THE CAPITALIST NIGER Chika Onyeani ………………………Every African must internalise this book - period….DAA INTRODUCTION In October 1960, Nigeria received its independence from Britain. By then, Ghana the former Gold Coast had been independent for three years under the great Osagyefo Kwame Nkumah. It was a time for celebrating Africa’s coming of age, as more and more African countries received their independence either from Britain or France. It was especially a poignant time for Africa, as then British Prime Minister Harold McMillan articulated his now famous “winds of change” sweeping Africa. We had high hopes for Africa, for the Black race, that the insidious imposition of foreign rule on us, the looting of Africa’s natural resources by our colonial masters accorded us would be things of history. That is more than forty years ago. Unfortunately, the promise of independence has not been fulfilled. Today, Africa has become more desolate; th...
2.1 Soome ja Nigeri metsamajanduse ja puidutööstuse võrdlus 7 3. ENERGIAMAJANDUS 8 3.1 Soome ja Nigeri energiamajanduse võrdlus 9 1 1.Põllumajandus ja kalandus 1.1 Põllumajandus Riik Soome Niger pindala (km2) 338 14 12 1 268 000 6 Põllumajandusmaa (km2) 27074 2 190 000 6 Põllumaa riigi pindalast (%) 8 3 15 6 Hõivatud inimeste osatähtsus 1.8 5 53 7 (%) Kliimavööde Lähispolaarne ja Troopiline ja
ÜRO INIMARENGU ARUANNE.........................................................................................................................3 INIMARENGU INDEKS (IAI)..............................................................................................................................3 NIGERI VABARIIGI NÄITAJAD........................................................................................................................4 INIMARENGU ARUANNE 2009 NIGER.........................................................................................................6 INIMESTE VAESUS: KESKENDUMINE ENIM PUUDUSTKANNATAVATELE INIMESTELE ERINEVATES MÕÕTMETES.. .8 VÕIMALUSTE LOOMINE NAISTELE.........................................................................................................................8 RÄNNE..................................................................................................................................
docstxt/134791899696.txt
6 Lumeroose võib kasvatada ka toas potis. Pott peaks olema piisavalt suur, kasvukoht jahe ning muld ei tohi läbi kuivada. Parima istutussegu saamiseks tuleks osta kvaliteetset lillemulda ning segada seda aiast toodud mullaga. Kui lilled on ära õitsenud, võib nad aeda istutada, panna varjulisse rõdu- või terrassinurka. http://www.gardena.com 1.8 LEVINUMAD LUMEROOSI LIIGID. 1. Helleborus niger var.praecox- Varajane lumeroos, alustab õitsemist juba sügisel ja jätkab kevadel. Õied valged. Kõrgus 25...30 cm. ( vt lisa foto 1 ) 2. Helleborus niger- must lumeroos, õied valged, õitseb kohe peale lume minekut. Kõrgus 35 cm. Lehed igihaljad. Kõige külmakindlam, 3. tsoon. Teised liigid kuuluvad väidetavalt 5...6. tsooni taimede sekka . ( vt lisa foto 2 ) 3. H. hybridus - hübriid lumeroos, heleroosad õied. Õitseb aprilli lõpus.
Põhjariikides- abiellumine ja seksuaalsuhted pole omavahel seotud,Rasedust ja laste sündi saab planeerida,Laste eest hoolitsemine nõuab palju jõpingutusi ja materiaalset heaolu,.b.Lõunariikides- lapsed on pererikkuse märk, Ei ole pereplaneerimist abiellumine ja laste sünd on tihedalt seotud suremust:Põhjariikides: haigused, vähk, õnnetus ja vägivald,.Lõunariikides- nälg, haigused, sõjad ja puhta veepuudus... Sündimus suur- niger,India, Bangladesh-Sündimus väike- Eesti, USA, Saksamaa-Suremus suur- Niger,India, Bangladesh-Suremus väike-USA,Saksamaa, Erinevused keskmises elueas-Haridustasemest ja tervishoiust. Eluea pikendamine-Tervishoiu parandamine haiguste vähenemine, Haridustaseme tõstmine Eestis rahvaarvu vähenemine-Tööjõu puudustööjõudu vaja mujalt osta(võõrast kohast) ja selle tõttu hakkab eesti keele osatähtsus langema ja keel kaduma
wikimedia.org/wikipedia/commons/9/92/Panicum_miliaceum1.jpg hirssi kasvatavad riigid hirsi tootmine ja tarbimine 2003. a. jrk. riik toodang (1000 t) jrk. riik tarbimine (1000 t) 1. India 14 639 1. India 12 563 2. Nigeeria 6 260 2. Nigeeria 4 521 3. Niger 2 745 3. Niger 1 918 4. Hiina 1 942 4. Hiina 978 5. Mali 1 260 Burkina 5. 927 Burkina Faso 6. 1 184 Faso 6. Mali 728 7. Venemaa 975 7. Sudaan 613 8. Sudaan 784 8
eluiga kasvab Laste ja Peres on Peres on keskmiselt Keskmiselt 2-4 last, Peres on vanurite keskmiselt 7-8 6-7 last, vanureid vanureid on umbes keskmiselt 1-2 kogus last, vanureid on on väga vähe. 5% last, vanureid on paar protsenti. umbes 25% Näide riik Ei ole näidet Uganda, Niger, India, Türgi Saksamaa,USA, Mali Eesti
miljonit elanikku. Rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Tihedamalt on asustatud maa edelaosa (Ibadani ümbrus), sest seal asub endine pealinn Lagos, tänu sellele on arenenud ka linnade süsteem ja tööstus piirkonnad. Kõige vähem on elanikke riigi põhjaosas, kus on peamiselt kuivad rohtlad ja põllumajandusmaa. Rahvastikutihedus on Nigeerias kordi suurem, kui ta naaberriikides- 137,1km²/in. Naaberriikides: Benin 58,5 km²/in Niger 8,2 km²/in Tsaad 6,8 km²/in Kamerun 33,2 km²/in Soolis-vanuseline koosseis Nigeeria rahvastik nooreneb pidevalt. 2000 aasta seisuga on lapsi (0-14) 46%, tööealisi (15-65) 51,3% ja vanureid(65+) 2,7%. Keskmine eluiga on naistel ja meestel 51 aastat, mis on kõrgem, kui Aafrikas keskmiselt ja madalam kui arenenud maaimas. Riik on demograafilise ülemineku esimesel etapil. Mehed Naised linnastumine
children Regions where is it common In parts of Africa In the Middle East Sudan - 570 enslaved people (69 children) In 2008 the abolishement of the Haliya system of forced labour (freeing 20 000) India - 40 million bonded workers Brazil 5000 rescued slaves in 2008 Mauritania - 20% of the population In Niger - 8% of the population (800 000) In Haiti's cities - 225,000 children as unpaid household servants In 1999 - 27 million enslaved people In 2009 - 29.2 million enslaved people Preventive measures Pay more attention to job offers Education Better police attention to situation More communication between countries
Huang he suessi kanal Florida ps. Jangste kieli kanal Somaalia ps. Mekong Indus Väinad Pinnamood Ganges Mississippi jõgi Taani väinad Skandinaavia Amazonas La manche Apenniinid Niilus Gibraltar väin Alpid Kongo Bosporuse väin Uural Niger Dardanellid Kaukasus Beringi väin Püreneed Järved Magalhaesi väin Himaalaja Kordiljeerid Saimaa Saared Kaljumäestik Vänern Suurbritannia Apalatsid Laadoga Iirimaa Andid Kaspia Island Atlase mäed Arali meri Kreeta Draakoni mäestik Baikal Küpros Austraalia alpid Suur järvistu
kõrbeskorpion jt, mis on seotud loomaga kaubitsemisega. Leiurus quinquestriatus tähendab laias laastus ingliskeelde tõlgituna viietriibulist silesaba. Teisi Leiuruse perekonda kuuluvaid skorpione nimetatakse üldiselt samuti "deathstalker". Antud skorpion on kollast värvi, 30-77 mm pikk (keskmiselt 58 mm). Elavad valdavalt kõrvetes ning põõsastikes alates Põhja-Aafrikas, kuni Lähis-Idani. Riikidest Alžeeria, Bahrein, Tšaad, Egiptus, Etioopia, Liibüa, Mali, Niger, Somaalia, Sudaan, Tuneesia, Iraak, Jordaania, Kuveit, Liibanon, Omaan, Iraan, Afganistan, Pakistan, India, Katar, saudi-araabia, Süüria, Türgi, Kasahstan, Usbekistan, Araabia Ühendemiraadid ning Jeemen. Leiurus quinquestriatus on maailmas mürgisuselt kolmas skorpion.
PÕHJA- AMEERIKA Venezuela- Caracas Tsiili- Santiago Uruguay- Montevideo Brasiilia- Brasilia Argentina- Buenos Aires AAFRIKA Suriname- Paramaribo Alzeeria- Alziir Colombia- Bogota Angola- Luanda Peruu- Lima Benin- Porto- Novo Ecuador- Quito Botswana- Gaborone Paraguay- Asuncion Burkina Faso- Ouagadougou Boliivia- La Paz Burundi- Bujumbura Guyana- Georgetown Djibouti- Djibouti Prantsuse Guajaana- Cayenne Egiptus- Kairo Falklandi saared- Port Stanley Ekvatoriaal- Guinea- Malabo Elevandiluurannik- Yamoussoukro Eritrea- Asmara Etioopia- Addis Abeba Gabon- Libreville Gambia- Banjul Ghana- Acc...
kohal, Antarktika järel. · Sageli esineb kõrbes liivatorme - samuume. · Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake - rauda, vaske, tina, niklit jne. Asukoht · Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas · Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Aleeria, Lääne-Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Sudaan. · Seal asuvad Giza Püramiidid. · Kõrbet läbivad 2 jõge: Niilus ja Niger. Kliima · Sahara on üks maailma kõige kuumematest kõrbealadest. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58, liiv kuumeneb isegi 90°C. · Üks palavamaid paiku kõrbes on Kebili. Selle põhjuseks pole i ainult kõrvetav päike, vaid ka asukoht. Ta jääb kõrbe tulisest südamest pärit tuule siroko teele, mis toob kuumust põhja poole. · Mõnedes Sahara piirkondades ei saja vahel mitu aastat. · Aastane sademete hulk on alla 100 mm.
1. USA- Washington 45. Türgi- Ankara 2. Kanada- Ottawa 46. Iraan- Teheran 3. Mehhiko- Mexico 47. Pakistan- Islamabad 4. Gröönimaa- Nuuk 48. Afganistan- Kabul 5. Kuuba- Havanna 49. Türkmenistan- Asgabat 6. Haiti- Port- au- Prince 50. Usbekistan- Taškent 7. Panama- Panama 51. Kõrgõstan- Bižkek 8. Venezuela- Caracas 52. Tadžikistan- Antana 9. Colombia- Bogta 53. Nepal- Katmandu 10. Guyana- Georgetown 54. India- New Delhi 11. Suriname- Paramaribo 55. Hiina- Peking 12. Pr. Guajaana- Gayenne 56. Mongoolia- Ulaanbaatar 13. Ecuador- Quito 57. Põhja- ja Lõuna- Korea - Pyongyang 14. Peruu- Lima 58. Birma- Naypyidaw 15. Bra...
Maaimajaod: Ameerika(koos saartega) Aafrika Euroopa Austraalia ja okeaania Antartika Aasia 10 suuremat riiki Ameerikas: Pindala järgi Kanada Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiiilia-Brasiilia Argentina-Buenos aires Mehhiko-Mexico Peruu-Lima Colombia-Bogota Boliivia-Sucre Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Rahvaarvu järgi Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiilia-Brasiilia Mehhiko-mexico Colombia- Bogota Argentiina- Buenos aires Peruu-Lima Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Ecuador-Quito Guatemala-guatemala Aafrika Pindala järgi Alžeeria-Alžiir Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Sudaan-Hartum Liibüa-Tripoli Tšaad-N’Djamena Niger-Niamey Angola-Luanda Mali-Bamako Lõuna-Aafrika-Pretoria, Kaplinn, Bloemfontein Etioopia- Addis Abeba Rahvaarvu järgi Nigeeria-Abuja Etioopia-Addis Abeba Egiptus- Kairo Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Lõuna-Aafrika-Kapplinn, Pretoria, Bloemfontein Tansaania- Dodoma Kenya- Nairobi Alžeeria-Alžiir Sudaan-Har...
) Iraan 76.) Iraak 77.) Turgi 78.) Suuria 79.) Jordaania 80.) Iisrael 81.) Liibanon 82.) Saudi-Araabia 83.) Nepal 84.) Sri Lanka 85.) Kuveit 86.) Araabia Uhendimiraadid 87.) Jeemen 88.) Omaan Austraalia. 89.) Uus-Meremaa Aafrika 90.) Maroko 91.) Alzeeria 92.) Liibua 93.) Egiptus 94.) Mauritaania 95.) Mali 96.) Niger 97.) Tsaad 98.) Sudaan 99.) Etioopia 100.) Somaalia 101.) Guinea 102.) Libeeria 103.) Elevandiluurannik (Cote d'lvoire) 104.) Kaerun 105.) Gabon 106.) Nigeeria 107.) Kesk-Aafrika Vabariik 108.) Kongo 109.) Kongo Demotraatlik Vabariik 110.) Kenya 111.) Tansaania 112.) Angoola 113.) Sambia 114.) Zimbabwe 115.) Mosambiik 116.) Namiibia 117.) Botswana 118.) LAV (Louna-Aafrika Vabariik) 119.) Madagaskar.
* Exp:norra, kanada ,bras *Imp:kaudselt. *eelised:jooksvad kulutused väiksed,ühtlustab vee taset, omahind madal, ei saasta *puudused:jaamade ehit, kallis, sots ja keskkonna probleemid jaamade ehitusega, ajaloomälestiste kannatamine, ainult energiarikastele jõgedele TUUMAENERGIA5& taastumatu, trad* kasut:elekter,tuumapomm,allveelaevades*Paiknemine:LAV,USA, Kanada *tootjad:USA,Prant,Sks *Exp:kaug- ja lõuna Musta Aafrika riigid, Austraalia, Niger * Imp:Jpn, euroopa*Eelised:suur energiasisaldus, transporditava kütuse ja jäätmete hulk väik, keskkonnasõbralik*puudused:avarii korral suur saasteoht, tekitab verevähki,väärarenguid.*miks ei kasutata palju-riigid, kel teisi varasid,eelistavad noid. TUULEENERGIA alternatiivne*kasut:eleter*varud,kus tuule kiirus piisav* toodetakse sks,usa, hisp *eelised:keskkonnasäästlik*
KÕRBED Koostas:Rita Jalast Kõrbete paiknemine · Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond · Mandrite kuivad sisepiirkonnad · Külmade merehoovuste naabrus · Hõlmavad 23% maismaa pindalast · Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia Kõrbete liigid · Savikõrb- raske lõimisega muld, muutlik veereziim · Lössikõrb- tekkinud eelmäestikes lammisetetest · Soolakõrb-suur soolasisaldus · Kivikõrb- koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist · Liivakõrb- kõige levinum, liigirikkaim Kliima kõrbes · Parasvööde, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde · Suur ööpäevane õhutemperatuuri kõikumine · Aastane sademete hulk kuni 250 mm
uueks looma. Võrdlus: supi hind saab võrdseks praega Metafoor: pihk kõik pirrud leeki torkab, supi hind saab võrdseks praega, valge kitli pikad käised, Metonüümia: kad tarvis hargi, roidan mööda võsa ääri, kaelas Vanemuise kannel, saia käigust väljub Anvelt, pirrud leeki torkab, hing saab päitsed, valge kitli pikad käised, Kalev kolgib siili, Eesti põlve uueks looma. Hüperbool: Emajõkke suubub Niger , pihk kõik pirrud leeki torkab, Allegooria:Valge palat kõrge laega; Kadrioru park; Mootorsaega läbi kadrioru pargi Refrään: aga ükskord algab aega Elips: kaelas vanemuise kannel, Saadses enne hinnapiiri, Inversion: kuni kalev kolgib siili, Alliteratsioon: mil ma tulen mootorsaega, tapan läbi lingu viske, supi hind saab võrdseks praega, kaelas vanemuise kannel, pihk kõik pirrud leeki torkab, suitsetab marborot mahorkat,
Tuuma- Kanada, USA, LAV, Austraalia, USA, Prantsusmaa, üliohtlikud Soomes Loviisa ~ 6% ~ 17% elektri tootmine tootmiseks energia Niger, Namiibia, Prantsusmaa Jaapan, Saksamaa *saastab õnnetuse korral Venemaal - *suhteliselt ulatuslikud alad Sosnovõi Bor
Arenenud ja arengumaa rahvastiku võrdlus 1. Riigi rahavaarv ja selle muutumine Rahvastikku Rootsi Nigeeria Iseloomustavad näitajad Rahvaarv 2008 9,045,000 inimest 138,283,000 inimest Mitmes riik rahvaarvult 88. 9. Rahvaarvu kasv % 0,2 % 2,4 % Mitme inimese võrra kasvab 14,000 inimest 3,295,000 inimest rahvaarv Loodetav eluiga 81 aastat 48 aastat Sündimus ( births rate) 10 40 Suremus (death rate) 10 16 Imikusuremus 3 94 (infant morality rate) Rahvaarv kasvab aeglaselt, Rahvaarv kasvab kiiresti Hinnang rahvaarvu kuid kui poleks immigrante muutumisele siis rahvaarv kahaneks,...
1. Nimeta ja kirjelda Põhja ja Lõuna riike. Põhja riigid on kõrgelt arenenud riigid, kõrge elatustase – Norra, Rootsi, USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa. Lõuna riigid e. arengumaad – Niger, Nigeeria, Egiptus. 2. Poliitiline kaart- kaart mis kujutab maailma riike ja piire nende vahel. 3. Nimeta tihedalt/hõredalt asustatud riike maailmas. Tihedalt: USA, Hiina, Jaapan. Edukad, viljakas maa, maavarad, soodne kliima. Hõredalt: Austraalia, Gröönimaa, Island, Kanada. Liiga soe kliima, kõrbed, rasked elutimgimused või liiga külm, lumi, jää. 4. Nimeta riikide arengutaseme näitajad. IAI inimarenguindeks I koht Norra, II Island, III Rootsi, Eesti 38. Koht
KÕRBED LEVIK Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkonnas Mandrite kuivades sisepiirkondades Külmade mere hoovuste naabruses Hõlmab 23% maismaa pindalast: Afganistaan, Austraalia, Mehhiko, Aleeria, Mali, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia jne KLIIMA Kõrb on sademevaene koht Seal pole püsivaid pinnaveekogusi kuid läbi kõrbete voolavad jõed, mis saavad oma vee mõnest sademerikaest piirkonast MULLASTIK Mitmekesised mullad Jaotatakse viieks: liiva-, kivi-, savi-, lössi- ja soolakõrbed Lössikõrb: pind on lõhki kuivanud ja savine Soolakõrb: soolakristallidest TAIMESTIK
Loosung oli: üks pere, üks laps. Rohkem kui ühe lapse võis teha vaid riigi loal. Tulemuseks oli hiina rahvaarvu suurenemise pidurdamine. Ja nad said sellega hakkama. 4. Hõivestruktuur. * Primaarne majandus hankiv. * Sekundaarne majandus tööstus. * Tertsiaalne majandus teenindav. * IT-majandus. 5. Haridustase, kirjaoskus eri piirkondades. Kirjaoskus on põhjariikides väga kõrge: Eestis 99%, Rootsi 99%, Norra 99%. Lõunariikides on seeest kirjaoskus väga madal: Mali: 19%, Niger: 14,4 %, Sierra Leone: 29,6%. Haridustase on samuti põhjariikides kõrge: 12 aastat hariduse omandamist keskmiselt. Lõunariikides on see madal: keskmiselt 0.2 aastat inimese elu kohta. 6. Linnastumise aste maailma eri piirkondades. Kuveidis ja Naurus on linnainimesi 100% rahvast. Belgias, San marinos, islandil kataril jne on see üle 90%. Sellepärast, et osades riikides lihtsalt ei ole maad kus elada ja tuleb elada linnas, või on see maa kasutu.
vask, mangaan, tina, nikkel, kroom, tsink, plii, hõbe, kuld, plaattina, toorium, uraan), palju on ka keedusoola, fosforit ja põhjavett, maavarade kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad. Sageli esineb kõrbes liivatorme (peamiselt talvel) samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist. Alalise vooluga jõgesid on kaks: kõrbet läbivad Niilus ja Niger. Allikate ja kaevude juures on oaasid (Bechar, Ghardaia, Biskra, Uargla, Tuggurt; kokku umbes 200 000 km2; joonis 1). Põhjaosas kasvab vahemerelist (oleandrid, õlipuud), lõuna osas sudaani taimestiku (tamariskid, akaatsiad), liivakõrbeis põõsaid ja kõrrelisi. Tähtsaim kultuuri taim on dantlipalm joonis 2. joonis 1 joonis 2 Loomastik on liigivaene (gasellid, antiloobid, palju närilisi ja roomajaid ning servaaladel hüääne ja saakaleid joonis 3). joonis 3
Atacama Suur Liivakõrb Kalahari Patagoonia Suur Victoria www.blueplanetbiomes.org/ desert.htm Kõrbete paiknemine Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond Mandrite kuivad sisepiirkonnad Külmade merehoovuste naabrus Hõlmavad 23% maismaa pindalast Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia Kõrbete liigid Savikõrb- raske lõimisega muld, muutlik veereziim Lössikõrb- tekkinud eelmäestikes lammisetetest Soolakõrb-suur soolasisaldus Kivikõrb- koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist Liivakõrb- kõige levinum, liigirikkaim Kliima kõrbes Parasvööde, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde Suur ööpäevane õhutemperatuuri kõikumine Aastane sademete hulk kuni 250 mm Sademete hulk ületab aurumise
Lääne-Aafrikas. Riigi geograafilised kordinaadid on 1300 N ja 200 W. Burkina Faso asub sisemaal ning teda ümbritsevad kuus riiki: Mali põhjas, Togo ja Ghana lõunas, Niger idas, Benin kagus ja Elevandiluuriik ehk Côte d'Ivoire edelas. Riigi pealinnaks on Joonis 1. Riigi asend Ouagadougou ja see asub kesk Burkina Fasos. Suurim Burkina Fasot läbiv jõgi on Volta ning selle jõe harud: Valge Volta, Punane Volta ja Must Volta. Viimasel ajal mõjutavad põuad ja kõrbestumine tõsiselt põllumajanduslikku tegevust, elanikonna jagunemist ja majandust. Tuleb ette palju ülekarjatamist ja pinnase reostamist. 2.Rahvastiku üldiseloomustus
