Savanni loodus Geograafiline asend Savanne asub rohkem lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Kõige suuremad savannid asuvad Aafrikas. Lõuna-Ameerika savanne nimetatakse kampodeks ja ljaanodeks. Veel leidub savanne Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Kliima Kogu aasta läbi on savannis palav. Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. Savannis on Päike seniidis kaks korda aastas. See tähendab, et seal on väga palav ja aurumine suur. Selle tagajärjeks on paduvihmad. Keskmine ööpäevane temperatuur on 20-30 C. Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Veestik Savannivööndis leiduvate jõgede ja järvede veereziim on tihedalt seotud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Põua ajal kuivavad paljud väiksemad jõed ja ...
4)kalatooted kallinevad Kreeka, Hispaania Kalarikkamad piirkonnad ookeanis – 1)pindmised kihid 2)Happevihmad: Euroopa ja Venemaa tööstuspiirkonnad , (rohkem hapniku/toitu) 2) suurte jõgede suudmed Usa Suure Järvistu , Idapiirkonnad3)Põllumaade 3)Külmadehoovuste piirkonnad 4)Külmade ja soojade hoovuste laiendamine metsade arvelt: Ekvatoriaal vihmametsade segunemis piirkonnad piirkond4)Röövraie: Ekvatoriaal vihmametsade piirkond 5)Suur puidu kasutus: Kõrgelt arenenud riikides Mets ja metsandus parasvöötme metsades,Arengumaades puidukeskne Metsa mõõtmis –ja hindamisviisid – 1)metsamaa pindala energiamajandus
järgnevaks jagunemiseks; DNA kahekordistub) Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nimetatakse rakutsükliks. B. Mitoos, toimumise faasid Mitoos toimub keharakkudega!!!!!! 1) Profaas (DNA keerdub võimalikult tihedalt kokku; raku tuuma membraan hakkab kaduma; tekivad kääviniidid ehk niitjad valgu molekulid) 2) Metafaas (Kromosoomid koonduvad keskele; kahekromatiidilised kromosoomid liiguvad raku ekvatoriaal tasandile; kääviniidid kinnituvad mõlemalt poolt kromosoomide tsentrioolide külge) 3) Anafaas (Kääviniidid lühenevad ning tõmbavad kromosoomid pooleks; üks kromatiididest liigub ühele teine teisele poole ehk kromatiidid lahknevad) 4) Telofaas (Mõlemal raku poolel on võrdne arv ÜHE kromatiidilisi kromosoome; kromosoomide ümber tekivad tuuma membraanid; moodustub kaks raku tuuma; raku membraan liigub sisse poole ehk soonistub) ERALDUNUD ON KAKS TÜTARRAKKU!
Kliimavöötmete Konspekt Kummalgi poolkera. On seitse kliimavöödet. Igale kliimavöötmele on omased kindlad tunnused. Terves kliimavöötmes on ühesugune õhuringlus ja päikeselt saadav kiirguse hulk, sademed, aastaajad ja üldse kogu kliima on ühetaoline. Vöötmed, kus õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta vältel muutumatuks on põhikliimavöötmed. Sellised on ekvatoriaalvööde, troopiline ehk pöörijoonte vööde, parasvööde ja polaarvööde. Nimetatud vöötmete vahel asuvad veel vahekliimavöötmed. Need on alad, kus pool aastat valitsevad põhjapoolsema, teine pool aastat aga lõunapoolsema põhikliimavöötme tingimused. Kliimavöötmete piirid pole kuigi selged, sest kliimat mõjutavad hoovused, ookeanide ja mägede mõju. Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev j...
PERUU 1.Riigi üldandmed: a) Geograafiline asend- Lõuna-Ameerika lääneosa, pindala- 1285216 km2 piiri pikkus: 7461 km naabrid- Boliivia, Brasiilia, Tsiili, Colombia, Ecuador. Lõunast piirneb Vaikse Ookeaniga. b) Riigi rahvaarv: 29907003 inimest. Peruu maailma mastaabis keskmine riik rahvaarvu järgi. c) Rahvastikuandmed: Rahvastiku keskmine vanus: 26,4 aastat Eluiga, selle võrdlus Eestiga: 71,03 aastat. Eestis 73,08 aastat. Sündimus: 19 sündi/1000 inimese kohta Suremus: 6,13 surma/1000 inimese kohta Rahvastiku juurdekasv: 1,193% Rändesaldo: -0,93/1000 inimese kohta Linnastumise tase % : 71% Põhirahvus, rassid, etnilised grupid: peruulased. 45% ameerika indiaanlasi, 37% mestizo'sid, 15% valgenahalisi; mustanahalised, jaapanlased, hiinlased ja teised 3%. Usundid: rooma-katoliku 81,3%, evangeelset 12,5%, teisi usundeid 3,3%, täpsustamata või usuta 2,9% 2. Iseloomusta ja analüüsi rahvastiku paiknemist Peruus: a) Rahvastiku keskmine tihedus: 2...
Portugali keel Portugali keel Kuulub romaani keelerühma Kõnelejaid on üle 200 miljoni Arvult maalilma kaheksas keel Pärineb Pürenee poolsaarelt Lähedane galeegi ja hispaania keelele Riigikeeleks Brasiilia Mosambiik Angola Portugal Guinea-Bissau São Tomé ja Príncipe Ida-Timor Ekvatoriaal-Guinea Cape Verde Riigilipp Kuulutati välja 30. juunil 1911. aastal Põhivärvid on roheline ja punane, eraldusjoonel asub Portugali vapp Tuntud portugallased Portugali vabariigi president Belém Palace Tuntud poeedid on Luís de Camões ja Fernando Pessoa Rahvusvaheliselt on tuntuks saanud ka jalgpallur Cristiano Ronaldo Ajalugu Algselt oli Portugali kuningriigi pealinnaks Coimbra ...
