Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 (0)

Eesti Maaülikool
Metsandus - ja maaehitusinstituut
Eesti metsanduse arengukava aastani 2020
Juhendaja lektor
Tartu 2011
Sisukord
Sisukord...........................................................................................................................................2
1. Sissejuhatus...................................................................................................................................3
2. Arengukava koostamise vajadus....................................................................................................4
3. Arengukava põhieesmärgid............................................................................................................5
4. Metsamajanduse elujõulisuse tagamine.................................................................................................7-8
5. Arengud metsamajanduses .......................................................................................................................9
6. Aktuaaalne ülevaade eesti metsavarudest................................................................................................10
7. Metsa uuendamine .................................................................................................................................11
7.1 Uuendusraied .............................................................................................................................12
7.2Hooldusraied..........................................................................................................................12-13
8. Metsade kaitse ja metsade elujõulisuse säilitamine............................................................................14-16
9. Metsade mittepuiduline kasutamine........................................................................................................ 17
10. Riigimetsandus.......................................................................................................................................18
11. Keskkonna ja metsade looduse mitmekesisuse kaitsmine.....................................................................19
12. Kliimamuutuste leevendamine...............................................................................................................20
13. Metsasektori konkurentsivõime parandamine................................................... ...................................21
14. Erametsandus .........................................................................................................................................22
15. Keskkonnamõjud..................................................................................................................................23
16. Optimaalne uuendus- ja harvendusraiete maht puuliigiti mõõduka stsenaariumi korral (1000 m3) 24
17. Vastukajad.......................... ..................................................................................................................25
18. Kokkuvõte.............................................................................................................................................26
19Kasutatud kirjandus.................................................................................................................................27

Sissejuhatus

Metsanduse arengukava lähtub Euroopa ministrite metsakaitse protsessil kokku lepitud jätkusuutliku metsamajanduse (ingl. k. sustainable forest management ) kontseptsioonist. Jätkusuutliku metsamajanduse all mõistetakse metsade majandamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab nende elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riigi ja maailma tasandil.
Sellest lähtuvalt käsitletakse arengukavas metsanduse peamisi funktsioone.Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 (edaspidi ka MAK 2020) koostamisel on statistiliste näitajate allikana kasutatud peamiselt Metsavarude hinnangut statistilisel valikmeetodil (SMI 2008), metsanduse aastaraamatut „Mets 2008“, nende koostamise aluseks olnud algandmeid või nende alusel tehtud uuringute tulemusi ja saadud analüüsiandmeid.
Kogu arengukava maksumus perioodil 2015-2020 94830500 eurot.
Kogu arengukava maksumus perioodil 2011-2020 157733500 eurot.
Arengukava algataja hinnangul aitab raiemahu suurendamine luua juurde töökohti nii metsamajanduse, transpordi kui ka metsatööstuse valdkondades. Arengukava näeb ette ka rangelt kaitstava metsamaa osakaalu tõstmise 10 protsenti metsamaa pindalast ja täiendavate loodusväärtuste kaitse meetmed uuendusraiete läbiviimisel. Otsuse vastu hääletas 6 Riigikogu liiget.

Arengukava koostamise vajadus

Metsandus on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mille all mõistetakse metsade kasvatamist , kasutamist, kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandusharidust, metsateadust ja kommunikatsiooni. Metsandusega on tihedalt seotud puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Vajadus metsanduse arengukava koostamise järele tuleneb metsaseadusest ja säästva arengu seadusest. Riigikogus 13. novembril 2002 kinnitatud seni kehtiv metsanduse arengukava on koostatud aastateks 2001–2010. Metsaseaduse kohaselt koostatakse metsanduse arengukava metsanduse suunamiseks iga kümne aasta tagant. Käesolevas metsanduse arengukavas on määratud metsanduse eesmärgid aastateks 2011–2020 ning kirjeldatud nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja vahendeid, esitatud kava elluviimise meetodid. Arengukava sisaldab puidu kui taastuva loodusvara kasutamise ja keskkonna seisundi prognoosi. Riigielu olulise tähtsusega dokumendina kuulub metsanduse arengukava kinnitamisele Riigikogus. See on riiklik programm, mis sisaldab raamistikku ja põhimõtteid metsanduse riigi vajadustest tulenevaks arendamiseks ning on aluseks rahvusvaheliste kokkulepete ja poliitikate integreerimisel riigi metsanduse arengusse .
Metsanduse arengukava on kooskõlas Euroopa Liidu (edaspidi EL) metsandusstrateegia ja metsanduse tegevuskava põhimõtetega. ELi metsanduse tegevuskava üldeesmärk on toetada ja tõhustada metsa jätkusuutlikku majandamist ja toetada metsade multifunktsionaalsust. Tegevuskava kohaselt tuleb metsapoliitika kujundamisel üha enam arvestada valdkondadevaheliste teemade ning nendevahelise kooskõlastamise vajadusega , parandada metsandussektori konkurentsivõimet ja soodustada metsade head majandamist. Metsanduse korraldamine on iga liikmesriigi siseasi.

