Euroopa metsandus (1)

5 VÄGA HEA

Tallinna Ülikool
EUROOPA METSANDUS
Referaat
Autor:
Juhendaja :
Sisukord
1. Sissejuhatus 3
2. Euroopa metsandusstrateegia: üldine raamistik 5
1. Metsade tähtsus Euroopa liidus 6
3. Metsaressursid ja nende kasutamine Euroopas 9
4. Põhja- ja Läänemere maad majandavad metsi säästlikult 12
5. Euroopa maades suureneb metsande pidala 14
6. Õiguslik alus 16
7. Euroopa parlamendi roll 17
8. Euroopa metsapoliitikat kujundab paljude rahvusvaheliste organisatsioonide tegevus 20
9. Lisad 22
Kasutatud kirjandus 24

Sissejuhatus

Maailmas on umbes 3,7 miljardit hektarit metsa. See on umbes neli korda suurem Euroopa pindalast ja katab 30% kogu maismaast. Ilma inimtegevuseta oleks metsade looduslik osakaal maailmas umbes kaks korda suurem.(6)
Metsad katavad 44% Euroopa maismaast. Maailma metsadest 25% asub Euroopas, millest omakorda 80% paikneb Venemaa Föderatsioonis. Euroopa metsi majandatakse jätkusuutlikult ning metsamaa pindala üha suureneb. Viimase 15 aasta jooksul on metsade pidala kasvanud 13 miljoni hektari võrra, eelkõige metsa istutamise ning põllumaade metsastumise tulemusena. (2)
Metsade kasutamise maht puidu saamiseks jääb tunduvalt alla tagavara juurdekasvule. Metsade keskmine hektaritagavara Euroopas on 110 m3/ha. Arvestamata Venemaad on hektaritagavara Euroopas 151 m3/ha.(2)
Kasvutrend ilmneb ka Euroopa metsade tagavara puhul: igal aastal lisandub Euroopa metsa kogutagavarale 358 miljonit kuupmeetrit.(2)
Metsadel on väga palju erinevaid ülesandeid nii looduslikust, majanduslikust, sotsiaalsest kui teaduslikust seisukohast . Metsa ökosüsteemid on maismaa ökosüsteemidest kõige liigirikkamad ja seal elab väga palju looma- ja taimeliike. Metsad on olulised looduse, kliima ja süsinikuringe reguleerijad. Kaitsemetsadel on muuhulgas ka järgmised funktsioonid: ranna ja kalda kaitse, põhjavee kaitse, erosiooni vältimine, inimese tervise kaitsmine kahjulike ainete ja müra eest, kaitse tuule laastava mõju eest jne. Mets on ka oluline maastikuelement ja puhkekeskkond.(6)
Paljudes maailma paikades sõltub metsade olemasolust otseselt ka kohalike elanike käekäik ja ellujäämine. Teadlaste hinnangul elatub üle 350 miljoni inimese (ca 5% maailma rahvastikust) otseselt mittepuidulistest metsasaadustest, saades metsast toitu või müües metsast korjatud ravimtaimi, marju jms. Teadlased leiavad metsast pidevalt uusi liike ja avastavad raviva toimega taimi. Metsarikastes riikides on kogu riigi majandus metsandusest sõltuv. Näiteks Soomes moodustab metsandus ja metsatööstus peaaegu 10% sisemajanduse kogutoodangust.(6)

Euroopa metsandusstrateegia: üldine raamistik

Euroopa Liit hõlmab suuri metsaalasid, mille pindala on iga uue liitumisega kasvanud. Praegu ei anna kehtiv asutamisleping Euroopa metsandusstrateegia jaoks konkreetset õiguslikku alust, selle strateegia õiguslik korraldus põhineb lähedaste poliitikavaldkondade suhtes kohaldatavatel sätetel, mitmetel tegevuskavadel ja määrustel. (7)
Metsa pindala poolest on Euroopa Liit kuuendal kohal maailmas, kusjuures metsad on mitmekesised, hästi majandatud ja suure majandusliku potentsiaaliga. Metsanduse õigusliku aluse puudumine aluslepingutes takistab paraku Euroopa metsanduspoliitika käivitamist. Euroopa metsandusstrateegia on vaatamata asjaomase õigusliku aluse puudumisele siiski välja töötatud ning selles keskendutakse eeskätt säästvale arengule ja kasutatakse ära vahendid, mis on seotud ühenduse strateegiatega mitmetes muudes valdkondades, nagu maaelu areng, arengukoostöö. õigusaktide ühtlustamine, teadustegevus, statistika jne. (7)

Metsade tähtsus Euroopa liidus

Euroopa Liit (EU) on üks suuremaid osalejaid ülemaailmses metsanduses. Rootsi, Soome ja Austria liitumine 1995. aastal kahekordistas ELi metsaga kaetud pindala (see suurenes 113 miljoni hektarini, millest 87 miljonit hektarit on majandatav mets), samal ajal suurenes metsamaa osakaal 21%-lt 31%-ni. 2004. aasta laienemisega suurenes EU-25 metsa pindala 20% võrra, üksnes majandatavat metsa oli enam kui 148 miljoni hektarit; kui aga võtta arvesse põlismetsad ja muud metsastunud alad, ulatus pindala 160 miljoni hektarini. EU-25 on metsa pindala poolest maailmas kuuendal kohal, metsa pindala on samas suurusjärgus Hiina ja Indoneesiaga. 2007. aastal liitunud Rumeenia ja Bulgaaria lisasid EU-27le veel umbes 10 miljonit hektarit täiendavat metsapinda. (7)
Juba jagunemine lehtpuumetsadeks (55%) ja okaspuumetsadeks (45%) annab tunnistust väga mitmekesistest ökoloogilistest tingimustest erinevatel laius- ja pikkuskraadidel. Euroopa Liidus on põhjapolaarjoonest kuni Guajaana metsadeni esindatud enamik maailma suuri metsaökosüsteeme (parasvöötme, boreaalsed, alpi, vahemere, subtroopilised, troopilised metsad). Peegeldades looduslikke tingimusi, põllumajanduse, söödaheinamaade ja metsanduse korraldust ning sotsiaalseid mõjutegureid, annavad metsaga seotud liikide struktuur ja metsa osakaal loodusmaastikus tunnistust „multifunktsionaalsetest” hüvedest ja teenustest, mida ühiskond metsadelt ootab. Erametsade (35%) ja riigimetsade (65%) vahekord võimaldab rakendada mitmeid erinevaid metsade majandamise meetodeid ja teha erinevaid metsandusega seotud valikuid .(7)
Riigimetsade keskmine suurus EU-15s ulatus üle 1000 ha, erametsa keskmiseks suuruseks oli 13 ha. Erametsi haldab enam kui 15 miljonit metsaomanikku, kes on valdavalt mittetööstuslikud väikeomanikud ja haldavad metsi säästvuse põhimõtte alusel. Paberipuidu tööstusharu hõlmab 4,3% esimese sektori ja 3,7% teise sektori tööhõivest ehk kokku 2,5% Euroopa Liidu tööhõivest, olles seega samas suurusjärgus suurte tööstusharudega (keemiatööstus, masinaehitus, transport jne). Kokku tähendab see valdkond 3,5 miljonit töökohta, mis asuvad tihtipeale maakohtades ja on määrava tähtsusega vähim arenenud ja vähe majanduslikke võimalusi pakkuvate piirkondade elujõulisuse säilitamisel. Paberipuidu tööstusharu annab 2,2% Euroopa SKTst ja selle aastane käive ületab 300 miljardit eurot. Võttes arvesse puidu töötlemisega seotud tööstusharude suurt hulka, võib eeldada, et see käibega seotud summa on isegi mõnevõrra alahinnatud.(7)
Laienenud Euroopa Liidus kaldub metsamaa osakaal üldise haritava maa suhtes kasvama (vastupidiselt põllumajandusmaa pindala jätkuvale vähenemisele): igal aastal lisandub enam kui 450 000 ha metsa. See on Euroopas juba mitme aastakümne jooksul rakendatud metsaistutuse ja taasmetsastamise strateegiate ning metsanduses „Euroopa oskusteabe” rakendamise tulemus. Metsapindala suurenemine teeb Euroopa Liidust ülejäänud maailmaga võrreldes erandliku piirkonna, võttes arvesse, et kogu maailmas väheneb metsa pindala igal aastal murettekitavalt 15 miljoni hektari võrra (eeskätt troopiliste metsade ja viimasel ajal ka boreaalsete metsade arvel). (6)
EU-25 annab 20–25% maailma puidu- ja puidutoodete toodangust, sama suur osakaal on tal ka vastavas ülemaailmses tarbimises. EL on maailmas Jaapani järel teisel kohal troopilise puidu tarbimises. Euroopa Liidu puidukaubandus ülejäänud maailmaga on traditsiooniliselt defitsiidis, kuid seoses viimaste laienemistega on see vähenenud 21 miljardilt eurolt 7 miljardi euroni. (7)
EL on oluline osaleja rahvusvahelises metsanduskoostöös ning suurim arengukoostöösse panustaja metsandussektoris (enam kui 600 miljonit eurot aastas Euroopa fondide, nagu Euroopa Arengufond, ning Euroopa Liidu ja liikmesriikide eelarvete kaudu), andes 40% riigiabina antavast arenguabist säästva metsamajandamise valdkonnas. Lisaks sellele on EL 33% häältega kõige suurem osaleja Rahvusvahelises Troopilise Puidu Organisatsioonis.(7)
ELi metsade seisukord on hea ning peegeldab sajanditepikkusi inimese ja looduse vahelisi suhteid. Enam kui 85% Euroopa metsadest majandatakse ja 50% neist on sertifitseeritud. Enam kui kaks kolmandikku Euroopa metsadest on poollooduslikud, ligi 12% metsade suhtes kohaldatakse kaitsemeetmeid. 30% Natura 2000 aladest on metsad. Euroopa tunnustatud metsanduskoolide abil toetab EL arvukate metsandusspetsialistide ja metsandustöötajate väljaõpet. Need isikud levitavad omakorda kogu maailmas säästva metsamajandamise põhimõtteid.(5)
Euroopa Liit osaleb ametlikult metsade kaitset ja säästvat majandamist käsitlevas üleeuroopalises Strasbourgi ja Helsingi protsessis. Samuti on EL kas otseselt või liikmesriikide vahendusel mitmete keskkonnaküsimusi käsitlevate rahvusvaheliste kokkulepete osapooleks: näiteks ÜRO valitsustevaheline metsandusfoorum, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon, selle konventsiooni lisaks olev Kyoto protokoll , mille EL ratifitseeris 31. mail 2002 ja milles toodud kohustusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise osas peavad täitma kõik liikmesriigid. Sel eesmärgil on EL käivitanud kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (ETS), millega pannakse teatavatele sektoritele kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid teatava kvoodini (13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/76/EÜ). Kuigi ülemaailmne metsade pindala vähenemine on ligikaudu 20% kasvuhoonegaaside heitkoguste põhjuseks, ei võeta ETSi süsteemi puhul metsandussektorit praegu arvesse, samuti ei ole ette nähtud ühtegi mehhanismi, mis toetaks süsiniku salvestamist metsaökosüsteemide abil.(7)
Hiljaaegu tegi komisjon ettepaneku muuta direktiivi 2003/87/EÜ, millega loodi ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem (KOM(2008) 16, 23.1.2008). Ettepaneku kohaselt jäetakse metsandussektor endiselt kõnealuse direktiivi kohaldamisalast välja. Euroopa Liit osales samuti kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemiga liitunud poolte konverentsil , mis toimus 3.–14. detsembrini 2007 Balis. Seoses sellega toimusid laialdased arutelud selle üle, kuidas hüvitada metsapinna vähenemisega peetava võitluse ja metsade säästva majandamisega seotud jõupingutusi. Paraku ei jõutud selles küsimuses kokkuleppele.(7)

