I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Arvutivõrk (computer network) – koosneb kolmest osast: kaabeldus, võrguseadmed ja võrgukaardid. Võrguseadmed (network devices) on ruuter (router - tegemist võrgu keskseadmega. Tavaliselt on ruuteri ülesandeks ühendada erinevaid võrke), modem (on seade mis moduleerib digitaalandmed analoogsignaaliks ning vastupidi), kaabel (hermeetilise kestaga painduv isoleeritud juhe), hub (jaotur - lihtne võrguseade, mis ühendab kõik seadmed omavahel. Tehniliselt on tegemist signaalivõimendiga. Hubi kasutades on võrk kõigi
arvutivõrk, mis ühendab piiratud maaalal, hoones jne asuvaid arvuteid ja võrguseadmeid. • Kohtvõrgud võivad olla näiteks kodus, kontoris ja koolis. • Kohtvõrku eristab laivõrgust üldjuhul suurem andmeedastuskiirus, väiksem geograafiline ulatus ning tasuliste andmesideliinide mittevajalikkus. Sõlm • Sõlm on seade, mis on ühenduses osana arvutivõrgust. • Sõlmed saavad olla arvutid, pihuarvutid, mobiiltelefonid või mitmed teised võrguseadmed. • Sõlmi, mis saavad aktiivselt juhtida andmeid teistele võrgusolevatele seadmetele nagu ka neile endile nimetatakse supersõlmedeks. Ethernet • Ethernet on juhtmetega kohtvõrgu tehnoloogia, mis vastab Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi standardile IEEE 802.3 ja kasutab juhuslikku pöördumisviisi CSMA/CD (multipöördus süsteem põrketuvastusega). Siinvõrk • Siinvõrgu topoloogiaks on võrk, kus kõik klientarvutid
Arvutivõrgu kaardistamise vahendid Microsoft Visio Dia CADE Diagram Designer ... https://www.techrepublic.com/blog/five-apps/five-free-apps-for- diagramming-your-network/ https://www.pcwdld.com/top-10-network-diagram-topology-and-map ping-software Korruse plaan Korruse plaan + kaabeldus Füüsiline võrgudiagramm Füüsiline võrgudiagramm Füüsiline võrgudiagramm Füüsiline võrgudiagramm Loogiline võrgudiagramm Võrguseadmete dokumenteerimine Võrguseadmed seadme tüüp tootja/mudel seerianumber portide arv Võrgukaart tootja/mudel MAC aadress ühenduse tüüp (RJ45/fiiber/raadio) Võrguseadmete dokumenteerimine Konfigureerimisalane info konfiguratsioonifailide väljatrükk varukoopiad konfiguratsioonifailidest konfiguratsioonifaili muudatuste dokumenteerimine Kasutatavad võrguprotokollid IP aadresside jaotus DNS info registreeritud domeeninimed ja nendele vastavad IP aadrssid
1. Projekti koostamine 2. Projekti arutamine ja kinnitamine 3. Projekti rahastamine 4. Projekti mehitamine või ettevõtja leidmine 5. Materjali hankimine ehitusmaterjalid elektriseadmed viimistlusmaterjalid põrandamaterjalid mööblidetailid 6. Seadmete hankimine elektriseadmed töökohad olmeruumide sisustus arvutijaamad ja -võrguseadmed 7. Tööde vähempakkumise konkurss 8. Tööde teostamine üldehitustööd elektritööd viimistlus seadistus ja sisustuse paigaldamine 9. Aruandlus 10. Valmistööde vastuvõtmine
datud kümnendarvust.Kuna paljud aadressid on reserveeritud,siis saa- vad vabad aadressid varsti otsa.IPV6. Tugevaim pretendent asenda- maks IP-protokolli IPv4. IPv6 peamiseks eesmärgiks on lahendada IP- aadresside defitsiidi probleem ning sellel on 8-rühmalised 128-bitised aadressid ja tugevam andmeturve.Nende arv on 100 triljonile aadressile maakera pinna iga mm2 kohta.Dünaamiline IP aadress IPaadress, mis omistatakse klient-tööjaamale TCP/IP võrgus.Paljusid kasutajaid teenindavad võrguseadmed nagu serverid ja printerid saavad harilikult staatilise IPaad. HTTP-hüperteksti edastusprotokoll TCP/IP klient- server protokoll HTML-dokumentide vahetamiseks veebis ehk andme- vahetusprotokoll,mida kasutatakse Internetis dokumentide vahetamiseks. HTTPS-hüperteksti edastusprotokoll üle turvasoklite kihi Sidepro- tokoll firmalt Netscape, mis on sisse ehitatud brauseritesse ning võimal- dab juurdepääsu turvatud veebiserveritele.Kui internetiaadressis seisab http:// asemel https
sõnumit analoogi ja tagasi. 4. Sagedusmodulatsiooni variant, kus kandevlaine sagedust moduleeritakse digitaalsignaaliga. Digitaalsignaali nullidele vastab üks sagedus ja ühtedele teine sagedus. See modulatsioonimeetod leidis kasutust raadiotelegraafi juures. 5. Täisdupleks andmeedastus kahes suunas sama aegselt. 6. Joonis 8 Telefonis kuluv võimsus Lähteülsanne: Kirjelda, mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad, võrguseadmed jaotur (hub) ja kommutaator (switch). Millises ISO-OSI kihis töötamiseks on kumbki mõeldud, mis on nende seadmete ülesanded võrgus, millised on nende funktsionaalsused mida nad teha võimaldavad. Muu, mida oskad lisada. Vastus: Jaotur ja kommutaator on ISO-OSI kanalikihis. Eesmärgiks on olla keskseks ühenduskohaks võrgu erinevate seadmete jaoks ning mõlemad töötlevad pakette. Erinevus on see, et kommutaator
või muude analoogsignaalide asemel. Ta koosneb hulgast sõlmedest (jaamadest), mis on omavahel ühendatud sideahelate abil. Arvutivõrk (network) - spetsiaalne riist- ja tarkvarakompleks, mis võimaldab arvutitel vahetada infot kas läbi selleks otstarbeks loodud kanalite (kaabelliinid, satelliitkanalid) või tavalise telefonivõrgu kaudu. Arvutivõrk (computer network) koosneb kolmest osast: kaabeldus, võrguseadmed ja võrgukaardid. Kaabeldus rajatakse reeglina ehituse või remondi käigus koos muude kaablitega. Arvutivõrke liigitakse 1. kohalikeks võrkudeks LAN (Local Area Network) ja 2) laivõrkudeks WAN (Wide Area Network) Kohalik füüsiline võrk on tavaliselt keerupaari Ethernet- i võrk, kuid kasutusel on ka koaksiaalkaabelvõrk, USB - võrk, Talken Ring või jadaliidesvõrk. Viimasel juhul on arvutid omavahel ühenduses läbi COM - portide.
ttu.ee ja sise.ttu.ee. 3: Who has 192.168.1.64? Tell 192.168.1.254 ruuter (.254) küsib üle kogu võrgu (broadcast), missugune MAC aadress kuulub IP-le 192.168.1.64. Päringut on vaja, kuna ruuter vajab MAC aadresse liikluse suunamiseks. 4: 192.168.1.64 is at 00:1d:09:da:34:a1 vastava IP-ga masin (minu arvuti) vastab, et temal on MAC aadress 00:1d:09:da:34:a1 17: Minu arvuti küsib ruuteri käest, missugune IP kuulub aadressile www.ttu.ee. See on vajalik, kuna võrguseadmed suhtlevad IP-dega, mitte meile tuttavate www-tüüpi nimedega. www-kuju on vaja lihtsalt inimesele arusaadavama ja meeldejäävama esituse jaoks. 19: Ruuter vastab, et sellele aadressile vastab IP 193.40.254.185 2. TCP ühendused 2.1. Defineerige TCP pakettide leidmiseks display filter. Kitsendage filtrit nii, et näidataks ainult neid TCP pakette, mis on seotud teie valitud webilehekülje avamisega (nimekirjast peavad välja jääma muude rakenduste/klientide
............................................................... 3 Tarkvara eriliigid.......................................................................................................................... 4 Serverid....................................................................................................................................... 7 Klientarvutid................................................................................................................................. 8 Võrguseadmed, meediumid....................................................................................................... 11 Seadmed mida kasutatakse Etherneti võrgu ehitamiseks.......................................................... 13 Võrgukaablid.............................................................................................................................. 16 Kiud........................................................................................................................
Selles töös tutvustan veel ICMP struktuuri, sõnumitüüpe, veateateid, ICMP versioone ja turvalisuse riske. Referaadi eesmärk on võimalikult palju informatsiooni teada saada ICMP kohta ja et mille jaoks see üldse vajalik on. 2 1. Kasutusvaldkond Interneti kontrollsõnumiprotokoll (inglise keeles Internet control message protocol ehk ICMP) on käsustik, mille abil võrguseadmed vahetavad oleku- ja veainformatsiooni. ICMP on internetiprotokolli (IP) lahutamatu osa ja kõik IP-d kasutavad seadmed peavad suutma tõlgendada ICMP sõnumeid. Interneti kontrollsõnumiprotokoll kuulub interneti protokollikomplekti (tuntud ka kui TCP/IP) ja asetub OSI mudeli võrgukihti. 3 2.Struktuur ICMP sõnumid kapseldatakse IP paketi sisse
IP aadress on jagatud kaheks osaks: võrguosa ja võrgus oleva seadme osa. Võrguosa suuruse määrab alamvõrgu mask (subnet mask). Kahendsüsteemi kujul alamvõrgu maski väärtusega 1 bitikohad on võrguaadressi bitikohad. Kahendsüsteemi kujul alamvõrgu maski väärtusega 0 bitikohad on seadme aadressi bitikohad. Ühes võrgus (kui IP aadressi võrguosa on sama) saavad arvutid ja võrguseadmed suhelda vahetult. Erinevate võrkude vahel info liikumiseks saadetakse pakett algul kindlale „oma“ võrgu arvutile või seadmele – lüüsile (gateway), mis siis omakorda saadab paketi edasi vajalikku sihtvõrku. IP aadress, kus kõik seadmeosa bitid on 0, on võrguaadress. IP aadress, kus kõik seadmeosa bitid on 1, on võrgu leviaadress (broadcast). Kui IP võrku pole plaanis
Puudub seos füüsilise asukohaga, kõnesid saab teha ja vastu võtta mistahes asukohast, kus eksisteerib internetiühendus. Puudused Hädaabikõnesid ei saa teha, sest IP võrgu olemus ei võimalda helistaja füüsilist asukohta tuvastada, see on aga vajalik kõne suunamiseks selle piirkonna päästeameti kõnekeskusse. Elektrikatkestuse korral ei ole üldjuhul võimalik kõnesid teha, sest erinevalt tava- ja mobiiltelefonist vajavad internetiühendust tagavad võrguseadmed (modem, ruuter, traadita võrgu tugijaam, lauaarvuti) oma toimimiseks võrguvoolu toidet. Kõnekvaliteet sõltub internetiühenduse kiirusest ja koormusest aeglase või koormatud ühenduse puhul võib kõne hakkida või katkeda. Ajaline viide, mille põhjustab andmete kandmine üle võrgu, ilma et eksisteeriks selleks otstarbeks reserveeritud püsivat füüsilist kanalit. Võrgu ülesehitusest tulenevad takistused kui mõlemad kõne osapooled
arusaadav mis kogu infrastruktuurist edasi saab. Kogust kahjust sai ta hiljem teada, et riigis on tekkinud suur tsunaami suurtes teleekraanides. Kirjelduses räägib ta seda et nägi suuri lained ja kahjustusi linnadelt. Meie näeme seda nagu filmis, me näeme kõiki neid kaadreid otseülekandes ja inimesed kes on sellega seotud, maavärinaid üleelanud kuidas nemad seda kogevad ja tegelikult on ju kaks erimaailma. Lekkisid suured telefoniputkad, riigis oli kriisiolukord. Võrguseadmed ehk telefoniteel ei saanud mitte midagi saata ega helistada. Rongijaamas oli mass inimesi, kus põhimõtteliselt järjekorrad taksode, busside jaoks olid nelja tunnised ja pagasi saamiseks kulus umbes kaks tundi. Paljud koolid,asutused muudeti magamise kohtadeks,kontorites lasti inimestel ka seal ööbida. Toiduletid olid enamasti tühjad ja paanikat seal enamasti ei esinenud, inimesed ootasid järjekorras olid tsiviliseeritud ja see oli suureks üllatuseks
aadressi esimene bait lõpeb 0-bitiga o Multiedastuse aadress(multicast) aadressi esimene bait lõpeb 1-bitiga o leviedastuse aadress(broadcast) ff:ff:ff:ff:ff:ff 2nd-koodis "kõik ühed" Leviedastuse aadress o ei ole kasutatav võrgukaardi aadressina o kõik seadmed võtavad kaadri vastu ja töötlevad Kanalikihi võrguseadmed Arvuti võrgukaart (NIC - network inteface card). Sild Kommutaator(Switch). Sild "kuulab" liikulst mitmes segmendis jälgib kaadrites saatjate MAC-aadresse ning peab segmentide kaupa nende aadresside tabeleid funktsioneerib kahes osas o õppimine (aadressitabeli täitmine) o edastamine (kaadrite filtreerimine) kaaderid, mille saaja ei asu samas segmendis saatjaga, edastatakse sihtsegmenti
Võrgusõlmed peavad enne edastamist kõik sõnumi paketid kätte saama, seega võib viide olla suurem. 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi (+) FDMA kanal on jaotatud sageduse järgi TDMA kanal on jaotatud ajapiludeks CDMA üks kanal kannab kõikide seadmete andmeid aga igal kasutajal on unikaalne kood ,mille abil oma andmed kätte saab. Ühes kanalis oleks mõistlik saata korraga mitmeid erinevaid pakette. FDM (frequency division multiplexing) Erinevad võrguseadmed kasutavad suhtlemiseks sidekanali erinevaid sagedusi. TDM (time division multiplexing) Igal seadmel on õigus oma infot edastada mingil kindlal ajahetkel. Vajalik on täpne sünkroniseerimine. TCP protokolli korral realiseeritakse multipleksimine erinevate portide kasutuselevõtuga. 10. Ajalised viited võrkudes + Seotud andmete töötlemise ja järjekordadega; saatmisega liini ja liikumisega mööda seda.
TCP, mis muudab IP-võrgud ühendus- orienteerituks). ATM seob kaks eelnevat, kasutades oma võrkudes nii kindlat andmeedastuskiirust kui ka jagatud ressurssi. Sõnumredastuse korral saadetakse edasi kõik ühe sõnumi paketid korraga. Võrgusõlmed peavad enne edastamist kõik sõnumi paketid kätte saama, seega võib viide olla suurem. 5. Multipieksimine Ühes kanalis oleks mõistlik saata korraga mitmeid erinevaid pakette. FDM (frequency division multiplexing) - Erinevad võrguseadmed kasutavad suhtlemiseks sidekanali erinevaid sagedusi. TDM (time division multiplexing) - Igal seadmel on õigus oma infot edastada mingil kindlal ajahetkel. Vajalik on täpne sünkroniseerimine. TCP protokolli korral realiseeritakse multipleksimine erinevate portide kasutuselevõtuga. 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud Datagramm-võrkudes toimub marsruutimine sihtpunkti aadressi järgi. Iga paketi
26. TCP voo juhtimine Saatja ei ülekoorma (-täida) vastuvõtja puhvreid. Vastuvõtja teavitab saatjat pidevalt hetkel vabana oleva puhvriosa suurusest (RcvWindow väli päises, vastuvõtu akna suurus) Saatja hoiab meeles saadetud kinnitamata (unACKed) segmentide andmemahtu, mis on väiksem viimati vastuvõetud RcvWindow väärtusest (et suudaks otsustada, millal võivad vastuvõtja puhvrid täituda). 27. TCP koormuse juhtimine Lõpp-punktidevaheline koormuse juhtimine (võrguseadmed ei paku infot hetkekoormuse kohta, koormusinfo tuletatakse klient-server suhtluses jälgitavatest kadudest, viidetest). Ülekandekiirust reguleeritakse congestion window (saateakna) suurusega (kontrollib korraga maksimaalselt saadetavate kinnitamata segmentide hulka). Läbilase = w*MSS / RTT [B/s] w – ühe RTT jooksul saadetud segmentide arv MSS – maksimaalne segmendi suurus RTT – Round Trip Time
TCP, mis muudab IP-võrgud ühendus-orienteerituks). ATM seob kaks eelnevat, kasutades oma võrkudes nii kindlat andmeedastuskiirust kui ka jagatud ressurssi. Sõnumiedastuse korral saadetakse edasi kõik ühe sõnumi paketid korraga. Võrgusõlmed peavad enne edastamist kõik sõnumi paketid kätte saama, seega võib viide olla suurem. 5. Multipleksimine Ühes kanalis oleks mõistlik saata korraga mitmeid erinevaid pakette. FDM (frequency division multiplexing) – Erinevad võrguseadmed kasutavad suhtlemiseks sidekanali erinevaid sagedusi. TDM (time division multiplexing) – Igal seadmel on õigus oma infot edastada mingil kindlal ajahetkel. Vajalik on täpne sünkroniseerimine. TCP protokolli korral realiseeritakse multipleksimine erinevate portide kasutuselevõtuga. 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud Datagramm-võrkudes toimub marsruutimine sihtpunkti aadressi järgi. Iga paketi puhul otsustatakse eraldi, milline marsruut oleks kõige õigem valida.