Arengukava põhieesmärgid

EL metsanduse tegevuskava lähtub arusaamast, et multifunktsionaalne metsandus toob kasu majandusele, keskkonnale, ühiskonnale ja kultuurile . Metsandust käsitletakse kui taastuva ja keskkonnasõbraliku toorme allikat, millel on oluline roll Euroopa majandusarengus, tööhõives ja jõukuses, eriti maapiirkondades. Kinnitatakse, et metsad parandavad elukvaliteeti, olles meeldivaks elukeskkonnaks, pakkudes võimalusi puhkamiseks ja ennetavaks tervishoiuks, säilitades ja parandades keskkonnaga seotud hüvesid ja ökoloogilisi väärtusi. Metsadel on oma roll ka kultuuripärandi säilitamisel.
Kooskõlas eelnimetatuga on tegevuskaval neli peamist eesmärki:

• pikaajalise konkurentsivõime tagamine
  
• keskkonna parandamine ja kaitse
  
• elukvaliteedi parandamine
  
• kooskõlastamise ja teabevahetuse soodustamine
  

Eesti metsanduse arengukava meetmeile on lähenetud sarnaselt EL metsanduse tegevuskava meetmetele.
Eesti metsanduse arengukava põhieesmärk on metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine.
Selleks:

• Pikas perspektiivis kasutatakse puitu kui taastuvat loodusressurssi puidutööstuses ning energeetikas juurdekasvu ulatuses.
  
• metsa tootlikkuse säilitamiseks tehakse metsauuendustöid vähemalt poolel uuendusraiealadest.
  
• ohustatud ja Eestile omaste liikide populatsioonide hea seisundi säilitamiseks on range kaitse alla võetud vähemalt 10% metsamaa pindalast ja parandatud kaitstavate metsade esinduslikkust.
  

Metsamajanduse elujõulisuse tagamine

Jätkusuutliku metsamajanduse peamiseks kriteeriumiks on pikas perspektiivis metsaressurssi võimalikult ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 12–15 miljonit kuupmeetrit metsamaterjali aastas. Hinnanguliselt kasvab selline kogus puitu igal aastal metsa juurde. Metsade kasutus juurdekasvu piires tagab ühiskonna jaoks pideva tulu, säilitades seejuures metsa võime pakkuda nii majanduslikke, sotsiaalseid keskkonnaalaseid kui kultuurilisi hüvesid. Püsiva puiduvoo tagamiseks on oluline metsade aktiivne majandamine , see on metsa uuendamine, kasvatamine , kasutamine ja metsakaitse.Tulenevalt ohust kasutada metsaressurssi pikaajalises perspektiivis rohkem kui seda juurde kasvab, on võimalik seadusandlusega piirata metsavarude kasutamist.
Keskkonnaministeerium esitab Keskkonnategevuskava aruandluse raames Vabariigi Valitsusele ülevaated eelneva 10-aastase perioodi metsaressursi kasutamisest, vajadusel koos ettepanekutega, kuidas ressursi kasutuse mahtu suurendada või vähendada. Seaduses sätestatud piiranguid muudetakse paindlikult vastavalt metsakasutuse eesmärkide täitmisele.Puistute õigeaegne raie ja metsa kiire uuendamine sobilike puuliikidega võimaldab kasutada metsamaa tootmisvõimet parimal moel. Küpsete majandusmetsade pikema ajalise majandamata jätmise korral jäävad kaotajaks nii metsaomanik (saamata jääb tulu, puidu väärtus langeb, vähenevad investeerimisvõimalused), metsasektori ettevõtted (halveneb puittoorme kvaliteet, kasvab sõltuvus importpuidust, millega kaasnevad riskid , metsaomanikel väheneb huvi metsaga tegeleda, mis tingib madala varustuskindluse) kui ka riik (väheneb maksutulu, lisandväärtus ja tööhõive, ebaefektiivseks muutub maakasutus , halveneb väliskaubandusbilanss). Metsamajanduslike investeeringute aluseks on enamasti puidu müügist saadav tulu. Vähene
metsakasutus põhjustab ka metsauuenduse, metsakaitse- ja metsahooldustööde ning infrastruktuuri loomise ja hooldamise vähenemist ning halvendab metsanduse pikaajalist tasakaalustatud arengut. Puidukasutusest saadav tulu võimaldab teha investeeringuid ka looduskaitse, puhkemajanduse ja jahinduse arendamisse. Stabiilne ja aktiivne kodumaise puidu kasutamine on nii metsasektori kui ka teiste sellega seotud sektorite jätkusuutliku arengu eelduseks .

Arengud metsamajanduses

Indikaator
Baastase
Perioodi saavutustase
Aktuaalsete inventeerimisandmetega kaetud majandatava erametsamaa osakaal
70%
90%
Uuendusraie maht ja pindala
5,85 milj m3 ja 22 400 ha/a (SMI 2000-2008)
10,1 milj m3 ja 34 500 ha/a (2011-2020)
Erametsade uuendamise osakaal uuendusraiete mahus
20%
40%
Valgustusraiete pindala
22 200 ha/a (STAT 2009)
32 400 ha/a
Harvendusraiete pindala
14 200 ha/a (SMI 2007)
34 500 ha/a
Juurepessu antagonistidega töödeldud raiealade pindala
Puudub
Kevad- suvised raiealad on töödeldud
Geenireservimetsade pindala
Puudub
2876 ha
Puhke - ja kaitsealade külastuskordade arv aastas alade koormustaluvust ületamata
1 450 000
1 600 000
Riigimetsamaa pindala osakaal maismaapindalas
20,25%
20,25%
Tabel 1