Metsaressursid ja nende kasutamine Euroopas

Euroopa Liidu pindalast on 156 miljonit hektarit kaetud metsaga. Looduslike tingimuste tõttu ei ole siiski kogu metsaala metsatööstuslikult ja majanduslikult kasutatav. Hinnanguliselt on sellest alast juurdepääsetav keskmiselt 80–90 %, ent Ida-Euroopa riikides jääb vastav näitaja sageli vaid 40–50 % piirimaile. Viimase 15 aasta jooksul on metsade pindala Euroopa Liidus kasvanud ligikaudu 10 miljoni hektari võrra tänu metsaistutusele, varasemate põllumajandusmaade metsastamisele ja looduslikule metsastumisele. Lisandunud metsaala vastab suuruselt Ungari pindalale.(8)
Umbes 60 % Euroopa Liidu metsadest on era-, peaasjalikult pereomanduses, ning 40 % avalikult kasutatav, st et metsa omanik on riik, kohalikud omavalitsused, kogudused või muud kogukonnad . Erametsaomanikke on kokku üle 15 miljoni ja nende hulk kasvab tulenevalt ümberkorraldustest Ida-Euroopa riikide metsaomanduses ja pärandi jagamisega seotud eri korraldustest.(8)
Aastasadu on inimesed Euroopas kasutanud metsi eri viisil ja muutnud nii nende struktuuri. Euroopa metsad on tõepoolest inimtegevuse tulemusel muudetud, teisenenud liigilise kooslusega metsad ehk niinimetatud poollooduslikud metsad. Poollooduslike metsade osakaal on 85 %. Lisaks neile metsadele praktiseeritakse metsandust Euroopa puuistandustes. Puuistandused, mis asuvad peaasjalikult Lõuna-Euroopas, moodustavad ligikaudu 8 % Euroopa metsaalast. Metsandustegevusest välja jäävad looduslikud metsad ( 3 ), mis asuvad peamiselt Ida- Euroopas, Balti riikides ja Põhja-Euroopa riikides, hõlmavad ligikaudu 5 % metsaalast.(8)
Looduslikud metsad ja metsade kaitsealad on olulisim metsaliik bioloogilise mitmekesisuse tagamisel. Looduslikud metsad on ka kliimamuutuste mõjude suhtes stabiilsed ökosüsteemid. Euroopa metsaalast on bioloogilise mitmekesisuse tarvis kaitse all umbes 8 % ja maastikukaitseks veel lisaks ligikaudu 10 %, mis teeb kokku 18 % (34 miljonit hektarit). Seaduste või muude eeskirjade alusel kaitstud alade hulk on viimastel aastatel kasvanud. Kõige haruldasemad ja väärtuslikumad ning kaitseväärilised metsapiirkonnad on Euroopas juba suures osas kaitstud. Sageli asuvad kaitsealad mägipiirkondades või asustusest kaugel. Inimtegevusest puutumata on need liikide mitmekesisuse seisukohalt kõige väärtuslikumad. Lisaks on umbes 10 % metsi kaitse all veestike, põhjaveevarude ja pinnase kaitse tõttu ning lumelaviinide ja erosiooni ennetamiseks. Bioloogilist mitmekesisust edendatakse ka tulundusmetsade majandamisega, jättes metsa pehkinud puid ja luues mikroorganismide kasvualasid haruldaste liikide säilitamiseks.(8)
Tulundusmetsade raie Euroopas jääb selgesti alla nende kasvule. Puistu aastane puhaskasv 2005. aastal oli 687 miljonit m 3 (metsades, kus looduslike tingimuste poolest on võimalik metsa üles töötada). Raiemaht oli vastavalt 442 miljonit m 3 . See tähendab, et metsade kasutusmäär ehk raie ja kasvu suhe oli keskmiselt ca 60 % (kõikumisvahemik 30–80 %). Metsade kasutusmäär oli üle 50 % põhjapoolsetes liikmesriikides ja Kesk-Euroopas, ent jäi alla 50 % Lõuna- ja Kagu-Euroopa liikmesriikides. Metsade kasutusmäär on viimase 10 aasta jooksul küll kasvanud, kuid ei ole veel saavutanud 1990. aasta taset. Osaliselt on metsaraiet suurendanud 21. sajandi hakul toimunud rängad tormid , mille tagajärjel on teatud piirkondades lühikese aja jooksul puitu üles töötatud rohkem kui mitmel normaalaastal kokku. Töötlemata puidu, hakkpuidu ja puidujäätmete import Euroopasse (27-liikmeline EL) oli 2006. aastal 83 miljonit m 3 (ilma paberit ja tselluloosi arvestamata) ja eksport Euroopast 54 miljonit m3.(8)
Kasvust väiksema raie tõttu jääb praeguste tulundusmetsade kasvust kasutamata ligikaudu 40 % (ehk umbes 250 miljonit m 3 ). Euroopa Liidu metsavaru ongi viimase 50 aasta jooksul pidevalt kasvanud. Metsa kogumaht on ligikaudu 30 miljardit m 3 , mis vastab 9,8 miljardile tonnile süsinikule. Osa metsa poolt seotavast süsinikust talletub pinnasesse, kuna aga puuduvad sellekohased uurimistulemused, ei ole võimalik anda Euroopa-ülest hinnangut pinnasesse salvestunud süsiniku osakaalu kohta. Süsiniku sidumise seisukohast on tulundusmetsa ja loodusliku metsa vahel oluline erinevus: looduslikud metsad on oma „lõplikus olekus” kliimakaitse seisukohalt ehtsad süsinikuvaramud, kus leiab võrdselt aset süsiniku sidumine (tänu biomassi kasvamisele) ja eraldumine (tänu biomassi lagunemisele). Samas tekivad tulundusmetsades tänu metsaraiele pidevalt uued ja täiendavad võimalused süsiniku sidumiseks. EMSK peab väga oluliseks rõhutada, et komitee ei taha öelda seda, nagu tuleks tulundusmetsi pidada seepärast looduslikest metsadest väärtuslikumaks.(8)
Oluline on uurida Euroopa metsade kasutus- ja ülestöötamispotentsiaali süsiniku sidumise, metsa bioenergia tootmise ning puittoodetesse talletuva süsinikuringe mõistmiseks ja hindamiseks. Tänaseni puudub siiski ühtne pilt 27 liikmesriigi raievõimalustest tervikuna . Mitmed riigid on koostanud riiklikud metsakavad, milles kirjeldatakse erinevaid raievõimalusi, arvestades metsade kaitsevajadusi, bioloogilise mitmekesisuse tagamist ja muid mitmeotstarbelisi vajadusi.(8)