asustatud, kui riigi lääneosa. Põhjus on see, et riigi lääneosa on mägine. Veel on riigi keskmise tihedusega sarnane ala Kirde-Argentiina, just Brasiilia piirist alatest Buenos Airesesse. Nende vahel elabki suurem osa Argentiina rahvast. Aasta keskmine temperatuur jääb sinna 9 kraadi kanti umbes. Kui Buenos Aireses on ligikaudu 13500 in/km2, siis Lõuna-Argentiinas on see üldiselt 1- 2in/km2 kohta. Sarnase keskmise rahvastikutihedusega riigid on järgnevad: Saudi Araabia, Niger, Soome ja Norra. Praktiliselt kõikides eelnimetatud riikides on rahvastiku tihedus väga ebaühtlane terriotooriumi peal. Enamasti ongi tingitud see looduslikest tingimustest. Riigid rahvastiku tiheduse alusel (1999) : 1. Saksamaa 234.8 in/km2 2. Sveits 182.94 in/km2 3. Nepaal 177.65 in/km2 4. Poola 126.79 in/km2 5. Tai 118.43 in/km2 6. Indoneesia 118.32 in/km2 7. Slovakkia 110.58 in/km2 8. Prantsusmaa 108.09 in/km2 9. Portugal 107.86 in/km2 10.Kuuba 100
Hiinas kasutatakse palju kivisütt (tulevikus hüdroelektrijaamad?) Lõuna-ja Kagu-Aasia / Ladina Ameerika , Aafrika energiatootmine Lõuna-ja Kagu-Aasia India Põhja- Aafrikas ja Lähis Idas kivisütt, Indoneesia maagaasist ja naftast naftat, paljud väikeriigid Saharast lõuna pool impordivad mäetööstuskeskused Ladina-Ameerika- nii kohalik LAV- süsi; Nigeeria- nafta, kütus (Mehhikos, Venezuelas Niger (uraan) nafta, Boliivias maagaas), Austraalia kivisöe ja hüdroenergia (3/4) kui import hüdroenergia
III kategooria seeneliigid III kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. III kategooria liigid võtab kaitse alla keskkonnaminister määrusega. III kategooria seeneliigid sarvharik - Clavulinopsis corniculata haavanääts - Junghuhnia pseudozilingiana kadakatarjak - Oxyporus philadelphi III kategooria seeneliigid must narmik - Phellodon niger pruunikas mütsnarmik - Bankera fuligineoalba lilla mütsnarmik - Bankera violascens III kategooria seeneliigid hall hundiseenik -Boletopsis grisea taiga-peenpoorik - Skeletocutis odora kuld-soverbiell -Sowerbyella imperialis hiidheinik - Tricholoma colossus Kivistised Kivististe kaitse seisneb nende kogumise piiramises ja ettenähtud korras säilitamises.
kaguosasse. Nigeeria suhteliselt tasandikuline pinnamood on andnud suured eelised sealse majanduse arenguks. Nigeeria tähtsamate loodusvarade hulka kuuluvad nafta, maagaas, tina, rauamaak ja kivisüsi,aga ka põlluharimiseks sobilik maa. Peamised ekspordi artiklid on nafta tooded, kumm ja kakao. Nigeeria ühekülgne, naftale toetav ning suhteliselt plaanitu majandus on ülerahvastatud ja väga suure reostusastmega linnade põhjuseks. Riigi naaberriikideks on Benin, Niger, Tsaad ja Kamerun. Nigeeria on põhiline sidepunkt tema ümber paiknevate Musta Aafrika riikide ja Ameerika, Euroopa ning Ida-Aasia vahelises illegaalses narkootikumide kaubanduses. Seda eelkõige soodsa geograafilise paiknemise tõttu: läbivad jõed ja väljapääs ookeanile. Nigeerias asuvad suuremad sadamad on Bonny Ishore'i, Calabari ja Lagose sadam. Nigeeria suurima jõe Nigeri deltas ja Guinea lahes on väga aktiivne piraatlus ning relvastatud laevaröövid. Kasutatud materjalid:
Riigi tunnused: 1)territoorium 2)valitsus 3)inimesed 4)sümbolid 5)riigipiir 6)suveräänsus. Riigi tunnustused dejure ja defekt +n: dejure-täielik tunnustamine- Eesti-Läti. Defakto- valitsuse tasemel ei tunnustata aga kaubandus toimub. Taiwan- Eesti.Nimeta riigita rahvaid : 1) kurdid 2)aborigeenid 3)baskid 4)tatarlased 5)mustlased.Nimeta tänapäevaseid sõltuvaid alasid (kolooniaid): 1)USA 2)Gröönimaa 3)Prantsuse4)Gibraltari 5)Tiibet.Monarhi.: 1)võim on ühe inimese käes. 2)absoluutne monarhia-riigijuhile kuulub piiravatu võim- Vatikan, Saudi Araabia, Katar.3)konstitutsiooniline monarhia- riigijuhil esindus funktsioon- Jaapan,Rootsi,Hispaania.Vabariik. Mõiste, liigid, näited: 1)võimu esindajaks on rahvas.2) parlamentaarne-otsustab parlament. Eesti, Saksamaa, Austria, Sveits, Iirimaa, Island. 3)Presidentaalne- president otsustab. USA, Mehhiko, Kolumbia .Tootmisviiside iseloomustus: korilus: korjataks loodusest, marju ja möllu+küttimine ja kal...
maailmajaos. Kui ma oleks seda teadnud, siis võibolla oleksin ma osanud täpsemalt joonistada. Uurides erinevaid kaarte nägin, kaarti kus olid välja toodud suuremad sadamad, õli/gaasi maa- alad. Lisaks sellele leidsin ka kaardi, kus oli välja tooud, kui palju inimesi elab erinevates linnaosades. Liibüa asub Aafrika mandril, Aafrika maailmajaos, Põhja- Aafrikas. Tema naaberriikideks on Tuneesia, Alžeeria, Niger, Tšaad, Sudaan ja Egiptus. Asned mere suhtes on hea, sest Aafrika on ümbritsetud Vahemere,Atlandi ookeani, India ookeani ja Punase merega, Liibüale lähemal on Vahemeri. Liibüa on nelinurkse kujuga, mulle meenutab see ka natukene kausi kuju. Liibüa pikkus – ja laiuskraadid on :26°N 18° E. Pealinna geograafilised kordinaadid on: 32°N, 13°E. Pealinna kaugus Tallinnast on 2894,31 km. Ajavahe Eestiga on maailmaaeg +1 tund. Rahvaarvuks on 5,613,380 2012 juuli arvestusega
census.gov/ipc/www/idbsum.html Kreeka, Paraguai, Afganistan Afganistan demograafilise ülemineku I etapp Ruanda, Brasiilia, Andorra Andorra kaasaegne rahvastiku tüüp Bahrein, Leedu, Mosambiik Bahrein demograafilise ülemineku teine etapp Columbia, Mali, Prantsusmaa Columbia demograafilise ülemineku II etapp Salvador, Rumeenia, Bhutan Bhutan demograafilise ülemineku I etapp ehk demograafiline plahvatus Niger, Hiina, India Hiina kaasaegne rahvastiku tüüp Gabon, Läti, Honduras Gabon demograafilise ülemineku I etapp DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK RIIKIDE KAUPA (Mare Ainsaar 2000, täpsustanud E. Reisenbuk) TRADITSIOONILINE RAHVASTIKU TÜÜP Riikidest ainult Sierra Leone ÜLEMINEKU I ETAPP (DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS) Afganistan, Alzeeria, Angola, Bangladesh, Belize, Benin, Bhutan, Boliivia, Botswana, Burkina Faso, Burundi,
Ettevõte orienteerunud: 1)toormele ja energiale:sõltub tooraine või odava energia lähedusest. 2)tööjõule: arvukalt oskuslikke töötajaid. 3)tabrijatele ehk turule: kiiresti riknev,raskesti transporditav või muutuv. Aglomeratsioonitööstus: koostöö teiste ettevõtetega,tugiteenuste vajadus Kõrgtehn.tööstus: omahind tähtis, töökeskkond meeldivam,infotehnoloogia Kapitalimahukas tööstus: paberid,mälukiibid jne, raha vajadus, suured tehased Ettevõtlusklaster ehk kobar: ettevõtlusvõrgustik,sarnase/seotud toodangu valmist. Rahvusvahelistumine põhj: algul juurdepääs loodusvaradele, siis laienemine, siis tootmiskulude alandamine, suurendatakse kontrolli teise riigi majanduses. Ipõlvkond:kaubanduskompaniid,vürtsid,karusnahad,aitas koloniseerida IIpõlvkond:kaevandamine,sissevedu,Royal Dutch Shell(nafta) IIIpõlvkond:ressurssidele juurdepääs,koondumine,toodangu nimestik laienes IVpõlvkond: rahandus ja teenindusettevõtted,tootearendus,brändi müük,iseot...
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine. 1. Seleta tootmisviisi ja selle jaotust. Tootmisviiside esinemine, algusaasta + iseloomulikud omadused. Tootmisviisi moodustavad majanduses kasutatavad tehnoloogiad, neile vastavad inimestevahelised suhted ja töökorraldus. Tootmisviisid jagunevad: traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne tootmisviisideks. Traditsiooniline tootmisviis: levis väikestes hulkades, ei osalenud maailmamajanduses, elatusmajanduslikud, toodeti ainult enda jaoks. Traditsiooniline oli kuni 15-16. sajandini. Esineb endiselt Aafrika vaestemates riikides, näiteks Niger/Lõuna-Aafrika Vabariik Industriaalne tootmisviis: levis suuremates hulkades, tekkis maailmamajandus, toodeti ka müügiks, esineb tööjaotus, tekivad riigid Industriaalne tootmisviis algas 15-16. sajandil. Postindustriaalne tootmisviis: maailmamajandus oli väga olulisel kohal, ...
