.., max OSX, ipod, iphone Microsoft: C, C#, windows op systeem, office, DOS, Tekstitöötlus - lihttekst - kogu info ainult tekstina, plain text, html, , WYSIWYG, - what you see is what you get, kooditabel, - määrab kuidas faili salvestatud sümbolit ekraanil näidata ASCII -, 7 bit tabel mis sisaldab 128 sümbolit Unicode - teksti redigeerimis standard UTF-8: sümboli kodeerimis standard Latex: laiendab Tex keelt struktuuri, sisu ja haldusega Markdown: teksti vormindus keel 5. Nädal Eksamiks: Python, html ja http, internet eestis, linux, netscape, usenet, php, päevalehed eestis, palm pilot, google, deep blue, wikipedia, Python: 1989 HTML: 1990, lubas internetil laieneda world wide webi HTTP: 1990, võrguprotokoll, mis aitab veebilehitsejatel serveritega suhelda veebis
· omaenda koodi lisamise teel, tavaliselt lõppu, muutes vastavalt programmi sisendpunkti (nt Friday 13th) · programmikoodi osalise ülekirjutusega (nt Lehigh) · omaenda koodi lisamisega alglaadimissektorisse (nt Brain) 5. Vältida avastamist · lihtsalt kasutaja tähelepanematusele ning turvavahendite ja -menetluste puudumisele arvestatuna · maskeerivate protseduuride ning kodeerimis- ja krüpteerimismee-toditega Päästikumehhanism Päästikumehhanism aktiveerib toimelaengu mingi sündmuse (nt teatud kuupäeva ja kellaajani jõudmise, viiruse enda n-nda kopeerimise vms) alusel Toimelaeng Toimelaeng realiseerib mingi protsessi, mille sisu sõltub viiruse autori fantaasiast ja kuritahtlikkuse astmest ning mille toime võib ulatuda suhteliselt kahjutust või mõõdukalt kahjustavast (naljatleva teksti, pildi või animatsiooni kuvamine, andmete ennistatav
operatsioonisüsteemi vahenditega, nt otsides DOSi käitusfaile (.EXE, .COM, .SYS) või programmide ülekattefaile; muude vahenditega, minnes operatsioonisüsteemist mööda. Nakatada teisi programme: programmi sisendpunkti muutes ja viidates programmikoodi lõppu lisatud viiruse koodile; programmikoodi osalise ülekirjutusega; omaenda koodi lisamisega alglaadesektorisse. Vältida avastamist: eeldades turvavahendite ja kasutaja tähelepanu puudumist; maskeeritud protseduuride ning kodeerimis- ja krüpteerimismeetodite kasutamine. 1.2.1. Päästikumehhanism Päästikumehhanism aktiveerib toimelaengu mingi sündmuse (näiteks teatud kuupäeva ja kellaajani jõudmise, kindla klahvikombinatsiooni kasutamise või viiruse enda n-nda kopeerimise vms) alusel. 1.3.1. Toimelaeng Toimelaeng viib täide mingi protsessi. Selle sisu võib olla milline tahes. Kõik oleneb viiruse autori kuritegelikkusest ja ideedest. Selle kahju on just nii suur, kui autor soovib
operatsioonisüsteemi vahenditega, nt otsides DOSi käitusfaile (.EXE, .COM, .SYS) või programmide ülekattefaile; muude vahenditega, minnes operatsioonisüsteemist mööda (1.5). Nakatada teisi programme: programmi sisendpunkti muutes ja viidates programmikoodi lõppu lisatud viiruse koodile; programmikoodi osalise ülekirjutusega; omaenda koodi lisamisega alglaadesektorisse. Vältida avastamist: eeldades turvavahendite ja kasutaja tähelepanu puudumist; maskeeritud protseduuride ning kodeerimis- ja krüpteerimismeetodite kasutamine. 1.1.2. Päästikumehhanism Päästikumehhanism aktiveerib toimelaengu mingi sündmuse (näiteks teatud kuupäeva ja kellaajani jõudmise, kindla klahvikombinatsiooni kasutamise või viiruse enda n-nda kopeerimise vms) alusel. 1.1.3. Toimelaeng3 Joonis 2 Toimelaeng viib täide mingi protsessi. Selle sisu võib olla milline tahes.
