100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 34 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
150 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
danach
Õppematerjali autor
mitmekesised, hästi majandatud ja suure majandusliku potentsiaaliga. Metsanduse õigusliku aluse puudumine aluslepingutes takistab paraku Euroopa metsanduspoliitika käivitamist. Euroopa metsandusstrateegia on vaatamata asjaomase õigusliku aluse puudumisele siiski välja töötatud ning selles keskendutakse eeskätt säästvale arengule ja kasutatakse ära vahendid, mis on seotud ühenduse strateegiatega mitmetes muudes valdkondades, nagu maaelu areng, arengukoostöö. õigusaktide ühtlustamine, teadustegevus, statistika jne. (1) 5 1. Metsade tähtsus Euroopa liidus Euroopa Liit (EU) on üks suuremaid osalejaid ülemaailmses metsanduses. Rootsi, Soome ja Austria liitumine 1995. aastal kahekordistas ELi metsaga kaetud pindala (see suurenes 113 miljoni hektarini, millest 87 miljonit hektarit on majandatav mets), samal ajal suurenes metsamaa osakaal 21%-lt 31%-ni. 2004
asjadel, tunnetel, mõtetel... Nii olemegi vaid oravad rattas ja käime tööl maksude maksmiseks.Kui aga võtta endale julgus iseendasse ja oma tegudesse uskuda, siis ei tundugi säästev tarbimine enam väga mõistetamatu mõttena.Kui uskuda, et iga inimese mõtted, tööpanus ja teod omavad väärtust, siis võime rääkida ning peamegi rääkima ka tagajärgedest. 8 Tagajärjed saavad olla nii head kui ka halvad, aga need on olemas.Kuna säästev tarbimine eeldab inimeselt oma tarbimiskäitumise analüüsimist, siis aitab see heas mõttes kaasa ka inimese eneseleidmisele ja -tundmisele. Mõju globaalsetele loodusressurssidele sh metsade kasutamisele Loodusvarade ülekasutamisest kõnelevad osoonikihi õhenemine ja nn kasvuhoonenähtus. Tööstusmaade keskmine kodanik kulutab maailma loodusvarasid 40 korda rohkem kui 9 arengumaade kodanik
). Juba praegu on koostatud salajased(et mitte mõjutada kinnisvaraturge ja külvata paanikat) kaardid alades, mis võivad vee alla jääda Eestit võivad seoses soojema kliimaga ohustada mitmed siiani tundmatud taudid, Samas võib oskuslik tegutsemine näiteks põllumeestele kasuga lõppeda. Uurijate hinnangul on kliimamuutusest tingitud ebakindlus siiski suurem võimalikest kasudest. Mida teha? Kasvuhoonegaaside vastu algas rahvusvaheline võitlus 1997. aastal, kui Kyotos sõlmiti rahvusvaheline leping nende koguste piiramiseks. Tööstusriigid sidusid end Kyotos keskmiselt 5,2 protsendi saastekoguse vähendamisega aastatel 1990-2010. Asjade seis? WWF alustas uuringu avaldamisega kampaaniat Kyoto protokolli ratifitseerimise edendamiseks. Protokoll vajab jõustumiseks vähemalt 55 riigi parlamendi ratifitseerimisotsust, samas arvestades, et need riigid toodavad kokku 55 protsenti maailma kasvuhoonegaasidest.
