· Kulunud rehvid · Sissesõidetud rööpad sõiduteel, sõidutee madalamad kohad Vesiliu tõttu kaotab auto juhitavuse, pidurdusteekond pikeneb ja sõiduk võib teelt välja sõita. Libedus Teedel on väga ohtlik nn. "musta jää" teke, sest seda on väga raske märgata. Selle tekkimine on väga tõenäoline 0°C temperatuuri juures sildadel ja metsavahelisel teel. Kahtluse korral tuleb kiirust vähendada ja rooli keeramisega tunnetada rooli keeramise raskust. Vältida tuleb suurt kiirust, järske pidurdamisi ja kiirendamisi. Libedus võib tekkida ka pori tõttu ehituste läheduses ja põlluteedega ristumiskohtades. Samuti vihmasaju alguses, kui esimesed vihmapiisad tekitavad teetolmuga segunedes küllalt libeda pori. Pikem vihmasadu peseb selle pori ära.
Türgist Poola Kirjutan oma suurepärasest ja harivast teekonnast, mille võtsin ette, et tuua teieni tükike erinevate maade kultuuri. Reisi Türgist Poolani võtsin ma ette ühel ilusal, kuumal suvel. Teekonda alustasin siis nagu eespool mainitud Türgist. Türgi on mitmekesine maa - loodus pakub vahemerelisi randu, poolkõrbeid, soolajärvi, mägesid, vulkaanilisi maastikke ning uhkeid geoloogilisi monumente. Kuna päris palju Türgi maa-alast on liiva all, siis asuvad näiteks ühel rannikualal ka liivakaljud, mida ma käisin vaatamas ja imetlemas. Järgmiseks külastasin oma reisi käigus Derinkuyu maa-alust linna, kus asub ka maailmakuulus ja väga salapärane Gigantne labürint. Räägitakse, et linn on umbes 8 km pikk ja mitmetasandiline (20 tasandit , millest ainult 8 on turistidele avatud ). Üks veider komme oli seal naiste juustega tunnelite seinte kaunistamine. Ma päris sellest aru ei saanudki, kas see oli komme või kellegi kogu. Aga kui kunagi tag...
Kerkis igale poole rauast vabrikuid. Fasaadidel esinevad detailid järgisid veel tolle aja itaalialikku või gootipärast stiili, kuid tagaküljel meenutab motiivide puudumine kahekümnenda sajandi asjalikkust. Fassaadikujunduses hakati kasutama täiesti tasapinnalist klaasi. Pevsneri arust pole teada, kuna arhitektidele hakkasid raudhoone meeldima, kuid arvata võib, et raudsillad koos oma elegantsiga olid esimesteks pääsukesteks. Ainult raua kasutamine võimaldas sildadel olla nii nõtked. Näiteks sild, mille lasi ehitada rauatööstur Abraham Darby. Arhitekt on teadmata, kuid meenutab Thomas Farnoll Pritchardi töid. Paralleelselt kaarsilla arenguga toimub ka rippsilla areng. Hiinlased tundsid raudkettidel rippuvaid sildu ning nende sillaehituse põhimõtete järgi rajati sild üle Teesi jõe Põhja-Inglismaal. Seda kasutasid peamiselt kaevurid teel tööle. Sild oli kõikuv ja ebausaldusväärne. Sinna jäi ka ripsillaprobleem, kuni James Finley
· Ära uju täis kõhuga · Järgi kõiki ohutusnõudeid, vetelpäästjate korraldusi · Vette ära hüppa vaid mine rahulikult · Uju tähistatud, kontrollitud ja valvatud ujumispiirkonnas · Uju piki kallast või kalda poole ja sellisel sügavusel, et jalad ulatuvad põhja · Tundes väsimust või külma, tule viivitamatult veest välja · Ära võistle hinge kinnipidamises ega vee all ujumises · Ära suru ega tõmba kedagi vee alla 4.2 Ujumisel basseinides, sildadel või kaidel · Järgi kõiki ohutusnõudeid, personali ja vetelpäästjate korraldusi · Ära jookse, tõukle, ega proovi kedagi vette lükta · Ära hüppa vette pea või jalad ees selleks mitte ettenähtud kohas või sügavusel · Ära uju sildade, kaide, purrete jms alla · Sillad ei ole mõeldud hüppetornideks! 5. Kasutatud kirjandus · http://www.rescue.ee/1683 · http://et.wikipedia.org/wiki/Ujumine_(spordiala) · http://naistekas.delfi
tagamiseks on mooduli pealispinnale moodustatud libisemise vastane muster. Iga mudel on projekteeritud spetsiaalselt vastu võtma horisontaalset liikumist ja deformatsiooni väändele, samuti võtma vastu vertikaalset liikumist kuni ülespöördele 6 mm. Transflex deformatsioonivuuk on mõeldud kasutamiseks kõrgendatud konstruktsioonides, liikuvate vuukide deformatsioonivuugina, kaasa arvatud: - sildadel - rampidel - viaduktidel. Transflex deformatsioonivuuk on lihtsasti paigaldatav ja ekspluateeritav, hinna kokkuhoidu võimaldav deformatsioonivuugi süsteem. Võimaldab töid teostada ka poole sõidutee ulatuses. Selle lahenduse juures on ääretult oluline, et süsteem tarnitakse komplekselt koos kõigi abimaterjalidega ja et see paigaldataks rangelt vastavalt tootja tehase paigaldustehnoloogiale
3) selgita linnade tekkimise põhjusi. Kuidas funktsioneeris linnaühiskond? Linnade tekke põhjused: rahvaarvu kasv, põlluharimisviiside täiustumine, põllumajandustoodangu kasv, käsitöö ja kaubanduse eraldumine põlluharimisest, kaubavahetuse elavnemine. Linnade isandateks olid maahärrad – linna isandad , kuid ka kuningas, krahv, hertsog või piiskop. Linnad asusid tavaliselt kaubateede ristumiskohtades, valitsejate lossides, sadamates, linnustes, kloostrites või sildadel. Linna ülesanneteks olid maksude kehtestamine, kohtumõistmine, kauplemisteede kehtestamine ja nende täitmise kord, julgeoleku ja ausa kauplemise tagamine. Linna juhid valiti kaupmeeste seast, kuna nad olid kõige rikkamad – elanikkonda kuulusid ka käsitöölised ning linna alamkihid. Kodanikeks saadi sünni läbi või olles teatud aja linnas elanud – viimase puhul tuli anda kodanikuvanne – maksta tuli ka kodanikumaksu. Kodanike eesõigusteks olid
sõiduteedel. Betoonides kasutatakse kaltsiumi tänapäeval väga vähe- piisavalt, et muuta metallkonstruktsioonid vastupidavamaks roostele. Et aga kloriidid saaksid välitingimustes betoonisolevat rauda mõjutada, peavad nad ründama suurtes kogustes. Seda esineb sadamapiirkondades, kus lainetus tungib booridesse või aurustumise tagajärjel mahajääv soolade hulk. Samuti esineb seda efekti ka maanteedel soolatamisjärgselt just sildadel. Kloriidide töö tagajärjel kahjustub betooni pind ja suureneb difusioon. Selle vältimiseks tuleb vähendada tsemendi ja vee vahekorda, tugevdada lisanditega ja hoolikalt järelniisutada pikendades nii kuivamisaega. Kuigi tihti soovitatakse niisutusaega võimalikult pikaks venitada, ei ole see alati võimalik, kuna võib tekkida hallitus ja reaktsioonid metalliga. Sadamates ja rasketes kliimaoludes tuleks betooni valmistamisel lisada kaltsiumnitraati ja kasutada roostevaba metallstruktuure
[5] 6 Isolatsioonivõõpasid kasutatakse põhiliselt pinnaseniiskuse, mittesurvelise vee vastu, veeanumate siseisolatsiooniks, niiskete ruumide hüdroisolatsiooniks ja ülalpool maapinda soklipiirkonnas. Mineraalset isolatsioonivõõpa võib kasutada ka hüdroisolatsiooni katte koosseisus bituumenkatete all. Kategooriliselt on keelatud kasutada mineraalseid isolatsioonivõõpasid tunnelites, sildadel ja katustel. [5] 3.3. Veetihe betoon Veetiheda betooniga on võimalik konstrueerida kandekonstruktsiooni, mis samaaegselt tõkestab ka vee tungimist konstruktsiooni. Täiesti veetihedaks aga betooni ei ole võimalik saada seetõttu on soovitatav veetihedat betooni kaitsta ka väljastpoolt hüdroisolatsiooni katetega. [5] 3.4. Rullmaterjalist isolatsioonipaanid Bituumenpaanid on membraanisarnased liitmaterjalid. Nad koosnevad kandekihist, mis on immutatud ning seejärel kaetud kaitsekihiga