Põhja- ja Läänemere maad majandavad metsi säästlikult

Euroopa metsaomanike konföderatsiooni (CEPF) president Christer Segerstéen rõhutas tänavu augusti lõpus saadetud vastuses Põhjamaade keskkonnakaitseorganisatsioonide kriitikale, et Euroopas majandatakse metsi säästlikult. Christer Segerstéen teatas, et Põhjamaade metsanduse säästlikku arengut on kinnitanud mitu rahvusvahelist organisatsiooni ja asutust.(3)
Põhjamaade metsanduse traditsioonid on end tõestanud jätkusuutlikuna mitme põlvkonna jooksul, andnud toorainet, mitmekesistanud elu ja majandust, ühtaegu pakkunud sotsiaalset heaolu Põhjamaade ühiskonna liikmetele .(3)
Põhjamaade keskkonnaorganisatsioonid saatsid tänavu 5. mail avaliku kirja Eesti valitsusele ja riigikogule. Nad väljendasid muret, et Eestis viiakse ellu mittesäästlikku metsamajanduspoliitikat ja hoiatasid tegemast vigu, mis on tehtud Põhjamaade metsamajanduses .(3)
Christer Segerstéeni sõnul jõuame faktide najal teistsuguste järeldusteni. Põhjamaad ja Läänemere regioon ei ole mitte ainult enim metsaga kaetud piirkond Euroopas, vaid siin on ka pikaajalised metsa säästva majandamise traditsioonid. Tõepoolest: paljude põlvkondade vältel on siinse piirkonna elanike toimetulek olenenud metsast. Just tänu nende hoolele on praegu Põhja-Euroopas sellised tohutud metsavarud.(3)
Põhja- ja Läänemere maade metsade säästliku majandamist kinnitab ka Euroopa metsandusministrite konverentsi tarvis koostatud ülevaade “Euroopa metsade seisund 2007”, milles tõdetakse, et Põhjamaades ja Läänemere regioonis suureneb metsaalade osakaal ning kaitsemetsade pindala. Keskmiselt raiutakse regioonis 70% juurdekasvust, seda on tunduvalt vähem, kui mets võimaldab.(3)
Peaaegu kogu metsa tarvis on koostatud metsamajanduskavad, mis jälgivad säästlikkuse printsiipe . Põhjamaade metsad on enamjaolt serditud: 50% Rootsi metsadest ning ligi 100% Norra ja Soome metsadel on FSC- ja PEFCsertifikaat. Looduslikult uuenenud metsade pindala suureneb kõige kiiremini kolmes Balti riigis. Üha enam jäetakse metsi inimtegevusest kõrvale ja võetakse kaitse alla.(3)

Euroopa maades suureneb metsande pidala

Euroopa pindalast on metsaga kaetud ligikaudu kolmandik – kokku 370 miljonit hektarit (koos Venemaa Euroopa-osaga; European Forest Information Scenario Model, 2004). Lääne- ja Kesk-Euroopa riikide metsade kogupindala on 170 miljonit hektarit, sealhulgas Euroopa Liidu senise 15 liikmesriigi metsade kogupindala oli 2001. aastal 114 miljonit hektarit (State of the World Forests . FAO, 2001). Euroopa metsade pindala suureneb aeglaselt, ligikaudu ühe miljoni hektari võrra aastas; aastatel 1980–1995 on see suurenenud kokku 4,1%. Sama perioodi jooksul on metsade pindala vähenenud näiteks Aafrikas 10,5%, Ladina- Ameerikas 9,7% ja Aasias 6,4%. Kokku hävitatakse aastas maakeral 12 miljonit hektarit metsa (State of the World Forests. FAO, 2001). Seega tasakaalustab Euroopa (sealhulgas ka väikese Eesti) metsasuse suurenemine mingil määral globaalset metsade hävitamist. Kõige kiiremini, umbes 60 000–80 000 hektari võrra aastas, suureneb metsade pindala Hispaanias, Prantsusmaal ja Soomes. Looduslik uuenemine hõlmab pindalalt ligikaudu 40%, metsakultiveerimine aga 60% kogu metsauuendusest Euroopas (Sustainable Forest Management in Europe , 1998). Eestis on olukord seni vastupidine : domineeriv on looduslik uuenemine, eriti erametsades.(4)
Metsasus kõigub riigiti suuresti, küündides eri Euroopa riikides 1%-st 75%-ni. Metsaga kaetud pindala hõlmab Soomes 74,2% ja Rootsis 74,1%. Samas on see Maltal vaid 1,1%, Islandil 1,4% ja Iirimaal 6,6%. Suur osa, s.o. 70% kogu Euroopa Liidu metsadest paikneb vaid neljas riigis: Rootsis, Soomes, Prantsusmaal ja Saksamaal. ( http://eno.joensuu.fi/ Forests%20in%20Europe.htm). Iga eurooplase kohta tuleb keskmiselt alla poole hektari metsa. Elaniku kohta tulev metsa pindala on suurim meie põhjanaabritel Soomes – 4,3 hektarit, ent Taanis ja Hollandis on see vaid 0,1 hektarit (Schmithuesen, 2003). Eestis on see näitaja Euroopa keskmisest umbes kolm korda suurem – 1,4 hektarit. Eri kaitserezhiimidega metsade osakaal on riigiti 10–35% kogu metsa pindalast, kuid rangereþiimilise kaitse all on alla 2% Euroopa metsadest. See on tunduvalt vähem kui Eestis: üle kolme korra vähem. Euroopa metsade seisundit kahjustavad tormid, tulekahjud ja keskkonnasaastus. 1999. aasta detsembris Euroopas möllanud orkaani tagajärjel murti või heideti ümber Prantsusmaal 115, Saksamaal 27, Shveitsis 10 ja Rootsis 5 miljonit tihumeetrit metsa. (UN/ECE News, 2000). Metsapõlengute all kannatavad tugevasti Vahemere maad. Seal põleb igal aastal keskmiselt 1% metsade pindalast (European Forest Information Scenario Model, 2004). Keskkonnasaastuse probleemid on kõige teravamad piirkonnas, mis piirneb Poola, Tshehhi ja Slovakkiaga. Euroopa metsad suudavad tagada 87% Euroopa riikide praegusest puiduvajadusest. Sealjuures hõlmab metsaraie kok ku 70% puidu aastasest juurdekasvust (Eu ro pean Forest Information Scenario Model, 2004). Eesti ja Läti on ainsad riigid Euroopas, kus raiemaht on saavutanud metsade aastase puidu juurdekasvu taseme. Enamik Euroopa metsi on eraomanduses , ehkki peaaegu kõikides riikides on mitmesugustel riigiasutustel märkimisväärne osa metsadest, mida nad ühtlasi majandavad.(4)
Mittetööstuslike erametsaomandite osatähtsus on üsna suur Soomes ja Rootsis, vastavalt 64 ja 41% metsa kogupindalast, väga väike aga näiteks Kreekas – 8% metsa kogupindalast (Forests in Europe. http://eno.joensuu . fi/Forests%20in%20Europe.htm). Põhja-Euroopa riikides, kus metsade tulundusfunktsioon on väga oluline, majandavad riigimetsi enamasti mitmesugused riigi tulundusasutused või äriühingud. Lääne- ja Lõuna-Euroopas, kus enamasti on esmatähtsad metsa keskkonna- ja puhkefunktsioonid, on riik ühtlasi nii võimu- ja järelevalveorgan kui ka metsaomanik ja riigimetsa majandaja ; raha selleks tuleb sageli riigieelarvest ja loodud on ühtne metsandusadministratsioon.(1)

Õiguslik alus

Metsadega seonduvate küsimuste puhul õigusliku aluse puudumine Rooma lepingus (puit ja teised metsandustooted, välja arvatud looduslik kork , ei kuulu Rooma lepingu II lisas loetletud toodete hulka) on olnud peamine takistus ühise metsanduspoliitika väljatöötamisel, erinevalt põllumajandusest (ühine põllumajanduspoliitika) ja kalandusest (ühine kalanduspoliitika). (5)
See ei tähenda aga, et Euroopa Ühendus ei oleks ka metsandussektoris sama aktiivne. Seejuures tugineb ühenduse tegevus nimetatud sektoris alates 1957. aastast teistes valdkondades rakendatavate strateegiate õiguslikele alustele . Sellisteks strateegiateks on näiteks ühine põllumajanduspoliitika, regionaalpoliitika , tööstuspoliitika, keskkonnapoliitika , arengukoostööpoliitika, kaubanduspoliitika, õigusaktide ühtlustamine jne. (5)