Aktuaaalne ülevaade eesti metsavarudest

Eesti metsade pindala on viimase poolsajandi jooksul kasvanud 2 ja tagavara 2,5 korda. Puistutest esineb enam männikuid (34,4% puistute pindalast), kaasikuid (30,5%) ja kuusikuid(16,2%), vähem on hall-lepikuid (8,2%), haavikuid (5,6%) ja sanglepikuid (3,2% pindalast). Viimaste aastakümnete jooksul ei ole metsamaa pindala oluliselt muutunud, vähenenud on okaspuistute ja suurenenud lehtpuistute osakaal. Eelkõige on okaspuude vähenemine toimunud kuusikute arvel, mida on põhjustanud küpsete kuusikute aktiivne raie ja raiestike uuenemine lehtpuudega. Suure osa Eesti metsadest moodustavad segapuistud – 30,7%-l metsadest moodustavad puistu 2 puuliiki, 33%-l 3 liiki ja 14%-l 4 liiki. Eesti metsad jaotuvad vanuse poolest ebaühtlaselt. Män nikuid iseloomustab vanemate, sh küpsete puistute rohkus . Kuusikute küllaltki intensiivsest raiest hoolimata on küpseid puistuid optimaalsest enam, sh ka juba lagunevaid kuusepuistuid on suhteliselt palju. Lähima 20 aastaga saavutab raieküpsuse kõige arvukam kaasikute põlvkond. Haavikutele on iseloomulik küpsete ja üleseisnud (vanus ületab küpsusvanust 20 aastat või enam) puistute rohkus, samas esineb väga vähe lati- ja keskealisi metsi. Palju on ka küpseid ja üleseisnud hall-lepikuid. Vältimaks puistute ulatuslikku lagunemist tuleks lähima 10 aasta jooksul raiuda vähemalt kolmandik hall-lepikutest. Uuendusraiet lubavatele kehtivatele kriteeriumidele vastab praegu kolmandik metsadest ja veel 10% saavutab selle lähima 10 aasta jooksul.
Küpsusvanuse saavutanud puistute osakaalu suurenemisest tulenevalt kasutatakse metsamaa kasvupotentsiaali üha vähem. Küpsete puistute suurest olemist hoolimata raiuti perioodil 2002–2008 SMI andmete põhjal alla 2/3 optimaalsest raiemahust, mis jääb alla Euroopa Liidu keskmisele näitajale. Kuusikute raie sama perioodi lõikes on olnud optimaalsele lähemal ning iseloomulik oli lehtpuude optimaalselt tunduvalt väiksem raiemaht . Sellise olukorra jätkumisel ohustab Eesti metsi vähenev juurdekasv ja alanev süsiniku sidumise võime, langev kvaliteetsete tarbesortimentide osakaal, metsaomanike kahanev tulu ja metsasektori vähenev konkurentsivõime, samuti metsanduse vähene jätkusuutlikkus pikemas perspektiivis.

Metsa uuendamine

Metsa uuendamise eesmärk on järjepidevuse tagamiseks uue metsa tekke kiirendamine. Metsa uuendamise eelduseks on uuendusraied, mille aastamaht sõltub mitmetest teguritest nagu puiduturg, maksupoliitika , raieperioodide ilmastik jne. Raiestike tähtaegseks uuenemiseks on inventuuritulemuste kohaselt eeldusi enam kui 95%-l aladest . Kolmandal aastal peale raiet raiesmikel valdavalt moodustunud lehtpuu segapuistud. Erandina võib välja tuua männikud, mis on uuenenud valdavalt männi või kasega; kaasikud , mis on uuenenud põhiliselt kasega, ning hall-lepikud, kus raiejärgse noore metsa moodustab enamjaolt hall lepp. Hilisema diferentseerumise käigus loodusliku väljalangemise ning valgustusraiete tõttu väheneb järgnevatel aastatel lehtpuude arv puistus oluliselt. Lähtudes metsauuendamise ajaloolistest kogemustest on Eestis selliste kasvukohatüüpide pindala, mida on otstarbekas kultiveerida, ligi 2/3 metsade kogu pindalast. Metsakultiveerimismaterjali tootmist ning kasutamist ei ole võimalik muuta nii kiiresti kui muutub uuendusraiete, eriti lageraiete pindala. See teeb metsauuendamismahu ja kultiveerimismaterjali vajaduse prognoosimise pikemaks perioodiks keeruliseks ja ebatäpseks. Metsakultuuride ebapiisava rajamise ja kasutuseta põllumaade metsastamata jätmise tõttu on Eesti metsaressursi hulgas üle 177 000 hektari hall-lepikuid. 69% hall- lepa enamusega puistutest kasvab laane - ja salumetsades, kus on kõige produktiivsemad (jänesekapsa, sinilille , naadi ja sõnajala) kasvukohatüübid. Neid alasid on hoopis otstarbekam kasutada majanduslikult ja ökoloogiliselt väärtuslikumate, eelkõige kuuse ja laialehiste puuliikide kasvatamiseks. Eestis on 213 registreeritud kultiveerimismaterjali tootjat. Aastane metsaistutusmaterjali toodang on 15–18 miljonit taime, millest suletud juurekavaga taimed 2009. aastal moodustasid 52%. Suurim taimekasvataja RMK kasvatab metsaistutusmaterjali eelkõige riigimetsade uuendamise eesmärgil. Enamlevinud istutusartikkel on kuusetaim (65% taimetoodangust), vähem kasvatatakse männi- ja kasetaimi (vastavalt 21% ja 10%). Teiste puuliikide osatähtsus taimetoodangus on marginaalne. Metsa on istutatud keskmiselt 13 milj. taime aastas. Suletud juurekavaga kuusetaimi müüakse naaberriikidele.

Uuendusraied

Metsa üheks põhiväärtuseks on tema kasvamine — protsess, mille käigus mets kogu aeg muutub (suktsessioon) ja uueneb. Metsamajandus kasutab hooldus - ja uuendusraiete kaudu metsamaa võimet puitu kasvatada ning teeb taastuva loodusvara – puidu – ühiskonnale tarbitavaks. Viimase kümne aasta jooksul on okaspuuressurssi kasutatud juurdekasvule lähedases koguses. Nõudluse kasvades puidu kasutamiseks energeetikas võib prognoosida lehtpuuressursi (nt seni vähem kasutatud hall-lepikute) senisest aktiivsemat kasutamist
Hooldusraied
Metsauuendamise olukord on viimastel aastatel paranenud , kuid metsakasvatuse muid töid tehakse siiani ebapiisavalt. Metsamaa pindala on viimasel paaril aastakümnel kasvanud seni hooldamata põllumaade metsastumisega, millele üldjuhul ei ole samuti järgnenud metsakasvatuslike võtete rakendamist. Metsa tulevikku saab oluliselt mõjutada noores metsas õigeaegseid majandusvõtteid kasutades. Valgustus - ja harvendusraietega on metsa omanikul võimalik kujundada uuendusraiesse jõudva puistu koosseisu ja tõsta metsa majandamise pikaajalist tulukust. Ebapiisav valgustusraiete maht ei taga metsamajanduse pikaajalist ühtlast arengut ning puidutööstuse varustamist kvaliteetse toorainega. ooldusraietega kujundatakse uuendusraie ikka jõudva puistu koosseis ja maakasutusest saadav tulukus. Metsa kasvatatakse ja selle koosseisu kujundatakse majandusliku tulu saamise eesmärgil tulenevalt turul valitsevast nõudlusest teatud sortimentide järele.
Kehtivad hooldusraiete normatiivid ei luba suuremas hõreduses kallimate sortimentide (nt kase vineeripaku) kasvatamist.
Meede : Metsakasvatusvõtete laialdasema rakendamise tagamine.
Selleks :

• Metsaomanike aktiivne teavitamine metsakasvatusvõtete rakendamise vajalikkusest ja olulisusest ning selleks juhendmaterjalide koostamine.
  
• Hooldusraiete teostamise võimalda mine lähtudes metsamaa tootmispotentsiaali paremast kasutamises.
  
• Metsakultuuride hooldamise ja likviidset metsamaterjali mitteandvate raiete toetamine tagamaks soovitud koosseisuga puistute kasvamis
  

Metsade kaitse ja metsade elujõulisuse säilitamine
Viimastel aastakümnetel on juure- ja tüvemädanikest kahjustatud puistute osatähtsus oluliselt suurenenud. Kahjustusi põhjustavad biootilised ( ulukid , kahjurid, haigused) ja abiootilised ( torm , põud, liigniiskus, vale raieviis ja -aeg) tegurid eraldi ja koosmõjus.
Kahjustused süvenevad puude vananemisega ning mõjutavad oluliselt metsamajanduse tulukust. Metsakaitseliste rakendusuuringute maht on nii kahjustuste põhjuste, ulatuse kui ka vältimise ja tõrjevõtete aspektist pädevate otsuste langetamiseks ebapiisav. Kliima soojenemisest tulenevalt kujutavad järjest suurenevat ohtu Eestis seni puuduvad või vähearvukad, kuid lähiriikides üha suuremaid kahjustusi põhjustavad liigid (sealhulgas invasiivsed võõrliigid).
Ajavahemikul 1991–2008 hukkus mitmesugustel põhjustel aastas keskmiselt 2200 ha puistusid, seega umbes 0,1%-l puistute kogupindalast. Hukkumise peamiseks põhjuseks on olnud tormikahjustused − tuuleheide ja - murd moodustavad umbes 40% hukkunud puistute kogupindalast. Järgnevad metsahaigused ja putukkahjustused, vastavalt 18%-l ja 14%-l hukkunud puistute pindalast. Kahjustustest on endiselt olulisel kohal ulukikahjustused. Vähenenud on küll põdrakahjustused keskealistes kuusikutes, kuid aeg-ajalt põhjustavad metsakultuuridele, eriti kuusekultuuridele, tõsist kahju metskitsed. Laialt levinud juure- ja tüvemädanikest tingitud kahju on suur, kuid selle tegeliku ulatuse kohta ülevaade puudub. Kogu metsaressursist on erinevate kahjustajate poolt mõjutatud 403 000 ha. Suurimad kahjustajad pindala järgi on sõralised − 221 000 ha, haavataelik − 55 100 ha, torm 36 900 ha ja juurepess − 31 600 ha.
Metsatulekahjude esinemissagedust arvestades jagunevad Eesti metsad suure, keskmise ja väikese tuleohuga aladeks. Enim levinud metsatulekahjude tekke põhjustaja on inimene, kes on hooletu tule tegemisel ja suitsetamisel, kulupõletamisel jms. Metsatulekahjude ärahoidmiseks on otstarbekaim metsamajandusvõtete rakendamine ja puistute kujundamine vähem tuleohtlikeks. Euroopa Liidu tulekahjude ennetamise süsteem avastab satelliidipiltide abil võimalikud tuleohtlikud piirkonnad ja aitab vähendada tulekahjude teket. Maaelu arengukava raames toetatakse suure ja keskmise tuleohuga aladel erametsaomanike tegevust metsatulekahjude ennetamisel ja kahjustatud metsa taastamisel.
Meede: Metsade tervisliku seisundi parandamine ja ohtlike metsakahjustajate leviku vältimine.
Selleks:

