........................................................... 3. Eesti üldpindala jaotus maakategooriate järgi......................................................................... 4.. Maakondade metsamaa pindala ja tagavara........................................................ 5. Ülevaade raietest........................................................................ 6. .Raiete intensiivsus aastail 1995 - 2007 (m3/ha/a)............................................................ 7. Raiemaht raieliigiti aastail 1993- 2007 ja maakonniti aastal 2007................................ 8. Kokkuvõte........................................................ Kasutatud kirjandus....................................................... 1. Metsavarud Mets katab üle poole (50,6%) Eesti maismaast. Metsade pindala ja tagavara on viimase poolsajandi jooksul oluliselt suurenenud ja selle näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikukorralduse ja loodushoiu osakond Kati Karus Raiemaht Eesti metsades ja seda mõjutavad tegurid Juhendaja: Risto Sirgmets Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ja ülevaade........................................................................................ 3 1. Raiemahtude hindamise metoodikad.................................................................4 2.Raiete pindala, mahu ja intensiivsuse muutused.....
paberitööstuses, ehituses, küttena jne) Levinud toetused on tasuta istikud, finantsabi või juhtimisabi Isegi Tsiili tuntud vabaturumaana, andis finantsabi metsanduse valdkonnas Maksud Maksustamine on põhiliselt era metsamaadele ( nagu maamaks või haigekassa) ( 3 põhilist maksu: Maamaks, metsamaks ja raiemaks) On ka nö. Kännuraha, kuid selle kogumine on osutunud raskeks Regulatsioonid Paljudes riikides on lubatud Raiemaht Metsade taastamise regulatsioon, mis on kahjuks üpris tundmatu Troopilises vöötmes Hinnaregulatsioon v. Kaitse, et aidata paberitööstuste poolsete ekspluateerimiste vastu ( metsaomanikud vs. Saetöökojad ja paberitööstused) Keskkonnaküsimused: Rootsi jätab surnud puud lindudele elupaigaks Lepingud e eksklusiivkasutusõigus Üheks strateegiaks on metsade haldamine anda erafirmadele ( riikides, kus palju riigimetsa) Kasumlikkus riigile ( tulude laekumine)
Mööblitööstus kolmveerand ekspordiks Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Raie ja järelkasv Optimaalne raiemaht Istutatakse 5800 ha aastas Metsakülvi 1400 ha aastas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Metsade Tähtsus Majanduslik tuluallikas Sotsiaalne tööhõive tagaja ja metsapuhkusepakkuja Ökoloogiline liigilise mitmekesisuse säilitaja Kultuuriline Eesti kultuuri üks osa Click to edit Master text styles
Metsandus Metsade majandamise põhinõue on see, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Metsade tähtsus, kasutus Puiduvaru tööstusele ja kütteks Seened, marjad, ulukid Elupaik loomadele ja taimedele Hapniku tootja, õhu puhastaja Puhkekeskkond LK ja teadustöö Niiskusreziimi ühtlustaja, tuuletakistuseks Metsavarude mõõtmine ja hindamine · Metsade pindala km2, ha · Metsasus % Maailmas 27% katud metsaga · Puiduvaru m3, tm · Aastane juurdekasv
Niiske lähistroopika metsad- Peamiselt okaspuud ning kõvad leht- ja väärispuud. Suur aastane juurdekasv. Kuiva lähistroopika metsad- Madal tootlikkus, aga väärtuslik koosseis Vahemeremaades, USA- s. Parasvöötme okas- ja lehtmetsad- Kasvavad aeglaselt ja on suhteliselt hõredad. Koosnevad vähestest puuliikidest, kuid enamusi kasutatakse tarbepuiduna, väike aastane juurdekasv. Metsade majandamise põhimõte Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaades siiamaani võetakse iga paari aasta järel kasutusele uus maalapp, hävitades niimoodi tohutuid metsaalasid. Kasvav rahvastik vajab (põllu) maad ja kütust ning riik vajab eksporditulusid. Arengumaades on peamiseks metsade vähenemise põhjusteks põllumaade laienemine, üleraie ja nõrk metsamajandus. Arenenud maades on kujunenud metsatööstus klastrid. Need hõlmavad enda alal metsamajandamise; puidu varumise
Kuiva lähistroopika metsad-Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus. Niiske lähistroopika metsad-Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud. Ekvatoriaalsed vihmametsad-Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks. 62.Metsamajanduse põhimõtted: Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaad- Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu ekspordiks, uuteks põllumaadeks (aletamine), kütteks. Peamiselt ümarpuidu eksport (vähetulus). Arenenud riigid- Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade hooldamine (istutamine, kahjurite tõrje, hooldusraie jne). Puidu täielik kasutamine, kaasaegne raietehnoloogia. Peamiselt paberi- ja puidutoodete eksport (tulutoov). 63.Peamised puidu ja puidutoodete kabavood:
Kordamisküsimused ,,Puiduteaduse" eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? Eesti metsamaa kogupindala aastal 2010 oli 2 miljonit hektarit: 45% sellest eramets, 40% riigimets, määratlemata mets 15%. Puiduliigiti on metsamaa tagavara järgnev: mänd 30,3%, kuusk 23,4%, kask 22,9%, haab 7,4%, hall lepp 7,1%, sanglepp 4.9% ja teised liigid 4,0%. 2010 oli Eesti sisemaine tarbimine madal, küll aga kasvas nõudlus toorme järele
uuendus samuti suureneda. KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võib öelda, et metsa lageraie teostamine on suurenenud 2014. aastani, samal ajal kui metsa taastamine on vähenenud. KASUTATUD KIRJANDUS http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp (Viimati vaadatud 23.11.2016) https://www.riigiteataja.ee/akt/MS(Viimati vaadatud 23.11.2016) http://entsyklopeedia.ee/artikkel/hektar1 (Viimati vaadatud 23.11.2016) http://maaelu.postimees.ee/3871143/raiepindala-kahaneb-raiemaht-kasvab? _ga=1.51415021.534214438.1440833405 (Viimati vaadatud 23.11.2016) http://www.eramets.ee/wpcontent/uploads/2013/01/puiduhinnad_i_kv_2014.pd (Viimati vaadatud 23.11.2016)
rohemajanduse poole. - Ökoküla: Eesti avalik poliitika ja ärikeskkond soosivad rohemajanduse arengut, kuid tehnoloogilises arengus suuri edusamme ei tehta. Metsade majandamise ja keskkonnakaitse põhiprintsiibiks on metsaressursside säästlik, pidev, ühtlane ning mitmekülgne kasutamine. Metsakasutuse maht sõltub turusituatsioonist, omanike soovist jmt. Riigi metsapoliitika eesmärgiks on hoida keskmine raiemaht piires, mis tagab Eesti metsades ühtlase kasutuse printsiibi järgimise.