Juhtkuul kasutuses sülearvutites, teeninduskioskides Joystick ehk juhthoob on igas suunas liigutav hoob oma liikumisega juhib ekraanil oleva kursori liikumist 24. Integreeritud seadmetega emaplaadi plussid ja miinused. Nad pole nii võimsad ja nad ei suuda teha samatööd, mis suudavad mitte integreeritud kaardid. Nad on kõik ühes kohas koos ja töötavad siiski mingil kiirusel ja suudavad arendada mingitki võimsust. Tänapäeval on enamus arvutiteemaplaatidel integreeritud heli ja võrguseadmed, nad töötavad ja ajavad asja ära vägaedukalt, aga kui nt tahad kvaliteetsemat heli või kiiremat interneti ühendust, tuleb sul osta sellejaoks vajalik kaart, mis kindlasti mugavndaks su elu. Kokkuvõtes on odavam kasutada integreeritud seadmeid kui osta kalleid kaarte. 25. Inteli protsessorite areng läbi aegade. 1971.a - 4004 mikroprotsessor 1972.a - 8008 mikroprotsessor 1974.a - 8080 mikroprotsessor 1978.a - 8086-8088 mikroprotsessor 1982.a - 286 mikroprotsessor 1985
Katkematu toite allikad, et arvuti töö ei katkeks hetkelise elektrikatkestuse või võrgupingekõikumise tõttu Infokandjad, massmäluseadmed andmete salvestamiseks Signaalitöötluskaardid andmete kodeerimiseks või krüpteerimiseks TV-kaardid arvuti kasutamiseks teleri või videosalvestina Fotoaparaadid ja kaamerad piltide ja video salvestamiseks arvutisse Modemid ja võrguseadmed arvuti ühendamiseks võrku Sensorid ja automaatikaseadmed mingite protsesside jälgimiseks, automatiseerimiseks ja kaugjuhtimiseks. Raadioühendus ehk juhtmevaba side. Traadita seadmete ühendamiseks on saadaval mitmesuguseid erinevaid tehnoloogiaid. IrDA (ehk infrapuna) ühendust kasutati algselt personaalarvutite ühendamiseks mobiiltelefonide ja pihuarvutitega. Tänaseks on kasutusele
9 Sagedus lisade ja seega seda aeglasem on kanal. Ch_util Sagedusriba grupeerimine Praktikas on kasutusel terminalid, mis suudavad kasutada korraga Grupeerides kogu sagedusriba väiksemateks lõikudeks, saab kuni 4 TS-i. Standardselt toetavad võrguseadmed kodeeringuid CS-1 Kui saadud keskmine kiirus on väiksem soovitust, tuleb kas: vähendada planeerimisel vajalikke arvutusi, sest igas kärjes võib veel ja CS-2, terminalid toetavad kõiki kodeeringuid. 1. lisada ressurssi (TRX-e) mitterakendatud gruppide sagedusi: 14. GPRS. Dimensioneerimine. 2
(riistvara ressursse). o Data-as-a-Service (DaaS) - see on IaaS'i alamkategooria. Platform-as-a-Service (PaaS) - renditakse platvormi, mis koosneb tavaliselt operatsioonisüsteemist ja selle juurde kuuluvatest teenustest. Software-as-a-Service (SaaS) - tarkvara/programmide kasutamise (rentimise) võimalus. IaaS Siin saab rentida infrastruktuuri (riistvara ressursse: serverid, andmete hoidmise seadmed, võrguseadmed) ja ka andmete ülekandmist - Amazon 'EC2' on siin heaks näiteks. Infrastructure-as-a-Service (IaaS) pakub seega ostjale tervet IT infrastruktuuri (tavaliselt virtualiseeritud keskkonnaga platvormil). Firma ei pea nüüd ise ostma servereid, tarkvara, riistvara, võrgujubinaid jne vaid ta rendib need kõik antud teenusepakkujalt - ta võib teenusepakkujalt saada cloud storage, virtual machines või web hosting teenusi või siis kõiki neid korraga. Terve infrastruktuuri juhtimine
uuesti. Paketid peavad olema saabunud vastuvõtjasse õiges järjekorras, vastasel juhul toimub pakettide uuesti saatmine alates paketist, programmeerimisel tuleb arvesse võtta, et kasutusel võib olla NAT ruuter. FDM (frequency division multiplexing) erinevad võrguseadmed kasutavad suhtlemiseks sidekanali erinevaid sagedusi. TDM (time 34.Marsruutimisprotokollid RIP, OSPF ja BGP division multiplexing) igal seadmel on õigus oma infot edastada mingil kindlal ajahetkel. Vajalik on täpne sünkroniseerimine. CDMA kus viga ilmnes tänu akna kellale.
· superkaadri struktuuri kirjeldamiseks Majakakaadrite vahelise aja määrab ära võrgu koordinaator ning see võib muutuda vahemikus 15 ms kuni veidi üle 4 minuti. Majakakaadriga reziim võimaldab juhtida seadmete energiatarbimist suurtes võrkudes. Võrguseadmetele antakse teada, mis ajal saavad nad üksteisega andmeid vahetada. Majakakaadriga reziimi on otstarbekas kasutada võrkudes, kus ka võrgu koordinaator töötab patareitoitel. Võrguseadmed ootavad majakakaadrit ja sellele järgnevaid andmekaadreid. Kui konkreetsele võrguseadmele andmekaadreid ei ole, läheb see tagasi rahuolekusse ja hakkab uuesti aktiivselt toimima võrgu koordinaatori poolt määratud ajal ja järjestuses. Kui ühendused võrguseadmetega on peetud läheb ka võrgu koordinaator rahuolekusse. Selline ajastamise tingimus mõjutab ka lõppseadme ajastamisahelate maksumust. Mida pikem on rahuoleku aeg seda täpsem peab
· superkaadri struktuuri kirjeldamiseks Majakakaadrite vahelise aja määrab ära võrgu koordinaator ning see võib muutuda vahemikus 15 ms kuni veidi üle 4 minuti. Majakakaadriga reziim võimaldab juhtida seadmete energiatarbimist suurtes võrkudes. Võrguseadmetele antakse teada, mis ajal saavad nad üksteisega andmeid vahetada. Majakakaadriga reziimi on otstarbekas kasutada võrkudes, kus ka võrgu koordinaator töötab patareitoitel. Võrguseadmed ootavad majakakaadrit ja sellele järgnevaid andmekaadreid. Kui konkreetsele võrguseadmele andmekaadreid ei ole, läheb see tagasi rahuolekusse ja hakkab uuesti aktiivselt toimima võrgu koordinaatori poolt määratud ajal ja järjestuses. Kui ühendused võrguseadmetega on peetud läheb ka võrgu koordinaator rahuolekusse. Selline ajastamise tingimus mõjutab ka lõppseadme ajastamisahelate maksumust. Mida pikem on rahuoleku aeg seda täpsem peab
programmeeritav püsimälu koos videovormingute dekodeerimise tarkvaraga. Võrgukaart on mõeldud arvutivõrgu kaabli ühendamiseks. Tüüpiliselt on kaabli teises ot- sas kas teise arvuti võrgukaart või mõni võrgujagamisseade (jaotur või kommutaator). Võr- gukaardi olulisteks parameetriteks on järgmised. · Kasutatava võrgu kiirusestandard levinud on 100 Mbit/s võrgud, varem kasutati ka 10 Mbit/s ja tasapisi hakkavad kasutusse jõudma 1 Gbit/s võrguseadmed. · Arvutivõrgu ühendusviis kaasajal on levinud 4 keerutatud juhtmepaariga keerupaari (twis- ted pair) ühendused, varem kasutati ka kahe- Foto 36. Foto 37. juhtmelist koaksiaalühendust (coaxial), milles Koaksiaalkaablit Keerupaari üks traat on keskel, teine aga isoleeritud toruna lõpetav kaabli pistik selle ümber. Koaksiaalühendus võimaldab kii- terminaator
ruuterisse nö järjekorrad (queues), mis võivad viia pakettide eemaldamiseni ruuterist, et ruumi teha uute jaoks. Samas kui pakettide pikkused on liiga suured, siis ei kasutata võrguressursse kõige effektiivsemalt ära nii, et siin tuleb leida tasakaal. 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi Kanali saab multipleksida sageduse, aja ja koodi järgi: Sageduse järgi kanali multipleksimine (Frequency-division multiplexing - FDM) erinevad võrguseadmed kasutavad suhtlemiseks erinevaid kanali sagedusi. Selle puhul toimub eri andmejadade edastamine näiliselt samaaegselt, kuid tegelikult lühikeste intervallidega vaheldumisi. 6 Aja järgi kanali multipleksimine (Time-division multiplexing - TDM) igal võrguseadmel on õigus edastada infot mingil kindlal ajahetkel.
tekivad ruuterisse nö järjekorrad (queues), mis võivad viia pakettide eemaldamiseni ruuterist, et ruumi teha uute jaoks. Samas kui pakettide pikkused on liiga suured, siis ei kasutata võrguressursse kõige effektiivsemalt ära nii, et siin tuleb leida tasakaal. 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi Kanali saab multipleksida sageduse, aja ja koodi järgi: Sageduse järgi kanali multipleksimine (Frequency-division multiplexing - FDM) erinevad võrguseadmed kasutavad suhtlemiseks erinevaid kanali sagedusi. Aja järgi kanali multipleksimine (Time-division multiplexing - TDM) igal võrguseadmel on õigus edastada infot mingil kindlal ajahetkel. Statistiline aja järgi kanali multipleksimine (Statistical time-division multiplexing - STDM) on tegelikult natuke parem versioon TDM-st, kus analüüsitakse võrguseadmete töökoormust kanalile ja jagatakse vastavalt vajadustele kanali sagedused ära.
keylogger), kaudu kaardimakseaut andmete omaatide muutmine skimmerid (keeruline vahet võltsing teha, kas see võltsitud võlts edastatava info on rohkem veebileht; võlts võrguseadmed, muutmine töö modifitseering login-ekraan mis sisaldavad käigus - või võltsing) (Ctrl+Alt+Del on tagauksi; pangale selle võimaluse kaardimaksega saadetakse välistamiseks); vending erinevad piraattarkvara machine'id, summad ja
Samas kui pakettide pikkused on liiga suured, siis ei kasutata võrguressursse kõige effektiivsemalt ära nii, et siin tuleb leida tasakaal. 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi Kanalit saab multipleksida sageduse, aja ja koodi järgi: koodeerimise järgi andmete kokku pakkimine – multiplexer. Lahti pakkimine – demultiplexer Sageduse järgi kanali multipleksimine (Frequency-division multiplexing - FDM) – erinevad võrguseadmed kasutavad suhtlemiseks erinevaid kanali sagedusi. Kasutatakse nt analoogsignaalide puhul. Aja järgi kanali multipleksimine (Time-division multiplexing - TDM) – igal võrguseadmel on õigus edastada infot mingil kindlal ajahetkel. Kasutatakse nt digitaalsignaalide puhul. o Statistiline aja järgi kanali multipleksimine (Statistical time-division multiplexing - STDM) –
konkureeritakse kõigi teiste pakettidega selle tee peal ehk ei hõivata kogu resurssi endale. Näiteks ATM võrkudes kommutatsioonisõlmed ei tea sihtpunkti aadressi, vaid teavad kust tuleb pakett ja kuhu see tuleb edasi saata. Selle võrra on aadress väiksem ja marsruutimisotsust lihtsam ja kiirem teha. 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi Kanalit saab multipleksida sageduse, aja ja koodi järgi: Sageduse järgi kanali multipleksimine ehk FDM tähendab seda, et erinevad võrguseadmed kasutavad suhtlemiseks erinevaid kanali sagedusi. Sagedusriba jagatakse erinevateks väiksemateks sagedusribadeks. Kaablisse minnes pakime kõik sagedused kokku. Sagedusribad on piisavalt laiad ning ülekostvust ei ole. Hea omadus on see, et igaüks saab oma osa enda kätte ja kasutab seda nii palju kui tahab, aga kui ta seda parajasti ei kasuta, siis see ressurss on raisus ja seda kellelegi teisele lihtsalt anda pole võimalik.
annaabi.ee 