• Metsa inventeerimise ja seire käigus olulisemate kahjustajate ja kahjustuste selgitamine ja jälgimine metsade seisundi muutuste prognoosimiseks.
  
• Juurepessu kahjustuste piiramiseks bioloogiliste ennetavate tõrjemeetodite rakendamine suviste raiete korral. Kändude töötlemiseks seadmete ja preparaatide soetamise toetamine.
  
• Juuremädanike levikust tuleneva majanduskahju analüüs, juhendmaterjalide koostamine ja kahjustuste vältimiseks ennetavate metsamajandusvõtete rakendamine.
  
• Eestisse levida võivate ohtlike invasiivsete võõrliikide avastamise, seire ja esmaste kaitseabinõude süsteemi väljatöötamine ja rakendamine.
  
• Üleeuroopalise metsaseireprogrammi täitmine adekvaatsete andmete hankimiseks metsade üldise seisundi, kahjustuste, elustiku mitmekesisuse ja aineringe kohta, eelkõige olulisemate toiteelementide (N, P, K, Ca, Mg) ning mikroelementide ja süsiniku akumulatsiooni kohta.
  
• Kahjustatud metsa taastamine ja metsatulekahju ennetamine
  
• Metsa geneetiliste ressursside säilitamine.
  

Metsa geneetiliste ressursside säilitamise all mõeldakse puuliigi fenotüübi järgi valitud väärtusliku genotüübiga populatsiooni majandamist selliselt , et valitud populatsioon säiliks sellel kohal ka järgmiste metsapõlvede kestel. Seega on geenireservimetsade majandamise olulisim nõue, et uuendamiseks kasutatav algmaterjal pärineks samast geenireservimetsast. Metsa geneetiliste ressursside säilitamine on tarvilik eelkõige majanduslikest ja ökoloogilistest aspektidest lähtudes. Olemasolevate geenireservimetsade majandamine ei ole olnud järjepidev. Omandireformi käigus on osa maadest läinud eraomandusse, osa asub kaitsealadel ega täida oma funktsiooni.
Meede: Väärtuslike metsageneetiliste ressursside säilitamine ja heade pärilike omadustega metsakultiveerimismaterjali osatähtsuse suurendamine kasutatava kultiveerimismaterjali hulgas. Metsakultiveerimiseks ja metsaistutusmaterjali kasvatamiseks võimalikult heade pärilike ja tehniliste omadustega puuseemnete piisava varu tagamine.
Selleks:

• Staatuse loomine Eesti metsageneetiliste ressursside in-situ säilitamiseks ja kasutamiseks ning selleks vajalike puistute väljavalimine.
  
• Kaitse-eeskirjade muutmine geenireservimetsade hooldamiseks, populatsioonide säilitamiseks ja metsakultiveerimise algmaterjali kogumiseks kaitstavatelt aladelt.
  
• Keskkonnaministri poolt kinnitatava metsakultiveerimismaterjali tootmise ja kasutamise pikaajalise strateegia koostamine.
  
• Metsakultiveerimismaterjali tootmise ja kasutamise strateegia rakendamine.
  

Metsade mittepuiduline kasutamine

Metsa kasutamine muuks otstarbeks kui puidu tootmine kätkeb endas muude metsasaaduste kasvatamist ja tootmist müügiks, korilust, rekreatsiooni, jahindust ja loodusturismi ning eelmiste põlvkondade loodud ja minevikku tänapäevaga ühendavate aineliste ja vaimsete väärtuste kogumi säilitamist nii pärimustena kui ka materiaalsel kujul. Metsa kui terviku kasutamine kuulub eri valdkondade – metsanduse, turismi, põllumajanduse ja maaelu vahelisele alale ning osaliselt koguni nende väheprioriteetsele äärealale. Sellest tingituna on seni olnud puudulik nii valdkonda kajastav statistika kui ka koordineeritud asjaosaliste arendustegevus. Kõrvalsaaduste varumist ja tööstuskasutust haarav majandustegevus on suhteliselt killustatud, pakutavad toodangukogused on väikesed ja see raskendab nii edukat turustamist Eestis kui ka ekspordivõimaluste leidmist . Valdkonna mõju ja tulususe suurendamise võimalused on seotud koordineeritud ühistegevusega nii tootearendusel kui ka turustamisel . Puhkemajanduse arendamiseks vajatakse teid, lõkke- ja telkimisplatse, erivajadustega inimestega arvestamist, kaubandusteenuseid ja jäätmekorralduse kaasajastamist. Pärandkultuuri säilitamist raskendab inimeste vähene teadlikkus ja maareformiga toimunud omanike vahetumine – põlvkondade side on nõrk, pärimus ei kandu enam edasi.
Meede: Elanikkonnale metsa ja metsa elurikkust kahjustamata võimalikult mitmekesiste metsa kasutamise võimaluste kindlustamine.
Selleks:

• Metsaomanike koolitamine ja teavitamine metsade mitmekülgse kasutamise võimaluste tutvustamseks.
  
• Metsanduslike pärandkultuuriobjektide hooldamise ja eksponeerimise toetamine.
  
• Metsade mittepuidulise kasutamise toetamine.
  

Riigimetsandus
Suhteliselt väikesepindalalise ja mitmetel põhjustel väheaktiivselt majandatud erametsaomandi taustal täidab riigimets eelkõige puiduturu erapooletu tasakaalustaja, metsalooduse kaitsja ja igaüheõiguse pakkuja funktsiooni. Puiduturu ühtlane varustamine toormega on osutunud strateegiliselt väga põhjendatuks ümarmaterjali impordi seiskumisel ning madalate müügimahtude korral erametsadest. Looduskaitse ja puhkemajanduse korraldamine on suunatud avaliku huvi rahuldamisele ja seda on kõige põhjendatum teha riigile kuuluvas metsas. Keskkonna stabiilse seisundi ja metsa mitmekülgse kasutamise tagamiseks peab riigimetsamaa pindala moodustama vähemalt 20% Eesti Vabariigi maismaa pindalast.
Meede: Ühiskonna enamiku huvidele vastavate eesmärkide püstitamise ja järgimise tagamine riigimetsa majandamisel ning sellega metsapoliitikast tulenevate metsa jätkusuutliku ning efektiivse majandamise põhimõtete rakendumise saavutamine riigimetsas.
Selleks:

• Riigimetsa Majandamise Keskuse arengukava koostamine ja kinnitamine RMK nõukogu poolt, et tagada organisatsiooni tegevuse tulemina ühiskonna enamiku huvidele vastavate eesmärkide saavutamine.
  
• Jätkuvalt riigi omandis oleva ja RMK-le majandada antava metsamaa katastrisse kandmine ja inventeerimine.
  
• Metsataimekasvatajate vajadusi rahuldava riigi metsaseemnevaru säilitamine ja täiendamine RMK-s.
  
• Üle 1000 ha suuruste riigimetsa alade majandajate aastaste raiepindalade õigusaktide nõuetele vastavuse analüüsimine ja metsade majandamise jätkusuutlikkuse hindamine.
  
• Riigimetsade pikaajalise majandamise kavade koostamine, mis määratleb kümne aasta olulisemad tegevussuunad maakasutuse ja metsamajanduse vallas.
  

Keskkonna ja metsade looduse mitmekesisuse kaitsmine

Metsal on oluline roll elu- ja looduskeskkonna säilitamisel. Looduse mitmekesisuse kaitse seisukohalt on oluline rangelt kaitstavate metsade võrgustiku ja selle puhveralade olemasolu. Majandusmetsades säilitatakse järgmisse raieringi lamapuitu, säilik- ja püstiseisvaid surnud puid. Kaitstavate alade ja kaitsealuste liikide püsielupaikade puhvertsoonid peavad tagama sihtkaitsevööndites ja reservaatides elavate kaitsealuste liikide häirimatuse. Keskkonnaseisundi kaitseks saab määrata metsa kaitsefunktsioone ka planeeringute kaudu kohaliku omavalitsuse tasandil. Vee ja pinnase kaitseks on metsaseaduses sätestatud metsa majandamise täiendavad kriteeriumid.
Indikaator
Baastase
Perioodi saavutustase
Rangelt kaitstavate metsade osakaal.
208 420 ha, 2,2 milj ha
220 000 ha, 2,2 milj ha
Tabel 2

