A. 1. Primaarenergia, primaarenergia ressursid ja varustatus. Primaarenergia on naturaalsest allikast saadud energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata. Eestis toodetavast kütusest kuuluvad siia põlevkivi, kütteturvas, küttepuud, puidujäätmed ja biogaas; imporditavast kütusest kivisüsi, maagaas, vedelgaas, raske ja kerge kütteõli, diislikütus, autobensiin ja lennukipetrool. Primaarenergia ressursid on aasta alguse varu, toodangu ja impordi summa. Primaarenergiaga varustatus on võrdne kogutarbimisega, kaasa arvatud kadu hoidmisel ja vedamisel ning saadakse primaarenergia ressurssidest ekspordi ja aasta lõpu varu lahutamise teel. 2. Energia lõpptarbimine, sisemaine kogutarbimine, muundatud energia. Energia lõpptarbimine on energia, mis on saadud ja tarbitud pärast kõiki vahepealseid muundamisi teisteks energialiikideks (elektrienergia, soojus, kütus)
Energiamajandus on energiavarade hankimine, nende ümbertöötlemine elektri- või soojusenergiaks ja nende müük tarbijale. Energia on vajalik kõikjal maj.tegevuses ja energia hind on alati üks osa teenuse või toote hinnast. Primaarenergia energia, mida tarvitatakse otse, teisteks energialiikideks muundamata. Energiavarad jagunevad: 1) Taastuvad (alternatiivsed) Päike, tuul, vesi, biomass, tõusu- ja mõõnaenergia, tuumaenergia (uraan), Maasisene energia. 2) Taastumatud nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi, turvas. Elektrienergiat mõõdetakse GW-des. Hüdroenergia: · + vesi on looduse poolt loodud vara, ei pea kulutusi tegema (Keila j.,Kunda j.) · + suhteliselt keskkonnasõbralik, puudub õhusaaste
tootmise ja transportimisprotsessidega, samuti jahutusprotsessidega külmutustehnika. Termodünaamika Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi) 2. Energia mõiste ja mõõtühikud? Energia objekti töövõime, töövaru, s.t. kehade võime panna tööle teisi kehi. Ühikud: Peamine: J(dzaul), J=N*m=kg*m²/s², (kJ, MJ, GJ) , veel: Wh(3600J), cal(4,19J) 3. Primaarenergia ja sekundaarenergia. Energia liigid. Taastuvad ja mittetaastuvad energiavarud. Primaarenergia kõik kütused sisaldavad varjatud kujul keemilist energiat see ongi primaarenergia,mis vabaneb põletamisel kateldes soojuse kujul Sekundaarenergia - see milleks primaarenergia muudetakse(soojus, elektrienergia jne) Energia liigid: 1) Mehaaniline energia (pot. Energia, kin. Energia, helienergia) 2) Soojusenergia 3) Keemiline energia
Energiatarbimine on Indias suuruselt kolmas riik pärast Hiinat ja USA. Kogu primaarenergia toornafta (29,45%), maagaasi (7,7%), kivisütt (54,5%), tuumaenergiat (1,26% ), hüdro elekter (5,0%), tuuleenergia, biomassi elektri- ja päikeseenergia tarbimine on 595 Mtoe aastal 2013. 2013. aastal, India importis peaaegu 144300000 tonni toornaftat, 16 Mtoe LNG ja 95 Mtoe sütt, kokku kuni 255,3 Mtoe primaarenergia, mis on võrdne 42,9% kogu primaarenergia tarbimisega. Umbes 70% India elektritootmise võimsusest tuleb fossiilkütustest . India on suuresti sõltuv fossiilkütuse impordist, et katta oma energiavajaduse rahulolu - 2030, India sõltuvus imporditavast energiast on arvatavasti suurem (53% kogu riigi energia kogutarbimisest). 2009-2010. aastal, imporditi Indiasse 159260000 tonni toornafta. Elektritootmise kasvu Indias on takistanud kodumaise söe puudus ning selle tulemusena kasvas Indias söeimport elektritootmiseks 2010. aastal 18%.
energialiigiks (tavaliselt soojus- ja elektrienergiaks) ja edastatamisega inimestele ning tööstustele, mis seda kasutavad. Teisisõnu võib ka öelda, et energeetika on erinevate energialiikide (mitmekordsete) muundamiste protsess, mille lõpptulemusena saadakse elektrienergia, mis antakse tarbijale üle. Nagu kogu Eesti majandus, on ka energeetika viimasel ajal läbi teinud väga suuri muutusi. Nii primaarenergia vajadus kui ka energia lõpptarbimine on vähenenud 1990. aastaga võrreldes ligi kaks korda. Alates 1993. aastast on energiakulutus hakanud stabiliseeruma. Primaarenergia ressurssidest moodustasid 1997. aastal kodumaised energiaallikad 61%. Eesti energeetika eripära on põlevkivi tootmise ja kasutamise suur osatähtsus energiabilansis. Seda toodetakse kaevandustes ja karjäärides. Tootmismaht on muutunud
energia passiivne salvestamine ökoloogilised ehitusmaterjalid Moodulehitis: Paindlik planeerimine puitkarkassi võimaluste näol passiivmaja standardeid järgida lubav detaillahendus kiire ja ratsionaalne ehitus suurte moodulitena vajalik õhutihedus tänu savi-linakanga seinatehnoloogia kasutamisele parim võimalik mugavus nii suvel kui talvel Puit kui ehitusmaterjal: + taastuv ressurss + madal primaarenergia sisaldus + ei tekita kahjulikke jäätmeid + hea sisekliima + kohalik materjal - tuleohtlik - tundlik vee ja niiskuse suhtes Savi kui ehitusmaterjal: + madal primaarenergia sisaldus + ei tekita kahjulikke jäätmeid + hea soojapidavus + parim sisekliima, tervislik + tulekindel + kohalik materjal + disain materjal - tundlik otsesele kokkupuutele veega - savi erineva kvaliteediga - käsitöö mahukas Lubi kui ehitusmaterjal: + ei tekita kahjulikke jäätmeid
