1. Kahendsüsteem ja selle teisendamine kümnendsüsteemi. Sümbolite arv ehk süsteemi alus p=2, sümbolid on 0 ja 1. Järkude kaalud vasakul pool koma on 2 0; 21; 22; 23 jne. Ning paremalpool koma 2-1; 2-2; 2-3; jne. Näide. Hakkame , pihta ja liigume vasakule (0 ei pea kirjutama) 100101,1012 = 1*20+0*21+1*22+0*23+0*24+1*25+1*2-1+0*2-2+1*2-3 =1+4+32+1/2+1/8=37+0,5+0,125=37,625 10 2. Kümnendsüsteem ja selle teisendamine kahendsüsteemi Sümbolite arv ehk üsteemi alus p=10 sümbolid on 0;1;2;3;....;9, järkude kaalud vasakul pool koma on 100; 101; 102; jne ning paremal pool koma 10-1; 10-2; 10-2 jne. Näide. 598,7410 = 8*100+9*101+5*102+7*10-1+4*10-2 Teisendamine 2'hend süsteemi. Täisarvu teisendamiseks kahendsüsteemi jagatakse seda süsteemi alusega ja jääk kirjutatakse kõrvale. Näide. 55 10->2 55:2 1 27:2 1 13:2 1 6:2 0 3:2 1 1 1 Vanemad järgud on allpool ja arv kirjutatakse vastusesse vasakult par...
Digitaaltehnika konspekt 1 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 2 Arvusüsteemid..................................................................................................................... 4 2.1 Kahend-, kaheksand-, kuueteistkümnendarvude teisendamine kümnendarvudeks.......4 2.2 Teiste arvsüsteemide arvude murdosa teisendamine kümnendarvu murdosaks...........5 2.3 Ülesanne 1.................................................................................................................... 5 2.4 Ülesanne 1a.................................................................................................................. 6 2.5 Ülesanne 1b.................................................................................................................. 6 Kümnendarvu teisendamine kahend-, kaheksand-, kuueteis...
...................................................21 4.3. Loogikafunktsioonide lihtsustamine Karnaugh’ kaartide meetodil....................22 5. Integraalsed trigerid.......................................................................................................23 5.1. NING-EI ja VÕI-EI................................................................................................23 Digitaaltehnika konspekt 2 5.1.1. Elementide aktiivsed ja passiivsed nivood......................................................23 5.1.2. Trigeri mõiste...................................................................................................23 5.1.3. Kasutatud tähised.............................................................................................23 5.1.4. Trigerite liigid..........................................................................
Mis on mikrokontroller? Mikrokontroller on ühte mikrokiipi mahutatud miniarvuti, mille abil saab sooritada loogikatehteid, arvutusi, juhtida seadmeid, töödelda andmeid. Mikrokontroller koosneb järgnevatest osadest: Protsessor - ALU (Aritmetic Logic Unit) - aritmeetika loogikaplokk - Käsudekooder - Aadressimälu Mälu - Programmimälu - Andmemälu (RAM) - EEPROM mälu Sisend/väljundplokk Lisaseadmed Mis on register? Milleks kasutatakse Microchip PIC mikrokontrollerite registreid PORTx ja TRISx ? Register on andmebaas .Mikrokontrolleri sisendeid ja väljundeid saab seadistada TRIS ja PORT registritega.TRIS registri iga bitt on seotud vastava järjekorra numbriga viiguga. Samamoodi on võimalik viikusid ka sisenditeks defineerida, kirjutades TRIS registrisse vastavate bittide väärtuseks 1. Sisendiolekut näitavad vastava PORT registri bitid. Mis on põhiprogramm ja milleks kasutatakse almprogramme? ...
...................................................21 4.3. Loogikafunktsioonide lihtsustamine Karnaugh' kaartide meetodil....................22 5. Integraalsed trigerid.......................................................................................................23 5.1. NING-EI ja VÕI-EI................................................................................................ 23 Digitaaltehnika konspekt 2 5.1.1. Elementide aktiivsed ja passiivsed nivood...................................................... 23 5.1.2. Trigeri mõiste...................................................................................................23 5.1.3. Kasutatud tähised.............................................................................................23 5.1.4. Trigerite liigid.........................................................................
TRIGERID (elementaarsed mäluelemendid) -- kahe juhtsisendiga trigerid: "trigger" "flip-flop" "latch" Trigerid on mäluelemendid, mis salvestavad ühe 2ndjärgu (1 bitt infot). 3. RS-triger ("Reset-Set") (kahe stabiilse olekuga digitaallülitus) RS-trigeri töötabel: Trigereid on 4 tüüpi: R S Q n+1 Qn Q n+1 R S ühe juhtsisendiga trigerid: R Q ...
1. Loendurid Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asünkroonne - ümberlülitusaeg pole samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. K asut. indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. Kahendloendur - on järjestikulised kahendkoodid. Kümnendloendur - järj...
F-ni funktsiooni Argumentide Funktsiooni Funktsiooni Loogika nr. nimetus funktsioonid selgitus matemaatiline elemendi X1=0011 esitus tähis X2=0101 olekutabel f0 konstantne OOOO Väljundis f0=0 null on signaal alati 0 f1 konjuktsioon OOO1 väljundis on f1=X1*X2 e. Loogiline 1, kui kõikides X1 korrutamine süsteemides on X2 & y e. NING sisendites 1 f2 X2 keeld OO1O väljund võrdub f2=X1* X2 sisendiga X1 kui X2=0. Korral & ...
docstxt/128939983533392.txt
docstxt/128939974733392.txt
docstxt/128939990333392.txt
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut SISSEJUHATUS DIGITAALTEHNIKASSE Loendur Juhendaja: Üliõpilane: Tallinn AAR0110 Sissejuhatus digitaaltehnikasse 2012 1. Ülesanne Koostada ette antud jadaloenduri loogikaskeem koos 7-segmendilise indikaatoriga ning testida selle tööd Multisim tarkvaraga. Loendur peab lugema 10nd süsteemi arvuni 11 ning kuvama numbrid indikaatoril 16nd süsteemis. Reset peab toimuma arvul 12. 2. Lahendus Joonis 2. Jadaloenduri skeem. Skeem on koostatud programmiga Multisim 11. 3. Tööpõhimõte Lüliti U5 annab impulsse skeemi vastavalt kasutaja poolsele sisendile. Impulsid lähevad trigeritesse. Lülitist lähevad impulsid U1 trigeri Clock sisendile, mis määr...
Ülesanne: Koosta või katseta olemasolevat programmi, millega lülitatakse kõik digitaalväljundid sisse Käik: Kasutasime registreid PORTC, PORTD, TRISC, TRISD. Need aga paiknevad erinevates mäluakendes, seega lülitasime ümber mäluaknad registri signaalidega 5 ja 6 (RP0 EQU 5 ja RP1 EQU 6). Siis lülitatasime sisse mäluakna 1. Järgnevalt kustutasime registrid TRISC ja TRISD nulliks ja mõlemas määrasime RD0, RD1, RD2, RD, RD4, RD5, RD6 ja RD7 väljunditeks. Lõpetuseks laadisime registrisse W 8-bitilise arvu, milles kõik signaalid on ühed ninglülitasime sisse mäluakna 0 ning laadisime registrist W oleva arvu registritesse PORTC ja PORTD. Kõige lõpuks olid kõik signaalid RD väärtusega 1 ning LED-lambid põlesid. Plokkskeem: Juhtprogrammi väljatrükk: ; Nidisprogramm mis llitab kik PORTC ja PORTD vljundid sisse processor 16F877A radix DEC ; Kiibi konfiguratsiooniregistri psimllu salvestatavasse koodi kirjutamine. ...
3)põlispõllundus, loomakasvatus. *industriaalühiskondtehnoloogilised uuendused, masinate kasutusele võtt, transpordi areng. *iseseisev industrialiseerimineindus omal algatusel ja põhiliselt oma jõududega * sõltuv indust koloniaalsüsteemi teke osaline ja lünklik indust, millest on huvitatud teised riigid ja mida tesotatakse suurelt osalt ka nende jõududega. * infoühiskond kergendab inimese vaimset tööd, arvutitööstuse, digitaaltehnika ja multimeedia tormiline areng, uute sidevahendite leiutamine. IV kolooniate tüübid: 1)ümberasundus kolooniad 2)faktoorkauba ja sõjaväe tugipunkt 3)istanduskoloonia kasvatatakse toiduaineid 4)ressursikoloonia ressursside saamiseks 5)reservkoloonia varus olevad alad, mille indust ei jätkunud kapitali 6)poolkoloonia täielikult mitte äravallutatud ala. *globaliseerumineriikidevahelised majandussidemed muutuvad tihedamaks, riigid muutuvad
Tööga toimetulek eeldab loogilist mõtlemist, suhtlemis- ja väljendusoskust, head keskendumisvõimet, järjekindlust, koordinatsioonivõimet, arenenud vastutustunnet ja õppimisvalmidust. Välja õppe Automaatik õpib tundma järgmisi alasid: · Elekter ja automaatika : Elektrimontaaz ja skeemide koostamine Alalis- ja vahelduvvoolu ahelad Elektrimõõtmised Elektrimasinad Elektroonika alused Automaatikasüsteemid · Informaatika : Digitaaltehnika ja loogika alused Loogikakontrollerid ja nende programmeerimine Tööstusvõrgud Automaatikaprotsesside visualiseerimine Neid aineid on kõige tähtsamad selles erialas , kuid olemas veel teised ained , mida vaja teada. Praktilisi tööoskusi omandatakse pikaajalistel praktikatel Eesti ettevõtetes. Automaatiku eriala lõpetanu leiab tööd järgmistel ametikohtadel: tehnik-automaatik, automaatik-paigaldaja, automaatik-seadistaja, hooneautomaatik, protsessiautomaatik,
sidemed, kontrollisid kaubavahetus emamaaga maailmamajandust 4.Kiire areng loodusvarade 4. Arenesid hankiva tööstuse rikkas piirkonnas ja linnades. piirkond ja istandused Ülejäänud vähem jõukad ja põllumajanduslikud. Eeldused infoühiskonnale üleminekuks Geograafilise tööjaotuse süvenemine, majanduse globaliseerumise algus. Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid. Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng. Transpordi ja side kiire areng /internet, mobiilid/. Info kättesaadavus, kiire levik ja töötlemine. INFOÜHISKOND Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine)
ühiskonnas võeti tegemist. kasutusele uued Postindustriaals tehnoloogiad nagu el ajastul areneb Tehnoloogia on kõrge veoloomade kasutus, kõrgtehnoloogia, arenenud. Kasutusele põlispõllundus ja järjest enam võetud digitaaltehnika veoloomade sõnniku tehakse tööd multimeedia, leiutatak Tehnoloogia Puudub kasutamine. arvutite abiga. uusi sidevahendeid Lisaks sularahale on olemas ka elektrooniline
Nii näiteks oli 2001. aastal Eestis mobiiltelefonide kasutajaid 54% elanikest ning kasv näib jätkuvat. Eestis tegutseb kolm mobiilsideoperaatorit, 2003. aastal on plaaninud seniste operaatorite võrkude baasil turule tulla veel kaks firmat. Ka fikseeritud telefonide nõukogude ajast pärit aastatepikkused ootejärjekorrad on lühenenud suuremates asulates pea olematuks, maapiirkondadesse paigaldatakse raadiotelefone, digitaaltehnika arenguga on paranenud side kvaliteet. Mobiilside pealetung on siiski fikseeritud võrgu tarbijaid viimastel aastatel kahandanud, operaatorid näevad täna peamise perspektiivina arvuti püsisideühenduste väljatöötamist. Üheksakümnendate aastate algul arendatud tänavataksofonide võrku aga nimetavad telefonifirmad mobiilside pealetungi tõttu mittetasuvaks. Paberil kirjade saatmine on Eestis jäänud küll asutuste ametliku korrespondentsi viisiks,
Teine probleem on selles, iga vastuvõetav dokument nõuab suurt kettaruumi (umbes 100 kB lehekülje kohta) ning selliste suurte failide printimine võtab palju aega. Digitaalne on numbritest (enamasti nullidest ja ühtedest) koosnev või numbrilise kujuga opereeriv. Termin "digital" tuleb sõnast "digit", mis tähendab numbrit või numbrikohta. Digitaaltehnika all mõeldakse tehnikat, mis genereerib, salvestab ja töötleb digitaalseid, st nullide ja ühtede jadana esitatud andmeid. Enne digitaaltehnika kasutusele võttu toimus signaalide edastamine sidevõrkudes analoogkujul, kus kandesagedust moduleeritakse pideva signaaliga. Analoogside näideteks on tavaline telefon või raadio. Digitaaltehnika võeti esmalt kasutusele arvutites, seejärel levis see ka sidetehnikasse ja praeguseks on Eestis enamik telefonikeskjaamu üle viidud digitaalsüsteemile. Digitaaltehnika peamisteks eelisteks sides võrreldes analoogtehnikaga on suurem häirekindlus
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KAUBANDUSE ARENG AASTATEL 1990 - 2014 Referaat Heve Kirikal, MA Mõdriku SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1LÄÄNE SISSETUNG..............................................................................................................4 21990 ALGUSE ÄRITEGEVUS...............................................................................................5 3KAUBANDUS KETTIDE ARENG........................................................................................7 4 SUURENEV TARBIMISVABADUS.........................
sümbolite süsteemidele. Institutsioonid hakkavad üha enam mõtlema kategooriates, mis funktsioneerivad nii administratiivses tegelikkuses (kus oluline roll on nähtuste kodeerimisel keelde, mida arvutite tarkvara suudab identifitseerida ja töödelda) kui praktilises tegevuses. Infotehnoloogia tähendab tööriista, mis võib õppeprotsessi toetada teisiti kui tekst. Uus tehnika võimaldab inimese ja masina vahelisi uusi interaktiivsuse vorme. Teine huvitav digitaaltehnika komponent on visualiseerimise võimalus- teha nähtamatu silmale nähtavaks. Visuaalsusega on lähedalt seotud ka kasvavad võimalused tegelikkust multimediaalsete elamustega simuleerida, mis mobiliseerivad rohkem meeli kui tekst. Tõenäoliselt tekib ka simuleeritud keskkonnas äratundmine, milline on tegelikkuse mudel ja milline on mudeli suhe modelleeritavasse. Arvuti poolt pakutavad võimalused on esimesed tõelised ohud traditsioonilisele klassisuhtlemisele, mida oleme
See on KOLONISEERIMINE INFOÜHISKOND (postindustriaalne ) Moodsaim tootmisviis, mille tunnuseks on vaimse töö ja teenuste pakkumise ja info muutumine kogu majandustegevuse aluseks. Alles kujuneb ja geograafiliselt laieneb. Eeldused infoühiskonna kiireks arenemiseks: Geograafilise tööjaotuse süvenemine, majanduse globaliseerumise algus Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng Uued sidevahendid: internet, mobiilid Info kättesaadavus ja kiire levik Infoühiskonda iseloomustab: Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised.
See on KOLONISEERIMINE INFOÜHISKOND (postindustriaalne ) Moodsaim tootmisviis, mille tunnuseks on vaimse töö ja teenuste pakkumise ja info muutumine kogu majandustegevuse aluseks. Alles kujuneb ja geograafiliselt laieneb. Eeldused infoühiskonna kiireks arenemiseks: Geograafilise tööjaotuse süvenemine, majanduse globaliseerumise algus Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng Uued sidevahendid: internet, mobiilid Info kättesaadavus ja kiire levik Infoühiskonda iseloomustab: Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised.
Sellise filtri sisseviimisega kaasneb esimeste astmete toitepinge vähenemine, sest filtri takistusel tekkib paratamatult ka alalispingeline pingelang. See toitepinge vähenemine ei ole probleemiks, sest esimesed astmed kus signaali amplituud on väike, ei vajagi nii kõrget toitepinget. Teiseks võimaluseks tagasiside vältimiseks on kasutada lõppastmele eraldi toiteallikat. Kirjeldatud tagasiside toiteallika kaudu esineb ka digitaaltehnika skeemides. Sealseks eripäraks on see, et tarbitavad voolud on impulsilise iseloomuga, kuna loogikalülitused tarbivad suurimat voolu just ümberlülitumise hetkel. Selle tõttu levib toiteahelatesse ja sealt kaudu ka sisenditesse negatiivsed nõelimpulsse, mis võivad põhjustada loogika vale rakendumist (joon.1.48). + C1 C
n.ö. maha. See tähendab, et vahelduvpingeline signaal toiteahelates lühistatakse kondensaatori poolt, millele aitab kaasa kondensaatoriga järjestikku olev takistus, moodustades koos kondensaatoriga RC-madalpääsfiltri. Joonis 6.22. Toiteahela lahtisidestusfilter [4]. Teiseks, ent kulukamaks võimaluseks tagasisidet vältida on kasutada lõppastme jaoks eraldi toiteallikat. Kirjeldatud tagasiside toiteallika kaudu esineb ka digitaaltehnika lülitustes. Sealseks eripäraks on see, et tarbitavad voolud on impulsilise iseloomuga, kuna loogikalülitused tarbivad suurimat voolu just ümberlülitumiste hetkedel. Selle tõttu levib toiteahelatesse ja sealt kaudu ka sisenditesse negatiivsed nõelimpulsse, mis võivad põhjustada loogika vale rakendumist (joon.6.23). Joonis 6.23. Nõelimpulsid digitaallülituste toiteahelates ja kondensaatoripaarid nende vältimiseks [4]. Elektroonika alused
Analoogsignaalid on ka mõningate häirete suhtes vähemtundlikud. Seega kodeerimine on vajalik, et viia andmed kujule, mida on hõlpsam transportida. Kasutatakse sageduskodeeringut, faaskodeeringut ja amplituudkodeeringut. Põhjused, miks edastada analoogsignaale digitaalkujul: digitaalkanalid ja digitaalkommuteerimine, häirekindlus, võimendi asemel kordaja (repeater), filtrite asemel odavam digitaaltehnika. 52. Asünkroon-ja sünkroonedastus Asünkroonse edastuse puhul saadetakse iga andmebitiga kaasa ka nn. start/stop bitid, mis määratlevad, millal algavad ja lõpevad andmed. Samuti sellega sünkroniseeritakse vastuvõtja ja saatja sama tegevuse jaoks. Signaale edastatakse baithaaval, sisaldades 2-3 juhtbitti ja 5-6 andmebitti. Pärast stop-signaali on tavaliselt teatud aeg vaikust. Sünkroonedastuse puhul saadetakse järjestikune info ilma vahedeta baitide vahel. Vastuvõtja peab
103 toitepinge vähenemine, sest filtri takistusel tekkib paratamatult ka alalispingeline pingelang. See toitepinge vähenemine ei ole probleemiks, sest esimesed astmed kus signaali amplituud on väike,ja ei vajagi nii kõrget toitepinget. CS2 R1 RC1 CS1 Usis VT1 Rf Cf JOONIS 7.28 Teiseks võimaluseks tagasiside vältimiseks on kasutada lõppastmele eraldi toiteallikat. Kirjeldatud tagasiside toiteallika kaudu esineb ka digitaaltehnika skeemides. Sealseks eripäraks on see, et tarbitavad voolud on impulsilise iseloomuga, kuna loogikalülitused tarbivad suurimat voolu just ümberlülitumise hetkel. Selle tõttu levib toiteahelatesse ja sealt kaudu ka sisenditesse negatiivsed nõelimpulsse, mis võivad põhjustada loogika vale rakendumist (joon.7.29). t C1 C2 + JOONIS 7.29 JOONIS 7.30 Selle nähtuse vältimiseks ühendatakse loogikaplaatide toiteahelatesse teatud
S2 CS1 VT1 U sis JOONIS 7.28 Teiseks võimaluseks tagasiside vältimiseks on kasutada lõppastmele eraldi toiteallikat. Kirjeldatud tagasiside toiteallika kaudu esineb ka digitaaltehnika skeemides. Sealseks eripäraks on see, et tarbitavad voolud on impulsilise iseloomuga, kuna loogikalülitused tarbivad suurimat voolu just ümberlülitumise hetkel. Selle tõttu levib toiteahelatesse ja sealt kaudu ka sisenditesse negatiivsed nõelimpulsse, mis võivad põhjustada loogika vale rakendumist (joon.7.29). + C C2
vahendi konspektiivne iseloom. Seega on õpilastel vajalik aktiivselt osaleda tundides ja soovitavalt ka konspekteerida õppejõu täiendavaid selgitusi. Ja loomulikult ei sisalda õppevahend sellist materjali või on see esitatud väga napilt, mida on võimalik leida teistest kättesaadavatest allikatest, millistele on õppevahendi tekstis vihjatud ja mis on ära toodud kirjanduse loetelus või mida on põhjalikult käsitletud teistes õppeainetes nagu näiteks automaatika alused, digitaaltehnika, elektrimasinad, elektri- ajamid jne. Kuna käesolev õppevahend on autori teada esimene selleteemaline kutsekeskharidus- koolidele koostatud üllitis, ei ole välistatud selles ka ebatäpsused ning vead ja autor on juba ette tänulik kõikide märkuste ja täpsustuste eest. Rein Kask Jaanuar 2007.a. Sisukord Sissejuhatus ................................................................................ 6 S1. Põhimõisteid ...........................
sageli spetsiifilised ning üldlahendid puuduvad. Programmeerijalt eeldatakse riistvara ehituse tundmist. Tööstuslikku juhtimissüsteemi projekteeriv insener peab aga tundma mikrokontrollerite spetsiifilisi detaile, sisend-väljundliideste omadusi ja mälu ning protsessori töö iseärasusi. See on põhjus, miks automaatikasüsteemide insener vajab algteadmisi mikroprotsessortehnikast. Digitaal- ja mikroprotsessortehnika on kahtlemata üheks tänapäeva insenerihariduse nurgakiviks. Digitaaltehnika aluste omandamine annab üliõpilasele võimaluse paremini mõista seda, kuidas funktsioneerib nüüdistehnika ja tehnoloogia; aitab mõista tehnika arengut ning inimese ja tehnika vahelist suhet nüüd ja tulevikus; arendab süsteemset mõtlemist ning kahandab aukartust üle mõistuse keerukana tunduvate aparaatide ja seadmete ees. Käesolev raamat on mõeldud õppevahendiks energiatehnika õppevaldkonna üliõpilastele,
minimaalne ajavahemik. Peale selle tuleb arvestada iga kommutatsioonitsükli poolt põhjustatud võimsuskadusid, mis tähendab aga seda, et eksisteerib lülitussageduse ülempiir. Väga tõhusat, kiirete muundurite juhtimiseks sobivat juhtimismeetodit nimetatakse välja vektorjuhtimiseks (SVM) või vektoriaalseks pulsilaiusmodulatsiooniks, kuna siin kasutatakse pingevektori modelleerimist erinevatel ajahetkedel mikrokontrolleri abil. See on digitaaltehnika, kus "ehitatakse" pinge, mille keskväärtus on lähedane vajalikule väärtusele. Meetodi põhiideeks on lülitussageduse vähendamine, et väljundpinges soovimatute harmooniliste komponentide osakaalu vähendada. Seda tehakse iga kvantimise perioodi vältel lülitite seisundi põhjaliku valikuga. Lülitite erinevate seisundite vältused arvutatakse täpselt ning ülevaate sellest annab lülitustabel. Lülitite seisundi valik ja aegade arvutus põhinevad ruumivektori teisendamisel, kus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
