10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ktss
Õppematerjali autor
Eesti on praeguseks vähendanud kasvuhoonegaaside heitmeid 1990. aastaga võrreldes üle 50%, taastuvate energiaallikate osakaal kogu energiatarbimises moodustas 2005. aastal 18%. Vastavalt taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise direktiivile 2009/28/EÜ on Eesti kohustatud tõstma taastuvate energiaallikate osakaalu kogu energiatarbimises võrreldes referentsaastaga 2005.a 25%-ni aastaks 2020. Biokütuste kasutus on Eestis praegu veel madal, kuid huvi selle kasutuse vastu on pidevalt kasvav. 2005. a investeeriti maailmas 39 miljardit dollarit taastuvenergeetikasse, 2000. a võrdluseks ainult 14 miljardit dollarit. Taastuvenergia kasutamisel väheneb süsinikdioksiidi, vääveldioksiidi, lämmastikoksiidi paiskamine atmosfääri. Taastuvenergia kasutamine hoidis ära 0,9 miljardi tonni süsinikdioksiidi õhkupaiskamise 2004
erisusi. Piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni (edaspidiGenfi konventsioon, RT II 2000, 4, 25) peetakse üheks esimeseks rahvusvaheliseks kokkuleppeks piiriülese õhusaaste ohjamiseks. Piiriülesele õhusaastele hakati teadlaste poolt tähelepanu juhtima juba 1960. aastate lõpus, kuid konkreetsete sammudeni selle piiramiseks jõuti alles 1979. aastal, mil allkirjastati Genfi konventsioon, mis jõustus rahvusvaheliselt 16. märtsil 1983. aastal. Eestis tegutsetakse kooskõlas selle konventsiooniga alates 1980. aastast, kuna endine NSV Liit oli konventsiooni üheks osapooleks. Praeguseks on konventsioonil 49 osapoolt. Tänaseks on koostatud 8 protokolli, millest Eesti on seni ühinenud järgmistega: väävli heitkoguste või nende piiriüleste voogude vähemalt 30-protsendilise vähendamise protokolliga, mis on koostatud 1985. aasta 8. juulil Helsingis (ühinemise seadus võeti vastu 19
investeerimisvaldkondadeks õhusaaste vähendamisel on kauplemine heitmekogustega e. heitmekaubandus (emissions trading) ning õhusaaste vähendamise infrastruktuuri ning seadmete pakkujad. Heitmekaubandus loob ühelt poolt võimaluse heitmete tootjaile efektiivselt juhtida oma saastevähendamise investeeringuid. Teisalt on aga heitmekaubanduse ühe peamise reguleerimisobjekti CO2 kvootide näol tegemist uue kauplemisinstrumendiga. Maailmas üha laiemat kandepinda koguvad kohustuslikud saastekvootide kauplemissüsteemid on ilmselt CO2 kauplemismahte kiirelt kasvatamas, seda kinnitab muuseas ka viimaste aastate praktika.Surve regulatiivsete meetmete abil õhusaaste vähendamiseks on paljudele ettevõttele seadnud vältimatu kohustuse investeerida puhtamasse tootmisse. Olgu siin tegemist erinevate energiatootjate, või lihtsalt tööstusettevõtetega õhusaaste vähendamiseks tehtavad kulutused erinevatele seadmetele
taimeaitsevahendite kasutamine. Vesi vajab kaitset eelkõige inimtegevusest tekitatud reostamise eest. Veereostuse vähendamine on lisaks veekasutamisele tähtis seetõttu, et kaitsta bioloogilist mitmekesisust.6 Veekaitse tagab piisaval hulgal hea ökoloogilise ja keemilise seisundiga pinnavee, põhjavee ning merevee olemasolu nii inimestele kui ka veega seotud ökosüsteemidele, säilitades ja tagades vee kasutamisvõimalused ka tulevikus. Vee reostuse vähendamiseks on Eestis võetud vastu eraldi seadus, mis jõustus juba 1994. aastal - Veeseadus. Seaduse eesmärk on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. Lisaks sellele reguleerib Veeseadus veekogude ning põhjavee kahjustamise vältimist ning veekogude valgalade (maa-alad, millelt veekogud saavad oma vee) kaitset reostamise eest.7 Ühtlasi iga inimene on oma igapäevaelus võimeline säästlikult vett kasutama. Näiteks vannis
Laadimisel tuleb arvestada ka piiranguid laadimiskiirusele eriti koduses majapidamises ning avalike jaamade vähesusega. Tähelepanu tuleb pöörata ka akudele. Neid on samuti väga palju erinevate energia tiheduste ja võimsustega. Kallimad neist võimaldavad isegi sõita kuni 400 kilomeetrit. Tüüpilisemaks on 100 kilomeetrised vahemad. Eestist on saanud Norra järel teine riik elektriautode kasutamise arvu poolest. Iga tuhande auto kohta on Eestis registreeritud üks elektriauto, kui Norras on see näitaja neli. Eestile järgneb Holland, kus on registreeritud 0,6 elektriautot 1000 auto kohta. Kuid Eesti on tänasel hetkel ainuke riik maailmas, kus on olemas üleriigiline elektriautode laadimisvõrgustik, ent elektriautode osatähtsus moodustab 2015. aasta seisuga paraku suhteliselt kasina 0,1% kogu registreeritud sõiduautode mahust. Kuid prognooside kohaselt moodustab elektriautode turuosa 2020. aastal maailmas 6,3 protsenti
Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti on maailmas üks ainsaid riike kus kasutatakse energiatootmises põhiosas põlevkivi. See on majanduslikult headel aastatel kõrge kasvuhoonegaaside koguse tõttu kaasa toonud keskkonnakaitsjate pahameele, kuid ka kohalike poliitikute retoorilised seisukohad kodumaise energeetika vajalikkusest ja idanaabrist sõltumatute alternatiivide puuduse kohta. Konkurentsivaba küllaltki monopoolne Eesti Energia poolne tegevus asendub Eestis peagi väidetava avatud ja konkurentsirikka börsil kaupleva elektrituruga. Sellised põhimõttelised suunamuutused energeetikas panevad küsima, kes kujundavad Eestis energiapoliitikat ning kas tehtavad otsused on kooskõlas valitud strateegiliste suundadega. Käesoleva referaadi teemaks on valdkonna aktuaalsuse ja autori isikliku huvi tõttu valitud Eesti energiastrateegia ja poliitika. Referaadi teema uurimisel püstitati
Hugo Treffneri Gümnaasium Bensiini kahjulikkus keskkonnale ja alternatiivsed lahendused Referaat Koostaja: Arnold Rein Tatunts Juhendaja: Saima Kaarna Tartu 2011 Sissejuhatus Valisin sellise teema, kuna see on globaalne probleem ja ohustab kõiki Maal elutsevaid eluvorme, kuna me täpseid tagajärgi ei tea. Fossiilsed kütused on maailmale hetkel üks suuremaid ohte. Liigne kasutamine võib kaasa tuua suuri probleeme. Jääpankade sulamisest tulenevalt üleujutused linnades, mis asuvad mere ääres. Lisaks ohustab see paljusid liike. Nende hävimise maismaal põhjustab üleujutus, vees aga soolsuse taseme muutumine. Põhjus, miks bensiini kasutamist ei lõpetata peitub tarbijais endis, kes kasutavad seda igalpool igapäevaselt. Kütust on vaja transpordis, põllutöös, ehituses. Võiks lausa öelda, et bensiin
depleting potential, ODP) arvestatav globaalsoojenemise tekitamisvõime.20 19 http://www.envir.ee/et/kyoto-protokoll 20 http://www.horisont.ee/node/1851 Eesti roll osooni kaitsmises Osooniaukude tekke võimalused säilivad veel mitukümmend aastat. Sajandi teisel poolel normaliseerub stratosfääri keemiline koostis ja vaatamata veelgi külmemale stratosfäärile ei teki osooniauku põhjustavat õhu anomaalset keemilist koostist.21 Osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu pole Eestis kuigi pikk, kuid vaatluste aja jooksul on osoonikihi paksus püsinud normi piires. Näiteks 1993/1994 vahetusel täheldati osoonikihi paksuses suuri sesoonseid muutusi, mis aga jäid normi piiridesse. "Mõõdetud osooni koguhulga väärtused on olnud vahemikus 320-430 DU, mis näitab, et võimalikke ajutisi õhenemisi pole veel tabatud" (Kübarsepp,Pehk,Veismann 1994, lk. 7)(lisa 3) Samas võisid lühiajalised osoonikihi õhenemised jääda registreerimata, sest U
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid