sõstrad karusmari kasvuga 2. Taime ehitus Eluvorm (TA:15): ..................... Juurestik .................... levib 1,5 korda kaugemale kui oksad. Õiepunga tüüp ..................... ja paiknemine ......................... Viljaoksad ................................ 3. Kultuuride bioloogilisi erinevusi Must sõstar Punane sõstar Karusmari Kandev istandik 3-10. aasta 4-20. aasta 4-15. aasta Okste viljakandeaeg 2-6. aasta 3-8. aasta 3-12. aasta Õisik Kobar Kobar 1-3 kaupa Pungade puhkemine Apr/2 Apr/3 Apr/2 Õitsemise algus Mai/2-3 Mai/2 Mai/2 Marjade valmimine Sõltuvalt sordist juulikuu vältel
stressi vähendada • Tõhus meetod maasikaistanduses on ajutine multšimine põhuga enne saagi valmimist • Multšimiseks vajalik põhk peab olema umbrohust puhas • Põhu eeliseks teiste multšidega võrreldes on see, et põhukiht on ka peale märgumist õhku läbilaskev • Saepuru tõrjub märgatavalt umbrohte istandikus aga vähendab saagikust Kilemultši paigaldamine • Kile laotatakse spetsiaalse kilepanekumasinaga • Tööks valitakse jahe ilm. • Kui istandik rajatakse tilkniisutusega, siis paigaldatakse samaaegselt ka niisutussüsteem. • Hektarile kulub keskmiselt 350-400 kg 1,20 m laiust kilet • Pärast kilepanekut peavad olema moodustunud maapinnast kõrgemad - umbes 15 cm kõrgused peenrad • https://www.youtube.com/watch?v=S8lfyOAi-YA Väetamine • Maasikataimed kasvavad hästi kõrge orgaaniliseaine sisaldusega ja hea viljakusega mullas • Kilemultšiga maasikaistandikus antakse väetis
25° ja õhuniiskus üle 80 % Väetamine Väetistest tuleb kasutada fosforväetisi, vähemal määral lisada kaaliumväetisi.Pealtväetistena peaks kasutama kaaliumkloriidi 40g/m² ja superfosfaati 120g/m². Lämmastiväetiste kasutamisel tuleks olla ettevaatlik, sest see vähendab talvekindlust. Saakide põhjal võib öelda, et astelpaju kannab rikkalikult ka väetamata. Aia viimane katseistandik on rajatud kergele liivsavi mullale. 1997.a. rajatud istandik sai kompost mulda ainult istutusaukudesse.taimekaitset on tehtud paaril viimasel aastal lehetäide vastu.Kahjureid pole esinenud ja taimede lehestik on terve. Haigustest Närbumistõbi Põhjustajaks on seen Verticillium dahliae.Koorel tekivad oranikad laigud .Võra on hõrenenud.Lehed on väikesed, hallid ning varisevad varakult.Viljad jäävad väikeseks ja on halvema maitsega.Ka võivad olla kahjustatud üksikud oksad. Endomükoos põhjustajaks seen Monilia. Viljad on kahvatud, sisu
mis on tuntud oma hapumaitseliste punaste marjade poolest. Jõhvikas on samuti hapulembene taim nagu mustikas, pohl ja rododendron, kuid erinevalt eelmistest meeldib jõhvikale liigniiske kasvukoht. Looduslikult enamasti rabas kasvava jõhvika kultuuristamise alguseks peetakse aastat 1810 USA-s Massachussets'is. Eestis alustati kultuuristamisega 1967.aastal Nigula Looduskaitsealal Henn ja Juta Vilbaste käe all. Esimene istandik loodi Eestis 1969.aastal. Meil kultiveeritakse hariliku jõhvika (O. palustris) sorte, USA-s ja Lääne-Euroopas suureviljalist jõhvikat (O.macrocarpus). Viimane on meie harilikust jõhvikast suuremate viljadega ja pisut mahedama maitsega. Eesti jõhvika küps mari on tugevalt hapu maitsega ja sisaldab peamiselt mahla, Ameerika jõhvikas sisaldab rohkem viljaliha. Jõhvikas vajab kasvamiseks happelise reaktsiooniga mulda. Tavalises aiamullas jäävad nad kiratsema või hukkuvad sootuks
sordiaretust selle liigiga seni tehtud pole. Stenoccereus'e kuni 200g raskused viljad on palju maitsvamad ja märksa suurema viljaliha osakaaluga (74-82%) kui näiteks suureviljaliste viigikaktuste marjad. Ärilisel kasvatamisel on aga suureks takistuseks viljade väga lühike säilivusaeg- vaid mõni päev, ja seda isegi nende kloonide puhul, kelle viljad täisküpsuses ei lõhene. Taimede aeglane kasv ja areng on samuti märkimisväärne takistus- istandik hakkab majanduslikult tasuvat saaki andma alles kümne aasta pärast rajamist, ja sedagi vaid siis, kui kasvutingimused on ideaalsed. Peruu sammaskaktus (Cereus peruvianus) Selle liigiga on süstemaatikas pisut segased lood: pole päris selge, kas Cereus peruvianus, C.hildmannianus, C.urugayanus ja C.jamacaru on ikka kõik üks ja sama liik või ei ole, ent viljapuuna kasvatamist see segadus siiski ei takista.
Lausnoorendamine Kogu istik lõigatakse maha. Seda tahakse kas sügisel või kevadel enne kasvu algust. Sobiv lõikuskõrgus on 20 cm. Tehakse kas sügisel või kevadel enne kasvu algust. Põõsaridasid väetatakse korralikult ja mullatakse vähemalt 10-20 cm kõrguselt. Pärast lõikust tekib põõsa kohta rohkesti 15-20 tugevaid juurmisi võrseid, millets 8-10 hea asetusega võrset, ülejäänud lõigatakse maapinnani tagasi. Kui põõsastike saagikus hakkab uuesti langema, siis istandik likvideeritakse. Tehakse taandusniidukiga, purustab ka lõigatud oksi. 7. Väetamine Kui on rajatud viljakale mullale, siis ei vaja esimesel kolmel aastal lisaväetamist. Kehvemale mullale tuleb anda lämmastikku 20-30 kg/ha, esimese mullaharimise alla. Leheanalüüsid, mullaanalüüsid. Lämmastikväetised: Ammooniumnitraat (N=34%) Ammooniumsulfaat (N=21%) Karbamiid (N=46%)
Vaarikas on heitlehine, püstiste või kaarduvate okstega, harilikult kaheaastaste vartega lehtpõõsas. Võrsetel tipuosa rohtne. Esimesel aastal võrsed mitteharunevad, rohekad, kaetud vahakirme ja ogadega. Teisel aastal vähemalt alumises osas puitunud, ülemine osa harunev, valkjas- hallikaspruunid, vahel kestendavad varred, mis on alumises osas kaetud tihedalt ogadega. Vaarika risoomil ja juurekaelal arenenud pungadest kasvavad asendusvõrsed moodustavad igal aastal uue vaarikapuhma ja istandik püsib aastaid. Vaarikavarte eluiga kestab kaks suve ja ühe talve. Esimesel aastal arenevad maa- alustest võsudest kasvanud varred tugevaks ning moodustavad lehestiku ja lehtede kaenlasse külgpungad. Vaarikapõõsaste kujundamine algab istutusjärgse tagasilõikamisega. Põõsana kasvatamisel valitakse järgmise aasta kevadel 3-4 tugevat võrset. Ülejäänud lõigatakse maapinna lähedalt maha. Järgmisel aastal 5-6 vart jne., kuni vaarikapõõsas koosneb 10-12 elujõulisest võrsest.
Kindel järjekord allika kirjutamisel Autor (perekonnanimi ja eesnimi); ilmumisaeg (ilmumisaasta järele pannakse punkt); pealkiri, andmed toimetaja kohta (vajadusel); andmed kordustrüki kohta; ilmumiskoht ja kirjastuse nimi (nende vahele pannakse koolon). Näide: Aavik, Johannes 1924. Keeleuuenduse äärmised võimalused. Tartu: Kirjastus Istandik. -> Aavik 1924 Näide 2: Eesti keele sõnaraamat ÕS 2006.( Neljas, täiendatud trükk). Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. -> ÕS 2006 Kogumikuartikkel Kui artikkel on võetud ajalehest, ajakirjast või kogumikust, siis tuleb viitekirjesse lisada artikli ilmumiskoha andmed. Mõttekriips jagab viitekirja pooleks, Mõttekriipsu
Tüüka olemasolu pärast lõikust on vajalik põõsa taastumiseks. Lõikamisjärgsel kevadel kastetakse taimi lämmastikurikkama väetislahusega. Liiga tiheda kasvu korral lõigatakse välja nõrgemad võrsed. Ülejärgmisel suvel saab jälle saaki korjata ja kuuendal aastal võib noorendamist korrata. Ahtalehise mustika lõikamine turbaväljadel. Kvaliteetsemat saaki saab taimede niitmisega. Varakevadel niidetakse põõsastel kõik oksad ja alles jäävad ainult tüükad. Soovitav on istandik niita osade kaupa, sest siis ei jää saagita aastat. Taimede kasvu soodustamiseks kastetakse suve alguses taimi lämmastikurikkama väetislahusega. Järgmisel suvel kannavad saaki ühevanused oksad, mis võimaldavad saada ühtlasema valmivusega ja kvaliteediga saaki. Edasi võib niita uuesti pärast saagiaastat või pärast paari saagiaastat. Peab ainult arvestama, et kui saak moodustub üheaastastel
Käsitsi korjatakse kindlasti poolkõrge kasvuga sorte, sest marjad valmivad järk-järgult ja olenevalt suveilmadest korjatakse neid 3-4 korda kuu jooksul. Korjamisel on oluline, et marjakihi paksus anumas ei ole nii kõrge, et see vigastaks alumisi marju. Palju makstakse marjade korjajale? Mehhaniseeritud koristamine – korjemasinatega saab koristada mustikaistandikku, kus regulaarselt taimi tagasi lõigatakse või põletatakse, sest tagasilõigatud taimedel on vaid üheharulised oksad. Istandik peab olema tasane ja umbrohupuhas. Korjatud marjad lähevad edasisele töötlemisele, puhastamisele ja sorteerimisele. Võõrkehad ja ebakvaliteetsed viljad eemaldatakse. Sorteerimisel jaotatakse marjad suuruse, kuju vm. tunnuse järgi. Suuremate koguste puhul kasutatakse spetsiaalseid masinaid. Kokkuvõte karusmarja kasvatamise kohta! Koosta 5 küsimust mustikakasvatuse kohta! Kasutatud kirjandus http://www.marjasontervis.ee/pages/mustikas.php “Kultuurmustikas ja selle kasvatamine” M
RAVIM- JA MAITSETAIMED 1. AEDSALVEI • Lad. Salvia officinalis • Lad. k. “salvus”, “salvare” = terve Botaaniline iseloomustus • Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus Vars on alumises osas puitunud, ülalt rohtne hallikarvane. Botaaniline iseloomustus – Lehed pikliksüstjad, hallikasrohelised, pealt kortsulised, täkilise servaga. – Noored lehed ja varte ülemine osa hallikasviltjad. Botaaniline iseloomustus – Õied asuvad varre ladvas ja on enamasti violetsed (ka sinised, harva valged). – Õitseb juunis ja juulis. Botaaniline iseloomustus – Seemned on suured, ümarad, mustad. – 1000 seemne mass 7...8 g, idanevus säilib 2 aastat. Ajaloost – Salvei on läbi ajaloo üks kuulsamaid ja tuntumaid ravim- ja maitsetaimi. – Tuntud juba antiikajast, nii vanad kreeklased kui ka roomlased pidasid...
Lisaks metsadest varutavale puidule kasutatakse energia tootmiseks energiavõsa. Uuringuid eeskätt pajude kasutamisest energiavõsana alustati Rootsis 1976. aastal. Pajuliikidest sobivad energiavõsaks kõige enam vits- ehk korvipaju ja pikalehine paju. Nende liikide osas on aretustöö jõudnud kloonideni. Istandused rajatakse pistokstest. Pärast esimest kasvuaastat lõigatakse võrsed maha, nii saab enam hargnenud põõsa ja 3 7 aasta pärast on istandik lõikusküps. Koristatakse kogu maapealne osa ja tsükkel kordub, istandust võib korduvalt lõigata ca 30 aasta jooksul. Puiduenergia osakaal erinevate Euroopa riikide energiabilansis on erinev. Juhtival kohal on Soome, Rootsi ja Austria 10-20 protsendilise osakaaluga Loodusvarade säästva kasutamise põhimõtted Kõik loodusvarad on lõppkokkuvõttes piiratud. Taastuvate loodusvarade kasutamise piirmäär tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusest
Kadri Karbi ja Marge Starasti juhendamisel. Tudengid uurivad viinamarja- jõudnud ka koduveini võistluse finaali. de kuivainesisaldust kolmes katseistandikus (Tartumaal, Võrumaal ja Saa- Seni on Eestis rohkem veini tehtud sortidest Hasanski remaal). EELK Räpina kogudusel on väike istandik (25 viinapuud), kust Sladki, Rondo, ES-7-9-48, Toldi, Mitšurinets ja Zarja Severa. saab marju armulauaveini valmistamiseks. Mina olen ise teinud veini sordist Alfa (millel on küll hübrii- Viinamarjakasvatusega ja sortide kollektsioneerimisega olen tegelnud
Pohlades on mitmeid glükosiide (bioaktiivne toime). Vaatamata rikkalikule koostisele on pohlad suhteliselt lahja suutäis - 100g marju annab sööjale 50-60 kilokalorit. Kõige rohkem kasvatatakse pohla: - Saksamaal, - Hollandis, - Poolas, - Rootsis. Pohlakultuuri saab rajada: - pistikutest paljundatud taimedega, - risoomitükikestega, - osapõõsastega, - seemnetega (sel juhul pole istandik sordiehtne). Mullaks sobib: - vähe lagunenud rabaturvas, - okasmetsa alt kogutud kõdu, - liivaga kaetud põllumuld. Kandma hakkab pohl 3. 4. aastal. Marju on saadud 1 3 kg/m². Suurte põldude saagikus on jäänud väiksemaks kuni 7 t/ha. Koristada tuleks tarbimisküpseid marju. On siis kõige maitsvamad. Pooltoored marjad muutuvad järelvalmides kibedaks. Tänapäeval säilitatakse pohli enamasti:
Kes ta kinni võttis?» «Üks vanamees -- keegi võõras; ta müüs oma eesõiguse neljakümne dollari eest ara, sest ta peab edasi sõitma ega saa oodata. Mõtle ometi! Mina oleksin kas või seitse aastat oodanud.» «Mina niisama,» ütlesin. «Aga võib-olla polegi tasu suurem, kui ta oma õiguse nii odavasti ära müüs. Võibolla pole asi päris korras.» «Asi on korras -- nii korras kui vähegi võimalik. Ma ise nägin kuulutust. Seal on neegri kirjeldus sees, täpne kui pilt. Ja istandik, kust ta põgenes, on teispool New Orleansi. Oh ei, karta pole midagi, asi on korras, usu mind. Kuule, anna muile põsetäis tubakat: kas?» .. Mul ei olnud ja poiss läks ära. Ma läksin parve juurde ja istusin vigvami, et mõelda. Kuid ma ei leidnud midagi. Mõtlesin, kuni mul pea valutas, kuid ei leidnud väljapääsu sest hädast. Pärast seda pikka teekonda ja kõike, mis me nende kelmide heaks olime teinud --.nüüd niisugune lõpp! Kõik oli kokku varisenud ja purunenud. 418
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
