• on öise eluviisiga loomi • erksavärvilised Nt: anakonda; alligaator; laiskloom; puuma; sipelõgija; aara Ekvatoriaalsed vihmametsad KLIIMA TAIMED levivad ekvaatoripiirkonnad • kasvavad aasta läbi kuuma ja troopilise kliimaga aladel • puud kasvavad korrustena aastane sademete hulk üle 2000mm • plankjuured; tugijuured tõusvad õhuvoolud • võrad läbi põimunud rohkesti jõgesid, järvi (Amazonase ja • igihaljad puud Kongi jõgikond) • koor on õhuke, korbata ferraliitmullad (vähe huumust; happe- • epifüüdid puudel lised) • liaanid; kägitaimed • lehed paksud, vahaga kaetud INIMESED • asutus on hõre
Õhuniiskus 50%100% Siseveed Amazonas LõunaAmeerikas Kongo KeskAafrikas Mullastik Väheviljakad ferraliitmullad Kiire aineringlus Taimestik 70% taimestikust on puud Ühel hektaril 200300 erinevat puuliiki Puud kasvavad rinnetena Ühte liiki puud tavaliselt kõrvuti ei kasva Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Viigipuu Plankjuured Seened Must pipar Vanill Raitlill on maailma kõige suurema õiega taim, õie läbimõõt kuni pool meetrit. Levitab putukate ligi meelitamiseks raipelõhna. Loomastik Elupaigaks 50%70% maailma loomastikule. Tuhandeid linnuja loomaliike, rohkem kui miljon putukaliiki. Pidevalt avastatakse uusi liike. Paljud liigid on ohustatud. Amazonase madalik KeskAafrika KaguAasia Loomastik
• Juurekael 4) Juurte ülesanded - Vee ja mineraalainete omastamine - Säilitusorgan. - Fotosüntees, hapniku omastamine - Orgaaniliste ainete sünteesi organ 5) Juure muudendid • Säilitusjuured • Tõmbejuured – e. kontraktiiljuured • Õhujuured • Assimileerivad juured – kloroplastidega rakud • Hingamisjuured • Ronijuured • Tugijuured • Kurgjuured • Plankjuured 6) Säilitusjuured – juurviljad • Kaalika ehk rõika tüüp • Porgandi tüüp • Punapeedi tüüp 7) Juure primaarne ja sekundaarne anatoomiline ehitus Primaarne: • Primaarne ehitustüüp kestab kuni esimeste pärislehtede ilmumiseni. • Üheidulehelised õistaimed - juure steeli ossa ei teki kambiumi rakke Sekundaarne: • Esineb paljasseemne ja kaheiduleheliste õistaimede juures • Tekitajaks – kambium • Põhjustab juurte jämenemist
Ronijuurte tipud toodavad kleepuvat ainet, mille abil juur kleepub toele(kas teisele taimele, seinale vms ) *Tugijuured- tüvel või varrel arenevad lisajuured mis on taimedele mehhaaniliseks toeks. Kujult ja suuruselt on need mitmesugused. -Kurgjuured- sellised tugijuured mis arenevad tüvel u 1m kõrgusel maapinnast. Suundudes poolt viltu maasse on nad tüvele toeks, kuna maasisesed juureosad moodustavad külgjuuri ning talitavad tavaliste toitejuurtena. *Plankjuured- maapinnast ülespoole kasvavad , laia lauda meenutavad juured . need arenevad pindmise juurestikuga puudel, millel on tugevad horisontaalsed külgjuured Juuremügarad: Taimede , eelkõige liblikõieliste juurtel esinevad mitmesuguse suuruse ja kujuga mügarad moodustised. Nende moodustajateks on mullas elavad mügarbakterid. Moodustub mügar mille sees on bakteroidkude. Juurerakkudes toimub pidevalt bakterite lagundamine, kusjuures taim omastab vabanevaid aineid. Bakteritel on
vajab kannatust, sest harilikult on nad aktiivsed alles pärast päikeseloojangut. Ent palju lihtsam on märgata sipelagaid, sest enamik neist tegutseb päevaajal. Vihmametsapuud kui eluvormi iseloomustavad järgmised omadused. Tüved on saledad, väheste okastega, võra kõrge ja suhteliselt väike. Koor on õhuke, tihti roheline,korbata. Aastarõngaid ei kujune; puude vanus ei ületa arvatavasti 250 aastat. Juurestik on madal. Tüvede toestamiseks on kujunenud õhukesed lamedad plankjuured ja õhujuured; puud kinnituvad ka liaanide abil. Lehed on enamasti suured, suurus varieerub vastavalt asukohale võras. Kasvukuhikud on kaetud karvade, lima või alglehtedega; pungasoomused puuduvad. Võsude kasv on kiire ja hootine; juurdekasvanud osad on algul värvitud või punased ning tugikoe puudumise tõttu lõdvad. Sage on kauliflooria (tüveõiesus) ja vastavalt kaulikarpia (tüveviljasus), mis on seoses nahkhiirtolmlemise ja suurte viljade levitamisega imetajate:
sademete ja aurumise vahel; Ekvatoriaalne vihmamets Dzungel on ekvatoriaalne vihmamets. Selva on ekvatoriaalne vihmamets Amazonase madalikul. See on ka suurim territoorium, mis on säilinud vihmametsana. Ferralliitmullad on tüüpilised vihmametsadele, punakat värvi, vähe viljakad, sisaldavad palju alumiininumi- ja rauaühendeid. Tugijuured on taime toetavad lisajuured. Plankjuured on taime toetavad tüve laienenud alaosad. Õhujuured on pika väänduva varrega taimede juured, mis ei ulatu mulda. Liaanid on poolpuitunud või puitunud varrega rohttaimed. Epifüüdid on taimed, mis kasvavad teistel taimedel (ei ole parasiidid). Nt orhideed. Saprofüüdid on kõdutaimed. Mangroovid kasvavad mererannikutel perioodiliselt üleujutatud aladel, kus puud kasvavad tihedalt. Taluvad soolast vett.
Suure liigirohkuse tõttu on väga vähe tõenäoline, et koha asustaks sama liiki puu. Vihmametsapuud kui eluvormi iseloomustavad järgmised omadused. Tüved on saledad, väheste okstega, võra kõrge ja suhteliselt väike. Koor on õhuke, tihti roheline, korbata. Aastarõngaid ei kujune; puude vanus ei ületa arvatavasti 250 aastat. Juurestik on madal. Tüvede toestamiseks on kujunenud õhukesed lamedad plankjuured ja õhujuured; puud kinnituvad ka liaanide abil. Lehed ,on enamasti suured, suurus varieerub vastavalt asukohale võras. Kasvukuhikud on kaetud karvade, lima või alglehtedega; pungasoomused puuduvad. Võsude kasv on kiire ja hootine; juurdekasvanud osad on algul värvitud või punased ning tugikoe puudumise tõttu lõdvad. Sage on kauliflooria (tüveõiesus) ja vastavalt kaulikarpia (tüveviljasus), mis on
o Nendest allpool madalama kasvuga puude võrastikud, mis võtavad ära enamuse valgusest. Seetõttu on metsaalune hämar ja peaaegu õistaimedeta. · Puude omadused: o Saledad tüved, väheste okstega, võra kõrge ja suhteliselt väike. Õhuke koor, tihti roheline, korbata. Aastarõngaid ei esine, puude vanuse ei ületa tõenäoliselt 250 aastat. o Juurestik on madal. Tüvede toestamiseks on plankjuured või õhujuured. Puud toestavad end ka liaanidega. o Sagedane on tüveõiesus ja tüveviljasus. · Liaanid ronivad mööda puutüve üles valguse poole. Kasvavad kiiresti pööramata tähelepanu tugikoele ja teiskasvule. Ronimisel on abiks okslikkus, astlad, väänlad, ronijuured. Kui liaan jõuab tippu, jätkab ta ronimist naaberpuule, et kui esialgne puu peaks murduma, siis see ei tähendaks, et liaan ka kindlapeale hävib.
kasv · Diferentseerumisvööde- püsikudede kujunemine · Külgjuurte vööde- peritsüklist saab alguse · Juurekael Juurte muudendid: säilitusjuured, tõmbejuured e. kontraktiiljuured, õhujuured, assimileerivad juured- kloroplastidega rakud, hingamisjuured, ronijuured, tugijuured, kurgjuured, plankjuured. Juure primaarne ehitus: noored Imavvööde! paljasseemne ning õistaimedest noored kaheidulehelised taimed. Primaarne ehitustüüp kestab kuni esimeste pärislehtede ilmumiseni. Üheidulehelised õistaimed- juure steeli osasse ei teki kambiumi rakke. Juure sekundaarne ehitus: esineb paljasseemne ning kaheiduleheliste õistaimede juures. Tekitajaks on kambium
......................................................................................................... ................................................................................................................................................... Kuna vihmametsades pole aastaaegade vaheldumist, ei teki siinsetel puudel aastarõngaid. Teadlaste arvates võivad vihmametsade puud elada kuni 250-aastaseks. Kuna puude juured on maapinnalähedased, toetavad paljude puuliikide tüvesid tugi- ja plankjuured. Suur osa vihmametsataimede õitest ja viljadest kasvab võrastikes, tihti otse tüvel ja jämedatel okstel. Värvikirevad ja suured õied peavad ligi meelitama putukaid, linde ja nahkhiiri, kes aitavad taimedel tolmleda. Viljumine ja õitsemine toimub vihmametsades aastaringselt, nii et isegi ühel ja samal puul võivad üheaegselt puhkeda õied ning valmida viljad. Mis otstarve on tugi- ja plankjuurtel? ..........................................................................................
Primaarse vihmametsa struktuuri määrab kõrge puurinne, mis koosneb paljudest erinevatest puuliikidest. Kõrgeim puurinne koosneb 40-50 (kuni 60 m) kõrgustest hajusalt paiknevatest puuhiiglastest ja umbes 25-30 (40) meetri kõrgusel paiknevast ülarindest, mille all paikneb veel 1-2 rinnet. Teine rinne on tavaliselt 15-30 ja kolmas 5-15 m kõrgune. Maapinnani jõuab vähe valgust. Vihmametsa puude koor on õhuke, sageli rohekas, korbata. Tüvede toestamiseks on moodustunud lamedad plankjuured. Puud on omavahel seotud ka liaanide abil. Puude vanus ei ületa arvatavasti 250 aastat. Sage on kaulifooria e. tüveõielisus ja kaulikarpia e. tüveviljasus. Puude suured viljad ja seemned tagavad tõusmete kiire kasvu ja konkurentsivõime. Õitsemine ja viljumine toimuvad aastaringselt ka sama puuliigi puhul, mistõttu kohtab korraga erinevas õitsemis- ja viljumisstaadiumis puid (Põldvere, E. Vihmametsad. www.keskkonnaveb.ee).
annaabi.ee 