5. Riikliku statistika üldkorralduse 1.Kapitali väärtuse muutumine ajas. 6.Tasuvusaja meetod. 1.Energia statistika põhimõisted. põhimõtted. Primaarenergia Estis. Kapitali (raha) tegelikku väärtust ajahetkel, Tasuvusajaks nimetatakse aega, mis kulub Riiklikus statistikas on rahvusvaheliselt mil arvutust teostatakse, nimetatakse tema esialgsest raha väljavoost selle katmiseni
Punamood e reljeef: Kõige sobivamad alad põllumajanduseks on tasased, merepinnast mitte väga kõrgel asuvad alad. Raskendatud on põllumajandus mägistes piirkondades ja künkliku reljeefiga aladel, sealt tuleb arvesse võtta nõlvade kallet ja avatust ilmakaarte suhtes. Mullad Majanduslikud tegurid Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turg. Energiamajandus Energiamajanduses tegeletakse: energiavarade hankimisega(primaarenergia),nafta ja gaasi ammutamine,söe,põlevkibi,turba,uraani jm kaevandamine nende töötlemisega elektriks(elektrijaamad),mootorikütuseks(nafta töötlemistehased) ja ahjukütuseks(kütteõlide tootmine) energia kättetoimetamisega tarbijale(kõrgepingeliinid,jaotusvõrgud,torujuhtmed,tanklad) TAASTUVAD energiaallikad: tuuleenergia,vee energia,puit jm biotehnika TAASTUMATUD energiaallikad: nafta,maagaas,kivi-ja
Energiamajandus. Taastumatud energiavarad. Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Energiamajanduse mõiste Energiamajanduses tegeletakse: energiavarade hankimisega (primaarenergia) nafta ja gaasi ammutamine, söe, põlevkivi, turba, uraani jm kaevandamine) nende töötlemisega elektriks (elektrijaamad) mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad). Inimeste igapäevane energiatarve kasvab päevane tarbimine tuh kcal Mis valdkondades on energia tarbimine kõige enam kasvanud
Alla selle saab maja mugavalt ära kütta, andes vajaliku väga väikese koguse lisasooja ainult sissejuhitavasse õhku. See põhimõte kehtib muuhulgas kõikide eluruumide kohta sõltumata kliimast. Välised olud hakkavad mõjutama alles seda, kui raske on soojakadusid piirides hoida, mis võimaldab koos niivõrd väikese lisasooja ja vabasoojusega bilanssi kokku saada. puit kui ehitusmaterjal Puit kui ehitusmaterjal: + taastuv ressurss + madal primaarenergia sisaldus + ei tekita kahjulikke jäätmeid + hea sisekliima + kohalik materjal - tuleohtlik - tundlik vee ja niiskuse suhtes savi kui ehitusmaterjal Savi kui ehitusmaterjal: + madal primaarenergia sisaldus + ei tekita kahjulikke jäätmeid + hea soojapidavus + parim sisekliima, tervislik + tulekindel + kohalik materjal + disain materjal - tundlik otsesele kokkupuutele veega - savi erineva kvaliteediga - käsitöö mahukas põhk kui ehitusmaterjal
Millega tegeleb energiamajandus ehk energeetika Energeetika tegeleb kivisüte, elektrienergia ja soojusenergia tootmisega ning edastab neid tarbijale Nimeta kõik levinumad taastumatud ja taastuvad energiallikad Levinumad taastuvad eneriaallikad on voolav vesi, tuul, looded, päikeseenergia ja geotermiline energia. Levinumad taastumatud on fossiilsed kütused (nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, turvas) Mis on primaarenergia Primaarenergia on energia, mis on toodetud kasutatades primaarseid energiaallikaid. Miks nimetatakse naftat rahvasuus mustaks kullaks Sest nafta on üks tähtsamaid maavarasid ja selle mõju ühiskonnale on olnud väga suur Millised on nafta eelised teiste fossiilsete kütuste ees Nafta eelised on tema suur kütteväärtus, mitmekülgsed kasutusvüimalused, mugav käideldavus ja tema vedel vorm Millised on nafta eelised teiste fossiilisete kütuste ees milliseid probleeme maailmas tekitab nafta
Passiivmaja Passiivmaja ● Soojus tagatakse hoonesse värske õhu vooluhulga järelsoojendamisega või -jahutamisega. ● Kompaktsed majad, et vähendada pinda. ● Siseõhu kvaliteedi saavutamiseks on seatud kriteeriumid. Passiivmaja peamised nõuded ● Hoone kütmiseks ja jahutamiseks kulub aastas < 15 kWh/(m²a) ● Primaarenergia tarve – küte, soe vesi ja majapidamiseks kuluv elekter < 120 kWh/(m²a) ● Akende soojajuhtivus Uw < 0,8 W/(m²K) ● Piirete õhupidavus n50 < 0,6 korda tunnis Materjalid ehitamiseks ● Fermacelli kipskiudplaat ● Kivivilla ● Isotex laeplaat. Fermid + kivivill ● Katusekivid ● Passiivmaja plastaknad ● Vesi-Alupex torudes Energia säästmine ● Maja saab ära kütta sissejuhitavat õhku soojendades. ● Kasutatakse taastuvaid energiaallikaid.