Kui uuringud hõlmavad mitmes andmekogus hoitavaid andmeid, on lugu veidi keerulisem, aga lahendatav. Lahendamiseks on kaks võimalust. Esimene võimalus on turvalise kodeerimiskeskuse loomine, mis teenindaks mitut andmekogu. On võimalik programmiga luua eraldiseisev kodeerimiskeskus, mis väljastaks nime ja/või isikukoodi põhjal kokkuleppelise koodi. Samas ei saa programm väljastada koodi põhjal ei nime ega ka isikukoodi. Teele Vits Kodeerimis- 498766544253748596847 keskus 49102066034 Teine võimalus on kasutada kokkuleppelise koodi loomisel krüptograafilisi võtteid. Krüptograafia on IT maailmas üheks peamiseks tööriistaks, mis tagab andmete kaitsmise. Muuhulgas pakub krüptograafia niiöelda ühesuunalise funktsiooni teenust. Lühidalt seisneb põhimõte selles, et näiteks suurus A ja B, kus suurusest A saab suurust B arvutada, kuid B
2. Saada juurdepääs muule tarkvarale ja/või andmekandjale · operatsioonisüsteemi vahenditega, nt otsides DOSi käitusfaile (.EXE, .COM, .SYS) või programmide ülekattefaile · muude vahenditega, minnes operatsioonisüsteemist mööda 3. Nakatada teisi programme · omaenda koodi lisamise teel 4. Vältida avastamist · tänu kasutaja tähelepanematusele ning turvavahendite ja -menetluste puudumisele arvestatuna · maskeerivate protseduuride ning kodeerimis- ja krüpteerimismeetoditega 1.3.2.Päästikumehhanism Päästikumehhanism aktiveerib toimelaengu mingi sündmuse (nt teatud kuupäeva ja kellaajani jõudmise, viiruse enda n-nda kopeerimise vms) alusel. 1.3.3.Toimelaeng Toimelaeng realiseerib mingi protsessi, mille sisu sõltub viiruse autori fantaasiast ja kuritahtlikkuse astmest ning mille toime võib ulatuda suhteliselt kahjutust või mõõdukalt kahjustavast (naljatleva teksti, pildi või animatsiooni kuvamine, andmete ennistatav
teisele võimalikuks. (Тищенко 2008: 109-110). KOKKUVÕTE. Kokkuvõtteks võib öelda, nagu märkis Andreeva G.M., „kommunikatsioon saab isegi suhtlusbarjääride juuresolekul toimuma, kuid see võib olla moonutatud või raske. Eriti tugevad moonutamised on edastatud informatsiooni semantilises osas. (Андреева 1980: 247). Sellest võib järeldust teha, et andmete edestamiseks on vaja tehniliste takistuste puudumist ja samasugust kodeerimis- ja dekodeerimise süsteeme nii kommunikaatoril kui retsipiendil; andmete õige tõlgendamiseks on vajalik samuti psühholoogiliste, sotsiaalkultuuriliste tõkete ja mõistmise takistuste ületamist. Suuremat rolli omavad kommunikaatori ja retsipiendi individuaalsed jõupingutused, nende pürgimused kommunikatsiooni protsessi rakendada, soov vestluskaaslase mõista, et talle teabe semantilist sisu edastada ja lõpuks ühist suhet ja ühist hoiakut leida.