meri reostub ja kalasus on vähenenud seoses ülepüügiga. METSANDUS Tähtsus toodavad hapnikku ja seovad süsihappegaasi, kasvu ja elupaik elukeskkonnaks, seovad mulda ja aitavad ära hoida erosiooni teket, reguleerivad kliima muutusi, aitavad ära hoida maanihkeid ja üleujutusi. Ekvatoriaalsete vihmametsade hävitamine hukuvad maailma ainulaadse taime ja loomaliigid. Metsamajanduse põhinõue raiemaht ei tohi ületada metsa aastast juurdekasvu, või peab olema sellega tasakaalus. Metsamajandus tegeleb metsade istutamisega ja külvamisega, hooldus raiega, kahjuri tõrje tegemisega, seemente varumisega, puidu varumise ja töötlemisega seonduvaid majandusharusid ja äriteenuseid. Metsatööstus tegeleb puidu varumise, töötlemise, mitmesuguste puidutiidete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega.
Vähenenud raiemahtude tõttu on Eesti saepalgi hind praegu üks Euroopa kõrgemaid ning see sunnib saetööstusi tooret sisse ostma. Metsa- ja puidutööstuse liidu hinnangul on tööstuse jaoks tooraine hinda keskmiselt tõusnud poole võrra. Eesti männipalgi tihumeeter võib maksta praegu üle 100 euro, samas kui senine kokkuostuhind oli u 70 euro ringis. Raiemahud vähenesid juba eelmisel aastal ülipehme talve tõttu. Praegune aasta algas ja arvatavasti ka lõpeb pehme ilmaga, mistõttu raiemaht väheneb veelgi, kui eelmine aasta. Kui 2018. aastal raiuti 12,7 miljonit tihumeetrit puitu, siis 2019. aastal raiuti 11,3 miljonit tihumeetrit puitu. 6. Millist puitu kasutatakse: paberit, mööblit, sauna ehitamisel, parketis, pelletid. Saun ja mööbel - Abahhipuitu kasutatakse saunalaudade tegemiseks, samuti vineeri- ja mööblitööstuses. Lääne-Aafrika abahhipuule on iseloomulik kollakas toon ja hästi nähtavad aastarõngad. Puit on pehme ja imab hästi niiskust. Seetõttu kipub abahh
(troopilistes metsades elab suurem osa maailma taime- ja loomaliikidest). Kui ka liigirikka troopilise vihmametsa raiumise järel sinna põllumaad ei rajata ning lastakse langid looduslikult metsastuda, ei taastu seal (erinevalt parasvöötme metsadest) enam mitte samasugune liigirikas mets, vaid võsa. (Troopilistele metsade hävimine) Raiete maht kasvas alates 1993. aastast kuni 2003. aastani pidevalt. Kui 2004. aastal langes raiemaht minimaalselt, siis 2005. aastal oli mahu vähenemine järsk 32,9%. Peamise osa raiemahtude vähenemisse andsid erametsad, kus raiemahtude vähenemine oli 45,1% (võrdluseks - riigimetsades vähenes raiemaht 9%). Eesti metsades raiuti 2005. aastal 5,12 miljonit m3 puitu. Viimati oli aastane raiemaht alla 6 miljoni m3 1997. aastal. Uuendusraie pindala langes samuti 1997. aasta tasemele, kuid seoses 2005. aasta jaanuaritormiga suurenes sanitaarraiete maht ligikaudu kolm korda. 2005
Raiutava puidu väärtuseks hinnatakse 2005. aastal 64 miljardit USA dollarit ja see GEOGRAAFIA 24 123 on 1990. aastaga võrreldes kasvanud vaid 11%, jäädes seega infl atsioonile alla. Ilmselt on seegi üks põhjustest, miks vaid 16% maailma metsadest on eraomanduses. Eraomanduse osa on riigiti ja regiooniti väga erinev, kuid üldiselt näitab siiski kasvutendentsi. Statistilise metsainventuuri andmetel (sisaldab ka umbes 15% raiejäätmeid) oli aastane raiemaht Eestis kõige suurem aastal 2000, 12,7 miljonit kuupmeetrit, ja on sealt edasi aasta-aastalt langenud. Prognoos 2006. aastaks on 9,6 miljonit kuupmeetrit. Metsatööstusklaster: metsamajandamine puidu varumine puidu töötlemine äriteenused Milliseid äriteenuseid kasutab metsatööstus? Turundus, reklaam, konsultatsioonid, teadusuuringud, pangalaenud jm. Millega tegeleb metsatööstus? Puidu varumise, töötlemisega, mitmesugustepuidutoodete valmistamise ning paberi ja
puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad Eestis looduslikult metsi moodustada ainult kuusk ja mänd, kase- ja haavapuistud on ajutised. Inimese vahelesegamiseta asenduvad need arvatavasti lõpuks okaspuumetsadega. mänd 39,2 %,kask 28,4 %,kuusk 23,6 %,lepp 6,4 %,haab 1,7 %,tamm 0,7 % Metsarikkamad riigid: Euroopas- Rootsi, Saksamaa, Soome, Prantsusmaa, Rumeenia Maailmas- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, India Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaades siiamaani võetakse iga paari aasta järel kasutusele uus maalapp, hävitades niimoodi tohutuid metsaalasid. Kasvav rahvastik vajab (põllu) maad ja kütust ning riik vajab eksporditulusid. Arengumaades on peamiseks metsade vähenemise põhjusteks põllumaade laienemine, üleraie ja nõrk metsamajandus. Arenenud maades on kujunenud metsatööstus klastrid. Need hõlmavad enda alal metsamajandamise; puidu varumise ja töötlemisega
tunduvalt vähenenud, aga tase on kõrgem ja lisandväärtus suur. Põllumajanduses levivad suurfarmid, areneb piimatööstus, teraviljakasvatus, probleemiks on väiketalunike kadumine; kalanduses on probleemiks kalurite väikesed palgad ja kalasadamate infrastruktuuri nõrk tase. Metsanduses on lisandväärtuse loomine suur, metsasektor annab palju töökohti ja osa ekspordist ning töötlevast tööstusest on suur, probleemiks on aga kõikuvad hinnad ja mõnede meelest ka liigne raiemaht. KASUTATUD MATERJALID http://www.epkk.ee/valdkonnad/pollumajandus http://www.agri.ee/kalanduspiirkondade_areng/ http://www.agri.ee/public/Esindustrykis_2010_EST.pdf http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TRUKISED/FAKTILEHED/Faktileht_kalamajandus_ 2011_EST.pdf http://www.envir.ee/375987 http://www.empl.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=469&Itemid=98&lang=et
metsadest ja veel 10% saavutab selle lähima 10 aasta jooksul. Küpsusvanuse saavutanud puistute osakaalu suurenemisest tulenevalt kasutatakse metsamaa kasvupotentsiaali üha vähem. Küpsete puistute suurest olemist hoolimata raiuti perioodil 2002 2008 SMI andmete põhjal alla 2/3 optimaalsest raiemahust, mis jääb alla Euroopa Liidu keskmisele näitajale. Kuusikute raie sama perioodi lõikes on olnud optimaalsele lähemal ning iseloomulik oli lehtpuude optimaalselt tunduvalt väiksem raiemaht. Sellise olukorra jätkumisel ohustab Eesti metsi vähenev juurdekasv ja alanev süsiniku sidumise võime, langev kvaliteetsete tarbesortimentide osakaal, metsaomanike kahanev tulu ja metsasektori vähenev konkurentsivõime, samuti metsanduse vähene jätkusuutlikkus pikemas perspektiivis. Metsa uuendamine Metsa uuendamise eesmärk on järjepidevuse tagamiseks uue metsa tekke kiirendamine. Metsa uuendamise eelduseks on uuendusraied, mille aastamaht sõltub mitmetest teguritest nagu
välisriikidesse ning 33,5 miljonit m³ (18%) kohlaikele omavalitsustele ja sotsiaalseteks vajadusteks (nt. küttepuud) (Auvinen 2008). 4 Tabel 1.1 Ülevaade Venemaa metsasektorist Venemaa Metsamaa pindala 776.1 mln ha Metsamaa % üldpindalast 45% Okaspuumetsad % 77% Lehtpuumetsad % 23% Lubatud aastane raiemaht 635 mln m³ Tegelik raiemaht 187 mln m³ Tegelik raiemaht lubatud raiemahust % 29,40% Toodang 2007.aastal saematerjal 23 mln m³ spoon 2,8 mln m³ saepuruplaat 1,5 mln m³ puitlaastplaat 5,3 mln m³ puidumass 6 mln t Toodangule kulunud puit 104 mln m³ Allikas: Federal Forestry Agency, Russian Forestry Review, 2007 5 2
Silvius Wodarz Stiftung" igal aastal üht puud. Eesmärk on suurendada Saksamaa elanikkonna teadlikkust valitud puu kohta. Aasta Puu 2011. Aastal oli vahtralehine pihlakas (Sorbus torminalis). Saksamaa föderaalseadus ja metsaseadus tagavad metsade säästva ökoloogilise, majandusliku ja sotsiaalse toimimise. Saksamaa metsaala jaguneb riigimetsaks, ühiskondlikuks (kohalike omavalitsuste, riigi ja organisatsioonide) metsaks ja erametsaks. Aastal 2009 oli aastane raiemaht Saksamaal üle 48 miljoni m3 (kooreta) ja puidutarbimine inimese kohta 1,15 m3. Enamikus liidumaades on riigimets jagatud regionaalseteks metsaametiteks. Metsaametid koosnevad üksikutest metskondadest suurusega 1500 kuni 3000 hektarit. Metskondi juhivad metsaülemad. Metsaametite põhiülesanded on vara haldamine ja metsade majandamise majanduslikud küljed. Nende ülesannete hulka kuulub puidutootmine ja samuti puit- ja mittepuittoodete varumine ja turustamine. Samas peavad ametid tagama
raiutud metsade uus põlvkond on nüüd j ä l l e raieeas või sinna jõudmas. Eriti silmapaistvalt joonistuvad välja erametsade 6080- aastased kuusikud [2]. Praegune metsaseadus lubab röövraiet. Maakasutus- ja metsapoliitikas eelmisel sajandil tehtud vead [4] ei lase praegu planeerida ühtlast puidukasutust raiuda tuleb rohkem, kui juurdekasv seda lubaks. Metsanduse arengukava (20012010) koostamisel lepiti ka kokku võimalik puidukasutuse maht (edaspidi optimaalne raiemaht) [10]. Kuuse puhul on see tõesti suur, ulatudes 20 protsendini kuusikute üldpindalast ehk 70 000 hektarini kümne aasta jooksul. Samas peaks männikute raie mainitud perioodil just pikema kasvuea tõttu jääma veel alla ühtlase kasutuse, taandades sellega vähemalt osaliselt tugeva üleraie kuusemetsades. Paraku on selline arutlus, nagu ka Riigikogu kinnituse saanud metsanduse arengukava, vaid teooria, mille elluviimise peaksid tagama õigusaktidega sätestatud planeeringud. Ent 1998
Pehme – muljumine, nt kruvi sisse keeramine Lõhn 8. Loetlege 3 puidu omadust, mida Te loete unikaalseks. Põhjendage oma valikut. Varieeruvus – palju eri liike Muster Kerge töödeldavus 9. Loetleda tootegruppe, mida valmistatakse Eestis puittoorme baasil. Spoon, paber, mööbel, vineer, puitkiudplaadid, muusikainstrumendid, parkett, ehitusmaterjal. 10. Milline on Eesti aastane raiemaht ? (Suurusjärk) 10, 11 mln m3 11. Puu osad ja nende põhiülesanded kasvavas puus. Juurestik – o Imab pinnasest vett koos selles lahustunud mineraalainetega; o Juhib vee koos sooladega ja võras tekkinud orgaaniliste ainetega tüvesse ja võrasse; o Täidab toitainete säilitusfunktsiooni; o Hoiab puu vertikaalasendis, mis on eriti oluline tugeva tuulega. Tüvi– ühendab juured ja võra, tagades vee, orgaaniliste- ja mineraalainete transpordi
tegemata, kuid see võib aidata võita tohutult aega ning lihtustada tulemusi ka kõrvaltvaatajale ilma, et viimane peaks teemat süvitsi uurima. Raie Eesti metsades 2011. aasta metsamaa pindala oli ligikaudu 142 221 miljonit hektarit, milles oli puitu umbkaudu 131 459 miljoni kuupmeetrit. Iga aasta võrreldakse juurde kasvava metsa pindala raiutud osaga ja selle abil on välja arvutatud, et optimaalne raiemaht aastas on 12,6 miljonit tihumeetrit. Sellise raiemahuga on Eesti mets siiski veel plussis. Räägitakse küll palju, et metsa raiutakse rohkem kui juurde jõuab kasvada, kuid tegelik raiemaht aastal 2010 oli 10,47 tm, seega Eesti mets on veel kaugel väljasuremisohust. Kuna Eestis on väga palju vanu metsi, mille juurdekasv on ruumipuuduse tõttu väike, siis saaks õige metsamajandamise korral raiemahu piiri veelgi tõsta.
eramaadele märkimisväärsel hulgal metsakultuure. Alates sellest ajast on istutatud peaaegu 250 000 ha erametsi. Peaaegu 2/3 Iiri metsadest on vanuses 20 aastat või alla selle. Tänu mahedale kliimale ja suhteliselt pikale vegetatsiooniperioodile on puistute aastane juurdekasv suurem kui enamikus ELi maades. Märkimisväärne osa metsadest on kiiresti lähenemas esimese harvendusraie tegemise ajale. Erametsanduse aastane raiemaht on hetkel 200 000 m³, kuid aastaks 2018 suureneb see miljoni kuupmeetrini aastas. “Iiri erametsade suurim väljakutse on puiduressursi mobiliseerimine. Enamik sellest puidust kuulub metsakasvatajatele, kelle keskmine metsaomandi suurus on üheksa hektarit,” ütleb Pat Hennessy. “On tähtis, et Iiri metsanduspoliitika toetaks metsaomanikke nende puidu turule toomisel. IFA usub, et kõige tõhusam vahend, mis aitaks tõsta Iiri metsakasvatuse
lumelaviinide ja erosiooni ennetamiseks. Bioloogilist mitmekesisust edendatakse ka tulundusmetsade majandamisega, jättes metsa pehkinud puid ja luues mikroorganismide kasvualasid haruldaste liikide säilitamiseks.(1) Tulundusmetsade raie Euroopas jääb selgesti alla nende kasvule. Puistu aastane puhaskasv 2005. aastal oli 687 miljonit m 3 (metsades, kus looduslike tingimuste poolest on võimalik metsa üles töötada). Raiemaht oli vastavalt 442 miljonit m 3 . See tähendab, et metsade kasutusmäär ehk raie ja kasvu suhe oli keskmiselt ca 60 % (kõikumisvahemik 3080 %). Metsade kasutusmäär oli üle 50 % põhjapoolsetes liikmesriikides ja Kesk-Euroopas, ent jäi alla 50 % Lõuna- ja Kagu-Euroopa liikmesriikides. Metsade kasutusmäär on viimase 10 aasta jooksul küll kasvanud, kuid ei ole veel saavutanud 1990. aasta taset. Osaliselt on metsaraiet suurendanud 21
Tervikuna on valla territooriumil põllumajandusreostust võimalik ohjata juhul kui järgitakse õigusaktidega kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid ning head põllumajandustava. Rõhutada tuleb hea põllumajandustava järgimist, sest kõiki üksikasju ei ole võimalik õiguslikult reguleerida. Metsandus: Puurmani vallas on 2008. a seisuga Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) hallata ca 15000 ha metsi. Pikknurme Metskonna raiemaht on aastas ca 50000 tm, sh. Hooldusraiet tehakse umbes 12 000 tm ja lageraite 38 000 tm aastas. Metsa keskmine juurdekasv Puurmani valla piires on 13 600 tm aastas. Puistute ühe hektari keskmine tagavara on 176 tm. Metsade keskmine boniteet on I-II. Metsauuendustöödel saadakse istutusmaterjal põhiliselt oma puukoolist. Transport: Puurmani vallas on riigi-, munitsipaal- ja erateid kokku 316 km. Riigiteede kogupikkus vallas on 90, vallateede kogupikkus on 39 km. Kõik vallateed on kruusateed
Peamisi põhjuseid on kaks: esiteks on lehtpuupuistud lühemaealised, teiseks on ka nende uuendusraiet lubavad vanused väiksemad. Kuusikutes võib uuendusraiet teha, kui puistu saanud 80-90-aastaks, männikutes jääb vanusepiir olenevalt kasvukoha headusest 90-120 aasta vahemikku. Kaasikutes on uuendusraiet lubav vanus 60-70 aastat, haavikutes 30- 50 aastat, hall-lepikutele ei ole vanusepiiri seatud, kuid praktikas on selleks 30 aastat. Aastatel 1960-1995 oli raiemaht oluliselt väiksem juurdekasvust ning sama perioodi teises pooles pidurdus ka põllumaa metsastumine, mistõttu normaalsest oluliselt vähem on 11-30-aastaseid metsi. 1990. aastate teisel poolel suurenes hüppeliselt raiemaht ja intensiivistus põllumaade metsastumine, mistõttu kuni 10- aastaste noorendike pindala on suur, seda eriti lehtpuude osas. Kuigi viimaseid on võrreldes okaspuudega raiutud oluliselt vähem, on raiesmikud metsastunud valdavalt lehtpuudega
Näide: regressioon läbi nullpunkti Ajakirjas Journal of Environmental Horticulture 2006. aastal ilmunud artiklis analüüsiti, kuidas puukoore tootmine sõltub metsaraie mahust. Kasutati andmeid USA erinevatest piirkondadest aastatel 1986-2001. Kui metsa ei raiuta, siis puukoort turule ei tule. Seepärast kasutati ilma vabaliikmeta lineaarset mudelit y = ax + u kus y on kuiva puukoore kogus (tuh tonni), x raiemaht antud piirkonnas (mln kuupjalga). USA kirdeosa jaoks saadi lehtpuu y^ = 0,89 x LINEARISEERITAVAD MUDELID okaspuu y^ = 1,01x Allikas: Lu, W et al, (2006), Estimation of U.S. Bark Generation and Implications for Horticultural Industries, Journal of Environmental Horticulture, Vol. 24 , 29-34
(miljardit) m3, puidujäätmetena 300 miljonit m3. Euroopa liidu riikides 35 kogu energiavajadusest kaetakse biomassi arvelt, mõnedes riikide ulatub see näitaja aga 23%-ni (Soome), 18% (Rootsi) ja 12% (Austria) 1,9 mln. ha ehk 44,4% Eesti pindalast on kaetud metsaga, mille kasvav varu on ca 280 mln.m3. Aastane prognoositud juurdekasv on 9,2....9,8 mln m3 ja vastavalt Eesti Põllumajandusülikooli andmetele võiks lubatav raiemaht ulatuda 8...9 mln. m3-ni. Puidujäätmed tekivad nii metsa ülestöötamisel raiejäätmed, kui ka puidu töötlemisel puidutöötlemisjäätmed. Toormaterjalist läheb saagimisel puidutöötlemisjäätmeteks 35...40%, vineeri tootmisel kuni 60% ja mööblitööstuses 60...70%. Puidutöötlemisjäätmete hulka loetakse ka koor, saepuru ja höövlilaastud. Puidust saadava katelde ja ahjude kolletes kasutatava biokütuse liigid:
1.Metsade pindala Ha/km2 Üldine ülevaade 2. Metsastus % Üldine ülevaade 3. Puiduvaru m3/tm Töömahukas ega näita kasvukiirust 4. Arvestuslank e. puidu m3/ha Näitab metsa tootlikkust aastane juurdekasv 5. Liigiline koosseis Milles seisneb metsade majandamise põhinõue? Aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Millistes maailma riikides paiknevad suured metsamassiivid? Euroopas- Rootsi, Soome, Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa, Itaalia, Ukraina Aasias- India, Venemaa, Hiina Põhja-Ameerikas- Kanada, USA Lõuna-Ameerikas- Brasiilia, Peruu, Boliivia, Colombia, Venezuela Aafrikas- Kongo DV, Gabon, Cameron, Kongo Millistes maailma riikides ei ole üldse metsa ja miks? Metsa ei ole väga kuiva kliimaga riikides nagu Egiptus, Iraak, Iraan, Saudi-Araabia.
SMI5 andmetel on Eesti metsamaa pindala 2,27 miljonit ha. [4] Lubatavad raiemahud fikseeritakse metsanduse arenduskavades 10 aastasteks perioodideks Eesti Metsanduse Arenguprogrammis 1997 2001 oli lubatavaks aastaseks raiemahuks 7,81 milj. m3 ja Eesti Metsanduse Arengukavas 2001-2010 määrati lubatud raiemahuks 13,1 milj. m3, arvestades suhteliselt suurt küpsete metsade osatähtsust. Statistilise metsakorralduse andmetel on tegelik raiemaht küündinud alates 2000. aastast kuni ca 12 milj. m3-ni. Samas on metsade juurdekasvuks hinnatud 12,2 mln tm aastas. [4] Puit on kõige suurema majandusliku potentsiaaliga biokütus nii soojusenergia kui ka elektri tootmiseks Eestis. Vastavalt kütuse- ja energiamajanduse pikaajalisele riiklikule arengukavale aastani 2015 on puidu kogu võimalik majanduslik aastane primaarenergia kogus 5,72 TWh. Viimasel kahel aastal on raiemahud näidanud langustendentsi (vaatamata väga soodsale
Kordamisküsimused „Puiduteaduse“ eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? • Eesti riigi kasvava metsa tagavara on ca 465 tm (metsamaa pindala on 2,2 mln hektarit) • 2010. a. oli raiemaht ca 8,5 mln/m3 ja 2011. a. 9,1 mln/m3 • Alaraie liigid – lepp, haab (lehtpuud) • Üleraie liigid – kuuse ja kase osas ületavad aastased raiemahud metsatagavara 2. Milleks kasutatakse puiduistandustest pärinevat puitu? Millised on istanduste eelised võrreldes tavapärase metsakasvatusega? (Maailma puidutööstuse üks arengusuundadest on puiduistanduste kiire areng. Maailma metsadest ca 5% moodustavad istandused, istanduste pindala kasvab ca 4,5 mln ha aastas
Väo Elektrijaam kasutab kütusena taastuvenergiat: puiduhaket, puidujäätmeid ja freesturvast. Elektrijaama planeeritud elektritoodang on kuni 180 gigavatt-tundi aasta kohta ja soojusetoodang kuni 450 gigavatt- tundi aasta kohta. (Lipp, K. 24.03.2013) 2.2.1. Biomassi energia kasutamise eelised Eestis Eestis on suured eeldused, et kasutada biomassi energiat. Eestimaa on kaetud üle 50% metsadega ja praegusel hetkel on metsade juurdekasv suurem kui raiemaht. Veel on Eestis üle 400 000 hektari maad, mis ei ole põllu- või metsamaa ega ka looduskaitse all. Sellest maast poolt saaks kasutada bioenergia tootmiseks, näiteks sinna kasvatada energiavõsa. 13 2.2.2. Biomassienergia tulevik Eestis Biomassi kasutamisele ennustab EMÜ taastuvenergia keskuse juhataja Argo Normak head
Mõlemad on liigirikkamad kui okasmetsad. Sealt metsast leitud puitu kasutatakse enamasti mööblitööstuses. Ekvatoriaalsed vihmametsad kasvavad Lõuna-Ameerikas; Aafrikas ja Kagu- Aasias. Aastane juurdekasv on SUUUR (50m³/ha). Kuigi nende puit pole majanduslikult eriti väärtuslik, väheneb nende pindala kiiresti. (Liiga palju raiet, ma ütlen!) üleraie! 26. Metsade majandamise põhimõtted, arenenud ja arengumaade metsamajandus. Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaades siiamaani võetakse iga paari aasta järel kasutusele uus maalapp, hävitades niimoodi tohutuid metsaalasid. Kasvav rahvastik vajab (põllu)maad ja kütust ning riik vajab eksporditulusid. Arengumaades on peamiseks metsade vähenemise põhjusteks põllumaade laienemine, üleraie ja nõrk metsamajandus. Arenenud maades on kujunenud metsatööstusklastrid. Need hõlmavad enda alal metsamajandamise; puidu varumise ja
majandatav mets - metsmaa, kus majandustegevus on lubatud (samaväärne rahvusvaheliselt kasutatavate mõistetega „managed forest“ ehk „forest available for wood supply”). Majandatavat metsa saab defineerida ka kui tulundusmetsa ja kaitsemetsa summat. Selleks et metsad oleks järjepidevad ja et metsaressurss ei väheneks, ei tohiks metsade aastane raiemaht ületada pikema perioodi jooksul aastast juurdekasvu. Statistikaameti andmetel raiuti 1994. a. Eestis 3,7 milj. m3 puitu, 1996. a. 4,2 milj., 1997. aastal 5,7 milj., 1998. a. 6,3 milj., 1999. a. 7,0 ja 2000. a. 6,9 milj. m3. SMI andmetel aga oli 2000. aastal kogu raiemaht Eestis 12,7 milj. m3 . Viimastel aastatel on raiemaht suurenenud ca 10 milj m3 aastas (SMI andmed)
Ülemaailmse energeetika nõukogu andmetel kasutati biomassi puiduna 1,9 mld m3 aastas, puidujäätmetena 300 mln m3 aastas. Euroopa Liidu riikides kaetakse keskmiselt 3,5% energiavajadusest biomassi arvelt, mõnedes maades on see näitaja aga tunduvalt kõrgem: 23% Soomes, 18% Rootsis ja 12% Austrias. Maaülikooli andmetel on 2,27 mln ha ehk 51,5% Eesti pindalast kaetud metsaga, mille kasvav varu on ca 449 mln m3. Vastavalt metsanduse arengukavale (20012010) võiks lubatav raiemaht ulatuda 13,1 mln m3-ni. Sellest võiks kütusena kasutada 5 mln m3, statistikaameti andmetel on küttepuude kogus ca 3 mln m3 aastas. Puidujäätmed tekivad nii metsa ülestöötamisel (raiejäätmed) kui ka puidu töötlemisel (puidutöötlemisjäätmed). Toormaterjalist läheb saagimisel puidutöötlemisjäätmeteks 35...40%, vineeri tootmisel kuni 60% ja mööblitööstuses 60...70%. Puidutöötlemisjäätmete hulka loetakse ka koor, saepuru ja höövlilaastud.
