valgus ja röntgenkiired ). Saateantennini juhitud kõrgsagedusvoolu poolt ruumis tekitatavad raadiolained lõikavad omal levikul vastuvõtuantenni ja indutseerivad selles elektromotoorjõu. Kuna aga üheaegselt tegutseb maailmas väga suur arv raadiosaatjaid, siis peab iga vastuvõtja sisaldama seadist, mis võimaldaks eraldada kõigist antenni saabuvatest signaalidest vajalikke. Antud ülesannet täidab võnkering. 3. AHEL- JA PAKETTKOMMUTATSIOON Ahelkommutatsioon erineb pakettkommutatsioonist sellepoolest, et seal ei liigu andmed pakkettidena iga üks sealt, kus see parasjagu paremini läbi saab, vaid ahelkommutatsiooni korral luuakse üks kindel liin, mida pidi informatsioon liigub. Kindel liin on kogu ühenduse vältel hõivatud, millele teised ligi ei pääse. Ahelkommutatsioon jaguneb kolme etappi: a) ahela loomine (pöördutakse lähima sõlme
Andmeside jaoks ei ole eriti hea, kuna enamus aega kanal tühi, samas teised ei saa kasutada. Komm.sõlm ühendab kokku liine. Kommutaator võib olla blokeeriv (ei saa teha kõikvõimalikke ühendusi) või mitteblokeeriv. Kommuteerimise meetodid: space-division switching (NxN maatriks), mitmeastmeline kommutaator, aeg multipleksimine (igale sisendile ja väljundile antakse mingi aeg ühenduses olemiseks). Piirangud blokeerumine, katkemine, kanali bitikiirus, `kaja', privaatsus. 9. Pakettkommutatsioon. Sõnum jaotatakse tükkideks ja igale tükile pannakse päis juurde. Siis saadetakse tükid minema.Füüsilist sidet ei looda. Tehnikad: Datagramm edastus (paketid on sõltumatud ning võivad kohale jõuda erinevat teed pidi ning erinevas järjekorras), Virtuaalne kanal (esimene pakett loob marsruudi ja ülejäänud lähevad sama teed pidi). Erinevalt ahelkommutatsioonist mingeid ressursse ei reserveerita
RAADIOSIDE PÕHIALUSED Referaat 2013 Sisukord Sidepidamisviisid.................................................................................................... 3 Raadioside.............................................................................................................. 3 Ahelkommutatsioon................................................................................................ 4 Pakettkommutatsioon............................................................................................. 5 Sõnumikommutatsioon........................................................................................... 5 Signaali parameetrid.............................................................................................. 5 Kasutatud allikad.................................................................................................... 6 Sidepidamisviisid
ümbritsevas keskkonnas ( näiteks on veel soojuskiirgus, nähtav valgus ja röntgenkiired ). Saateantennini juhitud kõrgsagedusvoolu poolt ruumis tekitatavad raadiolained lõikavad omal levikul vastuvõtuantenni ja indutseerivad selles elektromotoorjõu. Kuna aga üheaegselt tegutseb maailmas väga suur arv raadiosaatjaid, siis peab iga vastuvõtja sisaldama seadist, mis võimaldaks eraldada kõigist antenni saabuvatest signaalidest vajalikke. Antud ülesannet täidab võnkering. Pakettkommutatsioon jaguneb kaheks: Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. 1)Ahelkommutatsioon: Ahelkommutatsioon jaguneb kolme etappi: a) ahela loomine (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja); b)
Kõik need parameetrid on moduleeritavad eraldi või mõningatel juhtudel korraga ja neid saab kasutada informatsiooni ülekandmiseks. Sõnumikommutatsioon Sõnumikommutatsiooni korral saadetakse kõik ühe sõnumi pakettid korraga võrku. •Võrgusõlmed peavad enne sõnumi edasi saatmist kõik pakettid kätte saama. •Iga paketti vastuvõtmise ja saatmise vahele jääb pisikene aja pilu •Sellest tulenevalt võib sellises sisesüsteemis olla suurem viide. Pakettkommutatsioon Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn.
moduleeritakse · impulsside amplituudi (impulss-amplituudmodulatsioon) · impulsside kestust (impulss-kestusmodulatsioon) · seda, kas impulss on või ei ole (impulss-koodmodulatsioon) Keerulisemad modulatsioonimeetodid on faasimanipulatsioon (PSK) ja kvadratuur-amplituudmodulatsioon (QAM). Optilistes sidesüsteemides moduleeritakse elektromagnetiliselt laserkiire intensiivsust Pakettkommutatsioon - Sõnum jaotatakse tükkideks ja igale tükile pannakse päis juurde. Siis saadetakse tükid minema. Füüsilist sidet ei looda. Tehnikad: Datagramm edastus (paketid on sõltumatud ning võivad kohale jõuda erinevat teed pidi ning erinevas järjekorras), Virtuaalne kanal (esimene pakett loob marsruudi ja ülejäänud lähevad sama teed pidi). Erinevalt ahelkommutatsioonist mingeid ressursse ei reserveerita. Piirangud
nagu konverentskõned ja kõnede üleandmine ning võtab vastu informatsiooni sissetulevate kõnede kohta (näit. numbrinäidu infot). Kuna D-kanal on ühendatud otse telefonisüsteemi SS7 signalisatsioonivõrku, toimub numbri valimine palju kiiremini kui tavalise telefoni puhul. · Privaatliinid (punk-punkt ühendused): T1 (E1), T3 (E3), osaline T1 (osaline E1), DSL · Pakettkommutatsiooniga võrk, kaadriretranslaator (frame relay): · Packet switching pakettkommutatsioon · Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat · X.25
signaalide algkuju. Kanalikommutatsioon - Sidetehnoloogia, kus kasutatakse otspunktide vahel ühenduse ajaks füüsilise eritrakti loomist. Kanalikommutatsiooni kasutatakse näit. tavalise traattelefoniside juures. Kui te helistate mingile numbrile, siis telefonifirma moodustab kogu kõne ajaks püsiva füüsilise ühenduse ja seda ühendust ei saa samal ajal keegi teine kasutada. Kanalikommutatsiooni vastandiks on pakettkommutatsioon näiteks X.25 võrgus, mis pakub mitte füüsilist, vaid virtuaalset kanalikommutatsiooni. Pakettkommutatsioon - Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat
ning piirata ligipääsu võrguressurssidele sõltumatult võrgu füüsilisest topoloogiast WAN Laivõrk (WAN) Arvutivõrk, mis kasutab järjestikliine ja mille ulatus ületab 1 km. Laivõrkudes kasutatakse järgmisi tehnoloogiaid: privaatliinid (punk-punkt ühendused): T1 (E1), T3 (E3), osaline T1 (osaline E1), DSL kommuteeritavad liinid: sissehelistamine, ISDN, kommuteeritav 56/64, pakettkommutatsioon (X.25), kaadriretranslaator, SMDS, ATM 9 10
1. Mitmekihiline arhitektuur 2. OSI mudel 3. TCP/IP mudel 4. Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon 5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26
(Connection-oriented service and connectionless service). , , (Connection REQUEST), . , . , (, ) . , , . , . : . 1. Handshaking ( ). 2.TCP, , . TCP , , . : HTTP, FTP, SMTP. , , . , , , : . , , . , : , . . . (, ) . UDP - , (), . : Streaming media, DNS, Internet telephony. 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketti pikkus : (, ) . FDM TDM. TDM , , . , , . FDM , , . : . . . . . . . . : , . 1 . , . - . ; 1 Mb/s : 100kb/s , 10% . : 35 (, >10 , 0.0004).
