Juhtideks on kõik metallid ja hapete, soolade, leeliste lahused ning ka Maa ja inimese keha. Mittejuhiks (e dielektrikuks) nim. ainet või ainete segu, mida mööda laeng ei kandu ühelt kehalt teisele. Mittejuhid on merevaik, klaas, kvarts, marmor, kumm, puit, plast jne. KASUTATUD ALLIKAD https://www.taskutark.ee/m/kehade-elektriseerimine/ http://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/8013 http://failid.koolibri.ee/koduleht/lehitseja/elektriopet us/fi les/assets/basic-html/page13.html http://fyysika.matefus.eu/elektrostaatika.htm#_ msocom_1 TÄNAN KUULAMAST!
Järvamaa Kutsehariduskeskus Põllumajandustöötaja PM-16 Tauri Ruubel Kliimavööde KOOSTAJA:Tauri Ruubel JUHENDAJA:Reet Meerits SÄREVERE 2017 SISUKORD Sissejuhatus.................................................3 Põhikliimavöötmed...............................................4 Kliimavöötme mõju maale.....................................5 Kasutatud kirjandus....................................................6 Sissejuhatus Minu teema räägib kliimavöötmetest ja mõjust loodusele. PõhikliimavöötmedMaakeral on neli põhikliimavöödet. Need on ekvatoriaalne, troopiline, parasvöötme ja polaarne kliimavööde.Ekvatoriaalne kliimavööde asub ekvaatori lähedal. Päike käib alati väga kõrgelt ja on väga soe. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud ja ...
19) Teisalda- Failide ümbertõstmine kuskile teisse kausta nii, et see jääb mõlemasse kausta. 20) Kaust- Kaustas võivad olla dokumendid, mida saab vaadata ja trükkida, programmid, teised kaustad (alamkaustad) ja kiirkorraldused, mis sisaldavad viiteid. 21) Häälestus (options)- Häälestus on helide kõrguslik korrastus.22) Vaikehäälestus- (vaikevalik) programmi poolt valitud standardseade (seade, väärtus või seadistus) 23) Lehitseja- on arvutiprogramm, mille abil saab leida, vaadata ja kasutada veebis, kohtvõrgus või kasutaja arvutis asuvatel veebilehtedel talletatud informatsiooni. 24) Manus- Manus on fail, mis saadetakse sõnumi keha koosseisus. 25) Start menüü- Start on põhiliseks väravaks arvuti programmide, kaustade ja sätete juurde. 26) Parool- Parool ehk salasõna ehk koodsõna on salajane sõna või märgijada, mida kasutatakse autentimisel, et tõestada oma identiteet või saada kuskile juurdepääs.
Kasutatakse web-lehitsejates suhtluseks serveriga eelkõige kõrget turvalisust nõudvate e-äri rakenduste puhul. SSL sisaldab serveri autentimist, andmete krüpteerimist ja kliendi autentimist. SSL serverid sertifitseeritakse. Browser, mis toetab SSL-i sisaldab ametlike sertifitseerimiskeskuste avalikke võtmeid, et kontrollida, kas antud leheküljel on ametlik sertifikaat või mitte. Browser kasutab sertifitseerimiskeskust, et saada teada serveri ametlik avatud võti. SSL sessioon - Lehitseja genereerib sümmeetrilise sessiooni võtme, krüpteerib selles serveri avaliku võtmega ja saadab krüpteeritud võtme serverile. Kasutades oma salajast võtit, server dekrüpteerib sessiooni võtme. Lehitseja ja server lepivad kokku, et edasised sõnumid on kõik krüpteeritud. Kõik info, mis saadetakse, krüpteeritakse sümmeetrilise sessiooni võtmega. SSL on transpordikihi turvaprotokoll, saab kasutada ka teiste, st. mitte-web rakenduste jaoks, näiteks IMAP
Kasutatakse web-lehitsejates suhtluseks serveriga eelkõige kõrget turvalisust nõudvate e-äri rakenduste puhul. SSL sisaldab serveri autentimist, andmete krüpteerimist ja kliendi autentimist. SSL serverid sertifitseeritakse. Browser, mis toetab SSL-i sisaldab ametlike sertifitseerimiskeskuste avalikke võtmeid, et kontrollida, kas antud leheküljel on ametlik sertifikaat või mitte. Browser kasutab sertifitseerimiskeskust, et saada teada serveri ametlik avatud võti. SSL sessioon - Lehitseja genereerib sümmeetrilise sessiooni võtme, krüpteerib selles serveri avaliku võtmega ja saadab krüpteeritud võtme serverile. Kasutades oma salajast võtit, server dekrüpteerib sessiooni võtme. Lehitseja ja server lepivad kokku, et edasised sõnumid on kõik krüpteeritud. Kõik info, mis saadetakse, krüpteeritakse sümmeetrilise sessiooni võtmega. SSL on transpordikihi turvaprotokoll, saab kasutada ka teiste, st. mitte-web rakenduste jaoks, näiteks IMAP
(kuni versioonini 10.11) Internet Explorer Internet Explorer (lühendatult IE) on tasuta veebibrauser mille tootja on suurfirma Microsoft. See tuleb kaasa kõikide uuemate Windows operatsioonisüsteemidega ja on nende vaikebrauser. Google Chrome Selle brauseri arendaja on nagu nimestki välja võib lugeda Google Inc. Lehitseja esmaväljaanne lasti välja 2. Septembril 2008ndal aastal. Tarkvara on kättesaadaval juba üle 50nes keeles. Praegune stabiilne versioon 9.0.597.107 väljastati 2. septembril 2010. Brauseri kallal käib pidev arendustöö ja väljas on ka juba uus beta verisoon. (beta versioon tähendab seda, et tarkvara on alles testimisel, aga inimestele kättesaadav) Mozilla Firefox Seda veebibrauserit võis esimesena näha Phoenixi nime all, aga see tuli muuta probleemide
