võimalus tarbida, arvestades hindasid Uo(Io) X1 Eelarve kitsendus : XoPx+yPy=M (eelarve) X-kauba x kogus Y- kauba y kogus Px kauba x hind Py- kauba y hind Y=M/Py-(Px/Py)*X Siit on võimalik arvutada Y kogus, mis on võimalik osta vastavate kauba x koguste korral. Y Y=M/Py-Px/Py*x *B I/Py=M/Py Kõik punktid eelarvejoone peal näitavad seda,...
Vaimuliku seisuse esindajad olid paavst, piiskopid, kardinalid, diakonid, preestrid ja mungad/nunnad. Vaimulik seisus ja katoliku kirik olid nagu riik riigis. Nende suhtes kehtis eriline klerikaalne õigus, mis esitas vaimulikele mitmeid kohustusi ja kitsendus , nii ei tohtinud vaimulikku seisusse kuuluvad mehed abielluda ega omada perekonda. Seda nimetati tsölibaadi nõudeks, see kehtis esialgu ainult kõrgvaimulike ja munkade suhtes, aga XI sajandist laienes aga ka kihelkonnapreestritele ja teistele alamvaimulikele. Oma seisusest järglaste puudumise tõttu tuli uusi vaimulikke värvata ja koolitada teiste sisuste esindajate hulgast. Feodaalide poegadest tulid enamuses kõrgvaimulikud, talurahva lapsed pidid leppima alamvaimulike...
greenfield investment investeering nullprojekti cumulative kuhjunud, kogunenud, kumulatiivne stock aktsiakapital,(põhi)varu, tagavara; väärtpaber; fond, varuma amount kogusumma; kogus, hulk; summeerima; ulatuma financial intermediation finantsvahendus distribution jaotus, jaotamine, jagunemine; turustamine legal framework juriidiline süsteem apply taotlema, paluma; kasutama; vastama, sobima; käiku laskma restrictions kitsendus , kitsendama; piirang, piiramine; koduarest limitations piirangud, kitsendused; piiravad asjaolud repatriation ümberjagamine; ümber jagama, uuesti jaotama nõuded; vajadused; vajalikud asjad, vajalikud eeldused v requirements tingimused acquire omandama, soetama, hankima; üle võtma profits kasum; kasumit saama, tulu saama; tulu hankima proximity lähedus pursue taotlema, püüdlema; (plaani) järgima...