Euroopa parlamendi roll

Euroopa Parlament on püüdnud mitmel korral kõnesolevat lünka täita. Eeskätt tuleb märkida projekti „Eurofor” elluviimist 1993. aastal, mille tulemusena avaldati uuring „Euroopa ja mets”. Selle uuringu põhjal esitas Euroopa Parlament Maastrichti lepingu artikli 138b alusel esimese Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud algatuse („Thomase raport ”, mis võeti muudetud kujul vastu 1997. aasta jaanuaris Strasbourgis). Selle Euroopa Parlamendi algatuse tulemusena esitas komisjon 1998. aastal raporti ja nõukogu võttis 1998. aasta lõpus vastu 15. detsembri 1998. aasta resolutsiooni nr 1999/C 56/01 Euroopa metsandusstrateegia kohta (EÜT 1999, C 56, lk 1).(7)
Euroopa Parlamendi resolutsioonis nähti samuti ette võimalus moodustada Euroopa Parlamendis metsanduse allkomisjon ning tehti ettepanek, et komisjon esitaks viie aasta jooksul nõukogule ja Euroopa Parlamendile aruande Euroopa metsandusstrateegia rakendamise kohta. 3. detsembril 2003. aastal esitas komisjon suunised ja küsimustiku kõnealuse aruande koostamiseks ning 13. augustil 2004. aastal alustas ta sel teemal konsultatsioone kutseorganisatsioonide ja teiste metsandussektori huvirühmadega.(7)
10. märtsil 2005. aastal esitas komisjon oma aruande metsastrateegia rakendamise kohta (KOM(2005) 84 (lõplik)), millele oli lisatud komisjoni talituste töödokument (SEK(2005) 333), milles kirjeldati üksikasjalikult ajavahemikul 1999–2004 võetud meetmeid ja käivitatud algatusi. Komisjoni teatis jäi nõukogu 15. detsembri 1998. aasta resolutsioonis nr 1999/C 56/01 määratletud õigusliku aluse raamistikku ja selles rõhutati heade valitsemistavade rakendamise olulisust metsade kaitsel ja säästval majandamisel, vajadust tõhustada tööstusharude koostööd ning metsanduspoliitika ja teiste metsi ja metsandust mõjutavate strateegiate kooskõlastamise ja sidususe tähtsust. Lisaks sellele analüüsiti komisjoni talituste töödokumendis metsade ja metsanduse rolli Lissabonis sõnastatud jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime eesmärkide ning loodusressursside kvantitatiivse ja kvalitatiivse säilitamisega seotud Göteborgi eesmärkide saavutamisel.(7)
Oma teatises tegi komisjon ettepaneku käivitada alates 2006. aastast Euroopa Liidu tegevuskava metsade säästvaks majandamiseks. Oma 30. ja 31. mai 2005. aasta istungitel toetas nõukogu komisjoni ettepanekut eeskätt tegevuskava koostamise vajaduse osas ning rõhutas, et see kava peaks olema raamistik, mille abil tagada metsade toetuseks võetavate eri meetmete sidusus ning mis toimib koordinatsioonivahendina.(5)
Komisjoni aruande hindamisuuringus „Euroopa metsandusstrateegia perspektiivid” (dokument PE 355.366, 4.7.2005), mille põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon esitas 2005. aasta juulis, soovitatakse selgitada ja uuendada Euroopa metsandusstrateegia õiguslikku alust ning esitatakse kümme konkreetset ettepanekut Euroopa metsanduse arendamiseks . Euroopa Parlamendi uurimuses rõhutatakse samuti asjaolu, et komisjoni raport jääb ebapiisavaks teatavate päevakajaliste küsimuste osas, nagu metsatulekahjude laialdane levik Euroopa Liidu lõunapoolsetes liikmesriikides ning troopiliste metsade pindala murettekitav kahanemine.(7)
„Kindermanni raportis” (dokument INI/2005/2054), mis võeti vastu 16. veebruaril 2006. aastal täiskogu istungil Strasbourgis, peeti samuti vajalikuks, et nõukogu ja komisjon vaataks objektiivselt üle võimalused kehtestada ELi aluslepingutes või Euroopa põhiseaduse projektis metsanduse jaoks konkreetne õiguslik alus, ning tehti uuringu tulemustel põhinev ettepanek, mis hõlmab 11 „strateegilist tegurit”.(5)
„Capoulas Santose raportis” (dokument INI/2005/2195) – vt ka „Estrela raportit” (dokument INI/2005/2192) ja „Galeote raportit” (dokument INI/2005/2193), mis käsitlevad looduskatastroofe ( metsatulekahjud , põuad ja üleujutused) – rõhutas Euroopa Parlament vajadust käivitada konkreetne ühenduse programm metsade kaitseks, mis keskenduks metsatulekahjude ärahoidmisele ja sellega seotud riskijuhtimisele ning mis oleks kohandatud liikmesriikide metsade liigile. Euroopa Parlament väljendas kahetsust, et komisjoni teatises Euroopa Liidu metsandusstrateegia rakendamise kohta ei pöörata tähelepanu metsatulekahjude probleemile, vaatamata sellele, et tegemist on metsade seisukorda kõige enam halvendava teguriga . Euroopa Parlament nõudis, et tegevuskava hõlmaks sätteid, mis oleks suunatud Euroopa metsatulekahjude vastu võitlemise fondi või Euroopa metsarikkuste säilitamise fondi loomisele. Mainitud fondid toetaksid meetmeid, mille eesmärk on Natura 2000 võrgustikku lülitatud metsa- ja mäestikupiirkondade kaitse ja taastamise tagamine.(7)
Metsanduse tegevuskava võeti vastu 15. juunil 2006. aastal. Tegevuskava kestuseks on viis aastat (2007–2011) ja selles määratakse kindlaks ühine kontseptsioon , üldpõhimõtted ja -eesmärgid ning nelja rühma jaotatud 18 keskset meedet, mida komisjon soovitab koos liikmesriikidega ellu viia. Samuti nähakse tegevuskavas ette lisameetmed, mida liikmesriigid võivad olemasolevate ühenduse rahastamisvahendite abil ellu viia, võttes arvesse riigi eripära ja prioriteete. Vajadusel võib nende meetmete jaoks kaasata ka riiklikke rahastamisvahendeid. Tegevuskavale ei ole samas lisatud finantstabelit, seetõttu on metsanduse valdkonna spetsialistid kritiseerinud seda kui „tühja” kava. 2007. aastal avaldatud metsanduskava rakendamise eduaruandes (komisjoni sisedokument) tuuakse välja teatavad edusammud, mis piirduvad enamasti vaid uuringute käivitamise (näiteks metsade hävimise kohta), konverentside korraldamise (puidutööstuse konkurentsivõimelisuse kohta) ja uute töörühmade moodustamisega. Siiski on tihenenud kliimamuutusega seotud küsimusi puudutav koostöö ÜRO raamkonventsioonis osutatud teaduse ja tehnika küsimustes nõustava organiga.(7)

Euroopa metsapoliitikat kujundab paljude rahvusvaheliste organisatsioonide tegevus

Euroopa kui terviku metsapoliitika kujundamise olulisimad sündmused on Pan-Euroopa ministrite metsakaitsekonverentsid ning konverentside vahepeal toimuvad konttaktrühma töö- ja ekspertnõupidamised. Pan-Euroopa ministrite metsakaitsekonverentse on seni peetud 1990. aastal Strasbourg’is, 1993 Helsingis, 1998 Lissabonis ja 2003 maikuus Viinis . Igaks konverentsiks valmistavad riigid ette säästva metsanduse ülevaate, mille koostamise aluseks on üle-euroopaline kriteeriumide ning näitajate süsteem. Olulist, kuigi viimasel aastakümnel peamiselt konstateerivat rolli on mänginud ÜRO toitlus - ja põllumajandusorganisatsioon (FAO) ja selle Euroopa metsanduskomisjon. ÜRO toitlus- ja põllumajandusorganisatsiooni tegevuse raskuspunkt on arengumaade metsasektori probleemid. Euroopa Liidu liikmesriigid osalevad mitmesugustes ÜRO arendusprojektides sageli kas doonorriikidena, tehnilise abi või oskusteabe edastajatena. Metsaressursi arvestuse, metsatööstuse, puidukaubanduse ja metsastatistika valdkonnas on oluline ÜRO Euroopa majanduskomisjon (UN ECE) ning selle puidukomitee (Timber Committee ). ÜRO toitlus- ja põllumajandusorganisatsioon ning ÜRO Euroopa majanduskomisjon peavad ühtset globaalset metsavarude andmebaasi (Global Forest Resources Assessment Database), milles sisaldub ka Eesti andmestik; ühtlasi oleme siin aruandekohuslased. Ligipääs nimetatud andmebaasi andmete kogumise metoodikale, andmefailide struktuurile ning andmestikule on võimalik Global Forest Resources Assessment‘i (FRA 2000) kodulehelt aadressil http://edcdaac.usgs . gov/glcc/fao/. Eeskätt Euroopa Liidu liikmes- ja kandidaatriikidele on tähtsad EL-i metsapoliitikat käsitlevad dokumendid . Ent Euroopa Liidu aluslepingud (Treaties on European Union) ei sätesta ühtset metsanduspoliitikat. Hoolimata sellest on metsade majandamine , kaitse ja säästev areng EL-i ühtse põllumajanduspoliitika (CAP), maapiirkondade arengu, keskkonna, kaubanduse, siseturu, teadusuuringute, tööstuse, arengukoostöö ja energiapoliitika kesksemaid probleeme. Metsasektoriga seotud poliitilisi arenguid on kõige põhjalikumalt kirjeldatud Euroopa Liidu metsandusstrateegias (Forestry Strategy for the European Union, 1998). Nimetatud strateegia on praeguseks osaliselt aegunud, mitut seal viidatud määrust on muudetud. EL-i metsasektori arengut puudutavad direktiivid ja määrused pole niivõrd metsapoliitikat kujundavad, kuivõrd selle elluviimist reguleerivad dokumendid. Euroopa Liidu juures tegutseb alaline metsanduskomitee, mis koguneb tavaliselt kaks-kolm korda aastas. EL-i struktuuris on kokku 36 direktoraati. Metsanduse arengut mõjutavad enim järgmised. Põllumajanduse Peadirektoraat ( Agriculture Directorate- General), kes valmistab ette suure osa EL-i põllu- ja metsamajanduse ning maaelu arengu õigusaktide eelnõudest ning jälgib, kuidas liikmesriigid neid täidavad. See allüksus avaldab eri liikmesriikide metsamajandusele ja -tööstusele kõige suuremat mõju. Keskkonna Peadirektoraadi (Environment Directorate- General) põhiülesanne on uue keskkonnakaitsega seotud seadusloome , õigusaktide eelnõude ettevalmistus ning kontroll meetmete rakendamise üle. Metsanduse vallas on see allüksus keskendunud eeskätt metsa ja keskkonna vahelistele suhetele, metsade kaitsele keskkonnasaaste ning tulekahjude eest ning metsade bioloogilise mitmekesisuse kaitsele ( http://europa.eu.int/comm/ dgs/environment/index_en.htm). EL-i seadusandluse seisukohalt on oluline Euroopa Parlament. Sellest varem peamiselt nõuandvast kogust on saanud aktiivne osaleja seadusloomes. Euroopa Parlament annab omapoolse hinnangu enamikule Euroopa õigusaktidest, vastutab õigusaktide väljatöötamise, arendamise ja läbirääkimiste eest ning vajaduse korral lahendab EL-i eri institutsioonide vahelisi erimeelsusi.(4)

Lisad

Joonis 1. Metsa pindala Euroopa riikides (2005a seisuga)
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_OFFPUB/KS-78-09-993/EN/KS-78-09-993-EN.PDF
Joonis 2. Metsast puidu kätte saadavus .
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_OFFPUB/KS-78-09-993/EN/KS-78-09-993-EN.PDF

Kasutatud kirjandus

Larsson, S., Danell, K. (2001). Science and the Managment of Boreal Forest Biodiversity. Oslo .

Lamp, M. (2008). Peeti Euroopa metsakaitsekonverentsi. Eesti Mets, 1, 10-11.

CEPF. (2008). Põhja- ja Läänemere maad majandavad metsi säästlikult. Eesti mets, 3, 8.

Karoles, K. (2004). Euroopa Liit hakkab senisest tugevamini mõjutama Eesti metsandust. Eesti Mets, 2.

http://europa.eu/index_et.ht m

http://www.roheline.ee/content/view/278/7/lang,et/

http://infoeuropa.sliven.bg/eu_fact_sheets/policies/forestry/article_7218_et.ht m

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2009:228:0001:0001:ET:PDF

http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_OFFPUB/KS-78-09-993/EN/KS-78-09-993-EN.PDF
24

.DOC Laadi alla originaalfail 24 lk · .doc · 42 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

42 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mahvu Õppematerjali autor

Kirjeldab Euroope metsade majadamisest.

metsandus euroopa metsamajandus euroopa metsandus

Kasutatud allikad

https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2009:228:0001:0001:ET:PDF

Sarnased õppematerjalid

pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

Möödunud kümnendil ületas kaubanduse aastane kasv vähemalt kahekordselt tootmise aastakasvu, mis tähendab, et maailmamajandus lõimub erakordselt kiiresti. Kuid kaubandusest veelgi enam soodustab lõimumist kapitali ja investeeringute liikumine. Globaliseerumise etapid: Maailm on praegu astunud globaliseerumise kolmandasse faasi. Esimeses globaliseerumise laines, mis algas 16 sajandi paiku maadeavastuse ja globaalse inimrände algusega andis tooni Euroopa. See protsess katkes 1914. aastal. Teine faas oli geograafiliselt piiritletum, puudutades peamiselt Lääne-Euroopat, Põhja-Ameerikat ja Jaapanit, ning selles andis tooni Ameerika majanduse tugev ekspansioon. Loomulikult kestab see faas teatud määral veel tänapäevalgi. Globaliseerumise kolmanda faasi palge määrab Vaikse ookeani piirkond. Aasia naasmine maailmaareenile. Selle juured peituvad Hiina reformide alguses 1978. aastal, Nõukogude süsteemi kokkuvarisemises 1989