Rahvastiku paiknemine ja asustus Rahvastik Rahvastikutihedus u 16,89 inimest km2 Sarnane rahvastikutihedus – Norra, Jõulusaar, Saint Helena, Ekvatoriaal Guinea, Solomoni saared Rahvastiku paiknemine Rahvastiku paiknemise põhjused • Kõige suurem rahvastikutihedus on Lõuna-Soomes • Soojem • Mujal on mets • Linnastumine (20.sajandil) • Poliitika põhiliselt Lõuna-Soomes Helsingi • 620 982 inimest • Paikneb Soome lahe kaldal • Lõuna-Soomes • Palju järvi, mille ümber haljasalad • Elamurajoonid • Linnastumisega kaasneb tööpuudus suuremates tõmbekeskustes
Gabon Marta 2010 Gaboni Asukohast. · Gabon on riik Lääne-Aafrikas. · Piirneb põhjast Kameruni ja Ekvatoriaal- Guineaga ning idast ja lõunast Kongo Vabariigiga. · Lääneosas on riigil merepiir Atlandi ookeani Guinea lahega. Gaboni asukoht kaardil · Gabonis kehtib demokraatlik põhiseadus. · Gaboni suurus on ligi 270,000 km ², mille keskmine rahvaarv on 1.500.000. · Gaboni Pealinn on Libreville . Gaboni lipp · Lipp on horisontaalsete laidudega rohe-kolla-sinine trikoloor, sellel on ühendatud Prantsusmaa lipu- ja panaafrika värvid. · Kollane viitab nii päikesele, kui ka ekvaatorile, mis läbib roheliste metsade ja sinise ookeani vahel asuvat riiki. Gaboni vapp · Kilbi all on lint prantsuskeelse deviisiga Union, travail, justice ("Ühtsus, töö, õiglus"), kilbi kohal aga teine lint ladinakeelse kirja...
PÕHJA- AMEERIKA Venezuela- Caracas Tsiili- Santiago Uruguay- Montevideo Brasiilia- Brasilia Argentina- Buenos Aires AAFRIKA Suriname- Paramaribo Alzeeria- Alziir Colombia- Bogota Angola- Luanda Peruu- Lima Benin- Porto- Novo Ecuador- Quito Botswana- Gaborone Paraguay- Asuncion Burkina Faso- Ouagadougou Boliivia- La Paz Burundi- Bujumbura Guyana- Georgetown Djibouti- Djibouti Prantsuse Guajaana- Cayenne Egiptus- Kairo Falklandi saared- Port Stanley Ekvatoriaal- Guinea- Malabo Elevandiluurannik- Yamoussoukro Eritrea- Asmara Etioopia- Addis Abeba Gabon- Libreville Gambia- Banjul Ghana- Acc...
MAJANDUS-ORGANISATSIOONID EUROOPA LIIT Asutamine · 1948 tolliliit Belgia, Holland, Luxemburg · 1951 Euroopa Söe-ja Terasekoondis · 1957 Euroopa Majandusühendus · 1967 Euroopa Ühendus · 1992 Euroopa Ühendus reorganiseerimine Euroopa Liiduks (Maastrichti leping) · 1993 jõustub Maastrichti leping Liikmesriigid: Soome, Rootsi, Taani, Suurbritannia, Iirimaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Luxemburg, Prantsusmaa, Austria, Portugal, Hispaania, Itaalia, Kreeka WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon Tegevus: Reguleerib maailmakaubandust vastavate lepetega selle liberaliseerimise suunas Loomine: 1947 Liikmed: 135 riiki OPEC Tegevus: Nafta tootmismahtude reguleerimine ning toornafta hinna kujundamine Asutati: 1960 Liikmed: Alzeeria, Indoneesia, Iraan, Ira...
Kongo Anna-Marie Kellner Kongo asukoht Kongo Kongo on riik Ekvatoriaal-Aafrikas. Kongo Demokraatlik Vabariik (KDV) on tohutult suur riik. Sel on huvitav ajalugu, palju loodusvarasid, rikkad kultuurid, helgema tuleviku lootus ja märkimisväärselt erinevad bantu rahvad. KDV-s elab tänapäeval vähe mitte-aafriklasi. Kongo Vabariik on eraldi riik, mis asub KDV läänepiiri ja Gaboni, Kameruni ja Kesk-Aafrika Vabariigi vahel. Kuigi Kongo DV on loodusvarade poolest rikas on ta üks maailma vaesemaid riike. Poliitika 1960. aastal kuulutati Kongo sõltumatuks vabariigiks. 1964. aasta juulis loodi Rahvuslik Revolutsiooniliikumise Partei. 24. novembril 1965 tegi sõjaväe juht Mobutu eduka riigipöörde ja valitses Kongot presidendina järgmised 32 aastat. Imperialismimeelsete jõudude aktiviseerumisega kujunes Kongos 1968. aasta keskel terav sisepoliitiline kriis, mis lõppes Rahvusliku Revolutsiooninõukogu võimule tulemisega....
üReferaat loodusgeograafias Tartu Ülikooli geograafia instituut Kameruni Vabariik (Republic of Cameroon) Kairi Leppik Tartu 2002 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade Kameruni Vabariigi loodusgeograafiast. Antud referaat käsitleb piirkonna geograafilist asendit, reljeefi, kliimat, mullastikku, taimkatet ja loomastikku. Geograafiline asend Kamerun, ametliku nimetusega Kameruni Vabariik, asub Lääne-Aafrikas (Ekvatoriaal-Aafrikas). Riigi pindala on 475 440 ruutkilomeetrit (veidi suurem kui Kalifornia) ja koosneb autonoomseist Ida- (endine Prantsusmaa valdus, 433 100 km²) ja Lääne-Kamerunist (endine Suurbritannia valdus, 42 300 km²). Kogu pindalast on maismaad 469 440 ruutkilomeetrit ja veepinda 6000 ruutkilomeetrit. Kameruni Vabariigi pealinn on Yaounde. Riik piirneb läänest Atlandi ookeaniga, loodest Nigeeriaga, idast Tsaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigiga, lõunast Ko...
Litosfäär-kuni 200 km välim kest,hõlmab kogu maak ja vahevöö ülaosa.ül osa moodust maak,al piir ei ole kindlalt piiritletav.litosflaamad-astenosfääri peal "ujuvad" hiigl plaatjad plokid.laamtektoonika-teooria,õpetus litosf laamade tekkimisest,liikumisest,vastastmõj ja hävimisest,kirjeld laamade liikum ja jõude,mis seda põhj.pinnamood e reljeef-litosf,astenosf,litosf laamadpinnav tekke alusel-struktuursed-maa sisejõudude toimel,murenemis-kivim pealispinna purun v lahustum tagaj,kulutus- lumi,veis,tull,kivim murenemine,kuhje-kivim osakesed liiguvad kõrgemalt madalamale ookeaniline maakoor-5-10 km,settekivimite kiht,basaldikiht.mandriline-40.80km,settekivim kiht,graniidiki,tasaldiki.. .laamade liik üksteise suhtes-rift;samalajal põrkuvad teineteisest eemale rebitud laaamade teised küljed kokku oma naabritega;tekkivad lõhedkuumad punktid-maa tuuma ja vahevöö kontaktalal olev kohad,ümbrusest oluliselt kuumemad,nende kohal vahevöös leiavad as...
Šimpansid on levinud Ekvatoriaal-Aafrikas, kud nad elavad troopilistes vihmametsades ja mägimetsades (kuni 3000 m üle merepinna). Šimpansid on suured loomad üldpikkusega kuni 150 cm, mass on 45-50 kg, mõnikord isegi 80 kg. Käed on tunduvalt pikemad kui jalad. Sõrmed on võrdlemisi pikad, ainult pöial lühike. Suur varvas on pikk, ülejäänud varbad aga väikesed ja nahkse kilega ühendatud. Kõrvalestad on suured nagu inimesel, ülahuul pikk, nina väike. Šimpansid elavad osalt maapinnal, osalt puudel. Maad mööda liiguvad nad tavaliselt käpuli, toetudes täiele tallale ja kõverdatud sõrmede keskmiste lülide pealispinnale. Sellises asendis võivad nad kiiresti joosta. Harva sammuvad nad kahel jalal. Puid mööda liiguvad šimpansid kiiresti brahhiatsiooni teel, rippudes oma tugevate käte otsas. Okstel liikumise ajal kasutavad nad sageli ka käsi ja jalgu samaaegselt. Šimpansid magavad pesas, lamades külili(kõverdatud põlvedega), mõnikord ka selili( vä...
Aafrika tsivilisatsioon · Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa. · Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean. · Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest troopiliste kõrbeteni. · Aafrikas on üsna mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestikud, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. · Aafrikas elab üle 900 miljonit inimese, moodustades 14% maailma rahvaarvust · Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand ning suure osa rahvastiku äärmine vaesus. · Aafrika põhlised rahvad ja hõimud on: asandid, ashantid, bakongod, bembad, bobod, busmanid (sanid), fond, fulanid, ibod, kikuyud, malagassid, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, senu...
Sorgo Sorgo ehk harilik sorgo (Sorghum vulgare) on väga kõrgekasvuline üheaastane kõrreline teravili ja söödataim. Tõuseb koguni 5-7 m kõrguseks, meenutades sellisena rohkem pilliroogu kui vilja. Kuid sorgo on väga vormirikas ja tema tavalisem kõrgus on 2-3,5 m. Terad on umbes neli korda suuremad kui hariliku hirsi terad. Sorgo on väga põuakindel, juured ulatuvad enam kui 2,5 m sügavusele mulda. Üldkujult meenutab maisi, et aga pöörised asuvad varre ladvas, siis selle poolest sarnaneb rohkem hirsiga. Ta on veelgi soojanõudlikum kui hirsid, seega tüüpiline lõunamaade kultuur. Sorgot peetakse halbades tingimustes ühes saagikindlamaks kultuurtaimeks maailmas, mistõttu kasvatatakse seda India põuasemais paigus. Teradest saab sorgotangu, mille maitseomadused on kehvemad kui hirsil. Söödaks on terad väga head ja seepärast on sorgo viljelemine Ameerika Ühendriikides tublisti hoogu võtnud. Nõnda on...
Põllumajandus Brasiilias Joonis 1 Brasiilia alepõllud • Metsade hävimine, ökosüsteemi hävimine Muldade hävimine, erosioon Ajutine lahendus, taastub kaua Joonis 2: Alepõld Brasiilias Joonis 3: Suurpõld Brasiilias • Muldade vaesumine, mets hävitatakse üks liik domineerib, ökosüsteem kahjustub GMOde sattumine loodusesse Joonis 4: Maisipõld • Maisi tootmine Parana regioonis Loodusolude mõju põllumajanduse arenguks • Brasiilia asub ekvatoriaal- ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes. Põhilised loodusvööndid Brasiilias on vihmamets, aastaajati niiske mets ja puisrohtla • Brasiilias on ferralliitmullad (punamullad). Punamullad on huumusevaesed ja väheviljakad, seetõttu nad põllumajanduseks eriti ei sobi. • Siiski on neid tänapäeval hakatud ulatuslikumalt kasutama, aga selleks on vaja põllule lisada lupja ja väetist (Brasiili...
Veg paljun tähtsus-võimadab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Meoos on rakujagunemine,mille käigus arenevad sugurakud v eosed.Krom arv väheneb 2x,tekkinud rakud ei ole identsed.1jagunemine- interfaas-toimub ATP süntees,raku organellide arvule suurenem.tsentrioolide paarid 2kordistuvad;profaas-tsentr. Paarid liiguvad poolustele.Mood. käävi- niidid.Krom. keerduvad kokku,tuuma membraanid kaovad;metafaas- homoloogilised krom liiguvad ekvatoriaal tasandile paari kaupa,neile kinnituvad kääriniidid(ühelt poolt);anafaas-kääriniidid lühene. Telofaas-moodustuvad uued tuumamembraanid,algab tsütoginees ja tulem.2 tütarrakku.Krom arv vähenenud 2x,krom on 2 kromtiidilised.2jagunemine-interfaas-DNA 2x ei toimu;profaas-tsentrioolide paarid liiguvad poolustele.tek uued kääriniidid;metafaas-krom liiguvad ekvatioraal tasandile,neile kinn käärniidid;anafaas-käärniidid lühenevad,krom kromatiidid liiguvad poolustele;telofaas-krom
Järva-Jaani Gümnaasium KONGO PEALE TEIST MAAILMASÕDA Referaat Koostaja: Anna-Marie Kellner 9.klass Juhendaja: Ülle Jääger Järva-Jaani 2017 Sisukord Sissejuhatus. 3 Poliitika. 4 Majandus. 5 Rahvastik. 6 Loodus- ja maavarad. 7 Kasutatud allikad. 8 Sissejuhatus Kongo on riik Ekvatoriaal-Aafrikas. Kongo Demokraatlik Vabariik (KDV) on tohutult suur riik. Sel on huvitav ajalugu, palju loodusvarasid, rikkad kultuurid, helgema tuleviku lootus ja märkimisväärselt erinevad bantu rahvad. KDV-s elab tänapäeval vähe mitte-aafriklasi. Kongo Vabariik on eraldi riik, mis asub KDV läänepiiri ja Gaboni, Kameruni ja Kesk-Aafrika Vabariigi vahel. Kuigi Kongo DV on loodusvarade poolest rikas on ta üks maailma vaesemaid riike. Poliitik...
Muld-Kordamine 1. Muld. Mulla kujunemine a. Mulla koostis jaguneb kaheks: 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel(mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline(soodes vastupidi)), gaasiline(mullaõhk) 2. Füüsikaline ja keemiline murenemine. a. Murenemine kivimite purunemine temperatuuri, vee ja organismide toimel Murenemis koorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine(vihmametsades suurim) b. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine kivimi lagunemine toimub soojenemise arvel(mägedes ja kõrbetes)(troopiline, lähistroopiline) c. Keemiline murenemine ehk porsumine toimub keemiliste protsesside abil(vihmametsad) (ekvatoriaalne) 3. Mulla tekketegurid. a. Lähtekivim kivim või pinnas, kuhu muld kujuneb(Eestis-moreen) Mõjutab: ...
Euroopa riigid: Aasia riigid: 1. Island, Reykjavik 44. Afganistan Kabul 2. Suurbritannia, London 45. Araabia Ühendemiraadid Abu Dhabi 3. Iirimaa, Dublin 46. Armeenia Jerevan 47. Aserbaidzaan Bakuu 4. Portugal, Lissabon 48. Bahrein Al-Manamah 5. Hispaania, Madrid 49. Bangladesh Dhaka 6. Prantsusmaa, Pariis 50. Bhutan Thimphu 7. Belgia, Brüssel 51. Brunei Bandar Seri Begawan 8. Holland, Amsterdam 52. Filipiinid Manila 9. Saksamaa, Berliin 53. Gruusia Thbilisi 10. Sveits, Bern 54. Hiina Peking 55. Ida-Timor Dili 11. Itaalia, Rooma 56. Iisrael Tel Aviv 12. Austria, Viin 57. India New...
tänapäevani. Uuringus kasutati Secci kettaga kogutud andmeid ookeanide vee läbipaistvuse kohta alates aastast 1899. ja sateliidiga saadud andmeid alates 1979. aastas. Andmeid uurides täheldati, et fütoplanktoni biomassi vähenemis osakaal on olnud keskmiselt 1% aastas kogu massist ja 1950. aastast tänapäevani on biomass vähenenud 40% võrra. Biomassi vähenemis trendi on rohkem märgata poolaar ja ekvatoriaal piirkondades ning see korreleerub negatiivselt veepinna temperatuuri tõusuga. Tõusev ookeanide temperatuur muudab pinnaveekihid stabiilsemaks ja rahulikumaks, ning vähene vee segunemine ja liikumine vähendab ka toitainete jõudmist fütoplankteriteni. Tulemuste põhjal sooviti luua mudel fütoplanktoni muutuste kohta tulevikus, kuid hetkel seda teha ei saa, sest usaldusväärsete tulemuste jaoks on vaja andmeid koguda veel pikema aja perioodi kohta kui seda
GEODEESIA EKSAMI KOKKUVÕTE 1. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõdistamiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad ja ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Teiste erialadega on seotud: füüsika, matemaatika, geograafia, geofüüsika, astronoomia, kartograafia jne. 2. Geoid- keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse väärtused on kõikides punktides ühesugused. Ekvaatoriaal-pooltelg 6 378 137m Polaartelg 6 356 752m Ekvatoriaal P 40 075 km Keskmine R 6 371 km 3. Laiuskoordinaat (j) on nurk ekvaatori ja antud punkti läbiva paralleeli vahel. Ekvaatorist põhja poole jäävad laiused on põhjalaiused (muutuvad ekvaatorilt 0° kuni põhjapooluseni 90°N) ja lõuna poole jäävad on lõunalaiused (0°...90° S). Pikkuskoordinaat (l) on kokkuleppelise nullmeridiaani ja...
Rahvastiku paiknemist mõjutab ka maavarade asukoht. Suured varud vase-, hõbeda-, tsingi- ja rauamaaki ning kulda asub Andide juures. Sellest ka inimeste koondumine Andide juurde, sest kaevandused pakuvad tööd. Ligikaudu kolmandik inimestest elab pealinnas Limas. Üldiselt võib öelda, et rahvastiku paiknemise määravad elamiseks sobivad looduslikud tingimused ja töökuhtade olemasolu. Keskmine rahvastiku tihedus on 22,9 inimest/km2. Peale Peruu on veel sarnane rahvastiku tihedus Tsiilis, Ekvatoriaal Gineas ja Rootsis. Rahvaarvu kasvutempo oli aastatel 1980-2000 ühtlaselt kiire, kuid aastast 2000 see aeglustus ning kasvutempo langeb kuni 2015 aastani. Ka pikemad prognoosid (aastani 2030 ja edasi) näitavad rahvaarvu kasvu
Tihedamini asustatud alad: Ida, Kagu ja Lõuna-Aasia Kesk,lääne ja Lõuna- Guinea lahe rannik Põhja-Ameerika Euroopa (aafrika) suurejärvistu piirkond Lõuna-Am kagu rannik Ida-Aafrika Kesk-Ameerika Hõredamalt asustatud alad: Antarktika, Arktika Sahara kõrbe alad(aafr.) Euraasia põhja osa Austraalia Põhja-Am, Ekvatoriaal alad (Lõuna- Sise-Aasia kõrbe alad ja Kanada&Gröönimaa Am, Aafrika) Tiibet ja Himaalaja Asustuse tihedust Looduslikud tegurid Inimtegurid mõjutavad tegurid + plussid *sobiv kliima, piisavalt soe ja niiske *majanduslikud(tööstuse arendamiseks *pikem vegetatsiooni periood piisavalt raha ja tehnoloogiat)
Eesti Kosmeetikute Ja Juuksurite Erakool Diariss Raku jagunemine Referaat Koostaja: Riinu Anslan Rühm: K-30 Tallinn 2009 Sisukord: Sissejuhatus................................................................................................... 3 Raku jagunemine........................................................................................... 4 Mitoos........................................................................................................ 4,5 Meioos....................................................................................................... 5,6 Kokkuvõte.......
spetsialiseerunud ja kõvasti mehhaniseeritud teraviljakasvatusettevõtted. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi. On levinud hõreda asustusega põuastel aladel (rohtlate, poolkõrbete ala) Põhja-Ameerikas, Argentiinas, Austraalias, Venemaa lõunaosas jne… 3)Istandused on suure pindalaga taimekasvatus ettevõtted, kasvatatakse müügiks. Neis kasvatatakse monokultuure: kohvi, teed, viinamarju, sitruseid, humalat, tubakat, õunu, banaane jne… On levinud Lähis-ja Ekvatoriaal vöötmes, USA lõuna-ja lääneosas, Mehhikos, Columbias, Ekvadoris, Jaapanis, Hiinas, Vietnamis, Tais, Indoneesias, Keenias jne…. 4)Rantšod on suured turumajanduslikud loomakasvatus ettevõtted. Loomavabrikud ehk hiigelfarmid töötlevad suurtes kogustes tööstuslikult looma saadusi (sea-,linnu-,veisefarmid). Erinevused: rantšodes peetakse loomi aastaringselt väljas karjamaal, sööda varud väikesed, hooajatöölised, toodetakse pealmiselt ekspordiks
Koloniaalsüsteemi lagunemine ja selle tagajärjed Annabel Kallis Annar Õim Koloniaalsüsteem 20. sajandi alguses • Uusaegne koloniaalsüsteem tekkis majanduslikel, eeskätt kaubanduslikel kaalutlustel, et vedada emamaale toorainet ja hiljem muid kaupu, mis seal puudusid või olid raskesti kättesaadavad ( sool, vürtsid, toiduained, maavarad, tekstiil, luksusesemed). • Seepärast sai koloniaalsüsteem alguse just kaubandusettevõtete tegevusest (Hollandi, Inglise, Prantsuse Ida-India kompaniid) ning alles hiljem riigistati. • Lääne-Aafrika kolooniatest kujunesid orjade väljaveo keskused Ameerika kolooniatesse, mis lakkas alles viimaste iseseisvumise ja orjuse keelustamisega. • 20. sajandiks oli välja kujunenud kolm põhilist tüüpi kolooniaid, millest esimesed kaks olid meretagused territooriumid. 1) Asustuskolooniad • Olid maad, mille asustus oli hõre või mille põlisrahvastik hävitati ja kuhu asustati...
AAFRIKA POLIITILINE KAART Riik Pindala Rahvaarv Pealinn Iseseisvus 1. Alžeeria 2 381 740 32 531 853 (2005) Alžiir 5. juuli 1962 km² 2. Angola 1 246 700 10 978 552 (2004) Luanda 11. november 1975 km² 3. Benin 112 620 km² 7 513 946 (2006) Porto-Novo 1. august 1960 4. Botswana 600 370 km² 1 573 267 (2003) Gaborone 30. september 1966 5. Burkina Faso 274 200 km² 13 228 460 (2003) Ouagadougou 5. august 1960 6. Burundi 27 830 km 6 054 714 (2003) Bujumbura 1. juuli 1962 km² 7. Djibouti 23 000 km² 460 700 (2000) Djibouti 2...
Hispaania keel Sissejuhatus Hispaania keele valisin ma oma uurimustöö keeleks, sest see on väga eksootiline ja huvitav keel. See hakkas mind huvitama kui ma paar aastat tagasi Hipaanias reisil käisin ning peale seda olen tahtnud sellest rohkem teada ning nüüd avanes mul hea võimalus seda ka teha. Ajalugu Hispaania keele lätted pärinevad 1. sajandist Kastiilia piirkonnast. Sellel aja oli Hispaania aladel muhameedlaste ülemvõim ning levis Andaluusia ladina keel. Esimesel aastatuhandel ei olnud põhjust arvata, et Kastiilia murrak võiks saada eriti mõjusaks. Kuid võimuvahetused 1037. ja 1492. aastal, kui kristlased suutsid Hispaania araablastelt tagasi vallutada, tõid Kastiilia murraku peamiseks keeleks Hispaaniasse, millest hakkas arenema tänapäevane Hispaania keel. ( Austin: 20-21 ) Keele üldiseloomustus. Hispaania keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma. Keel on kujunenud Pürenee poolsaa...
Pedosfäär 1) Pedosfäär e. mullastik - biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmise kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid. Hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla koostis: vedel osa 25%, tahke osa 50% ja gaasiline osa 25%. Mullatekketegurid: veereziim, taimed, vesi, lähtekivim. 2) Mulla tähtsus: · Tänu mulla viljakusele kasvavad taimed on omakorda toiduks loomadele ja inimestele. · Elukoht paljudele organismidele · Muld aitab taimedel kinnituda pinnasesse. · Muld toimib filtrina, puhastab vett ja õhku. · Asendamatu loodusvara põllumajanduses. 3) Murenemine - kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad. Jaguneb füüsiliseks ja keemiliseks murenemiseks. · Füüsikaline murenemine e. rabenemine - Kivimite mehaaniline peendumine, mida põhjustavad: a) temperatuuri suured kõikumised -...
Šokolaad Tervislik šokolaad Šokolaad on paljude inimeste jaoks vastupandamatu kiusatus, kuid šokolaadi kuulumine maiustuste hulka teeb sellest justkui mittetervisliku ja kaloririkka toiduaine. Siiski - osates erinevatel šokolaadidel vahet teha, saab valida maiustamiseks ka tervisele kasuliku variandi. Kuigi Euroopas tuntakse šokolaadi viimased aastasajad, on šokolaadi ajalugu palju pikem. Šokolaadi saamiseks vajalikke kakaoube kasvatasid Kesk- ja Lõuna-Mehhiko aladel elavad iidsed maiade hõimud juba 6. sajandil. Šokolaadi ei tuntud küll selle tänapäevasel kujul - maiad oskasid kakaoube röstida ning valmistasid neist jooki nimega chocolatl. 1528. aastal, kui hispaanlased saabusid vallutusretkedelt Kesk-Ameerika aladelt, tõid nad Euroopasse kaasa kakaoube ning šokolaadijoogi valmistamise vahendid. Šokolaadi Euroopas varem ei tuntud ning algselt saigi šokolaadijoogist Hispaania kuningakoja meelisjook, mille valmistamise oskust kaitst...
GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine- üleilmastumine, majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsess, mille tulemusel suureneb maailma eripiirkondade vaheline seotus GLOBALISEERUMIST MÕJUTAVAD TEGURID side- ja infotehnoloogia, transpordi kiire areng tootmise spetsialiseerumine, geograafilise tööjaotuse süvenemine kaubanduse liberaliseerumine kaubavahetuse kasv kapitali ja tööjõu liikuvus majandusorganisatsioonide kasv GLOBALISEERUMISE ERITAHUD majanduslik üleilmastumine- kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba ning üha ulatuslikum liikumine üle riigipiiride Kultuuriline üleilmastumine(masskultuuri levik) Poliitiline üleilmastumine (rahvusvahelised organisatsioonid) Keskkonnamõjude üleilmastumine(kliimapõgenikud, võõrliikide sissetung, elupai...
Sellega tagatakse organismi kasv. 11) Kirjelda mitoosi faase ning oska neid järjestada ja eristada joonisel. 1) Profaas- ettevalmistav faas, algab kääviniidistiku kujunemine, tsntrioolid liiguvad poolustele, kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks, tuumakesed kaovad, tuum suureneb, tuumamembranid lõhustuvad. 2) Metafaas rändamisfaas. Käävniidid kinnituvad üheotsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge, kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaal tasandile. 3) Anafaas Eraldumisfaas. Kromatiidid poolustele (ATP energia arvel) Kääviniidid lühenevad. 4) Telofaas rekonstrueerimisfaas. Sünteesitakse uued tuumamembraanid. Kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed. Toimub tsütokinees. Loomarakus plasmamembraan sopistub. 12)Kuidas muutub kromosoomide arv mitootilise jagunemise käigus? DNA kahekordistumise tulemusena muutub raku jagunemise eel kahekromatiidiliseks. 13)Milles seisneb mitoosi tähtsus
Pedosfäär muld Mõisted: Muld maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja elutalooduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel (rabenemine) ja keemilisel (porsumine) toimel. Porsumine kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Rabenemine kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilisemineraloogilise koostise muutumiseta; seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased kõikumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine. Murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärjel maakoore ülaosa...
Loodusvöön Kliima ja Valitsevad Õhumassid Mullad Loomastik Taimestik Inimtegevus did (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Õhutemperatuur kogu aasta alla 0. Mullad esinevad laiguti ja Loomade aluseks pisikesed Vähe õistaimi, esinevad Püsiv asustus Sademeid vähe, langevad lumena. hõredalt. Kivid murenevad mereorganismid. Jääkaru, samblikud puudub, Kuna, õhk on külm, valitseb kiirelt, aga kuna vähe huumust morsk, hüljes, vaal, pingviin, polaarjaamad, jäävööndis laskuvadte õhuvoolude siis tekib muld aeglaselt. kotik, plankton karmid tingimused...
Pedosfääri mullad jagunevad: Vedel osa: vesi 25%; mulla õhk gaasiline osa 25%. Tahke osa: orgaaniline organismid ja huumus; anorgaaniline- kivimid mineraalid. + elus osa Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekke tegurid Passiivsed · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse aluse ja määrab ära mulla omadused (mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse, mineraalse koostise, mulla läbilaskevõime, värvuse). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Mägisel alal soojeneb ja kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti, varju jäävad mullad jäävad jahedaks ja niiskeks Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim...
Maardu Gumnaasium Mittestatsionaarne osakond Kristina Kralle 9a klass Inimese evolutsioon Referaat Maardu 2014 Sisukord Orgaanilise maailma arengu põhisuunad......................................................lk 3 Liikumapanevaid jõude anthropogenesis......................................................lk 4 Inimkond............................................................................................lk 5 Gorillad ja simpansid on inimestele lähedaseimad inimahvid..............................lk 6 Kasutatud allikad ................................................................................lk 11 Orgaanilise maailma arengu põhisuunad: Aromorfoz su...
Hispaania rahvastik Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. Riigi rahvaarv. Hispaania rahvaarv on 46,505,963 miljonit, seda 2010 aasta juuli seisuga. Selle arvuga paikneb Hispaania maailmaarvestuses 27. kohal. Maailma mastaabis kuulub Hispaania keskmise suurusega riikide hulka. Hispaaniaga enam-vähem samapalju inimesi elab Ukrainas (45,415,596 miljonit), Kolumbias (44,205,293 miljonit) ja Põhja-Koreas (48,636,068 miljonit ). 2. Riigi rahvastiku tihedus Rahvastiku keskmine tihedus on 81,12 in/km2. Sarnase tihedusega on Kreeka ja Horvaatia (82,09 ja 79,58). Hispaania on keskmise ti...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PAGAR-KONDIITER Melita Skljar SATURN Referaat Juhendaja: Sven Jürgenson Pärnu 2016 Sissejuhatus Saturn on kuues planeet Päikesest ja suuruselt teine meie Päikesesüsteemis. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma põllutöö ja viljakasvu jumala Saturnuse järgi, kelle sirp meenutab Saturni astronoomilist sümbolit (). Saturni siseehitus koosneb arvatavasti tuumast, mille moodustavad raud, nikkel ja silikaatne kivim ja mida ümbritseb paks kiht metallilist vesinikku. Järgmiseks tuleb vedela vesiniku ja vedela heeliumi vahekiht, mida omakorda ümbritseb väline gaasikiht. Planeet näib helekollane atmosfääri ülemistes kihtides asuvate ammoniaagi kristallide tõttu. Arvatakse, et planeedi magnetvälja tekitab läbi metallilise vesiniku kihi jooksev elektrivool. Saturni magnetväli on Maa magnetväljast pisut nõrgem ning moodustab ainult 1/20 Jup...
Rakk jaguneb 2. MITOOSI TÄHTSUS · Toimub kromosoomide =väärne jaotamine tütarrakkude vahel. · Tütarrakkud on geneetiliselt identsed. · Suureneb rakkude arv, sellega jagatakse organismi kasv. · Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. MEIOOS Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. · Meioosi alguses toimub DNA 2x. Kromosoomid lähevad ekvatoriaal alale kokku. Toimub kromosoomide ristsiire(kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi). Tõmmatakse poolustelele lahku.Pannakse uuesti kokku. Tekkis kaks rakku ja ei toimu enam 2x. Jagunemise tulemusena tekib 4 erinevat rakku. SUGURAKKUDE ARENG Sugurakkudele iseloomulikud tunnused · haploidse kromosoomistikuga · pärilikelt omadustelt erinevad · küpsed sugurakud ei jagune enam · sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Roosi Nõmm (8a klass) BOAD, PÜÜTONID JA NENDE SUGULASED referaat TALLINN 2008 1 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Sugukond lk 3 Boalaste anatoomia lk 3 Boade liigid lk 4 Elupaigad lk 4 Püütonite paljunemine lk 5 Püütonite liigid lk 5 Anakonda lk 7 Kokkuvõte lk 7 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Boad ja püütonid kuuluvad roomajate hulka. Nad on ajast aega inimestele suure tähtsusega. Neid on kardetud ja austatud. Teatud inimestega on nad ka usuliselt seotud. Tihtipeale äratavad nad inimestes aukartust. Neid on seostatud ka ebausuga. Näiteks on räägitud, et neid ei tohtivat tappa. Boalaste ja püütonite hulka kuuluvad ka anakonda ja võrkpüüton. Neid iseloomustab tugev ja sihvakas kehaehitus. Nad t...
huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad, eritavad ainevahetuse käigus mitmesuguseid aineid. Aeg- Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mullahorisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus- Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaal kliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Mullatekketegurid: lähtekivim, kliima, taimed, inimene, aeg Märkige, millises joonisel kujutatud kohas 1. soojenevad mullad kõige kiiremini A 2. on erosiooniohtlikkus suurim C 3. on mullad kõige niiskemad D 4. on mullad kõige põuakartlikumad B 3
Peruu 1. Peruu rahvaarv: a) Peruus elab umbes 29,250,000. b) Tegu on maailma mastaabi keskmise suurusega riigiga, kuna seal elab üle paarikümne miljoni inimese. Peruu on maailmas rahvaarvult 42. kohal. c) Umbes sama palju inimesi elab Malaysias, Nepalis, Afganistanis. 2. Rahvastiku paiknemise iseloomustus ja analüüs: a) Peruu rahvastiku keskmine tihedus on 23,08 in/km2. Sarnane rahvastiku keskmine tihedus on Ekvatoriaal-Guineas (22,58) ja Brasiilias (23,50) b) 3. Rahvaarvu kasvu iseloomustus: a) Aasta Rahvaarv 1950 7,633 1955 8,672 1960 9,931 1965 11,467 1970 13,193 1975 15,161 1980 17,295 1985 19,379 1990 21,565 1995 23,863 2000 25,797 2005 27,442 2010 28,948 2015 30,445 2020 31,915 2025 33,283 2050. aastaks on inimesi ~37 miljonit. 4. Rahvaarvu analüüs, milliste tegurite mõjul rahvaarv kasvab või k...
Exceli valemeid ja töövahendeid kasutades leidke vastused järgmistele küsimustele. Lahendus laadige üles keskkonda ained.ttu.ee. Töö esitamise tähtaeg on 30. oktoober kell 8:00. 0 Töölehel ELriigid on Euroopa Liidu (EL) riikide loetelu eesti ja inglise keeles. Töölehel Stat.ee on andmed Eesti 2017. aasta väliskaubanduse kohta. Töölehel Eurostat on andmed Euroopa riikide rahvaarvu kohta. 1. Arvutage kaubavahetuse kogumaht iga riigi kohta (eksport + import) ning kuvage see summa miljo 2. Tehke eraldi andmetabel (list) nendest riikidest, mille kaubavahetuse kogumaht moodustab vähema 3. Leidke, kui palju nendest riikidest (vähemalt 2% väliskaubanduse üldmahust) ei kuulu ELi. 4. Leidke EL riikide osatähtsus Eesti väliskaubanduse üldmahus. 5. Leidke Suurbritannia koht Eesti kaubavahetuses EL riikidega. 6. Leike, mitme euro eest kaupu eksportis Eesti EL r...
Eragümnaasium Lõuna-Ameerika loomad geograafia referaat Juhendaja: Erki 2008 1 SISUKORD 1 SISUKORD..............................................................................................................................2 2 2. SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 3 LÕUNA-AMEERIKA LOOMAD...........................................................................................4 4 IMETAJAD..............................................................................................................................5 4.1 Jaaguar..............................................................................................................................5 Välimus................................................................................................................................
loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel1285_1273.html (21.01.2016) Võrdlev analüüs Metsamajanduse ning puidutööstuse analüüsis võrdlen samuti Brasiiliat ja Suurbritanniat kogutud andmete põhjal. Puidutööstuse ja metsamajanduse kohta on üldiselt vähe andmeid, kuid sellegipoolest leidsin midagi, mida analüüsida. Vaatlen kahe riigi vöödet, puude liike, tarnet, eraomandit ning riikliku metsa. Brasiilia asub ekvatoriaalses kliimavöötmes, kus on alati soe ja niiske ning ekvatoriaal aladel laiuvad vihmametsad. Võin väita erinevaid materjale lugedes, et Brasiilia on väga mitmekesise loodusega. Vihmametsade kohta võib isegi väita, et ta on nagu dzungel, mis koosneb paljudest liikidest. Kõige enam kasvab Brasiilia metsades eukalüptust 59%, mändi 37% ja teisi liike 4%. Samas erinevad Suurbritannia ja Brasiilia üksteisest kui öö ja päev. Suurbritannia asub hoopis parasvöötmes, kus ilm on väga muutlik ning on suhteliselt liigivaene paik just oma asukoha tõttu
Mõisted Geodeesia teadus maa kui terviku ja selle osade kuju ja suuruse määramisest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna mõõtkavalisest kujutamisest tasapinnal. Topograafia maapinna kirjeldamine. Maapinna füüsilisi omadusi peegeldava tasapinnalise kujutise tegemiseks vajalike tööde kogum geodeetiliste võrkude rajamine, mõõdistamine, desifreerimine, joonise koostamine. Kartograafia õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti kaartide tundmisest ja kasutamisest. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega. Kaart vähendatud kujutis maapinnast, mis on mingis kaardiprojektsioonis (see tähendab, et arvestab maakera kumerus) ja mis on leppemärkidega seletatud. Kaardil on näidatud meridiaanide ja paralleelide võrgustik, ristkoordinaatide ...
Hispaania Referaat Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Ajalugu.....................................................................................................................................3 3.Rahvastik..................................................................................................................................5 4.Kultuur.....................................................................................................................................6 5.Vaatamisväärsused...................................................................................................................7 6.Kasutatud kirjandus................................................................................................................10 1. Sissejuhatus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee p...
Kordamisküsimused 10.klass PEDOSFÄÄR 1.Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elus looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. 2.Mulla koostis: mulla koostisosade mahuline vahekord. 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel (mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline (soodes vastupidi), gaasiline (mullaõhk) 3.Mis on murenemine? Kuidas liigitatakse murenemist? Iseloomusta lühidalt mõlemat tüüpi! Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (te...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