kui aga esineb kadu, siis kohe vähendatakse akna pikkust kahekordselt Ja alustatakse kõik algusest peale. 28. Paikse telefonivõrgu üldiseloomustus. Telefonivõrgu struktuur. 29. Kommutatsioon, kommutatsiooniskeemid (ajaline, ruumiline, ajaline-ruumiline- ajaline). Kommutatsioon nõudmisel üksiku ühenduse loomine soovitud sisendist soovitud väljundisse teatavas sisendite ja väljundite kogumis; infovoogude suunamine soovitud suundades. On olemas: ahel- ja pakettkommutatsioon. Kommutatsiooniskeemid: ruumiline kasutab kommutatsioonimaatriksi. ajaline andmevoo suunamine ühest ajapilust teisse. Kaks variandi: a) järjestik-sisend aadress-väljund; b) aadress-sisend - järjestik-väljund; kombineeritud ruumiliste ja ajaliste kommutaatorite ühendus. 30. Marsruutimise põhiülesanded. Marsruutimine kliendi sideliikluse suunamine lähtepunktist sihtpunktini. Marsruutimise põhiülesanneteks on: 1
erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht (link I.) - Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht (physical I.) - Sellel tasemel toimub fuüsiline andmeedastus. 4. Ahelkommutatsioon. Pakettkommutatsioon. Sõnumikommutatsioon Ahelkommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Ühendus-orienteeritud. Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus (oluline AV ja muu reaalajas edastatava info puhul). Suure kanali korral saab kasutada aja (erinevatel ajahetkedel kasutavad kanalit erinevad kliendid) voi sageduse (erinevatel sagedustel saadetakse erinevat infot) järgi tihendamist. Pakettkommutatsiooni puhul kasutatakse jagatud ressurssi
Andmeside jaoks ei ole eriti hea, kuna enamus aega kanal tühi, samas teised ei saa kasutada. Komm.sõlm ühendab kokku liine. Kommutaator võib olla blokeeriv (ei saa teha kõikvõimalikke ühendusi) või mitteblokeeriv. Kommuteerimise meetodid: space-division switching (NxN maatriks), mitmeastmeline kommutaator, aeg multipleksimine (igale sisendile ja väljundile antakse mingi aeg ühenduses olemiseks). Piirangud blokeerumine, katkemine, kanali bitikiirus, `kaja', privaatsus.9. Pakettkommutatsioon. Sõnum jaotatakse tükkideks ja igale tükile pannakse päis juurde. Siis saadetakse tükid minema.Füüsilist sidet ei looda. Tehnikad: Datagramm edastus (paketid on sõltumatud ning võivad kohale jõuda erinevat teed pidi ning erinevas järjekorras), Virtuaalne kanal (esimene pakett loob marsruudi ja ülejäänud lähevad sama teed pidi). Erinevalt ahelkommutatsioonist mingeid ressursse ei reserveerita. Piirangud viide(latentsus), paketi kadu, pakettide läbilaskevõime,
regulaarsus – iseloomustab, kuivõrd kõrge on korduvuse aste võrgu struktuuris. 43. Sidevõrkudes kasutatavad ruutimise põhiprotokollid. 1. Kanalikommutatsioon //circuit switching//: korral luuakse esmalt side võrgus allik- ja neelusõlme vahel. Teised samaaegselt sidevõrgus viibivad teatised ei saa mingile teatisele juba eraldatud andmeteed kasutada enne, kui see teatis on andmetee vabastanud, st temaga seotud andmeedastuse seanss on lõppenud. 2. Pakettkommutatsioon //packet switching//; Pakettkommutatsiooni korral jaotatakse teatis väiksemateks osadeks ehk pakettideks. Iga pakett varustatakse päisega, milles sisaldub sihtsõlme aadressiga, mille põhjal toimub edastusel paketi suunamine läbi sidevõrgu sõlmede. Paketid sisestatakse sidevõrku ilma, et eelnevalt oleksid neile reserveeritud lingid. Paketi liikumisel sidevõrgus läbib pakett igal hüppel ainult ühe sõlme. 3. Ussiaukkommutatsioon //wormhole switching// kujutab kahe eelneva,
Piirangud blokeerumine, katkemine, kanali bitikiirus, `kaja', privaatsus. N dBm Pakettkommutatsioon. Sõnum jaotatakse tükkideks ja igale tükile pannakse päis juurde. Siis saadetakse tükid minema.Füüsilist sidet ei looda. Tehnikad: S/N dB Datagramm edastus (paketid on sõltumatud ning võivad kohale jõuda erinevat teed pidi ning erinevas järjekorras), Virtuaalne kanal (esimene pakett loob
ja vastuvõtmist(TCP, IP, HTTP, FTP, PPP). Internet on tegelikult võrk võrkudest(nõrgalt hierarhiline; õldine Internet vs. privaatne intranet). Rakendused on levitatud infrastrutuuris. 3 9. Kanalikommunikatsioon, pakettkommutatsioon ja sõnumi kommutatsioon * kanalikommutatsioon – lõppunktide ressurdsid on reserveeritud ühenduse tarvis(iseloomustavad: kanali ribalaius, lülituse jõudlus, pole ressursside jagamist, garanteeritud esitus, ühenduse setup vajalik;)Kanali ribalaius jagatakse tükkideks(kas sageduse või aja järgi). Ühele kliendile antakse kindel tükk ja kui ta endale määratud
internetitelefonid (skype), telekonverentsid ühte paketti kätte ei saadud, saadetakse välja teistkordne ack juba varem kättesaadud paketi kohta. Saatja saab sedasi teada, et üks pakett võrguga. See lubab aadresse uuesti kasutada (aadressi hoitakse ainult siis, kui ollakse ühendatud). _ host saadab "DHCP discover" 8.Kanalikommutatsioon, pakettkommutatsioon ja sõnumikommutatsioon, paketi pikkus sõnumi. _ DHCP server vastab "DHCP offer" sõnumiga. _ host soovib IP addressi: "DHCP request" sõnumiga. _ DHCP server saadab Kanalikommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Vajalik on eelnev ühenduse loomine
(andmeallika ja andmeneelu) vahel, eesmärgiga edastada nende vahel teatis (teatised). Ruutimisel lahendatakse kaks ülesannet: 1. Määratakse edastatavate andmete võrgus liikumise marsruut (marsruudid), st millised ja millises järjekorras läbitakse sidevõrgus transiittippe. 2. Teavitatakse sidevõrku valitud marsruudist. Ruutimise põhiprotokollid: 1. Kanalikommutatsioon //circuit switching//; 2. Pakettkommutatsioon //packet switching//; 3. Ussiaukkommutatsioon //wormhole switching//. Kanalikommutatsiooni põhimõtet rakendati enne pakettkommutatsiooni, näiteks telefonivõrkudes. Kanalikommutatsiooni korral luuakse esmalt side võrgus allik- ja neelusõlme vahel. Teised samaaegselt sidevõrgus viibivad teatised ei saa mingile teatisele juba eraldatud andmeteed kasutada enne, kui see teatis on andmetee vabastanud, st temaga seotud andmeedastuse seanss on lõppenud.
Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht (physical l.) Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. 7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus Ühenduseta edastuse korral iga andmepakett sisaldab päises sihtkoha ja allika aadressi ,mis võimaldab paketil liikuda võrgus sõltumatult. Ühendusega edastuse korral luuakse kindel kanal. 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus Kanalikommutatsiooni puhu edastatakse kõik paketid sama teed pidi vastuvõtjani ning ka samas järjekorras. Pakettkommutatsiooni puhul jõuavad paketid vastuvõtjani eri teid pidi ja ka järjekord ei ole enam paigas. Ahelkommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Ühendus- orienteeritud. Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus (oluline AV ja muu reaalajas edastatava info puhul)
hetkel kasutav rakendusprogramm peab ise tegelema on soodsam minna ( routingu tabelid ). pakettideks tegemise ja Kanalikommutatsioon ehk circuit switching jarjestamisega. Seetottu kasutatakse UDP d (andmepaketid saadetakse vastuvotjani eri teid sellistes rakendustes kus pidi) on tegu voikese mahuliste sonumitega ja kus Pakettkommutatsioon ehk packet switching tahetakse tootlemisaega (uhenduseks reserveeritakse kindel fuusiline kanal kokku hoida (puudub vajadus saata lisainfot ,mis jaab pakettide paigutuse jne hoivatuks kogu uhenduse ajaks) kohta). UDP pakub aga kahte teenust mida IP ei IP taseme fragmentimine paku naiteks
kohtvõrguks näiteks koolide klassiruume, haiglapalateid ja firmakontoreid, nii et langeb ära vajadus märksa kallima kaabelvõrgu väljaehitamise järele. WAN (Wide Area Network) laivõrk, kaugvõrk. Arvutivõrk, mis kasutab järjestikliine ja mille ulatus ületab 1 km. Laivõrkudes kasutatakse järgmisi tehnoloogiaid: privaatliinid (punkt-punkt ühendused): T1 (E1), T3 (E3), osaline T1 (osaline E1), DSL kommuteeritavad liinid: sissehelistamine, ISDN, kommuteeritav 56/64, pakettkommutatsioon (X.25), kaadriretranslaator, SMDS, ATM. 1.3.1.2 Termini ,,klient-server" tähendus. Client/server architecture klient/server arhitektuur. Võrguarhitektuur, kus iga võrgus asuv arvuti on kas klient või server. Eksisteerivad võimsad arvutid ja/või protsessid kõvakettaajamite (failiserverid), printerite (printeriserverid) või võrgu (võrguserverid) haldamiseks. Klientideks on personaalarvutid või tööjaamad, millel töötavad rakendusprogrammid
ummistunud, siis saatja võtab ,,hoogu maha". Rakendused, mis TCP-d kasutavad: HTTP, FTP, Telnet ==> Ühenduseta andmeedastusteenus: eesmärgiks on: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel. Sama, mis eelmisel. UDP (user datagram protocol) ebausaldusväärne andmete transportimine, voo- ja ummistuskontroll puuduvad. Rakendused, mis UDP-d kasutavad: internetitelefonid (skype), telekonverentsid, (enamasti ka online'is mängitavad arvutimängud). 8. KANALIKOMMUTATSIOON JA PAKETTKOMMUTATSIOON, PAKETI PIKKUS ==> Kanalikommutatsioon - sidetehnoloogia füüsilise eritrakt moodustamisega otspunktide vahel ühenduse ajaks, mida kasut nt traattelefoni juures. Sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas. /// EHK Kanalikommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus. Suure kanali korral saab kasutada aja või sageduse järgi tihendamist
ummistunud, siis saatja võtab „hoogu maha“. Rakendused, mis TCP-d kasutavad: HTTP, FTP, Telnet ==> Ühenduseta andmeedastusteenus: eesmärgiks on: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel. Sama, mis eelmisel. UDP (user datagram protocol) ebausaldusväärne andmete transportimine, voo- ja ummistuskontroll puuduvad. Rakendused, mis UDP-d kasutavad: internetitelefonid (skype), telekonverentsid, (enamasti ka online’is mängitavad arvutimängud). 8. KANALIKOMMUTATSIOON JA PAKETTKOMMUTATSIOON, PAKETI PIKKUS ==> Kanalikommutatsioon - sidetehnoloogia füüsilise eritrakt moodustamisega otspunktide vahel ühenduse ajaks, mida kasut nt traattelefoni juures. Sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas. /// EHK Kanalikommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus. Suure kanali korral saab kasutada aja või sageduse järgi tihendamist
uuestisaatmist. UDP ei kontrolli paketi kohale jõudmist. Samuti ei nummerda UDP saadetud pakette, mis tähendab, et paketid võivad sihtpunkti jõuda suvalises järjekorras ja neid ei ole võimalik hiljem protokolli tasemel järjestada. Samuti ei ole võimalik tuvastada olukorda, kui mingist paketist jõuab sihtpunkti mitu koopiat. UDP ei tuvasta ka ummikuid ega piira sellest tulenevalt saadetavate andmete mahtu (erinevalt TCPst). 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus Kanalikommutatsiooni puhul luuakse kõigepealt ahel (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja) ning kogu kanal reserveeritakse andmete saatmise ajaks. Kui andmed on saadetud, siis katkestatakse ühendus ja vabastatakse ressursid. Kasutatakse näiteks telefoni andmeedastuse puhul, kuid mitte interneti puhul, sest siis oleks suur osa ajast kanal vaba, mis oleks väga ebaeffektiivne.
teise. Ühendusele orinteeritud andmeedastuse puhul on vajalik eelnev ühenduse loomine (handshaking). TCP protokoll on just selline transporditeenus ning tagab ka usaldusväärsuse kviteerimismeetodi abil. Protokoll tegeleb ka voo ja ülekoormuse kontrolliga. Ühenduseta andmeedastuse puhul saame rääkida näiteks UDP-st, mis ei taga usaldusväärsust ning ei teosta voo ega ülekoormuse kontrolli. 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus Kanalikommutatsiooni puhul luuakse kõigepealt ahel (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja) ning kogu kanal reserveeritakse andmete saatmise ajaks. Kui andmed on saadetud, siis katkestatakse ühendus ja vabastatakse ressursid. Kasutatakse näiteks telefoni andmeedastuse puhul, kuid mitte interneti puhul, sest siis oleks suur osa ajast kanal vaba, mis oleks väga ebaeffektiivne.
rakendus. UDP protokoll - ei taga usaldusväärsust ning ei teosta voo ega ülekoormuse kontrolli. Ei koti kas teine paketid kätte ka saab ehk ei kontrolli nende kohalejõudmist. Paketid pannakse lihtsalt teele ja loodetakse parimat, ehk et nad kohale kõik jõuavad. UDP saadab pideva andmevoona andmeid (näiteks video ülekanne, mobiiltelefon). 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus Kanalikommutatsiooni – garanteeritud side kiirus ja omadused. Kui andmevahetus lõppeb siis ressurss vabastatakse. Füüsiline ülekandeliin on pühendatud kahe osapoole vahelisele andmesidele kogu sideseansi vältel. Sideseanss jaguneb faasideks: ettevalmistuse faas kanali seadistamiseks, mida mööda võrk reserveerib igas sõlmes vajalikud ressursid kanali loomiseks ja ülalpidamiseks;
koormatud, kui seda üldse ei tule siis võrk on ülekoormatud. Ühenduseta andmeedastus (UDP protokoll): ● Sama eesmärk: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel ● UDP - ebausaldusväärne andmete transportimine ● Voo- ega ummistuskontrolli pole ● Kasutavad nt: HTTP (web), FTP (file transfer), Telnet (remote login), SMTP (email) 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus Kanalikommunikatsioon (circuit switching) - sidetehnoloogia, kus kahe seadme vahel moodustatakse kahe otspunkti vahel ühendus vajalikuks ajaks (traattelefonid). Sobib andmeedastuseks, kui on vaja edastada andmeid kiiresti ja reaalajas. Kanal reserveeritakse täielikult ühenduse ajaks. Vajalik on eelnev ühenduse loomine, see tagab kindla edastuskiiruse. Ühendusele orienteeritud andmeedastus (TCP). Suure kanali
kohaleminekut, need kasutavad UDP protokolli. Näiteks, kui räägime telefoniga, mis on realiseeritud läbi interneti, siis telefonisides põhimõtteliselt võivad osa andmeid kaduma minna. See tähendab telefonikõnes vaid väikseid katkestusi, aga tervikuna kõne toimib ja saab rääkida. Telefonikõnes ei ole mõistlik kasutada TCP protokolli, sest muidu toimuks katkestuste kohas pidev kordamine, mis on kuulajale ebameeldiv. 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus Kanalikommutatioon on pärit traditsioonilisest telefonisidest. Analoogtelefoni side on selline, et füüsiliselt traatidega ühendatakse kaks otspunkti omavahel kokku. Kanalikommutatsiooni puhul ressurss on füüsiliselt ära jagatud ja mingi osa füüsilisest kanalist saab kasutaja endale. Kui kõik osad kanalis on välja jagatud, siis on ressurss ammendatud ja keegi teine juurde ei pääse. Vastavalt sellele, kui hea on kanal, nii hea on ka andmeside.
annaabi.ee 