· Süsteemi reeglibaas peaks olema üles ehitatud nii, et kolme funktsionaalsetes nõudmistes esitatud alamosa reeglid oleksid loogiliselt grupeeritud. 1.2.6 Porditavus Süsteem peab olema internetipõhine, realiseeritud mingid laialt levinud arendusvahendiga (php, java, asp. NET). Kasutaja peaks süsteemi lõppversioonile ligi pääsema mistahes internetii ühendet' riist- ja tarkvaraplatvormiga seadmekt, millele on loodud standardne html-lehitseja. 1.3 Süsteemi üldvaade 1.3.1 Süsteemi struktuur Süsteemi lõppversiooniks peaks olema kolmekihiline (andmebaas + reeglimootor ning muu loogika + kasutajaliides) veebipõhine programm. 1.3.2 Süsteemi iseseisvus Süsteem võib olla integreeritud mingi muu veebipõhise süsteemi külge lisavõimalusena, kuid põhimõtteliselt on esialgne realisatsioon ette nähtud töötama iseseisvalt veebilehena. 1.3.3 Süsteemi suhtestus / liidestatus seda hõlmava süsteemiga
kasutades esimese 48bit alamvõtmega ning permuteeritakse. number saadetakse müüja panka, ilma et müüja seda numbrit Seejärel liidetakse saadud parem pool XOR funktsiooni tekstikujul näeks. Ennetab müüjate poolset varastamist ja kasutades vasaku poolega, mis nihkub paremale. Permuteeritud kaartide numbrite lekkimist. Sisaldab kolme tarkvaralist parem pool aga vasakule. Uut paremat poolt kombineeritakse komponenti - lehitseja pool, müüja server ja panga kanal. nüüd XOR funktsiooni kasutades teise 48bitise alamvõtmega, 68. Võrgukihi turvalisus, IPse koosneb mõnest eraldi permuteeritakse ning liidetakse XOR-ga vasaku poolega. protokollist. Esimene neist- AH pakub allika autentimist, paketi Toimub jälle kohtade vahetus ja nii edasi 16X järjest. 48bitine puutumatust, kuid mitte selle salastatust. AH päis pannakse alamvõti genereeritakse 56bit peavõtmest
disainerid, jne. Internetis surfamine sarnaneb workshopil osalemisega või mõnel muul lõbusal viisil teiste inimestega suhtlemisega. Web 2.0 suurimaks väärtuseks peetakse sisu produtseerimise tavakasutajani viimist. Web 3.0 kombineerib Web 1.0 ja 2.0 suurimad väärtused ja lisab sinna tehisintellekti. Web 3.0 puhul aitavad masinad inimesi otsuste tegemisel ning nii sisu tarbimisel kui ka loomisel. Veebilehti nähakse ja kogetakse erinevalt, sest veeb ja lehitseja "näevad" meie eelistusi ja arvestavad sellega millist infot ja mismoodi seda meile kuvatakse. Näiteks uudisteportaalid oskavad kuvada just neid uudiseid, mille kohta on teada, et see meid huvitab. 3 6. Mis omadused iseloomustavad head kodulehte? 1) lihtsalt leitav 2) esteetilise eesmärgipärase disainiga 3) kasutajasõbralik 4) loob interaktiivse suhte kasutajaga
Tagab turvalisusele kliendile, müüjale ja müüjat esindavale pangale, kõigil peavad olema sertifikaadid. SET täpsustab sertifikaatide õigusliku tähenduse - seob endas reegleid usaldusväärsete tehingute teostamiseks. Töötab põhimõttel, et kliendi kaardi number saadetakse müüja panka, ilma et müüja seda numbrit tekstikujul näeks. Ennetab müüjate poolset varastamist ja kaartide numbrite lekkimist. Sisaldab kolme tarkvaralist komponenti - lehitseja pool, müüja server ja panga kanal. ==> EHK SET (Secure Electronic Transaction Protocol) - turvaline elektrooniliste tehingute protokoll - Visa ja MasterCard'i koostöös välja töötatud standardne protokoll, mis võimaldab turvalisi krediitkaarditehinguid avatud võrkudes, näit. Internetis. (SET-protokoll näeb ette digitaalallkirja kasutamist.) 58. VÕRGUKIHI TURVALISUS, IPSEC ==> IPSec (Internet Protocol Security) - internetiprotokolli andmeturve - Firma Cisco
internetis. Tagab turvalisusele kliendile, müüjale ja müüjat esindavale pangale, kõigil peavad olema sertifikaadid. SET täpsustab sertifikaatide õigusliku tähenduse - seob endas reegleid usaldusväärsete tehingute teostamiseks. Töötab põhimõttel, et kliendi kaardi number saadetakse müüja panka, ilma et müüja seda numbrit tekstikujul näeks. Ennetab müüjate poolset varastamist ja kaartide numbrite lekkimist. Sisaldab kolme tarkvaralist komponenti - lehitseja pool, müüja server ja panga kanal. ==> EHK SET (Secure Electronic Transaction Protocol) - turvaline elektrooniliste tehingute protokoll - Visa ja MasterCard’i koostöös välja töötatud standardne protokoll, mis võimaldab turvalisi krediitkaarditehinguid avatud võrkudes, näit. Internetis. (SET-protokoll näeb ette digitaalallkirja kasutamist.) 58. VÕRGUKIHI TURVALISUS, IPSEC ==> IPSec (Internet Protocol Security) - internetiprotokolli andmeturve - Firma