seeläbi fossiilkütustel põhinevat energeetikat. Kvalifitseeruvate projektide sõelast mahub läbi ka taastuvenergia võimsuste suurendamiseks vajaliku infrastruktuuri arendamine, mis vähendab kaudselt CO2 emissioni, luues eeldused laiemaks taastuvenergia kasutuselevõtuks. (4) Riik võib riikidevahelisel KHG lubatud heitkoguste kauplemise turul müüa Kyoto protokolliga lubatud heitkoguse ja kohustusperioodi kohustusliku reservi vahe ehk kaubelda vabade lubatud heitkoguse ühikutega. Rahvusvaheline lubatud heitkogustega kauplemine toimub riikide vahel, kes on võtnud endale Kyoto protokolliga siduvad vähendamise või piiramise kohustused. (4) 6 4. Rohelised projektid Tänaste reeglite järgi saab saastekvootide müügist saadavaid vahendeid kasutada kuni 2012. aasta lõpuni. Müügist saadud vahenditest tehtavad investeeringud peavad tooma endaga kaasa tulevaste
). Juba praegu on koostatud salajased(et mitte mõjutada kinnisvaraturge ja külvata paanikat) kaardid alades, mis võivad vee alla jääda · Eestit võivad seoses soojema kliimaga ohustada mitmed siiani tundmatud taudid, Samas võib oskuslik tegutsemine näiteks põllumeestele kasuga lõppeda. Uurijate hinnangul on kliimamuutusest tingitud ebakindlus siiski suurem võimalikest kasudest. Mida teha? Kasvuhoonegaaside vastu algas rahvusvaheline võitlus 1997. aastal, kui Kyotos sõlmiti rahvusvaheline leping nende koguste piiramiseks. Tööstusriigid sidusid end Kyotos keskmiselt 5,2 protsendi saastekoguse vähendamisega aastatel 19902010. Asjade seis? WWF alustas uuringu avaldamisega kampaaniat Kyoto protokolli ratifitseerimise edendamiseks. Protokoll vajab jõustumiseks vähemalt 55 riigi parlamendi ratifitseerimisotsust, samas arvestades, et need riigid toodavad kokku 55 protsenti maailma kasvuhoonegaasidest.
ülejäänud arenenud riigid käivitama koos Euroopa Liiduga Euroopas juba toimiva kasvuhoonegaaside emissioonidega kauplemise turu aastaks 2015, aastaks 2020 peaks sellega ühinema suutlikumad arengumaad; - Arengumaade finantseerimine: arenenud riikide rahaline toetus arengumaadele säästlikuma arengu saavutamiseks peab jätkuma, selle vahendamiseks tuleks koostöös kõigi seniste rahvusvaheliste finantsorganisatsioonidega luua eriline rahvusvaheline organ; - Tehnoloogia edendamine: mitmekülgse koostöö jätkumine; globaalsete energiaküsimustega seotud teadus- ja arendustegevus peaks kasvama aastaks 2020 neli korda. Senine kliimamuutusega seonduv regulatsioon Euroopa Liidus ja selle rakendamine praktikas Kliimamuutuse alasele regulatsioonile pandi alus 1992. aastal 194 riigi poolt sõlmitud ÜRO kliimamuutuse raamkonventsiooniga. Konkreetsed kohustused kasvuhoonegaaside vähendamiseks aastaks 2012 võrreldes aastaga 1990
põhimõtteid metsanduse riigi vajadustest tulenevaks arendamiseks ning on aluseks rahvusvaheliste kokkulepete ja poliitikate integreerimisel riigi metsanduse arengusse. Metsanduse arengukava on kooskõlas Euroopa Liidu (edaspidi EL) metsandusstrateegia ja metsanduse tegevuskava põhimõtetega. ELi metsanduse tegevuskava üldeesmärk on toetada ja tõhustada metsa jätkusuutlikku majandamist ja toetada metsade multifunktsionaalsust. Tegevuskava kohaselt tuleb metsapoliitika kujundamisel üha enam arvestada valdkondadevaheliste teemade ning nendevahelise kooskõlastamise vajadusega, parandada metsandussektori konkurentsivõimet ja soodustada metsade head majandamist. Metsanduse korraldamine on iga liikmesriigi siseasi. 4 Arengukava põhieesmärgid EL metsanduse tegevuskava lähtub arusaamast, et multifunktsionaalne metsandus toob kasu majandusele, keskkonnale, ühiskonnale ja kultuurile
EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on koostatud selleks, et anda huvilistele aktuaalset teavet meie metsadest ning säästvast arengust metsanduses. Kogumik sisaldab materjale metsaressursist, metsapoliitikast ningõigusaktidest, era- ja riigimetsade majandamisest, metsade bioloogilisest mitmekesisusest ning kaitsest, metsatööstusest ja metsatoodete kaubandusest, jahindusest, metsateadusest ning -haridusest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid