Saastekvootide müük Eestis (0)

Hugo Treffneri Gümnaasium
Kadri Hiibus 12D
Saastekvootide müük Eestis
Referaat
Tartu 2012
Sisukord
SISSEJUHATUS...........................................................................................................3
1. KASVUHOONEGAASID EESTIS..........................................................................4
2. KYOTO PROTOKOLL JA SAASTEKVOOTIDE KAUPLEMINE ........................5
3. KVOODIMÜÜGI PÕHIMÕTTED...........................................................................6
4. ROHELISED PROJEKTID .......................................................................................7

ELEKTRIAUTOD JA LAADIMISJAAMADE VÕRGUSTIK.........................................7

TEISI PROJEKTE..............................................................................................................8
5. SAASTEKVOOTIDE HINNA LANGUS.................................................................9
KOKKUVÕTE............................................................................................................10
KASUTATUD ALLIKATE LOETELU .......................................................................11
LISAD.........................................................................................................................12
Sissejuhatus
Kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine nii erinevate tööstusettevõtete kui transpordivahendite poolt on kindlasti suureks keskkonnaprobleemiks, kuna see põhjustavab kasvuhooneefekti ning seeläbi ka kliima soojenemist. Teadlaste hinnangul on viimase 140 aasta jooksul globaalne keskmine temperatuur tõusnud üle 0,5°C, mis on tingitud eelkõige inimtegevusest. Fossiilkütuste põletamisel ja orgaanilise aine kõdunemisel satuvad atmosfääri täiendavad kasvuhoonegaasi kogused , mis on seni olnud loomulikust süsinikuringest väljas. See suurendabki kasvuhooneefekti. (1)
Tõsiasi on, et plaaneedi elamiskõlblikkuse säilimiseks peab inimkond astuma samme vähendamaks kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist. Käesoleva referaadi eesmärgiks ongi uurida põhjalikumalt ühte meedet, saastekvootide müüki, riikide ning ettevõtete distsiplineerimiseks ja õhkupaistavate heitgaaside hulga vähendamiseks ning täpsemalt just Eesti osalust selles kaubandussfääris.
Esmalt teen lühikokkuvõtte üldisest probleemist ning seejärel räägin lähemalt, kuidas jõuti saastekvootide ostu- ja müügisüsteemini, mis on kasutusel tänapäeval. Toon ka näiteid, kuidas on selline majandamine kasuks tulnud Eestile.
Süsinikdioksiidi taseme tõus atmosfääris on tõsiseks keskkonnaprobleemiks ning käesolev referaat keskendubki ühe lahenduse analüüsile Eesti piires.
1. Kasvuhoonegaasid Eestis
Atmosfäär on Maad ümbritsev kest, mis koosneb peamiselt lämmastikust ja hapnikust. Vähesel määral sisaldab atmosfäär ka kasvuhoonegaase - veeauru, süsinikdioksiidi, metaani, lämmastikoksiidi, osooni ja teisi haruldasemaid kasvuhoonegaase. (2)
Süsinikdioksiid on kasvuhoonegaasidest tuntuim ja seda põhjusega - selle soojendav efekt, arvestades viimase kontsentratsiooni atmosfääris, on atmosfääri püsikomponentidest suurim (mitte arvestades veeauru). Süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris on tõusnud tööstusrevolutsiooni algusest 200 aasta jooksul 280 ppm-ilt praeguse 380 ppm-ni. Kontsentratsiooni looduslik vahemik püsis eelneva 650 000 aasta jooksul 180 ja 300 ppm-i vahel. Süsinikdioksiid tekib peamiselt fossiilkütuste põletamisel, lageraiete tagajärjel (taimestikuta jäänud mullas on ülekaalus lagunemisprotsessid ), taimede, loomade ja inimeste hingamisel ning elusorganismide jäänuste (peamiselt taimede) lagunemisel.
(2)
Pilt 1. Süsinikdioksiidi taseme tõus
Eestis inimese kohta toodetav CO2 hulk on väga suur – ca 11 tonni inimese kohta aastas. Sellise näitajaga on „keskmine eestlane“  maailma 15 suurima saastaja hulgas (sh nt USA, Kuveit , Kanada , Tshehhi). Ka Eesti majandus on väga süsinikuintensiivne, Lätiga võrreldes toodab Eesti ühe SKT ühiku kohta 2 korda ja Rootsiga võrreldes 4 korda rohkem CO2. Ka Eesti energiasäästu potentsiaal on väga kõrge, näiteks kasutatakse Tallinnas ühe m3 ehitusliku mahu kohta 25–30% rohkem soojust kui Helsingis . (1)
Kasvuhoonegaaside suurim tootja Eestis on energeetikasektor, mis annab 92% kogu CO2 heitkogusest. Eestis põhineb elektrienergia tootmine peamiselt põlevkivienergeetikal, mis on muude kütustega võrreldes ka märksa suuremat keskkonnakahju. Juba elektrijaamade omatarve ja elektriliinide kaod moodustavad ligi 25% kogu elektritoodangust. Nii paisatakse näiteks Eestis 1 kWh elektri tootmisel õhku keskmiselt 1,18 kg CO2, seevastu Poolas on see elektritootmise keskkonnamõju näitaja 0,96 kg, Euroopa Liidu keskmine 0,34 kg ja nt Rootsis vaid 0,03 kg.  (1)
2. Kyoto protokoll ja saastekvootidega kauplemine
Eesti on alla kirjutanud Kyoto leppele, millega oleme kohustatud aastatel 2008-2012 vähendama kasvuhoonegaaside heitmeid 1990. aastaga võrreldes 8%. See nn Kyoto sihtarv on Eestil juba saavutatud, kuna elektrienergia tootmismahtude vähenemise, aga ka tööstuse ja põllumajanduse toodangu muutuste tõttu on Eesti kasvuhoonegaaside kogused 90. aastaga võrreldes juba praegu 50% vähenenud. Kuna emissioonide langus on saavutatud Eestis üksnes tänu geopoliitilistele muutustele 90ndate alguses, peaks Eesti võtma Kyoto leppe raames karmimad eesmärgid. (1)
Pilt 2. Kyoto protokolliga liitunud riigid
Saastekvoodid kujutavad endast ettevõtjatele jagatavat piiratud õigust heita atmosfääri süsinikdioksiidi. Saastekvootidega kauplemiseks on Euroopas loodud vastav süsteem. Seda võib pidada praegu kõige olulisemaks vahendiks kliimamuutuse vastases võitluses nii EL-s kui Eestis.  Kvoote jagavad liikmesriigid jaotuskavadega, mille EL peab heaks kiitma. (3)
Saastekvootidega kauplemise süsteem loodi EL direktiivi 2003/87 alusel ning see käivitus 2005. aastal. Kauplemissüsteem on seni maailmas ainulaadne, kuna selles ei kauple mitte riigid, vaid kohustuslikus korras kõik ettevõtjad, kes tegutsevad teatud eriti saastavates valdkondades (energia tootmine, raudmetallide tootmine ja töötlemine, mineraalitööstus, paberi ja papi tootmine ja töötlemine, lennundus ).  Sellisel kujul on tegemist keskkonnakaitse nn majandusliku meetodiga, kus turusituatsioon hakkab ettevõtjaid stimuleerima kasvuhoonegaaside emissiooni vältima. Süsteem näeb ette, et ettevõtetele jagatakse saastekvoodid ( saastekvoot on kvoot ühe tonni süsinikdioksiidi ekvivalentkoguse atmosfääri paiskamiseks) liikmesriikide poolt koostatud jaotuskavade alusel, mille peab heaks kiitma ka Euroopa Komisjon. Jaotuskavas tuleb järgida Direktiivi nõudeid. (3)
3. Kvoodimüügi põhimõtted
Saastekvootide müük toimub läbi rohelise investeerimisskeemi (Green Investment Scheme e. GIS). See tähendab, et kvootide müügist saadud raha tuleb suunata ostjaga kokkuleppel investeeringutesse, millega kaasneb reaalselt CO2 emissiooni vähenemine. Samuti peavad need investeeringud üldjuhul olema teostatud 2012 aasta lõpuks, mil lõpeb Kyoto aruandluse periood. (4)
Antud kriteeriumid seavad suhteliselt kitsad piirangud võimalikele projektidele. CO2 emissiooni saab vähendada energiasäästu teel (näiteks transpordis energiasäästlikemate sõidukite kasutuselevõtt, hoonete, trasside, katlamajade renoveerimine energiasäästu eesmärgil, mootorite vahetamine efektiivsemate vastu tööstuses) ning taastuvenergia võimsusi suurendades asendades seeläbi fossiilkütustel põhinevat energeetikat. Kvalifitseeruvate projektide sõelast mahub läbi ka taastuvenergia võimsuste suurendamiseks vajaliku infrastruktuuri arendamine, mis vähendab kaudselt CO2 emissioni, luues eeldused laiemaks taastuvenergia kasutuselevõtuks. (4)
Riik võib riikidevahelisel KHG lubatud heitkoguste kauplemise turul müüa Kyoto protokolliga lubatud heitkoguse ja kohustusperioodi kohustusliku reservi vahe ehk kaubelda vabade lubatud heitkoguse ühikutega. Rahvusvaheline lubatud heitkogustega kauplemine toimub riikide vahel, kes on võtnud endale Kyoto protokolliga siduvad vähendamise või piiramise kohustused. (4)
4. Rohelised projektid
Tänaste reeglite järgi saab saastekvootide müügist saadavaid vahendeid kasutada kuni 2012. aasta lõpuni. Müügist saadud vahenditest tehtavad investeeringud peavad tooma endaga kaasa tulevaste heitkoguste vähenemise, st projektidega peab kaasnema kas energia kokkuhoid või fossiilsete kütuste asendamine taastuvate energiaallikatega. Kokkuhoid ei pea olema samaväärne müüdud kogustega, kuid see on ostjatele oluline argument riigi valikul , kellelt AAUsid ostetakse ning konkreetsete projektide valikul. Seetõttu ei ole võimalik müüa heitkoguseid nö abstraktselt . Müügist saadud raha tuleb suunata konkreetsetesse projektidesse, kirjeldatud peavad olema raha kasutamise viisid, periood ning järelevalvemehhanismid. (4 )
4.1 Elektriautod ja laadimisjaamade võrgustik
Saastekvootide müügist tulev tulu rakendatakse keskonnasäästlikesse projektidesse. Üks esimesi ning ka enim meediakaja saanud projekte on elektriautode ostmine sotsiaaltöötajatele. Juba käesoleva aasta detsembrist alates saavad linnade ja valdade ning riigile kuuluva AS Hoolekandeteenused sotsiaaltöötajad oma käsutusse kokku 507 elektriautot Mitsubishi i-MiEV. Samuti rajatakse 2012. aasta lõpuks kogu Eestimaad kattev elektriautode laadimise taristu . Vastutasuks saab Jaapani firma 10 miljonit AAU-d ehk saastekvoodi ühikut. (5)
Autofirma tarnib küll eestisse tuhatkond autot, millest 507 autot lähevad lepingu alusel otse riigikasutusse, kuid ülejäänud autod lähevad müüki huvitatud eestlaste vahel. Autode ostust üle jäänud raha eest toetataksegi eraisikuid, kes soovivad elektriautot soetada. Toetust saavad umbes 500 esimest elektriauto ostjat. Kõik toetust saavad isikud kohustatakse elektriautole ostma ainult taastuvatest allikatest toodetud elektrit. Niivõrd suuremahuline elektriautode kasutuselevõtt toetab otseselt Eesti eesmärki saavutada transpordisektoris 2020. aastaks vähemalt kümneprotsendine taastuvenergia kasutamine.(5)
Eestit katva elektriautode kiirlaadijate võrgustiku rajab ja hakkab käitama ABB kontsern koos oma koostööpartneritega. Kiirlaadimisvõrgu ehitus algab tõenäoliselt suvel. Maanteede äärde rajatakse kokku umbes 70 ning asulatesse 110 kiirlaadimisjaama, ülejäänud tulevad käidavamatesse kohtadesse nagu sadamad või turismiatraktsioonid. Üle Eesti on kavas paigaldada ligi 250 kiirlaadijat, mis võimaldavad kuni 30 minutiga täita tühja aku 80 protsendi ulatuses. Taristu arendamisega alustatakse käesoleval aastal ning valmis plaanitakse jõuda 2012. aasta lõpuks. (7)
Samas on elektriautode kasutamisel ka negatiivne pool. Nende sõiduulatus jääb eriti talveoludes alla 100 kilomeetri ning aku mahtuvus väheneb viie aastaga kuni kolmandiku võrra. Samas on testid näidanud ka seda, et sealt edasi aku mahtuvus enam suurel määral ei lange, vaid jääb umbes samale tasemele püsima. Arvestades seda asjaolu ja seda, et elektriauto tegelikult pakub energia kokkuhoidu mitte protsentides, vaid kordades, siis kümne aasta pärast lihtsalt ei ole väga palju muid võimalusi kui osta säästlikumaid autosid. (6)
Pilt 3. Elektriauto
Elektriautode programmi täiemahulisel elluviimisel saab Eestist tõenäoliselt maailma üks eesrindlikumaid riike, kus on kõige tihedam ja uuenduslikum kiirlaadijate taristu ning elaniku kohta enim elektriautosid. Elektrisõidukite suurem kasutuselevõtt vähendab ka Eesti sõltuvust imporditavast autokütusest. (5)
4.2 Teisi projekte
Elektriautode ost pole ainuke kvoodirahaga läbiviidud projekt. Valitsus on heaks kiitnud riigi kasutamata saastekvootide müügi Jaapani suurkorporatsioonile Marubeni Corporation , mille müügitulu eest saavad kaheksa teatrit energiasäästliku lavavalgustuse ja viis teatrit uued bussid . (8)
Võrreldes kasutusel olevate prožektoritega säästavad soetatavad LED ning HID tehnoloogiat kasutavad valgustid vastavalt 70 ja 50 protsenti vähem energiat. Uued energiasäästlikud bussid lähevad teatritruppide kasutusse, et korraldada külalisetenduste andmist üle Eesti. Samuti on uute bussidega plaanis hakata pakkuma maakohtades elavatele inimestele võimalust etenduste külastamiseks linnades, asendades nõnda autoliiklust. (8)
Kolmanda suurema projektina on Maanteeamet Tallinna Autobussikoondisele andnud kasutamiseks kümme lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tehingu raames soetatud bussi .  Riigi soetatavate busside rakendamine avalikul liiniveol aitab kiirendada kaasaegsema, mugavama ning kütusesäästlikuma veeremi kasutuselevõtmist. (9)
5. Saastekvootide hinna langus
Kui eelmisel aastal tundus, et saastekvootide müük on olnud üliedukas ning selles nähti sissetulekuallikat ka edaspidiseks, siis paraku on kvoodihinna langus selliseid lootusi kahandanud. Saastekvoodi hind maailmaturul on võrreldes tipphetkega 2008. aasta juunis langenud üle nelja korra ning selle peamiseks põhjuseks ongi turu täitumine. Kui Eesti oli üks esimesi, kes turuniši ära tabas, siis nüüdseks on ka teised riigid hakanud selles ärivõimalust nägema.
Hetkel osaleb saastekvootidega kauplemissüsteemis 52 Eesti ettevõtet, keda Euroopa Liit peab meie riigi suurimateks saastajateks. ELis on niisuguseid ettevõtteid üle 10 000. Kui kvoote on puudu, siis tasub puudujääk madala hinna juures ostmisega ära täita. Ülejäägi puhul pole mõtet müüma hakata, seda enam, et 2013. aastal algavasse uude kauplemisperioodi on võimalik ühikuid üle kanda. (10)
85 miljonist riigikvoodist on praeguseks Eestil müüdud 60 miljonit. Kahe viimase aasta jooksul on seeläbi Eestisse toodud 360 miljonit eurot, mis on meist teinud edukaima kvoodikaupleja riigi. Ülejäänud 25 miljonit kvooti loodavad kauplejad samuti headel tingimustel maha müüa, kuigi see näib praegu pigem võimatu. Kuna turg on viletsas seisus, siis tehinguid ei tehta ja hinnad on ajaloo madalaimad . Eesmärgiks on müüa kvoote võimalikult kiiresti, kui turgu veel on, aga samas ka riigile kõige kasumlikumalt, et saaks finantseeritud õiged tegevused ja mõistliku hinnaga. Hoolimata hinnalangusest valmistutakse siiski võimalikeks tehinguteks, sest majandusministeerium on programmid välja töötanud. Hetkel töötab ministeeriumi esindajatest koosnev töögrupp neid projekte välja vaid kvoodimüügi eesmärgil. Juhul kui 25 miljonit kvooti ei saa enam piisavalt headel tingimustel maha müüdud, siis on projekte võimalik rahastada ELi vahenditest või CO2 oksjoni tuludest. Lisaks on muid variante keskkonnaprojektide finantseerimiseks. (10)
Kokkuvõte
Saastekvootide ost ja müük on väga aktuaalne teema ning seetõttu leidsin, et asjassepuutuvat materjali polegi väljaspool ajakirjandust väga põhjalikult kokku võetud ega analüüsitud. Artiklitega tutvudes tuli välja, et ühiskonna arvamus selliste tehingute suhtes on positiivne ning Eesti on kvoodikauplemisega ka välisriikide hulgas silma paistnud.
Saastekvootidega kauplemine on Eestile toonud miljoneid eurosid, mis on investeeritud keskkonnasäästlikesse projektidesse. Samuti innustab kvoodikauplemissüsteem ettevõtteid rajama loodussäästlikumat tootmist.
Leian, et heitgaaside liigne atmosfääri paiskamine on suur probleem ning Kyoto protokoll ja saastekvootide ostu-müügi süsteemi loomine motiveerib nii riike kui ettevõtteid seda hulka vähendama. Eesti on edukalt täitnud nii protokolli kui kasutanud ära kvoodimüügi süsteemi hüvesid ajal, mil hind veel kõrge oli. Kuigi kvootide väärtus on kõvasti langenud, ei tohiks Eesti seetõttu loobuma investeeringutest keskkonnasäästlikkuse suurendamiseks, vaid leidma uusi rahastusvõimalusi, et näidata eeskuju ka järeltulevatele põlvedele.
Kasutatud allikate loetelu
1.Kasvuhoonegaasid ja Eesti osa kliimamuutsuses [WWW materjal] http://www.roheline.ee/content/view/281/7 (viimati vaadatud 3.02.2012)
2.Velbri, K. (2009) Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid [WWW materjal] http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-3609/Kasvuhooneefekt-ja-kasvuhoonegaasid (viimati vaadatud 3.02.2012)
3. Eesti säilitas suured kasvuhoonegaaside saastekvoodid ja lõi pretsedendi tesitele [WWW materjal] http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid-6040/Eesti-s%C3%A4ilitas-suured-kasvuhoonegaaside-saastekvoodid-ja-l%C3%B5i-pretsedendi-teistele (viimati vaadatud 3.02.2012)
4. Kyoto Protokolli järgne lubatud heitkoguste müük läbi rohelise investeerimisskeemi [WWW materjal] http://www.valitsus.ee/et/uudised/taustamaterjalid/20422 (viimati vaadatud 3.02.2012)
5. Hanson, M. (2011) Eesti vahetas saastekvoodid elektriautode ja laadimisjaamade vastu [WWW materjal] http://majandus.delfi.ee/news/uudised/eesti-vahetas-saastekvoodid-elektriautode-ja-laadimisjaamade-vastu.d?id=41341927 (viimati vaadatud 3.02.2012)
6. Lamp, B.-H. (2011) ERR: eestlased olid saastekvootidega kauplemisel edukaimad [WWW materjal] http://www.e24.ee/596152/err-eestlased-olid-saastekvootidega-kauplemisel-edukaimad/
(viimati vaadatud 3.02.2012)
7. Koppel , K. (2011) Elektriautode kiirlaadijate võrgustiku rajab ABB [WWW materjal] http://uudised.err.ee/index.php?06241781 (viimati vaadatud 3.02.2012)
8. Smutov, M. (2012) Teatrid saavad saastekvoodi raha eest energiasäästliku lavavalgustuse ja bussid  [WWW materjal] http://www.postimees.ee/716858/teatrid-saavad-saastekvoodi-raha-eest-energiasaastliku-lavavalgustuse-ja-bussid/ (viimati vaadatud 3.02.2012)
9. Kümme esimest saastekvootide eest soetatud bussi anti üle vedajale [WWW materjal] http://www.epl.ee/news/online/kumme-esimest-saastekvootide-eest-soetatud-bussi-anti-ule-vedajale.d?id=63273736 (viimati vaadatud 3.02.2012)
10. Must, B. (2012) Saastekvoodi hinna kukkumisel kahetine mõju. Äripäev. Nr 17 (4439), lk 4-5
Lisad

• Pilt 1. Süsinikdioksiidi taseme tõus
  

http://www.bioneer.ee/static/files/012/t2_kristjan_velbri_3.jpg

• Pilt 2. Kyoto protokolliga liitunud riigid
  

http://www.global-greenhouse-warming.com/images/KyotoProtocol.jpg

• Pilt 3. Elektriauto
  

http://g4.nh.ee/images/pix/285x185/e8da2713/file41395901_abe8fe74.jpg