Ära uju täis kõhuga Järgi kõiki ohutusnõudeid, personali, vetelpäästjate korraldusi Ära hüppa, vaid mine rahulikult Uju tähistatud, kontrollitud ja valvatud ujumispiirkonnas Uju piki kallast või kalda poole ja sellisel sügavusel, et jalad ulatuvad põhja Tundes väsimust, tule viivitamatult veest välja Tundes külma, tule viivitamatult veest välja Ära mängi kunagi uppumist Ära võistle hinge kinnipidamisega, vee all ujumisega Ära suru ega tõmba kedagi vee alla Basseinis, sildadel, kaidel, purretel Järgi kõiki ohutusnõudeid, personali, vetelpäästjate korraldusi Ära jookse, tõukle ja proovi kedagi vette lükata Ära hüppa vette pea ega jalad ees selleks mitte ettenähtud kohas või sügavusel Ära uju sildade, kaide, purrete jms alla Sillad ei ole mõeldud hüppetornideks Hüppetornis Järgi kõiki ohutusnõudeid, personali, vetelpäästjate korraldusi Ära jookse, tõukle ja proovi kedagi vette lükata
pakkumisel mastaabi-, tihedus-, veovõime- ja mitmekülgsussäästu. Need tgurib põhjustavad olukorra, kus turutasakaal ei ole Pareto-optimaalne. 6. Kollektiivse hüvise argument (nt sillamaksu vastu või tasuta ühistranspordi toetuseks) - milles seisneb? kaubad, mida saab tarbida samaaegselt mitu tarbijatt, ilma et uue tarbija lisandumine vähendaks teiste tarbijate poolt tarbitavat kogust, nt transpordi puhul ühissõiduk, tänav jne. milles seisneb? Sildadel, millel on suur läbilaskevõime või hõre liiklus pole mõtet sillamaksu kehtestada, sest kasutus väheneb ja heaolu väheneb. Samuti maksustamine nõuab kulutusi. Kui tiheda liiklusega teel võib täiendav teed kasutav isik tekitada suurema sotsiaalse piirklulu, sel juhul on kasutusatasu õigustatud. Mis on lisanduva tarbimise piirkulu? Mida tähendab pakkuja keskmine kulu? 7. Transpordi välismõjud. Võivad olla positiivsed- tulud ja negatiivsed- kulud. Positiivne välismõju
(2) Veo kooskõlastajad, ohutuse kindlustajad ja loa väljastajad võtavad tasu vastavalt tehtud töö mahule ja kulutustele «Teeseaduse» paragrahvi 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras. 3. peatükk Liiklusohutuse kindlustamine veol §12. Liikluse reguleerimine (1) Liiklust peab reguleerima juhul, kui vedu võib ohustada või oluliselt takistada muud liiklust: ristmikel, kitsastel teelõikudel, sildadel, ühesuunalise liiklusega teedel, sõites vastu üldist liiklusvoolu jm. (2) Liikluse reguleerimisel peab lähtuma kehtivatest õigusaktidest ning reguleerimine toimuma «Liikluseeskirjas» sätestatud märguannete andmisega. (3) Reguleerija märguanne peab olema hästi nähtav ja üheselt mõistetav. Märguanne peab olema antud õigeaegselt, et juht ootamatu manöövri või kiiruse järsu muutmisega ei põhjustaks liiklusohtlikku
Tihti algavad sellised foobiad lapsepõlves, mil neid peetakse normaalseteks hirmudeks. Vaid siis, kui need kestavad noorukieani ja segavad elu või põhjustavad olulisi kannatusi, võib neid liigitada spetsiifiliste foobiate alla. 9 · Akrofoobia (kõrgusekartus). Akrofoobia puhul kaldutakse kartma majade kõrgeid korruseid või mägedel , küngastel ja kõrgetel sildadel viibimist. Sellistel olukordades võib kogeda 1) vertiigot (peapööritus) või 2) vastupandamatut soovi alla hüpata tavaliselt tajutakse seda välise jüuna, mis kisub serva poole. · Liftifoobia. See foobia võib kujutada endast kartust, et trossid katkevad ja lift kukub alla või kartust, et lift jääb kinni ja jäädakse sellesse lõksu. Võidakse kogeda paanikareaktsioone. · Lennukifoobia. See tähendab kõige sagedamini kartust, et lennuk kukub alla.
Pärast laagrite lõplikku reguleerimist tõmmatakse vedava hammasratta võlli ääriku kinnitusmutter lõpuni kinni ja splinditakse.Mutri pingutamisel tuleb vedava hammasratta võlli pöörata laagrirullide õige asetuse tagamiseks separaatorites. Joonis nr.17 27 23. Peaülekande vahevõlli laagrite reguleerimine. Kahekordse peaülekandega vedavatel sildadel reguleeritakse vedava vedava hammasratta võlli laagritega samaaegselt ka vahevõlli laagreid. Nende kontrollimiseks paigutatakse mahavõetud vedava koonilise hammasratta juures indikaator vastu vedava silindrilise hammasratta hamba otsa ning vahevõlli nihutatakse hoova abil piki telge. Kui telglõik on üle 0,1 mm, võetakse laagrikaaned mõlemalt poolt maha ja kaante äärikute alla tihendeid valides seatakse laagrite lõtk õigeks. Kummaltki
kanda ilma sõidustabiilsust vähendamata. See momendi väärtus saadetakse sõiduki juhtarvutisse kestuspidurduse käsitsi valiku piiramiseks. Funktsiooni eesmärgiks on blokeerumisfaaside vältimine enne ABSi reguleerivat sekkumist. Pidurite hõõrdkatete kulumise ühtlustamine Pidurite hõõrdkatete kulumise ühtlustamisega kõigi rataste kulumisandurite signaalide põhjal soovitakse saavutada ühtlast kulumist kõikidel sildadel. Vedukihaagise ühilduvuse reguleerimine Haagise juhtrõhk või haagise pidurirõhu nimiväärtus kohandatakse nii, et saavutatakse optimeeritud ühilduvus veduki ja haagise vahel. Suundumise tuvastamine Kulumisandurite signaalikõverate võrdlusest mingil sillal tuvastatakse, kui rattapidur enam ei reguleeru või on väiksema kulumisega. Nii tehakse kindlaks vead, näiteks hoovastiku seadeelemendi purunemine, blokeeritud regulaator või pidurite õlised hõõrdkatted.
Vette ära hüppa, vaid mine rahulikult; Uju tähistatud, kontrollitud ja valvatud ujumispiirkonnas; Uju piki kallast või kalda poole ja sellisel sügavusel, et jalad ulatuvad põhja; Tundes väsimust, tule viivitamatult veest välja; Tundes külma, tule viivitamatult veest välja; Ära mängi kunagi uppumist; Ära võistle hinge kinnipidamisega, vee all ujumisega; Ära suru ega tõmba kedagi vee alla. Basseinis, sildadel, kaidel, purretel: Järgi kõiki ohutusnõudeid, personali, vetelpäästjate korraldusi; Ära jookse, tõukle ja proovi kedagi vette lükata; Ära hüppa vette pea ega jalad ees selleks mitte ettenähtud kohas või sügavusel; Ära uju sildade, kaide, purrete jms alla; Sillad ei ole mõeldud hüppetornideks. Hüppetornis: Järgi kõiki ohutusnõudeid, personali, vetelpäästjate korraldusi Ära jookse, tõukle ja proovi kedagi vette lükata;
pikendusjuhe). Ta saadab kogu informatsiooni laiali kõigile antud hubi küljes olevatele klientidele ning kes tunneb talle määratud paketi ära, võtab ka selle vastu. Jaoturi kaudu ei ole võimalik kokku ühendada eri tüüpi võrke. Jaoturi kasutamine on ebaturvaline - segmendi piires on võimalik kõikidel kõiki pakette lugeda omades vastavat tarkvara. Kommutaatoril (Switch) on oluliselt rohkem väljundeid kui sildadel kuid muus mõttes on ta sarnane sillale. Switch on võimeline mitut ühendust korraga, mis suurendab läbilaskevõimet. Switch suurendab ka läbilaskevõimet ka sellega, et ta ei puhverda tervet kaadrit vaid loeb päisest sihtaadressi ning hakkab kohe sinna infot edastama. Repeater on lihtsalt signaali võimendi, kusjuures ta põhjustab 1 bitist hilistumist. Eelmainitud seadmeid on vaja kuna ei saa luua üht suurt LANi, sest kaabli pikkus on piiratud,
Maatriksiga ruutimine on kõige efektiivsem, sel puhul saab paralleelselt mitut datagrammi liigutada. Lähtemarsruutimine (Source Routing) on olukord, kus kaadri sisse kirjutatakse ilmutatult marsruut mida mööda ta peab liikuma. Ruuteri sisend: Füüsiline edastuskanal -> kanalikihi protokoll -> puhvrid Ruuteri väljund: -> väljuvad puhvrid -> kanalikiht -> füüsiline edastuskanal Sild vs ruuter: Sild võtab kaadri vastu kaadri tasemel, ruuter tegutseb IP aadressidega. Sildadel on filtreerimistabelid, nad on võimelised õppima, marsruuteritel on ruutimistabelid. 25. IPv4 ja IPv6 IP-l on kaks peamist ülesannet – pakkuda ühendusevaba võimaluste piires parimat datagrammide kohaletoimetamist ning pakkuda (de)fragmenteerimist, et võimaldada andmeedastust erinevate maksimaalse andmeühikuga (MTU) võrkudes. IPv4 – Igale võrgusõlmele eraldatakse üks 32-bitine unikaalne aadress, mis on jagatud kaheks loogiliseks osaks: võrgu- ja hostiosaks
Satelliitidega on hambumises rattavõllihammasrattad. Kui auto rattad veerevad võrdselt, siis satelliitide asend üksteise suhtes ei muutu (nad ei pöörle) ja taldrikhammasratas pöörab nende kaudu rattavõlle võrdselt. Kui aga ühe ratta liikumine on aeglasem, siis hakkavad satelliidid ümber oma telgede pöörlema ja pööravad teist rattavõlli selle arvel kiiremini. Kui üks ratas on paigal pöörleb teine kaks korda kiiremini. Telgedevaheline diferentsiaal võimaldab sildadel erinevalt pöörelda. Rattavõllid Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Rattavõlli diferentsiaalipoolsel otsal on nuudid, mis ulatuvad rattavõlli hammasrattasse. Teises otsas on äärik ratta ja piduritrumli (-ketta) külgeühendamiseks. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli puhul on veoratta rumm võlli välimise otsa küljes. Võlli toetab
4. Võnkeamplituud(X0) maksimaalne hälve. Amplituudi mõõdetakse tasakaaluasendist ja võetakse positiivsena. Resonants võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega. Igal võnkuda saaval süsteemil on oma vabavõnkumise sagedus, seda nimetatakse ka omavõnkesageduseks. Näiteks: kiikumisel hoo juurde andmine, august auto väljalükkamine, majade purunemine maavärinal, pilli kõlakast, ja esineb sildadel ning merejääl. Harmooniline võnkumine Harmooniliseks võnkumiseks nimetatakse võnkumist, mida saab kirjeldada siinus või koosinus funktsiooni abil. x = x0 sin ( t ) - võnkumiste ringsagedus t - võnkumiste faas määrab ära võnkuva süsteemi oleku. Võnkumine kordub faasi intervalliga 2 (täisring, - 180 ) o Võnkumiste graafikud antakse nii, et aja teljel on aeg või Faas.