so. kõigi metsas kasvavate puude tüvemahud m3. Metsa ühe hektari keskmine tüvede tagavara on 183 tm/ha. Suurim on see haaval - 255 tm/ha ja väikseim tammel - 122 tm/ha. 1 elaniku kohta on Eestis 1,3 ha metsa ja 227 tm puitu. 1994. a. raiuti Eestis 2-3 milj. tm puitu, 1996. a. 4 milj., 1997. aastal 5,5 milj., 1998. a. 6,1 milj. tm., 1999. a. 6,7 ja 2000. a. 6,4 milj. tm. (Statistikaameti andmetel). SMI andmetel aga oli 2000. aastal kogu raiemaht Eestis 12,7 milj. tm. Kõigi Eesti metsade keskmine aastane juurdekasv on aga 11,6 milj. tm (2000. a.). Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on 5,5 tm/ha/a, suurim on see hallil lepal 7,6 tm /ha/a ja väikseim tammel (2,3 tm/ha/a) Eesti puistute keskmine vanus riigimetsades on 58 aastat ja erametsades 53 aastat. Suurim keskmine vanus tammikutel on (75 a.) ja väikseim hall-lepikutel (30 a.). Eesti metsade keskmine boniteet on 2,2.
metsade pindala väheneb. Väga palju puitu kasutatakse kütteks. Ida-Aasia 1. Jaapanis on metsad keskkonnaotstarbelised, neid majandati pikka aega halvasti. Jaapan on oluline puidu importija. 2. Hiina metsavarud on koondunud sisealadele ja neid on suhteliselt palju. Metsa varutakse-töödeldakse siseturule. Põhiliselt on seal okasmetsad. Metsade majandamise põhimõtted, arenenud ja arengumaade metsamajandus. Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaades siiamaani võetakse iga paari aasta järel kasutusele uus maalapp, hävitades niimoodi tohutuid metsaalasid. Kasvav rahvastik vajab (põllu)maad ja kütust ning riik vajab eksporditulusid. Arengumaades on peamiseks metsade vähenemise põhjusteks põllumaade laienemine, üleraie ja nõrk metsamajandus. Arenenud maades on kujunenud metsatööstusklastrid. Need hõlmavad enda alal metsamajandamise; puidu varumise ja
jaoks pole metsakorraldus kohustuslik. Eesti metsade liigiline koosseid onmeitmekesine, kõige levinum puuliik on mänd 33,6% , teisel kohal kask 30,8%, kolmandal kohal kuusk 16,7%. Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude osatähtsus vähenenud ja lehtpuude osatähtsus suurenenud. Kõigi Eestipuistute tagavara on ligikaudu 458,5 milj m3/ha. Keskmiselt tuleb Eestis 1 elaniku kohta 1,68 ha metsa. Selleks, et metsad oleks järjepidavad ja et metsaressurss ei väheneks,ei tohiks aastane raiemaht ületada aastast juurdekasvu. Eesti puistute keskmine vanus on 56a. Riigimetsades 61 aastat ja erametsades 54 aastat. Eesti metsade keskmine boniteet on 2,0. Metsaomand jaguneb pindalajärgi: 40% riigimetsa,45% erametsa ja 15% määratlemata staatusega metsi (RMK) Erametsade ja riigimetsade liigiline struktuur: Riigimetsades männikuid (45%), hall-lepikuid (0,8%); erametsades kaasikuid (36%), hall-lepikuid (11%). Tingitud sellest, et suur hulk tagastatud metsamaid on endised põllud, mis
aga osalt ka soode metsastumise ja metsastamise arvelt. Metsamaa pindala on tõusnud 50,1 %-ni Eesti territooriumi pindalast ehk ligikaudu 2,4- kordseks võrreldes eelmise Eesti Vabariigi metsamaa pindalaga. Alates Eesti Vabariigi taastamisest on raiete maht Eesti metsades jõudsalt kasvanud. 1994. aastal raiuti 3,6232 milj. m3 puitu, sellest riigimetsades 2,82 milj., erametsades 450,8 tuhat tihumeetrit ja muudest metsadest 351,9 tuh. m 3. Üldraiest oli küttepuud 1,4143 milj m3. 1999.a. oli raiemaht Eestis 6,74 miljonit m 3, millest riigimetsades raiuti 2,73 milj m3, erametsades 3,72 milj m3 ja muudel maadel kasvavatest metsadest 261 179 m3. 2003.a raiuti Eesti metsadest 7,81 miljonit m 3 puitu. Raiete üldmahust moodustas 2003.a. uuendusraie 71 %, hooldusraie 26,2 % ning valikraied ja muud raied 2,9 %. Nagu tabelitest nähtub, on raiete maht riigimetsamaal püsinud stabiilsena, jäädes aastas alla 3 miljoni tihumeetri. Alates 1994. aastast on raiete maht erametsamaal kasvanud üle
Siber, Kanada). Inimese (majandaja) osa seisneb ennekõike teedeehituses ja muu vajaliku infrastruktuuri loomises. Raie kulgeb ühelt alalt teisele, uue metsapôlvkonna rajamist pole peetud oluliseks. Mineviku metsamajandus oli praktiliselt kõikjal ekspluateeriva iseloomuga. Säästlik metsamajandus, mille aluseks on arusaam, et metsa on vähem kui seda vajatakse. Seepärast tuleb hoolitseda metsade uuendamise ja kasvatamise eest. Arvestusperioodi raiemaht ei ületa puidu juurdekasvu antud perioodil. Plantatsioonilise metsamajanduse lähtekohaks on metsata maa. Metsamajanduse esmane ülesanne on puistute rajamine ja metsakorraldus. Raiemaht peab olema esialgu väiksem 45 kui juurdekasv. Näidetena võib tuua mitmeid Aafrika riike, kus viimaste aastakümnete jooksul on rajatud ulatuslikke metsakultuure. 2
● Metsale kasulikele lindudele (rästad, tihased, puukoristajad, kärbsenäpp jt) soodsate elu- ja pesitsemistingimuste loomine (pesakastid). ● Hoiduda kultiveerimast esimese aasta lanke, et vältida juurekahjurite levikut. See on eriti oluline männikultuuride puhul. Kõigi aegade suurim üraskikahjustus maailmas oli P. Ameerikas, Briti Columbias levinud üraskikahjustus, kus 2007.a. ulatus kahjustatud pind 10 milj. ha ja maht 700 milj. tm (so rohkem kui Eesti 100 aasta raiemaht!!!). Kahjustajaks Denroctonus ponderosa, kes on meie hariliku hiidüraski sugulane. Kahjustab põhiliselt keerdmändi. Selle kahjustuse algstaadiumis oleks tõenäoliselt õigeaegsed sanitaarraied levikut oluliselt pidurdanud, sest erinevalt meie kuuse-kooreüraskist talvituvad D. ponderosa vastsed puutüvel, koore all ja kahjustatud puude raie oleks populatsiooni oluliselt vähendanud. Kuna metsade majandamine oli piiratud, kujunesid ühevanuselised, keerdmänni puistud, mis olid
on vaid 2% Euroopa metsadest. See on tunduvalt vähem kui Eestis: üle kolme korra. Eestis on range kaitse all 9,3 % ja kaitse- ning hoiumetsade kogupindala ca 30 %. Praegusajal suudavad Euroopa metsavarud katta 87% nende riikide puiduvajadusest. Sealjuures hõlmab metsaraie kokku 70% puidu aastasest juurdekasvust (European Forest Information Scenario Model, 2004). Eesti ja Läti olid ainsad Euroopa riigid, kus raiemaht on saavutanud metsade aastase puidu juurdekasvu taseme (Eestis 2000-2002). Raiemahu ja puidu aastase juurdekasvu suhe on Euroopa Liidu riikides väga erinev. 2005. aasta andmete järgi oli Eesti näitaja väiksem kui Euroopa Liidu riikide keskmine ja umbes samal tasemel nagu Saksamaa, Suurbritannia, Poola ja Prantsusmaa oma. Kõige suurem on metsaraie osatähtsus juurdekasvus Rootsis, Belgias ja Tsehhis (üle 80%). Kõige väiksem oli raiutud tagavara
Viimasel kümnendil on enam kasutust leidnud kuuse- ja männipuistud. Oluliselt vähem on raiutud haaba ja halli leppa, mistõttu vanemates puistutes nende osakaal võrreldes männi ja kuusega suureneb. Statistilise metsainventeerimise andmetel moodustavad küpsed haavikud 66% haavikute kogupindalast, hall-lepikute puhul on vastav näitaja 59%. Eesti metsanduse arengukavas aastani 2010 on optimaalse raiemahuna märgitud 12,6 miljonit m3 aastas. 2000. aastate alguses tõusis raiemaht rekordilisele kõrgusele, olles samas suurusjärgus puistute juurdekasvuga ehk ligikaudu 12 mln m3. 2003. aastast hakkas raiemaht langema, rohkem hakati tegelema tooraine töötlemisega ja teenuste osutamisega. Langenud raiemahu juures aitas puidutööstuse ettevõtete tooraine nõudlust leevendada järsku suurenenud ümarpuidu import Venemaalt, mis praeguseks on kehtestatud puidutollide tõttu praktiliselt lakanud. Üleilmse majanduskriisi tõttu on oluliselt kahanenud ka nõudlus puidu
annaabi.ee 