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

doc

Eesti metsanduse arengukava aastani 2020

.........................................................25 18. Kokkuvõte.............................................................................................................................................26 19Kasutatud kirjandus.................................................................................................................................27 2 Sissejuhatus Metsanduse arengukava lähtub Euroopa ministrite metsakaitse protsessil kokku lepitud jätkusuutliku metsamajanduse (ingl. k. sustainable forest management) kontseptsioonist. Jätkusuutliku metsamajanduse all mõistetakse metsade majandamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab nende elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

doc

Eesti metsade raiemaht ja seda mõjutavad tegurid

uuenemisele kaasaaitamiseks valmistati ette (mineraliseeriti) maapinda ligikaudu 5300 ha aastas. Metsade tähtsus väljendub neljas aspektis: majanduslik mets kui tuluallikas; sotsiaalne mets kui tööhõive tagaja ja metsapuhkuse pakkuja; ökoloogiline mets kui liigilise mitmekesisuse säilitaja; kultuuriline mets kui osa Eesti kultuurist. Eesti metsapoliitikas on metsandusele püstitatud kaks üldeesmärki: säästlik (st ühtlane, pidev ja mitmekülgne) metsandus, mille all mõeldakse metsade majandamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil; metsade efektiivne majandamine Eesti metsapoliitika järgi kujutavad Eesti metsad suurt looduslikku ja ökoloogilist väärtust.

Loodusvarade kasutamise ökonoomika

doc

Leedu metsaseadus ja -poliitika

Metsandus - ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Kenno Epler Leedu metsaseadus Referaat õppeaines ,,Metsapoliitika ja metsanduse ajalugu" Juhendaja lektor Meelis Teder Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Leedu metsandus........................................................................................................... 4 1.1. Ülevaade................................................................................................................. 4 2. Leedu metsaseadus........................................................................................................ 6 2.1. Ülevaade................................................................................................................

Metsakasvatus

odt

EESTI METSANDUS 2011

Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt,

Metsaressurss ja -klaster

docx

Geograafia - Mets (konspekt)

1. Mitu protsenti Eesti territooriumist on metsade all? Vastus: Eesti metsasus oli 2005. a 52% (2,28 mln ha). Võrdluseks mõnedes teistes Euroopa riikides: Rootsis 68%, Saksamaal 31%, Hollandis 8%, Soomes 69%, Venemaal 52%. 2. Millised metsatüübid on levinud Eestis? Vastus: okas- ja segametsad. 3. Millised puuliigid on levinumad Eesti metsades? Vastus: mänd, kuusk, kask. 4. Millistes maailma riikides paiknevad suuremad metsamaad? Euroopas: Soome, Rootsi, Venemaa; Poola, Saksamaa, Prantsusmaa Põhja-Ameerikas: Kanada, USA Lõuna-Ameerikas: Brasiilia, Peruu, Kolumbia, Venezuela Aasias: Indoneesia, Birma, Korea Aafrikas: Kongo, Nigeeria, Kamerun PILDID: 1. Parasvöötme okasmetsad Aastane juurdekasv: 1-2 m3/ha aastas Puuliigid: kuusk, mänd, seeder, tsuuga, nulg, kask Tähtsus: Peamine tarbepuiduallikas 2. Parasvöötme sega- ja lehtmetsad Aastane juurdekasv: segametsad 2-3 m3/ha aastas, lehtmetsad 5-10 m3/ha aastas Puuliigid: lehtmetsades – tamm, pöök, vaher

Geograafia

docx

Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral.

on väga vaene, siis ei ole sel võimalik organiseerida suures mahus metsalangetust ja eksporti. Ning metsatustamine on oluline probleem ka näiteks Pürenee poolsaarel, kus kinnisvaraarendajad rajavad metsa asemele elurajoone. Samuti on enamiku jõukate riikide metsasus juba eelmistel sajanditel viidud oluliselt madalamale tasemele, kui praegu hoogsa metsatustumise all kannatavates mitte nii jõukates riikidedes.. Rahvuslikud metsanduslikud organisatsioonid ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE – United Nations Economic Commission for Europe) on ÜRO Euroopa, Kesk-Aasia ja Põhja-Ameerika piirkondlik esindus. Organisatsioon toetab majanduslikku koostööd selle 55 liikmesriigi vahel. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Puidukomitee (UNECE – United Nations Economic Commission for Europe, Timber Committee) soodustab metsa säästvat majandamist 12 Euroopas, Kesk-Aasias ja Põhja-Ameerikas

Loodus

docx

Raiemaht Eesti metsades ja seda mõjutavad tegurid

Raiete intensiivsus on aastate lõikes paljuski kõikunud, lineaarset tõusutrendi kogu perioodi jooksul ei esine. Võrreldes ülejäänud aastatega oli raieintensiivsus kõige madalam 2005. ja 2007. aastal olles vastavalt 2.94 ja 3.31m³/ha/a ja kõige suurem 2013.aastal, mil vastav väärtus oli 5,88 m³/ha/a (lisa3). Küpsete puistute suurest olemist hoolimata raiuti, SMI andmetel perioodil 2002–2008, alla 2/3 optimaalsest raiemahust, mis jääb alla Euroopa Liidu keskmisele näitajale. Kuusikute raie sama ajavahemiku lõikes on olnud optimaalsele lähemal ning lehtpuudele oli iseloomulik optimaalselt tunduvalt väiksem raiemaht (Eesti metsanduse arengukava aastani 2020). „Metsasektori jätkusuutliku arengu aluseks on Eesti metsade tootlikus ja elujõulisus, mis loob eeldused ka metsal ja puidul põhinevatele kvaliteetsetele toodetele ja teenustele. Eesti

Metsamajandus

Rohkem sarnaseid