kognitiivpsühholoogi hulka ja on mälu-uurijate absoluutses tipus. Oma publikatsioonides käsitleb ta selliseid küsimusi nagu episoodiline mälu, selle eristus semantilisest mälust ja selle aluseks olevad neuroloogilised mehhanismid; mälusüsteemide paljususja nende süsteemide erisused ning anatoomilis- füsioloogilised mehhanismid; teadvuse ja mälu vahekorrad ning autonoeetilise teadvuse mehhanismid; mällu salvestamise ja mälust ammutamiseeristamine ja võrdlev analüüs; mälujälje kodeerimis-spetsiifilisuse põhimõtte tõestamine ja juurutamine erialateabes; taastamistunnuste (retrieval cues) osatähtsuse uurimine; implitsiitse mälu, eriti praimingu uurimine. Ta on mälupsühholoogia õpikumõistete juurutaja (nt episoodiline mälu, kodeerimis-spetsiifilisus, Tulving-Wisemani funktsioon jmt). Samuti on tema side Eestiga väga mitmekesine. Eesti psühholooge 1
A arvutab Ia(M) ning saadab B-le (M,Ia(M)) B kontrollib, kas Aa(Ia(M))=M Kui A tahab saata B-le sõnumit M, mis on nii autentne kui ka konfidentsiaalne. Kuidas siis toimida? A moodustab avaliku ja isikliku võtme paai (Aa, Ia) ning avalikustab Aa. B moodustab avaliku ja isikliku võtme paari (Ab, Ib) ning avalikustab Ab Nüüd on A-l kaks võimalust-- kas moodustada ja saata Ia(Ab(M)) või (Ab(Ia(M)). Milliseid tingimusi peavad rahuldama võtmepaari (Ab, Ib) poolt määratud kodeerimis- ja dekodeerimisoperatsioonid. C= Ab(M) peab olema lihtsalt arvutatav. Ib(C) peab olema leitav teades suurust Ib. Teades avalikku suurust Ab ei tohi olla võimalik arvutada salajast suurust Ib. Selliseid funktsioone Ab nimetatakse tagauksega ühesuunalisteks funktsioonideks. RSA Krüptosüsteemi RSA leiutasid 1977(8) aastal R. Rivest, A. Shamir ja L. Adleman. Seda saab kasutada andmete krüpteerimiseks ja digitaalallkirjade moodustamiseks. RSA turvalisus põhineb
A arvutab Ia(M) ning saadab B-le (M,Ia(M)) B kontrollib, kas Aa(Ia(M))=M Kui A tahab saata B-le sõnumit M, mis on nii autentne kui ka konfidentsiaalne. Kuidas siis toimida? A moodustab avaliku ja isikliku võtme paai (Aa, Ia) ning avalikustab Aa. B moodustab avaliku ja isikliku võtme paari (Ab, Ib) ning avalikustab Ab Nüüd on A-l kaks võimalust-- kas moodustada ja saata Ia(Ab(M)) või (Ab(Ia(M)). Milliseid tingimusi peavad rahuldama võtmepaari (Ab, Ib) poolt määratud kodeerimis- ja dekodeerimisoperatsioonid. C= Ab(M) peab olema lihtsalt arvutatav. Ib(C) peab olema leitav teades suurust Ib. Teades avalikku suurust Ab ei tohi olla võimalik arvutada salajast suurust Ib. Selliseid funktsioone Ab nimetatakse tagauksega ühesuunalisteks funktsioonideks. RSA Krüptosüsteemi RSA leiutasid 1977(8) aastal R. Rivest, A. Shamir ja L. Adleman. Seda saab kasutada andmete krüpteerimiseks ja digitaalallkirjade moodustamiseks
Filmi algul oli Alanil ka pidev traditsiooniline tegevus, ta oli harjunud üksinda töötama, kuna teda oldi kiusatud ja keegi tema ei tahtnud aega veeta. Seega oli tal saanud harjumuseks loota vaid enda peale ning töötada üksi. Samuti Bletchleys arvas ta, et saab üksi kiiremini hakkama ja isegi kui tal oli tiim ümber abiks, töötas ta üksinda. 1.1.2. Kultuur Põhikeeleks oli inglise keel, samuti kuna üritati murda sakslaste kodeerimis masinat oli väiksel määral filmis esindatud saksa keel. Suhtlus tasandil oldi viisakad ning kasutati ametinimetusi ning nagu tollel ajal kombeks öeldi härra või proua. Viisakuselemendid olid filmis esindatud. Riietumis stiil oli formaalne ning käidi meeste puhul ülikondades riides. Tavasid siin filmis otseselt ei esine. Ühe tavana saab siiski välja tuua, et Joani vanemad soovisid, et tütar abielluks, kuna nii oli kombeks. Samuti elas ta algul vanematega ning
probleemile. Buschi artiklit seostatakse ka hüpertekstsüsteemi ideega 10. Millised infotöötluse, talletamise ja otsingu tehnoloogiad olid kasutusel 20.sajandi I poolel? 20saj I poolel oli kasutusel perfokaardid, mikrofotograafia ja magnetsalvestuste rakendamine infotööstuses. Perfokaartseadmed (perfokaartsiseperforatsioon, ääreperferotsioon); silmikkaart e. visuaalkaartide süsteemid; sälkkaart(kus iga kaart on üks teavik). Zatocoding oli kodeerimis süsteem mehaaniliselt sorteeritavate servmulgustusega kaartide jaoks. Mikrofotograafia: rull, lõimikmikrofilm, mikrofiss otsing mikrofilmilt. MEMEX memory exender seda iseloomustas vaimsete protsesside tehislik kopeerimine, ideede seostamine, informatsiooni säilitamine mikrofilmidel, informatsiooni kiire kättesaadavus, skänner ja viitatega kokkuvõtvad temaatilised lehed. Erinevad offline otsisüsteemid (WALNUT, MEDIA, MIRACODE)
• Kogub detailset informatsiooni OHVRITE kohta, mida muidu kusagilt ei saa. • Aegajalt sisaldab ka spetsiifilisi küsimusi, nagu näiteks suhtumine politseisse, hirm kuritegevuse ees jne. Ohvriuuringute negatiivsed küljed: • Suured valimid maksavad liiga palju; • Valed andmed; • Sündmuste vale interpreteerimine respondentide poolt; • Valimi nihe. • Mäluprobleemid; • Intervjueerija efekt; • Kodeerimis- ja mehhaanilised vead; • Probleemid mõnede kuritegude mõõtmisega. Mis on self-report u uring? Self-reportuuring on konfidentsiaalne intervjuu või vastaja poolt täidetud küsimustik, mis palub tunnistada, kui palju õigusrikkumisi on vastaja sooritanud. Ajalugu Esimest korda kasutas seda meetodit Austin Porterfield (1946) selleks, et võrrelda kolledži tudengeid delinkventidega, kes olid läbinud noortekohtu.
kantakse üle pikaajalisse mällu. Pisiooni määramata ajaks kaajaline mälu on piiramatu ja säilitab informatsiooni määramata ajaks ja infot on võimalik sellest üksusest taastada ja uuest kanda töömällu. Informatsiooni töötlemise piirangud · Informatsiooni liikumisel on palju piiranguid, lisaks tähelepanupiirangutele on ka töötlemise piirangud: o Kodeerimis piirangud lapsed võivad kodeerida vajalikku informatsiooni probleemi kohta valesti. o Arvutuslikud piirangud lapsed võivad kodeerida kogu vajaliku informatsiooni probleemi kohta ja säilitada selle töömällu, kuid neil ei pruugi olla pikaajalises mälus sobivad strateegiat, mida nad saaksid kodeeritud informatsiooni puhul rakendada.
jagatakse õigusi erinevatele kasutajatele. 46. ASN. 1 ASN - Abstract Syntax Notation 1 - standardiseeritud keel, mis määratleb, mis kujul andmeid saadetakse üksteisest erinevate kommunikatsioonisüsteemide vahel. ASN.1 garanteerib, et kõik osapooled tõlgendavad anmeid täpselt ühtemoodi, luues ühtse standardiseeritud süntaksi rakenduskihi programmide omavaheliseks suhtlemiseks. Iga kommunikatsioonirakendus sisaldab sarnast ASN.1 kodeerimis/dekodeerimis moodulit, mis on kirjutatud just antud rakendusele sobivas keeles vastavalt süsteemile. Kui soovitakse infot vahetada, muudetakse see ASN.1 ja saadetakse, teine pool dekodeerib selle kasutades oma süsteemile sobivaid dekodeerijaid ja saab saadetud teatest täpselt õieti aru. Ei teki probleeme seoses süsteemide erinevate tähemärgitabelite, riistvaraliste või tarkvaraliste erinevustega. Sisuliselt analoogiline HTML-keelele,
erineva tähendusega. Keeleteaduses "ko-tekst" tekst sõna/fraasi/lause ümber, "kontekst" laiema tähendusega kõik ümbritsev niihästi inimese peas kui tema ümber mida oluliseks peatakse. Semiootikas (nt Umberto Eco) "kontekst" seotud keelelise koodiga (st lingvistika mõistes "ko-tekst"), "kaastekst" kultuurilise koodiga (st keeleteaduse mõttes "kontekst")) Inimeste "peades" on palju ühist (siit ka rahvamudeli ning sellel põhineva kodeerimis/dekodeerimismudeli elujõulisus). Samas pole kahte täpselt ühesugust inimest. Isegi sama keel on igaühel veidi erisugune, kõnelemata taustateadmistest (igaühe "personaalsest entsüklopeediast"), aga samuti sellest, mida märgatakse ümbruses, st kuidas sõnumile kujuneb (osaliselt) kontekst (seega rohkem kui kultuuriline kood). Relevantne on informatsioon, mis tekitab maksimaalse kognitiivse muutuse täiendab
annaabi.ee 