N: vatikan, monaco, singapur 4) ENKLAAV riik, või selle osa, mida ümbritseb teise riigi territoorium. N: Lesotho, Vatikan, San Marino, Alaska, Kaliningrad 5) RIKKAD RIIGID tugev haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. N: Eesti, Norra, Rootsi, Belgia, Inglismaa, USA 6) VAESED RIIGID vaene elanikkord, tööpuudus, majandus tugineb põllumajandusel või maavara väljaveol. N: India, Mali, Niger EESTI ASENDI POSITIIVSED KÜLJED Juurdepääs merele, pole looduskatastroofe, mitmekesine kliima, Piisavalt looduvarasid, naabrus Venemaaga(majandussuhted). EESTI ASENDI NEGATIIVSED KÜLJED pole väärtuslikke maavarasid, kliima, naabrus Venemaaga(poliitika, ajalugu). Maailmas on kokku 195 riiki, millest viimati iseseisvusid Kosova, Serbia, Monte Negro ja Ida- Timor. RIIKIDE ARENGUTASEME NÄITAJAD Arengutaseme näitajad, mille alusel saab riike jagada rikasteks ja vaeseteks.
Putukatest Sten 8.kl Kõige suurem putukas Kõige suuremaks putukaks loetakse sarvikpõrniklaste alamsugukonda kuuluvat 17 cm pikkust hiidpõrnikat (Dynastes hercules) (Coleoptera: Dynastinae), kes kaalub 37,5 grammi Kõige väiksem putukas. Kõige väiksemad putukad kuuluvad siseparasitoidide hulka Neist on seniste mõõtmiste põhjal esikohal ripskireslase (Dicopomorpha echmepterygis) (Hymenoptera: Myramidae) 0,14 mm pikkune pime ja tiivutu isane, teisel kohal 0,17 mm pikkune munaparasitoid Megaphragma caribea (Hymenoptera: Trihhogrammiatidae) ja kolmandal 0,2millimeetrine kasvuhoone karilase vastsepatasitoid enkarsia (Encarsia formosa) (Hymenoptera: Aphelinidae), keda kasutatakse ka meie kasvuhoonetes kasvuhoonekarilase biotõrjes. Pildid väiksematest putukatest Dicopomorpha echmepterygis Megaphragma caribea Encarsia formosa Lühim arengutsükkel Arengutsükkel hõlmab arengufaase munast kuni sug...
isotoopi. Selletõttu peab uraani rikastama. · Kommerts tuumajaamades kasutatakse 3% rikastusega uraani. · 1kg uraan-235 võrdub 3000 tonni söega. Uraanirikastamine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Uraan Uraani tootmine Kanada 25% Austraalia 19,1% aastal 2006 oli Kasahstan 13,3% 39 655 tonni. Niger 8,7% Venemaa 8,6% Namiibia 7,8% Uraanivarud peavad 2006 aasta kasutamise järgi vastu 100 aastat ning arvatakse et varusid on praegusest veel kahekordselt leida. Uraanimaagi kg hind on hetkel 92,95 USD Uraan Click to edit Master text styles Second level Uraan on Third level väheradioaktiivne Fourth level element
Kesk-Ameerika 159. Malawi 111. Belize Belmopan 160. Mali Bamako 112. Guatemala Guatemala 161. Maroko 113. Honduras Tegucigalpa 162. Mauritaania 114. El Salvador San Salvador 163. Mauritius 115. Nicaragua Managua 164. Mosambiik Maputo 116. Costa Rica San José 165. Namiibia 117. Panama Panamá 166. Nigeeria Abuja 118. Bahama Nassau 167. Niger 119. Kuuba La Habana 168. Roheneemesaared Cabo Verde 120. Jamaica Kingston 169. Rwanda 121. Haiti Port-au-Prince 170. Sambia Lusaka Aafrika riigid: 171. Seisellid 122. Egiptus, Kairo 172. Senegal Dakar 123. Liibüa, Tripoli 173. Sierra Leone 124. Alzeeria, Alziir 174. Somaalia Muqdisho 125. Maroko, Rabat 175. Sudaan Hartum 126
selle, et haritud roomlase jaoks oli loomulik osata ladina keele kõrval ka kreeka keelt, seega kultuurilises mõttes oli Rooma riigi õitseajal valitsevaks kakskeelsus. Koolis õpitav ladina keel on klassikaline ja normeeritud variant. Oma arengus tegi ladina keel läbi mitmed staadiumid, mille jooksul muutus ja arenes nii kõnekeel kui ka kirjakeel. Vanimad mälestised kuuluvad 6. sajandisse eKr. Need on raidkirjad, millest vanim on Rooma Foorumist leitud Lapis Niger (´must kivi´) , kus ladina keel esineb oma arhailises vormis. Ladina kirjakeelt saab põhjalikumalt jälgida 3. saj keskpaigast eKr, kui ilmuvad pikemad kirjalikud tekstid. Edasises arengus kõne- ja kirjakeel kaugenesid teineteisest. Klassikaline ladina kirjakeel kujunes välja1. sajandiks eKr, selles valitsesid ranged keelelised reeglid. Eeskujuks võeti tunnustatud kirjanike keel: proosas Cicero, Caesar; luules Virginius, Horatius, ja Ovidius
Väike veomaht, Prantsusmaa, Kanada, USA, odav, suur Radioaktiivsed Jaapan, Austraalia, energiasisaldus jäätmed, suur Venemaa, Tuumaenergia LAV, Niger, , kapitalivajadus Saksamaa, Namiibia, keskkonnasõbr , veereostus Lõuna-Korea, Prantsusmaa alik Kanada, Rootsi