ja vaata, millised on Eesti energiaturu tugevused ja nõrkused. 2. Ava ENERGEETIKA TÖÖJÕU UURING ja vaata, millised tegevusalad seonduvad energeetikaga. Mida sina nende seast endale valiksid ? Millised nõuded esitatakse tööjõule?(lk. 56) 3. Loe, millise hinnangu annab Rahvusvahelise Kaitseuuringute keskuse ekspert Merle Maigre Balti energiajulgeolekule ajakirjas "Diplomaatia" Ülesanne : 1. Nimeta seadused, millega reguleeritakse Eesti energiamajandust. 2. Mis on primaarenergia? Sekundaarenergia? 3. Miks on vajalik pidurdada energiatarbimise kasvu? Milliseid meetmeid selleks kasutatakse? 4. kui suur on kodumaise kütuse osakaal primaarenergia ressurssides? 5. Kes või mis on Kredex? 6. Kui suur peab olema taastuvenergia osakaal aastaks 2020 Euroopa Liidus? Eestis? 7. Kuidas hinnatakse Eesti energiasõltuvust ja energiajulgeolekut? EL oma? 8. Millised on Eesti energiaturu tugevused ja nõrkused? 9. Milliseid meetmeid plaanitakse, et saavutada Eesti
......................................................................... 11 2 SISSEJUHATUS Passiivmaja on hoone, mille planeerimiseks on kasutatud passiivmajadele omast meetodit ja saavutatud kokku lepitud passiivmajastandard, mis tagab nii madala energiatarbe kui ka mugavuse. Passiivmaja puhul väheneb kütteenergiavajadus tavahoonetega võrreldes ligikaudu 90% ning primaarenergia vajadus umbes 75%. Energiatõhusus vähendab oluliselt hoone eluea jooksul õhku paisatava CO2 emissiooni hulka, mida saab lisaks kütmisvajaduse vähendamisele kärpida ka kütmiseks kasutatava energia tüübi arvelt, sest passiivmaja vähese energiavajaduse katmiseks on lihtne kasutada taastuvaid energiaallikaid. 3 1. AJALUGU Passiivmajastandard pärineb 1988
külmasildadeta ● aknad ja välisuksed n väga hea soojuspidavusega ● õhuvahetys toimub vaid läbi soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ● maja asetseb ilmakaarte suhtes nii, et suuremad aknad on lõuna suunas Nõuded ● hoone kütteenergivajadus on maksimaalselt 15 kWh ruutmeetri kohta aastas ● hoone jahutusvajadus on maksimaalselt 15 kWh ruutmeetri kohta aastas ● hoone kütte, sooja vee ja kohu majadamise elektrienergia tarbimine on kokku primaarenergia näitajana maksimaalselt 120 kWh ruutmeetri kohta aastas ● hoonekarbi õhupidavus mõõdetud 50 Pa rõhuerinevuse korral on maksimaalselt 0.6 1/h (korda tunnis) Materjalid ● penoplast ● betoon Kui palju säästame energiat? ● 10 korda rohkem kui tavalise majaga ● energiasääst on kuni 50% Plussid Miinused ● madal energiakulu ● ehitusel tuleb olla ● hea õhu kvaliteet ülitäpne
Kõige suurem potentsiaal juba olemasolevatest ressurssidest on puiduressursil, kuigi suurem osa kütte- ja hakkpuidust on Eestis juba kasutusel soojuse tootmiseks, on praktiliselt kasutamata raiejäätmete ressurss. 8 Eesti Maaülikooli uuringu järgi võiks juurdekasvuga võrdsete raiemahtude korral teoreetiline aastane raiejäätmete kogumaht olla isegi 1,5 milj. tihumeetrit (tm.). Selle koguse primaarenergia on 3012 GWh, millele lisanduvad veel nt. Soomes kütusena kasutuses olevad okaspuude kännud aastase mahuga 0,48 milj. tm (primaarenergia 964GWh) ja 0,5 milj. tm (primaarenergia 1004GWh) puukoort. Turbaressursil on oma roll biomassi energiatootmisel Eesitis. Kui turvast kaevandada sama palju, kui on aastane juurdekasv, siis võib kasutatavat turbaressurssi lugeda taastuvaks energiaallikaks. Eestis on hetkel turba aastane juurdekasv kõigi soode peale kokku 1,4 mln.
Taastavaist energiaallikaist saadavad energialiigid on tuuleenergia, hüdro- ja laineenergia, päikeseenergia, biomassienergia jm. energiaallikad, mis on kõik otseses või kaudses seoses Maale langeva päikesekiirgusega. Ka turvas on aeglaselt taastuv bioloogiline energiaallikas, kuid tema kasutamisel pole siiani laiendatud neid seadustest tulenevaid soodustusi, mis toetavad teiste taastuvate energiaallikate rakendamist. Taastuvatest energiaallikatest on Eestis esikohal puit. Selle osatähtsus primaarenergia bilansis oli 2000 aastal 11 %. Puidu kasutamisel on esikohal Pärnu- ja Tartumaa, järgnevad Harju-, Viljandi- ja Lääne-Virumaa. Puidu tootmisel ja kasutamisel ilmastik järske toodangumahtude muutusi ei põhjusta, kuid turbakütuse tootmist võib vihmane ja ebasoodus suvi mitmekordselt vähendada. Elektrienergia tootmiseks kasutatakse puidujäänused: höövlilaaste, saepuru jne. Eestis on suhteliselt head tingimused tuuleenergia rakendamiseks:
Piimatooted Liha (2-3 (2-3 portsjonit) portsjonit) Köögiviljad Puuviljad (3-5 portsu) (2-4 portsu) Leib ja teraviljatooted (6-11 portsjonit) Maailma energia tarbimine 2007 (MT nafta ekv.) Elektrienergia tootmine 2007 Fossiilkütus Taastuvenergia Tuumakütus Primaarenergia Primaarenergia looduslikust allikast saadud energia, mida Primaarenergia tootmine 2009 (Mt tarbitakse teisteks energia- nafta ekv.): liikideks muundamata. Eestis toodetavatest kütustest: China 2054 United States 1712 põlevkivi, kütteturvas, Russia 1175 küttepuud, puidujäätmed ja Saudi Arabia 517 biogaas. India 489
Kõrred on väga vastupidavad niiskuse suhtes ja suure ränihappesisalduse tõttu ka raskesti süttivad. Kõrred punutakse traadi abil mattideks, mis sobivad hästi kasutamiseks krohvialuse soojustusmaterjalina. Pillirooplaat Pillirooplaat on kokkupressitud roog, mis on punutud tsinktraadiga Mõõtmed on 2 m * 0,6 m, paksusega 5 cm ning 2,5 cm. On olnud ehituses kasutusel juba sajandeid. Primaarenergia sisalduse poolest 1 kuupmeetri materjali kohta on pilliroomatt keskonna suhtes kõige sõbralikum soojustusmaterjal (võrreldud on linavildi, tselluvilla, kivivilla ja klaasvillaga) Pillirooplaati kasutatakse seinte ja lagede soojustamiseks (eriti puitmajades) ja heliisolatsiooniks (väga hea helineelavusega) Tuleohutuse tagamiseks krohvitakse pillirooplaadid lubi või savikrohviga Pillirooplaat on leidnud tänu oma omadustele kasutust üle maailma ja see näitab
Tööjõud-Tööjõud (inglise keeles labour force) on riigi aktiivne tööealine elanikkond. Majanduse struktuur-Majanduse ülesehitus e. erinevate tööhõivegruppideesindatus. Erist. Struktuuri primaarset,sekundaarset ja tertsiaalset sektoriks hõivatud inimeste alusel. SKT-Aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste väärtus rahalises väljenduses. Ja peegeldab riigi majanduses toodetud tulu ilma väliskaubanduseta. Majandusharud-metsamajandus,mäetööstus, kalandus, põllumajandus. Primaarenergia-Energia, mida toodetakse otse ilma teisteks energialiikideks muundamata. Alternatiivenergia-Energia, mille kasut. Eeldab uusi tehnoloogilisi lahendusi. Mahepõllundus-ilma väetisdeta taimede kasvatamine, looduslikud väetised nagu fekaal. 1.Eesti majandusgeograafiline asend on mere ääres, võimalik teha koostööd nii põhja riikidega kui ka Venemaaga. 2. Eesti majandusgeograafilise asendi pos. küljed on: avatus merele,
Energia ja keskkond Kordamisküsimused arvestuseks 1. Milliste energiaallikate ressursid on suurimad maailmas ja Eestis? Eestis baseerub umbes 60% ulatuses eesti põlevkivil. Kui lisada põlevkivile teised kohalikud energiaallikad, sh turvas ja biokütused, saame kodumaiste energiaallikate osatähtsuseks primaarenergia bilansis üle 70%, mis näitab Eesti suhtelist energeetilist sõltumatust. Maailma energiavarude võrdlemisel aastase tarbimisega selgub, et fossiilkütustest ammendub kõige kiiremini praegustes tingimustes kasutatavaks hinnatud naftavaru (umbes 40 aastaga). Kivisöevarud on naftavarudest märgatavalt suuremad ja seetõttu püsib kivisöe hind suhteliselt stabiilsena juba pika aja jooksul. Tuumkütustest on seni kasutatavad uraan ja toorium, mille
See on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel. Biomassi all mõeldakse taimset materjali, mis on põletamiseks pisavalt kuiv. Siia kuuluvad puiduhake ja jäätmed, energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, põhk, turvas jne. Vesinikuenergeetika Vesinikuenergeetika vesinikul põhinev energiamuundamine ja kasutus. Molekulaarset vesinikku (H2) saadakse vee elektrolüütilisel lagundamisel või mikroorganismide abil. Primaarenergia On energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata ehk mida leidub looduses ja saab kohe kasutada. Primaarenergiat pole töödeldud, kuigi see muudetakse paljudel juhtudel edastus ja rakendussoodsamaks vääris ehk sekundaarenergiaks, ... ... mille kasutamine energeetilistel eesmärkidel on mõttekam või võimalik ainult muundatud viisil. Salvestusastme ja taastumiskiiruse järgi eristatakse taastumatuid ja taastuvaid energiaallikaid. Põlevkivi
päikeseenergia. Ka puit on taastuv energiaallikas. Taastumatud aasta jooksul 50%. Austraalia on suurim kivisöe eksportija. Seal on üle energiaallikad on: nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi, turvas ja 100 söekaevanduse, neist 60 on karjäärid. Austraaila on maailmas neljas uraanimaak(kasutatakse tuumaenergia tootmiseks). Elektrienergia söetootja. 60% toodangust eksporditakse. Aga taas on suurimad tootmiseks kasutatakse enim süsi ja gaasi. Primaarenergia tootmiseks söevarud USA-l ja Venemaal, aga suurim tootja on Hiina. Hiina on ka kasutatakse enim naftat ja süsi. söe suurim tarbja, sellepärast ka nii suur tootmine, enamus kasutatakse Tuumaelektrijaamades toodetakse 19,6% kogu maailma elektrienegriast. enda tarbeks. Nafta kõigile teada ja tuntud. 34% maailma Kõige rohkem kasutab tuumaenergiat Prantsusmaa (78%). Kildagaas on primaarenergiast toodetakse naftast
1.Millega tegeleb energiamajandus ehk energeetika Energeetika tegeleb kivisüte, elektrienergia ja soojusenergia tootmisega ning edastab neid tarbijale 2.Nimeta kõik levinumad taastumatud ja taastuvad energiallikad 3.Mis on primaarenergia Primaarenergia on energia, mis on toodetud kasutatades primaarseid energiaallikaid. 4.Miks nimetatakse naftat rahvasuus mustaks kullaks Sest nafta on üks tähtsamaid maavarasid ja selle mõju ühiskonnale on olnud väga suur 5.Millised on nafta eelised teiste fossiilsete kütuste ees Nafta eelised on tema suur kütteväärtus, mitmekülgsed kasutusvüimalused, mugav käideldavus ja tema vedel vorm 6.Milliseid probleeme maailmas tekitab nafta ammutamine, transportimine,
Sheet1 Energibilanss Primaarenergia tootmine aastatel 1988-2013 250000 250000 Kogus, teradzauli 200000 200000Põlevkivi tootmine Turba tootmine
kasutusvõimalused on mitmesugused: kasutamine (vee) kuumutusprotsessis, kasutamine elektrienergia tootmiseks spetsiaalsete muundurite, näit. fotoelektriliste muundurite vahendusel. Paljudel juhtudel on taastuvate energiaallikate all võetud ka olmeprügi (jäätmed), mille energia võib leida kasutamist kas vahetu põletamise teel või gaasistamise teel spetsiaalses, kaetud prügihoidlates. Olmeprügi tekkimine on seotud inimtegevusega ja selle seos päikeseenergiaga kui põhilise primaarenergia kandjaga on kaudne. Taastuvate energiaressursside energiaks loetakse ka energiat, mida kannab merevesi veetaseme tõustes ja langedes (tõusu/mõõna energia). Veetaseme tõusu ja mõõna tekitajateks on gravitatsioonilised jõud, millised mõjuvad taevakehade vahel. Taastuvate energiaressurssidena käsitletakse tavaliselt ka geotermilist energiat, mis on Maakera sisemuses toimuvate protsesside tagajärjeks. Väga sageli vabaneb selliste protsesside energia mittesoovitaval kujul, näit
Energiamajandus. Kordamisküsimused. Õppimiseks vajalik materjal: õpik lk.65-84, koolielu.ee 2 energiamajanduse osa (taastuvad energiaallikad ja taastumatud energiaallikad). Tunnimaterjal vihikus. 1) Millega tegeleb energiamajandus?(3) a) Energiavarude hankimisega (primaarenergia) i) Nafta ja gaasi ammutamine (söe, turba, põlevkivi, uraani jm. kaevandamine) b) Energiavarude töötlemine i) elektriks (elektrijaamades) ii) mootoritöölemiseks (nafta töötlemistehastes) iii) ahjukütteks (kütteõlide tootmine) c) Energia kättetoimetamisega tarbjale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgus, torujuhtmed, tanklad) 2) Mida tähendab taastuv, taastumatu, ammendatav või ammendamatu loodusvara?
kasvuhoonegaaside õhku paiskamise piirmäär ENERGIAJULGEOLEK- riigi võime varustada end vajamineva energiaga TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD ENERGIAMAJANDUSES TEGELETAKSE: Energiavarade hankimisega (nafta ja gaasi ammutamine, sõe turba põlevkivi kaevandamine) Nende töötlemisega (elektriks, mootorikütuseks või ahjukütteks) Energia kätte toimetamisega tarbijale (kõrgepingeriigid, jaotusvõrgud, tanklad, torujuhtmed) OSATÄHTSUS PRIMAARENERGIA TARBIMISES: nafta 34%, süsi 25%, gaas 21%, tuumaenergia 7%, muu 11%, vee-energia 2% ELEKTRIENERGIA TOOTMISES: süsi 39%, gaas 20%, hüdroenergia 16%, tuumaenergia 16%, nafta 7%, muu 2% ENERGIA TARBIMINE MAAILMAS: vedelkütused 29%, süsi 27%, maagaas 23%, taastuvad energia allikad 14%, tuumaenergia 7% SUURIMAD NAFTAVARUD: 1. saudi araabia 2. Venezuela, 3. katar, 4. hiina, 5. USA, 6. venemaa PEAMISED NAFTATOOTJAD: 1. venemaa, 2. saudi-araabia, 3. USA, 4. iraan, 5. hiina
tootmise ja transportimisprotsessidega, samuti jahutusprotsessidega külmutustehnika. Termodünaamika Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi) 2. Energia mõiste ja mõõtühikud? Energia objekti töövõime, töövaru, s.t. kehade võime panna tööle teisi kehi. Ühikud: Peamine: J(dzaul), J=N*m=kg*m²/s², (kJ, MJ, GJ) , veel: Wh(3600J), cal(4,19J) 3. Primaarenergia ja sekundaarenergia. Energia liigid. Taastuvad ja mittetaastuvad energiavarud. Primaarenergia kõik kütused sisaldavad varjatud kujul keemilist energiat see ongi primaarenergia,mis vabaneb põletamisel kateldes soojuse kujul Sekundaarenergia - see milleks primaarenergia muudetakse(soojus, elektrienergia jne) Energia liigid: 1) Mehaaniline energia (pot. Energia, kin. Energia, helienergia) 2) Soojusenergia 3) Keemiline energia
Sisemajanduse koguprodukti energiamahukus (primaarenergiaga varustatuse suhe SKP-sse) on Eestis tunduvalt vähenenud, jäädes 2005. aastal esimest korda alla 1000 kgoe8 1000 euro kohta. Siiski jääb Eesti selle säästva arengu näitaja osas Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel veel oluliselt maha EL keskmisest tasemest, samuti võrreldava kliimaga naaberriikidest. Ennekõike on see tingitud meie SKP madalast tasemest. Eesti energiaressurssides ja primaarenergia bilansis on kodumaiste energiaallikate osatähtsus kõrge, baseerudes suures osas põlevkivil. See annab elektrivarustuses arvestatava strateegilise sõltumatuse (imporditavate energiaallikate osakaal on meil ~1/3, EL liikmesriikides keskmiselt ~2/3). Põlevkivi suuremahulise kasutamise peamisteks positiivseteks külgedeks on riigi energeetiline varustuskindlus ning vähene hinnasõltuvus maailmaturust. Negatiivse poolena tõusevad esile suured
Energiatõhususarv. Energiatõhususe miinimumnõudeid väljendatakse energiatõhususarvuna, mis kajastab hoone kompleksset energiakasutust nii · _ sisekliima tagamiseks (kütmiseks, jahutamiseks, ventilatsiooniks, valgustuseks); · _ tarbevee soojendamiseks; · _ olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks. · Arvutatakse hoone köetava pinna ruutmeetri kohta hoone standardkasutusel. 51. Energiatõhususega seotud mõisted: tarnitud energia, hoone summaarne energiakasutus, primaarenergia, netoenergiavajadus. Tarnitud energia (kWh/a): · elektrivõrkudest ostetud elektrienergia; · kaugküttevõrkudest ostetud soojusenergia; · kütuste tarnijatelt ostetud kütuste energiasisaldus Hoone summaarne aastane energiakasutus: (Hoone summaarne energiakasutus sisaldab kõiki tehnosüsteemide kadusid). · hoone kütmiseks; · jahutamiseks; · tarbevee soojendamiseks; · ventilatsiooniks; · valgustuseks; · elektriseadmete kasutamiseks
kõrgus. Ülemise teki all tekialused tankid. Kaks viimast vähendavad metatsentrilist kõrgust ja muudavad kõikumise sujuvamaks. m/v Derbyshire hukkumine Süsi · Süsi on süsiniku aatomitest koosnev lihtaine, mis moodustab looduses mitmeid modifikatsioone antratsiit, kivisüsi, pruunsüsi/ligniit · 95% - C; 6% - H, 5% - S, 15% - O, 2% - N Süsi Süsi · 29,9% globaalsest primaarenergia vajadustest; · 41% maailma elektritoodangust; · Kasutatakse 70% maailma terase tootmisel; ca 13% (ca 1 mlrd t) söe toodangust. · 2012 toodeti 7830 mln tonni sütt; pruunsütt 905 mln tonni · Söe reservid 861 mlrd tonni (WEC) või 1038 mlrd tonni (BGR) Süsi · 2007 a. veeti 789,5 mln t, 3177 mlrd t-miili · 2011 a veeti mln 944 mln t, 3664 mlrd t-miili · Eksport Indoneesia (34%), Austraalia (30%), USA (10%), Kolumbia (8%), LAV (7%), Venemaa (6%),
Eesti seni oma keskkonnamõjusid vähendanud poole võrra. Nii on Eesti saanud oma ülejäänud kvoodi müüa maha riikidele, kel on Kyoto protokolliga nõutud heitkoguste vähendamisega probleeme olnud. (Europa.eu, 2012) Sammu võrra edasi mindi Euroopa Liidu kliima- ja energiapaketiga, millega võeti siht 2020. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20% võrra ning tõsta taastuvenergia osakaal 20%-ni primaarenergia lõpptarbimisest. Eesti on eesmärgiks võtnud 2020 aastaks jõuda 25% taastuvenergia osakaaluni. (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020, 2008). Olulist mõju on avaldanud ka Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud Euroopa Liidu kolmas elektri ja maagaasi siseturu pakett, mille alusel on Eesti pidanud energia suurtootjatest eraldama neile seni kuulunud põhivõrgu. Elektrienergia puhul oli tegevus
ambitsioonikad sihtväärtused energia efektiivsuse, taastuvenergiaallikate ja biokütuste kasutusele, sealhulgas keskkonnasõbraliku süsinikdioksiidi kogumise ja ladustamise kohta aastaks 2020: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20% võrra võrreldes baasaastaga 1990 (2005. aastaks oli vähendatud 6%); 6 tõsta taastuvenergia osakaal 20%-ni primaarenergia lõpptarbimisest (2005. aastal oli EL keskmiseks osakaaluks 8,5%); saavutada 20% efektiivsem energia kasutamine primaarenergia lõpptarbimises suurendada biokütuste osakaalu transpordikütustes 10%-ni eeldusel, et töötatakse välja majanduslikult otstarbekad teise põlvkonna biokütused. Tulenevalt EL visioonist, mis on suunatud keskkonnasäästlikkusele ning taastuvenergia kasutamisele, tuleb nende suunistega arvestada ka Eesti elektrimajanduse tuleviku
saadav biomassi kogus 2,07 miljonit tonni, millest oleks võimalik toota biogaasi 280 mln m3 aastas Tahket pillirookütust saab tihendada pillirookõrte tükeldamise teel (5–10 cm) lühikesteks juppideks, pakkideks või pallideks pressimise teel, pelletite ja brikettide valmistamise teel, millele võib järgneda ka kas söestamine (biosüsi) või röstimine (torrefitseerimine). Tahke pillirookütuse tootmiseks sobib paremini talvel koristatud pilliroog. Ühe 400 kg ja 20% niiskusega palli primaarenergia sisaldus on umbes 1,5 MWh. Teine võimalus pilliroo energiatiheduse suurendamiseks on vedelate ja gaasiliste biokütuste tootmine, nagu nt biogaas, biometaan, sünteetiline gaas (pürolüüsi produkt), bioetanool. Neid on sobiv toota suvisest pilliroost. Talvel kogutud 82 pilliroost saab toota nt bioõli. Silmas tuleb pidada aga, et suvine niitmine võib kahjustada roo risoome ja aeglustada nende kasvu.
turistidele mõeldud, tegutseb Portorozis. Liinid ulatuvad Euroopa tähtsamate pealinnadeni. Sloveenias on seni olnud menuklas ka purilennundus. Sloveenia suurim kaubasadam on Koper. Siin randuvad laevad tervest maailmast.Kaup lossitakse ja saadetakse edasi ka praamidel või mööda raudteed. Koperi sadamat kasutavad ka Austria , Ungari, Tsehhi vabariik ja Slovakkia- need on nimelt merepiirita ja sadameteta riigid. Energia Sloveenia on neto energia importija. Primaarenergia kasutus oli 2009 aastal Sloveenias 81 TWh ja 40 TWh miljoni inimese kohta. Diislikütuse kasutamine on kahekordistunud viimase kümne aasta jooksul. Sloveeniat katab 81 % tema vajadusi kodumaine raske kütuste tootmine. Taastuvate energiate osakaal Sloveenias 2010 aastal oli 30 % .Võimu poolt loodud hüdroelektrijaamad moodustavad umbes 95 protsenti elektrienergiast Sloveenias. Taastuv,jäätmete ,biogaasi elektrijaamad on veel haruldased .
Rooplaadiga saab kujundada ja vooderdada ka kumeraid pindu. Tervise- ja keskkonnasõbralik rooplaat on tänapäeval tõhus alternatiiv ka kipsplaadile, mis mitmetel põhjustel ei ole osutunud sobivaks ega tervislikuks ehitusmaterjaliks. Kui hinnata eri materjalide primaarenergiat, s.t. kogu energiahulka, mis on vajalik materjali tootmiseks, alates toormaterjali saamisest lõpetades ehituspaika transportimisega, siis pillirooplaadi primaarenergia ühe kuupmeetri materjali kohta on soojustusmaterjalidest kõige keskkonda säästvam (võrreldes näiteks linavildi, tselluvilla, kivivilla ja klaasvillaga). Rooplaat on eriti sobilik alusmaterjal savi- ja lubikrohvile nii renoveerimistöödel kui ka uusehitusel. Nendega krohvimine tagab ühtlasi rooplaadi tuleohutuse. Et pilliroog ei paisu ega kahane, püsib krohv sellel kindlalt pragunemata. Soovi ja sobivuse korral võib jätta rooplaadid krohvimata ning eksponeerida neid looduslikuna
Geofüüsika – Maa füüsika. Teadus, mis uurib Maa koore (litosfääri), tema pinnal asetsevate veekogude (hüdrosfääri) ja teda ümbritseva õhkkonna (atmosfääri) füüsikalisi omadusi ja nähtusi. Geofüüsikalised energiaressursid – energiaressursid, mis on koondunud Maa koorde, selle pinnale ja atmosfääri. Geofüüsikaliste energiaressursside, muundamise ja kasutamise võimalused- Varudes sisalduv ehk primaarenergia muundatakse paljudel juhtudel edastus- ja rakendussoodsamaks vääris- ehk sekundaarenergiaks (elektri-, kuuma veega ja auruga edastatav soojus, suruõhk, keemilised sidemed jm). Tehisprotsessides saab päikeseenergiat kasutada nii otse (passiivne päikese küte) kui ka peale looduslikku muundumist või tehismuundamist, salvestamatult (tuule- ja laineenergia) või salvestatult (kütuse ja toidu keemiline energia, paisjärvede hüdroenergia).
Parasiidi toiduahela puhul on kas produtsent või tarbija nakatanud parasiidiga ning energia läheb üle suuremalt organismislt väiksemale. 50) Mitme suurusjärgu võrra erinevad inimeste bioloogiline ja tehnoloogiline energiatarve? Tänapäeva inimene kasutab tehnoloogilist energiat 200 000 kuni 670 000 Kcal päevas ja bioloogilist energiat..... 51) Mitu korda on kaasaja inimese bioloogiline energiatarve suurem kiviaja inimese omas? 52) Mis on primaarenergia? Primaarenergia on looduslikust allikast saadud energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata. 53) Miks peetakse maagaasi kõige keskkonnasõbralikumaks fossiilkütuseks? Sellepärast, et maagaas on tekkinud orgaaniliste ainete lagunemise tagajärjel. Suurema osa hõlmab metaan. 54) Millised tegurid piiravad produktiivsust teades, et see on väga mada kõrbetes ja Artaktikas? 55) Mille poolest energeetilises mõttes erinevad primitiivne põllundus ja
Osa toiduna saadud ainetest ei ole kaasatud hingamisprotsessi ega ole ka kergesti eritavad ning seetõttu akumuleeruvad (kontsentreeruvad) organismis. 29)Mitme suurusjärgu võrra erinevad inimese bioloogiline ja tehnoloogiline energiatarve? Tänapäeva inimene kasutab tehnoloogilist energiat 200 000 kuni 670 000 Kcal päevas ja bioloogilist energiat 30)Mitu korda on kaasaja inimese bioloogiline energiatarve suurem kiviaja inimese omast? 31)Mis on primaarenergia? Primaarenergia - looduslikust allikast saadud energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata. 32)Miks peetakse maagaasi kõige keskkonnasõbralokumaks fossiilkütuseks? Selle pärast, et maagaas on tekkinud orgaaniliste ainte lagunemise tägajärjel. Suurema osa hõlmab metaan. 33)Millest on tingitud põlevkivitööstuse kõrge jäätmetemahukus? Põlevkivi koosneb orgaanilisest ainest ja mittepõlevast mineraalosast, mis toob kaasa suure
kogu ahelas alates kütuste tootmisest, transpordist, ladustamisest, energiaks muundamises ja jaotamisest kuni ratsionaalse ning säästliku tarbimiseni. Koguahelaga tegelemine on lõppkokkuvõttes kasulik just lõpptarbijale, sest terviku probleemide lahendamisel saadav kasu on tunduvalt suurem, kui ahela mingi üksiku lüli optimeerimine. [5] Eesti kuulub kõrge energiatarbimise intensiivsusega riikide hulka, mille primaarenergia vajadus sisemajanduse koguprodukti ühiku kohta (PEV/SKP) on tunduvalt kõrgem kui arenenud tööstusriikides. Samas on tegemist kõrge energia kokkuhoiu potentsiaaliga. Energiasäästu Sihtprogrammis on püstitatud ülesanded, mille eesmärgiks on keskkonna kvaliteedi säilitamine ja loodusressursside mõistlik ning ratsionaalne kasutamine, samuti süsinikdioksiidi emissiooni piiramine energiakasutuse efektiivsuse tõstmise teel. [6] Vaatleme natuke lähemalt ka lokaalset taastuvenergiat
Energiamajandus Kaasaeg ja tulevik Energiamajanduse põletavamad probleemid ·Energiatarbe kiire kasv ·Kvalitatiivselt kõrgemal tasemel oleva energia vajaduse kasv ·Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus ·Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine ·Energiajulgeolek (varustuskindlus) ·Keskkonnaprobleemid Maailma energiatarbe prognoos Maailma primaarenergia tarbe kasv 1980-2030 (miljardit tonni naftaekvivalendina) Globaalse energiatarbe rahuldamiseks kasutatavad energiaallikad Elektrienergia tootmine maailmas Süsi, nafta, gaas 10934 Hüdroenergia 2759 Tuumaenergia 2615 Geotermaalne, tuul, päike, puit, jäätmed 341 Kokku 16650 miljardit kWh
....................................................................111 4(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISSEJUHATUS 5(113) Villu Vares Energia ja keskkond 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS 1.1 Energiakasutus maailmas ja Eestis Energiavajadus maailmas kasvab pidevalt ja sellega koos suureneb ka primaarenergia kasutus (vt Joonis 1 .1). Energiatarbimise kasvu mõjutab ühelt poolt rahvastiku juurdekasv ja teiselt poolt majanduse kiire areng arengumaades. Energiavajaduse katmiseks kasutatakse kõige enam naftat, kuigi nafta osatähtsus primaarenergiaga varustatuses on langenud 1971. aasta 46,1% tasemelt 34% tasemele 2007. aastal. Kivisöe osatähtsus primaarenergiavarustatus oli 2007. aastal 26,5%, maagaasil 20,9%, biokütustel ja jäätmetel 9,8%, tuumaenergial 5,9%,
inimese omast? Energia vajadused on läbi ajaloo pidevalt kasvanud: Ürginimene vajas päevas 2000 Kcal. Kütt-korilane 5000 Kcal. Varajased põllupidajad 12 000, hilisemad 20 000 Kcal. Varasel tööstusperioodil kulus inimesel päevas 60 000, hilisemal juba 125 000 Kcal. Tänapäeva inimene Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas kulutab keskmiselt 200 000 Kcal päevas. USA puhul on see näitaja 670 000 Kcal. 52) Mis on primaarenergia? Primaarenergia looduslikust allikast saadud energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata. Eestis toodetavatest kütustest kuuluvad siia põlevkivi, kütteturvas, küttepuud, puidujäätmed ja biogaas; imporditavatest kütustest kivisüsi, maagaas, vedelgaas, raske ja kerge kütteõli, diislikütus, autobensiin ja lennukipetrool. 53) Miks peetakse maagaasi kõige keskkonnasõbralikumaks fossiilkütuseks? Fossiilsete energiakandjate seas on maagaas kõige keskkonnasõbralikum ja
i = 0,5x 6 + 0,5x9 = 7,5% AVATUD ELEKTRITURU puhul võib tarbija valida endale elektri tootja ehk müüja. INVESTEERIMIS PROJEKTIDE RISKE VÕIB JAOTADA: Elektrituru avamise põhjused on järgmised: · sisendite määramatus (kütuse või primaarenergia hind, tööjõu hind jne) · Majanduse efektiivsemaks muutmine · väljundite määramatus (elektri müügihind jne) · Monopolide mõjujõu vähendamine · projektide pikk iga, seega prognooside täpsus on madal · 70-80 aastate dereguleerimine edukus mõnedes majandusharudes maailmas
m3, arvestades suhteliselt suurt küpsete metsade osatähtsust. Statistilise metsakorralduse andmetel on tegelik raiemaht küündinud alates 2000. aastast kuni ca 12 milj. m3-ni. Samas on metsade juurdekasvuks hinnatud 12,2 mln tm aastas. [4] Puit on kõige suurema majandusliku potentsiaaliga biokütus nii soojusenergia kui ka elektri tootmiseks Eestis. Vastavalt kütuse- ja energiamajanduse pikaajalisele riiklikule arengukavale aastani 2015 on puidu kogu võimalik majanduslik aastane primaarenergia kogus 5,72 TWh. Viimasel kahel aastal on raiemahud näidanud langustendentsi (vaatamata väga soodsale olukorrale puiduturul) ja risk ületada juurdekasvu piiri pikema perioodi kestel on vähenenud. [4] 12 Puitkütuste ressursist enamus paikneb erametsades. Tingitud on see ajaloolisest taustast valdav osa erametsadest on tekkinud II maailmasõja järgselt sööti jäetud põllumaadele
majandusliku efektiivsuse kõrval energeetika üks kõige olulisemaid valdkondi, sest elektri- ja soojatootmisega kaasnevad paratamatult keskkonnakahjustused ja saastaheide. Kuigi tänapäevaenergeetikas on ülekaalus saastavamad fossiilkütused (2000. aastal toodeti umbes 72% elektrist fossiilkütustest, 20% tuumaenergiast ja 8% taastuvenergiast, vt joonist 1) ning on tõenäoline, et fossiilkütused jäävad maailmas primaarenergia valikul kõige suuremat tähtsust omavaks ja stabiilsemaks energiaressursiks veel paljudeks aastateks, teeb enamik maailma riike jõupingutusi energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks, energiatootmise ja -tarbimise efektiivsuse tõstmiseks ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu laiendamiseks. Uute, kõiki keskkonnapiiranguid rahuldavate tootmisüksuste ehitamise maksumus on praeguste elektrijaamade omast palju suurem. Kui aga arvestada
võimsusest); · Saavutada 2010. aastaks taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri osakaaluks 5,1% brutotarbimisest -> 2008.a 2,3%; · Saavutada 2020. aastaks elektri ja soojuse koostootmisjaamades toodetud elektri osakaaluks 15-20% brutotarbimisest ning soojuse osakaaluks 35- 40%-> 2008.a elektrist 11% ja soojusest 37%; · Avada Eesti elektriturg 35% ulatuses 2009. aastaks ja täielikult 2013. aastaks · Hoida 2010. aastani primaarenergia tarbimise maht 2003.a tasemel; · Tagada sisemaise elektritarbimise koormuse katmiseks vajalik kohaliku genereeriva võimsuse olemasolu; 17.Millised on soojuselektrijaamade, tuumajaamade, hüdroelektrijaamade ja elektrituulikute sarnasused (nii tehnoloogilised kui ka töö põhimõttelt)? Kõik muundavad mehhaanilise energia elektrienergiaks. 18.Millised on auruturbiiniga soojuselektrijaama peamised agregaadid ning üldine tööpõhimõte
erikasutus hoone standardkasutusel, millest arvatakse maha summaarne eksporditud energiate kaalutud erikasutus. Tarnitud energia – aastane elektrivõrkudest hangitud elektrienergia või kaugküttevõrkudest hangitud soojusenergia kilovatt-tundides (kWh/a) või kütuste tarnijatelt hangitud kütuste energiasisaldus kilovatt-tundides, millega kaetakse lokaalsest taastuvenergiast katmata jääv hoone summaarne aastane energiakasutus. Kinnistult hangitud kütused loetakse tarnitud energiaks. Primaarenergia – ühe kilovatt-tunni tarnitud energia tootmiseks vajalik esmane energiahulk taastuvatest ja mittetaastuvatest energiaallikatest, mis sisaldab kõiki energiaallika ammuta- mise, energia tootmise, ülekande ja jaotamise kadusid. Netoenergiavajadus – sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ning valgustuse ja seadmete kasutamiseks vajalik soojus- ja elektrienergia ilma süsteemikadudeta ning energia muundamiseta. Netoenergiavajadus jaguneb: netoenergiavajadus ruumide kütteks, ruumide
Üks selline elektrijaam asub Jõelähtme prügilas. OÜ Tallinna Prügilagaas opereerib koostöös Tallinna Prügila AS-ga Jõelähtme prügilas tekkival prügilagaasil põhinevat soojus- ja elektrienergia koostootmisjaama. Jaama arendus toimus 2009.-2010. aastal ning jaam valmis 2010. aasta veebruaris. Selle elektrilline võimsus on 1,9 megavatt. Investeeringu kogumaksumuseks oli ligikaudu 2 miljonit eurot. (Baltic Biogas OÜ kodulehekülg B 22.03.2013) Bioenergia keskmine osakaal primaarenergia kogutarbimises on Balti mere äärsetes riikides selgelt suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Samas on bioenergia etendanud väiksemat osa riikides, kus energia kogutarbimine on suurem, näiteks Saksamaal ja Poolas. Kõikides selle piirkonna riikides on põhilised biomassikütused tööstuslikud kõrvaltooted ja kodumaised küttepuud. Ainult Taanis on energiatootmises saavutanud teatud tähtsuse õled, kattes rohkem kui 35% kogu bioenergiast, kuid jäätmeid ei ole siia arvestatud
annaabi.ee 