Kliimamuutuste leevendamine

Metsadel on süsinikuringes oluline osa: elutegevuse käigus eemaldavad nad atmosfäärist süsinikdioksiidi, akumuleerivad suurema osa süsinikust puutüvedes ning toimivad seeläbi kui CO2 sidujad. Rangelt kaitstavatel metsadel on lisaks CO2 sidumisele ka süsiniku pikaajalise säilitamise funktsioon. Kliimamuutuse leevendamise seisukohalt on metsa ja metsanduse toime kõige tõhusam siis, kui metsade juurdekasv on pidevalt suur ning metsast saadavat puitu kasutatakse kui taastuvat toorainet ja taastuvenergia allikat enam CO2 tekitavate toodete ja energiaallikate asemel. Metsa roll atmosfäärist süsinikdioksiidi sidujana on ligikaudu proportsionaalne puistu biomassi suurenemisega. Pärast mahuküpsuse saavutamist liigub puistu süsinikuringe tasakaaluseisundi suunas. Selleks, et majandatav mets täidaks jätkusuutlikult ja parimal viisil nii süsinikusidumise kui elanikkonna hüvede allika rolli, tuleb metsa kui puistute süsteemi hoida maksimaalse tootlikkuse (juurdekasvu) seisundis.
Puidu kasutamine aitab leevendada kliimamuutust, kuna puidus talletunud süsinik eemaldatakse mingiks ajaks süsinikuringlusest. Hinnanguliselt moodustab Euroopas kasutusel olevates puidutoodetes ladestunud süsiniku kogus umbes 30% Euroopa metsades ladestunud süsinukust. Eestis on metsade puidutagavara suur. Sellest tulenevalt on puittoodetes ladestunud süsiniku osakaal väiksem kui Euroopas, kuid ikkagi on tegemist 100 miljonile tonnile lähedase süsiniku kogusega. Süsiniku puidutoodetes talletumise kestus oleneb toodete liigist ja võib ehitustoodetes ületada pool sajandit. Puitehitiste elutsükli lõpus on puit taaskasutatav või kasutatav kütusena oluliste energiakulutusteta.
Eesmärk: Puidu kui taastuva tooraine ja taastuvenergia allika kasutamine on eelistatud suurema CO2 emissiooniga toodete ning taastumatute energiaallikate asemel.
Meede: Fossiilsete kütuste ja mittetaastuvate loodusvarade kasutamisega kaasnevat mõju vähendamine keskkonnale, suurendades Eestis puidu tootmist ja kasutamist.

Metsasektori konkurentsivõime parandamine.

Metsasektori jätkusuutliku arengu aluseks on Eesti metsade tootlikus ja elujõulisus, mis loob eeldused ka metsal ja puidul põhinevatele kvaliteetsetele toodetele ja teenustele. Eesti metsadest on võimalik pika aja kestel jätkusuutlikult raiuda kuni 15 miljonit kuupmeetrit tüvepuitu aastas. Aastail 2001–2007 raiuti keskmiselt vaid 8 miljonit kuupmeetrit aastas ning märkimisväärne osa puittoormest jäi erinevatel põhjustel kasutamata. Iga kuupmeeter metsasektoris töödeldud kodumaist puitu toob riigikassasse 140 krooni mitmesuguste maksude näol; kodumaise puidu asendamise korral importpuiduga on see näitaja vaid 63 krooni ehk 77 krooni vähem. Lisaks luuakse iga kuupmeetri puidu töötlemisega metsasektoris 540 krooni lisandväärtust, imporditud puidu korral on see näitaja 18% madalam. Eesti metsadest varutud puidu ja sellest toodetud puittoodete eksport aitab tasakaalustada riigi negatiivset väliskaubandusbilanssi. Ühe miljoni mpuidu varumine, transport ja töötlemine tekitab vähemalt 2350 töökohta.
Eesmärk: suurendatud on investeeringuid metsandussektorisse ning metsandusalasesse teadus- ja arendustegevusse.

Erametsandus

Erametsaomanikele kuulub Eestis 44% metsamaast, sealhulgas füüsilistele isikutele 34%. Riigimetsa Majandamise Keskuse majandada on 37% metsamaid. Riigivaraseadusega loodi 2009. aastal kohalikele metsaomanikele võimalus osta eelisostuõigusega riigi poolt võõrandatavaid naaberkinnistuid, et suurendada oma metsavaldusi ja muuta metsade majandamine efektiivsemaks. Metsaomandist ja metsaomanike vajadustest puudub selge ülevaade.
Metsaomanike huvi metsi aktiivselt majandada pärsivad sageli oskuste ja teadmiste puudumine, ülemäärane maksustamine, mõnede puidusortimentide ebapiisav turunõudlus, metsa majandamise kõrge kulutase, usalduse puudumine turul pakutavate nõustamis- ja majandusteenuste suhtes, keerukas asjaajamine ning õigustiku ebastabiilsus . Metsandusalane ühistegevus on küll arenemas, kuid selles osaleb vaid ca 6% metsaomanikest.
Meede: Erametsade majandamise tõhustamine ja toetamine erainitsiatiivil baseeruva jätkusuutliku ühistulise tugisüsteemi kaudu.

Keskkonnamõjud

Metsa tähtsus avaldub eelkõige tema bioloogilises, kultuurilises ja majanduslikus funktsioonis. Käesolev Metsanduse arengukava aastani 2020 (MAK) keskendub peamiselt selle majanduslikule funktsioonile kuigi käsitlemist leiavad ka ülejäänud. Majanduslikust seisukohast on kõige olulisemaks vaadeldavaks indikaatoriks aastane raiemaht. Keskmiseks pikaajaliseks raiemahuks, mida on MAKis peetud loodusliku ja metsamajandusliku jätkusuutlikkuse seisukohalt optimaalseks, on 12-15 miljonit m³ aastas, lühiajaliselt võiks maksimaalne puidukasutus olla kuni 22 miljonit m³ aastas. MAKis aastani 2010 peetakse optimaalseks raiete kogumahuks ligikaudu 12,6 mln m³ aastas. Keskmiseks raiemahuks aastatel 2001-2007 kujunes 7,697 mln m³ aastas. 2008 aasta raiemahuks kujunes 5,3 mln m³. Arvestades raieküpse metsa hulka on majanduslike mõjude seisukohast põhjendamata lubatust ligi kaks korda väiksema raiemahu realiseerimine . Vaadeldes erinevate mõjuvaldkondade eeldatavaid positiivseid ja negatiivseid muudatusi, saab kokkuvõtvalt järeldada, et maksimaalse majandusliku tulususe saavutamiseks tuleks arengukava koostamisel aluseks võtta aktiivne puidukasutus. Valitud raiemaht on küll oluliselt suurem eelmise perioodi keskmisest, kuid ikkagi oluliselt väiksem määrast, mis vastaks akumuleerunud puidutagavarale ja juurdekasvule. Kuid ka hetkel seatud mõõduka raiemahuni jõudmiseks ei ole olulist mõju omavaid taktikalisi meetmeid piisavalt MAKi kavandatud. Aktiivne puidukasutus aga tähendaks suuremaid riske väärtuslike ning seni inventeerimata loodusväärtuste säilimisele. Seetõttu on jätkusuutlikku metsakorralduse seisukohalt põhjendatud mõõduka puidukasutusstsenaariumi valimine ning esmatähtis on metsade kaitsevajaduse ühene määratlemine, mis peaks esmase prioriteedina kajastuma nii MAK-is kui LAK-is.
[ http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1140221/MAK_KS

Optimaalne uuendus- ja harvendusraiete maht puuliigiti mõõduka stsenaariumi korral (1000 m3)

Puuliik
Optimaalne kasutus
Maksimaalne kasutus
Mänd
4101
4922
Kuusk
2327
2934
Kask
3094
3111
Haab
1285
2146
Sanglepp
468
632
Hall lepp
1395
2081
Kokku
12670
15826
Sellest okaspuu
6428
7856
Sellest lehtpuu
6242
7970
Tabel 3

Vastukajad

Riigikontroll hinnangul on arengukava sisu olulisel määral vastuolus selle põhieesmärkidega, kuna raiemahtude suurendamine, raiet lubavate tingimuste lõdvendamine ja raievanuste alandamine ei paranda ühelgi viisil metsade jätkusuutlikku majandamist, keskkonda ja selle kaitsmist ega kindlusta metsasektorile pikaajalist tulu.
Riigikontroll peab vajalikuks juhtida tähelepanu arengukava eelnõu järgmistele puudustele:
a) arengukava eelnõus on riikliku metsainventuuri (SMI) andmeid tõlgendatud vääralt;
b) raiemahtude suurendamiseks kavandatud raievanuste alandamise ja raietingimuste leevendamise ettepanekuid ei ole analüüsitud;
c) raiemahtude suurendamine kahjustab riigimetsa jätkusuutlikku majandamist;
d) eelnõu on vastuolus Eesti ja ELi looduskaitse eesmärkidega.
[Riigikontrolli hinnang „Eesti metsanduse arengukava aastani 2020“ eelnõule]16.10.2011
Petitsioon.ee: Soovime , et Riigikogu tühistaks 15.02.2011 vastu võetud "Eesti metsanduse arengukava aastani 2020", mis on tugevas vastuolus Riigikontrolli auditiga ja ohuks Eesti metsadele . Petitsioon on seisuga19.10.2011 kogunud 1287 häält. Petitsiooniga on liitunud ka Eestimaa Looduse Fond ja Eesti Roheline Liikumine.
[ http://petitsioon.ee/eesti-metsa-kaitseks]16.10.2011

Kokkuvõte

Eesti metsanduse arengukava on kooskõlas metsakaitse vastsavate nõuetega. Eesti on metsa poolest väga rikas – üle 50% Eesti pindalast on kaetud metsaga.
Uus metsanduse arengukava võeti Riigikogus küll vastu, aga ühiskonnas on see tekitanud ka negatiivseid arvamusi . Peamiseks põhjuseks on see et kardetakse üleraiet ja seda ,et Eesti metsade vanuseline koosseis alaneb ja raiutakse maha kõrge kvaliteediga mets ja reservi jäävad kehvete kasvukohtade metsad, mille raietööd, hooldus ja ka rekultiveeerimine on keerulised, kulukad ja puidust saadav tulu väiksem.
Isiklikult arvan et metsanduse arengukava aastani 2020 on koostatud hästi, muidugi esineb ka häguseid punkte, aga isiklikult ma liigset raiet ja metsade kadumist ette ei näe. Usun, et meil on Eestis palju metsanduse tippspetsialiste ja arengukava kontrollitakse regulaarselt ja kui olukord peaks muutuma või leitakse tõsiseid vigu kavas, siis on võimalik neid redigeerida vastavalt olukorrale.
Kasutatud kirjandus
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1140221/MAK_KS https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3180/2201/1003/Eesti_%20metsanduse_arengukava.pdfH_aruanne_avalikustamisele_21-09-10.pdf
http://www.e24.ee/388652/riigikogu-kinnitas-eesti-metsanduse-arengukava-aastani-2020/
Riigikontrolli hinnang „Eesti metsanduse arengukava aastani 2020“ eelnõule
http://petitsioon.ee/eesti-metsa-kaitseks
http://www.elfond.ee/et/uudised/26-metsauudis/1139-eestimaa-looduse-fond-liitub-petitsiooniga-eesti-metsade-kaitseks
27