30 lõuna- lähistroopilises ja parasvöötmes Kõrbete jaoks on tüüpilised ·Kõrbetaimede kohastumised: ·Nomaadid - rändava eluviisiga ja põhjalaiust ·Kliima väga kuiv ja tugevalt mandriline soolajärved ·Sügavale ulatuvad juured või karjakasvatajad mandrite sisealadel ·Sademeid alla 200 mm/a Niilus, Niger, Tigris, Eufrat, pindmine juurestik ·Kasvatatakse kaameleid, lambaid, ·Temperatuur võib päeval olla umbes 50 Murray, Darling ·Lihavad varred hobuseid
Väike veomaht, Radioaktiivsed Kanada, USA, Jaapan, odav, suur jäätmed, suur Austraalia, LAV, Tuumaenergia Venemaa, energiasisaldus, kapitalivajadus, Niger, Namiibia, Saksamaa, keskkonnasõbralik veereostus Prantsusmaa Lõuna-Korea, Kanada, Rootsi Taastuv, Ehitamine kallis ja
- haridustaset s.o. kirjaoskus, kooliskäimise võimalus ja vajadus. - keskmist eluiga, mis sõltub arstiabi kättesaadavusest ning julgeoleku ja tervishoiusüsteemi olukorrast riigis. Eestis 72,3 (esimene Andorra 84, viimane Svaasimaa (Lõuna-Aafrika)32 Life expectancy kui on üle 0,8 kõrge indeks kui on 0,8 0,5 - keskmine indeks kui on alla o,5 - madal indeks Eestis 0,8 (surim Norras, väiksem Niger (Aafrika) Human Development Index HDI 5 2) loomulik iive sündide ja surmade vahe. Riikide võrdlemisel arvestatakse suhtarvuna 1000 elaniku kohta (promillides ) või 100 elaniku kohta (protsentides %). natural increase Sündimuskordaja elussündide arv 1000 inimese kohta aastas (). Oleneb eelkõige majandus- ja sotsiaaloludest ning isiklikest eelistustest.
Kordamine geograafia tööks 1. Võrdle agraarajastut, tööstusajastut, infoajastut! Agaarajastu Tööstusajastu Infoajastu Enamus inimesi töötab Enamus inimesi töötab Enamus inimesi töötab põllumajanduses tööstuses teenindussektoris Peamised majandusharud: Peamised majandusharud: Peamised põllumajandus, jahindus, maetalliurgia, masinatööstus, majandusharud: info kalandus tekstiilitööstus töötlemine, edastamine, transport Linnasi vähe, inimesed Tekib palju linnasid, sest oli Palju linnasid, linnade elasid peamiselt maal vaja saada palju inimesi, kes hulk suureneb, vastu töötaks tööstuses linnastumine Transport väga nõrgalt Tran...
PERUU Geograafiline asend - kaart Peruu asub Lõuna-Ameerika lääneosas Tsiili ja Ecuadori vahel, naaberriikideks veel Kolumbia, Brasiilia ja Boliivia; lääne-ja lõunaosast piirnebVaikse ookeaniga. Riigi üldandmed Lipp: Vapp: Hümn: Somos libres, seamoslo siempre Riik: Peruu vabariik Pindala: 1 285 220 km² Rahvaarv: 29,546,963 (Juuli 2009) Riigikeel: hispaania, ketsua Riigikord: konstitutsiooniline vabariik President: Alan Garcia Perez Peaminister: Javier Velasquez Pealinn: Lima Ajavöönd: -5 Rahaühik: (PEN) Haldusjaotus: Peruu jaguneb 25 piirkonnaks (Amazonas, Ancash, Apurimac, Arequipa, Ayacucho, Cajamarca, Callao, Cusco, Huancavelica, Huanuco, Ica, Junin, La Libertad, Lambayeque, Lima, Loreto, Madre de Dios, Moquegua, Pasco, Piura, Puno, San Martin, Tacna, Tumbes, Ucayali ) Piirkonnad jagunevad provintsideks, need omakorda ringkondadeks. Lima provints ei kuulu üh...
· troopiline kliima: veevaesed jõed toituvad põhjaveest ajutise vooluga jõgesid palju · lähisekvatoriaalne mussoonkliima: sademetest toitumine äravool suurem suvel · ekvatoriaalne kliima: äravool ühtlane, küllaltki suur sademeterohkus > jõed veerohked · kui jõgi saab alguse mäestikest, siis äravoolu suurendab liustike sulamine suvel!! · toitumise järgi jagunevad: vihmavesi, põhjavesi (Kongo, Niger, Amazonas, Rhone) liustikuvesi ja vihmavesi (Huanghe, Ganges, Colorado) sulavesi ja põhjavesi (Volga, Leena, Mississippi, Doonau)
I kategooria kaitseloomad Ebapärlikarp Kõre Rohe-kärnkonn Väike-laukhani Merikotkas Madukotkas Väike-konnakotkas Suur-konnakotkas Kaljukotkas Kalakotkas Väikepistrik Rabapistrik Rabapüü Niidurüdi Tutkas Kassikakk Habekakk Siniraag Euroopa naarits II kategooria loomaliigid Apteegikaan Paksukojaline jõekarp Eremiitpõrnikas Väike-punalamesklane Männisinelane Mustlaik-apollo Säga Tõugjas Harivesilik Mudakonn Kivisisalik Järvekaur Sarvikpütt Hüüp Väikeluik Laululuik Soopart Merivart Kirjuhahk Väikekoskel Kanakull Väikehuik Naaskelnokk Mudanepp Rohunepp Mustsaba-vigle Kivirullija Väikekajakas Tõmmukajakas Räusktiir Tutt-tiir Alk Krüüsel Sooräts Karvasjalg-kakk Jäälind Roherähn Valgeselg-kirjurähn Laanerähn Nõmmekiur Randkiur Luha-sinirind Põld-tsiitsitaja ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