Sideainena teetõrva sisaldavat asfaltbetooni nimetatakse tõrvbetooniks, killustikuta asfaltbetooni liivaks. Asfaltbetoonist tehakse teede, lennuväljade, tööstushoonete põrandate ja lamedate katuste katteid. Vana asfaltbetooni saab uuesti kasutada. Asfaltsegud on Asfaldiliidu Standardi (AL ST) nr. 1-le vastavad tihedast, poorsest või kergasfaltbetoonist segud ja mustsegud. Loetletud segudest valmistatud katted on allpool nimetatud asfaltkateteks. Eritingimustes (nt. sildadel, lennuväljadel) töötavate katte- ja aluskihtide segude kohta võidakse koostada erinõuded või kehtestada projektis eriolusid arvestavad nõuded. Katendikihtides kasutatavate segude liigid ja konstruktsioonikihtide paksused määratakse projektis. Konkreetne seguretsept peab vastama AL ST nr.1 nõuetele. Tellija ja töövõtja vahelisel kokkuleppel võidakse kasutada AL ST nr.1 ettenähtust erinevaid segusid. Seguretsept tuleb töövõtjal tellijaga kooskõlastada. 3
Amplituudi mõõdetakse tasakaaluasendist ja võetakse positiivsena. Resonants – võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega. Igal võnkuda saaval süsteemil on oma vabavõnkumise sagedus, seda nimetatakse ka omavõnkesageduseks. Näiteks: kiikumisel hoo juurde andmine, august auto väljalükkamine, majade purunemine maavärinal, pilli kõlakast, ja esineb sildadel ning merejääl. Harmooniline võnkumine Harmooniliseks võnkumiseks nimetatakse võnkumist, mida saab kirjeldada siinus või koosinus funktsiooni abil. x x0 sin ( t ) - võnkumiste ringsagedus t - võnkumiste faas – määrab ära võnkuva süsteemi oleku. Võnkumine kordub faasi intervalliga 2 (täisring, 180 o ) Võnkumiste graafikud antakse nii, et aja teljel on aeg või Faas. Näidisülesanne: (võnkeamplituud, aja graafik)
Amplituudi mõõdetakse tasakaaluasendist ja võetakse positiivsena. Resonants võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega. Igal võnkuda saaval süsteemil on oma vabavõnkumise sagedus, seda nimetatakse ka omavõnkesageduseks. Näiteks: kiikumisel hoo juurde andmine, august auto väljalükkamine, majade purunemine maavärinal, pilli kõlakast, ja esineb sildadel ning merejääl. Harmooniline võnkumine Harmooniliseks võnkumiseks nimetatakse võnkumist, mida saab kirjeldada siinus või koosinus funktsiooni abil. x x0 sin ( t ) - võnkumiste ringsagedus t - võnkumiste faas määrab ära võnkuva süsteemi oleku. Võnkumine kordub faasi intervalliga 2 (täisring, 180 o ) Võnkumiste graafikud antakse nii, et aja teljel on aeg või Faas. Näidisülesanne: (võnkeamplituud, aja graafik) x 0,2 sin 0,5 t x0 0,2
10. Parkimine on keelatud... S6iduteel lähemal, kui 50 m raudteeülesõidukohast. Sõiduteel lähemal, kui 15 m raudteeülesõidukohast. 11. Millisele isikule ei tohi üle anda sõiduki juhtimist? Isikule, kes on sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist. Isikule, kes on joobeseisundis. Isikule, kellel puudub juhtimisõigust tõendav dokument. 12. Kus tuleb kiirteedel eriti ohtliku külgtuult arvestada? Sildadel. Mürakaitseseinte vahel. Metsa vahelt lagendikule sõites. 13. Kas sõidupidur töötab, kui blokeerumisvastane süsteem (ABS) lakkab töötamast ja selle märgutuli põleb pidevalt? Ei. Jah. 14. Millise märgi nimetus on "Ühesuunaline tee"? B. A, B ja C. A. 15. Millised nõuded kehtivad veoste veol? Veose paigutusega ei tohi põhjustada varalist kahju. Veos ei tohi olla kukkumisohus.
Ühe LAN segmendi frame' enamasti ei edastata teistele segmentidele. Sillad on läbipaistvad. Secure Sockets layer. Kui PGP tagas turvalisuse spetsiifilise võrgurakenduse jaoks, siis SSL töötab transpordikihil ja tagab turvalisuse IPv4 igale võrgusõlmele eraldatakse üks 32-bitine unikaalne aadress, mis on jagatud võrgu- ja hosti-osaks. Võrguosa identifitseerib Hostid ei tea sildade olemasolust. Neid ei pea ka konfigureerima. Sildadel on sillatabelid. sillad õpivad milliste hoste'deni milliste ükskõik millisele TCP-l põhinevale rakendusele, mis kasutab SSL teenuseid. Pakutavad turvalisuse teenused: serveri autentimine, alamvõrgu ja hostiosa konkreetse masina seal võrgus. IP aadress on jagatud neljaks osaks, mis on eraldatud omavahel punktiga. Igat liideste kaudu saab. Nt: C saadab frame'i D-le ja D vastab C-le frame'ga. > Sild saab frame'i C-lt. Sild näeb, et C on liideses üks
• Õhuliinide omavaheline ristumine või lähispaiknemine • Õhuliinide ristumine või lähispaiknemine side-, signalisatsiooni- või radiofikatsioonirajatistega • Õhuliinide ristumine või lähispaiknemine raudteedega • Õhuliinide ristumine või lähispaiknemine autoteedega • Õhuliinide ristumine või lähispaiknemine trolli- või trammiliinidega • Õhuliinide üleminek veekogudest • Õhuliinid sildadel, paisudel ja tammidel • Õhuliinide lähispaiknemine veejahutitega • Õhuliinide lähispaiknemine plahvatus- või tuleohtlike seadmetega • Õhuliinide ristumine või lähispaiknemine maapealsete toruliinidega või köisteedega • Õhuliinide ristumine või lähispaiknemine maa-aluste toruliinidega • Õhuliinide lähispaiknemine nafta- või gaasileekidega • Õhuliinide lähispaiknemine lennuväljadega
Lõppkokkuvõttes see ei ole ikkagi tulemuslik. Sild on võimeline kokku ühendama erinevat tüüpi Etherneti võrke ehk nii 10 Mbit/s kui ka 100 Mbit/s võrke omavahel. Sillad ei vaja eelnevat konfigureerimist ning nad on nähtamatud. Sildade ja ruuterite erinevused: Mõlemad on seadmed, mis võtavad paketi vastu, harutavad lahti ja saadavad edasi. Ruuterid teevad seda võrgukihi tasemel, aga sillad teevad seda kanalikihi tasemel. Ruuteritel on marsruutimistabelid ja sildadel on sildade edastustabelid. Kui hostis on kokku 5 kihti, siis ruuteris on 3 kihti ja sillas on 2 kihti realiseeritud. Sildade plussid: 1) need on lihtsamad ja peavad paketi lahti harutama ainult kanalikihi tasemeni. 2) sillad õpivad ise Sildade miinused: 1) kui meil on tegemist tsükliliste graafidega, siis on vajalik nendest kõigepealt puu teha, et edasi tegutseda 2) kui on võrgukihi tasemel leviedastusega saadetud pakettidega tegemist, siis sillad seda ei filtreeri välja
olemas- kes kuskil asub ning teab, et sihtpunkt on samas segmendis, kus pakett tuli, siis seda teise segmenti ei saadeta, kuna hubiga jõuab info kõigini. Kui sihtpunkt on teises segmendis, sild saadab paketi sihtkohta- kui teab sihtkoha aadressi. Kui ei, siis saadab kõigile (flood), v.a sellele, kellelt pakett tuli. Switchiga saame kaablit pikendada, ehk suurema võrgu luua. Põrkedomeenid on isoleeritud. Switches vs routers Sama, mis sildadel. Hub on ainuke, kes ei tegele liikluse isoleerimisega. Kõik saavad hakkama ilma konfigureerimiseta, v.a ruuterid. Optimaalne marsruutimine toimub ainult ruuterites. Hubid ja switchid on võimelised paketti täiesti vastuvõtmata edasi saatma (nt ainult päis on käes, teine pool on veel tulemata). 45. CSMA/CA CSMA/CA (Carrier Sense Multiple Access / Collision Avoidance) - Kuulatakse igasugust signaali, sõltumata, kas tegemist takistava või andmesignaaliga. Kui midagi kuuldakse, kõik
Omakaitse: Pärast suvesõda saadeti metsavendada üksused laiali Saksa okupatsioonivõimude korraldusel. Enamik metsavendadest liitus seejärel stiihiliselt tekkinud vabatahtliku relvastatud organisatsioon - Omakaitse. Omakaitse peamiseks ülesandeks oli Eesti puhastamine Punaarmee riismetest ja Nõukogude luure- diversioonigruppidest, punaaktivistide interneerimine, endise riigipiiri valvamine ning vahiteenistuse korraldamine ühendusteedel, sildadel, tööstusettevõtetes ja teistel sõjaliselt oluliselt objektidel. Allutatud Eesti Omavalitsuse kaudu Saksa sõjaväe- ja politseivõimudele. Sinna kuulus 44 000 inimest, järk-järgult vähenes. Ida- ja politseipataljonid: Anti korraldus luua eesti vabatahtlikest julgestusgrupid, mis said hiljem tuntuks kui idapataljonide nime all. Organiseeriti kuus rindepataljoni ja üks tagavarapataljon, millest käis aja jooksul läbi umbes 5500 vabatahtlikku.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
