Vastus leiad õppematerjalist: GLOBAALPROBLEEMID

GLOBAALPROBLEEMID (0)

Keskkool - Geograafia - Globaliseeruv maailm

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Palju km2 aastas?
Miks happesademed eriti ohtlikud okaspuudele?
Kuidas tekivad surnud järved?
Milles võib seisneda happevihma esialgne positiivne efekt?
Millal teadvustati happesademete probleemi?
Mis see on kus kõige teravam probleem?

GLOBAALPROBLEEMID

Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus
Malthus Thomas Robert- 1766-1834
(Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad ; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra – ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard.

….0,5 miljardit
1800……0,75 miljardit
1900……1,25 miljardit
2000……6,0 miljardit
praegune kasvutempo 1,7% aasta – palju see teeb päevas
Abinõud :
1.preplaneerimine

sundsteriliseerimine (India – Indira Gandi)
Toidupuuduse vastu:
Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad , pärmseened, isegi bakterid :

2. Erosioon ja kõrbestumine

Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine

Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega - mulla vaesumine- põld jäetakse maha --------
EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (igal aastal ca 25 miljardit tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral)
Abinõud erosiooni vastu: Oskuslik maaharimine - terrass ja riba põllundus, õiged külvikorrad
KÕRBETE levik----- Kliima muutused +inimtegevused (lisaks niisutatavate maade sooldumine), mis põhjustavad erosiooni (viimase 50 aastaga 1 miljard ha maad – kui palju km2 aastas??? Tegel kasvavas tempos)
Sooldumise näide 1954 a Araali meri –Amu- darja ja Sõr-darja veed juhiti Karakaumi kanali abil niisutuskanalitesse- ( puuviljad , melonid, riis )-----Jõgede veetase langes-----mere tase langeb 1/3 –1/2 läind Paljandunud merpõhi kui soolakõrb- tuul kannab soola ümbruskonda---MELONITELE?????
Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Selle tagajärjel laienevad kõrbealad pidevalt. Kõrb tungib peale ka kliima muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole.
Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Keegi ei tea veel täpselt, millist mõju avaldab inimkonna saatusele kõrbete niisutamine. See võib tuua kaasa kliima jahenemise parasvöötmes ja troopikas , sest just kõrbest saavad need paigad oma soojuse.
Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe sademeid või taimi. Viljakad alad hävinevad ning miljonid inimesed on selle tagajärjel sunnitud rändama. Igal aastal muutub Maal kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala (23 000 ruutmiili) viljakat pinnast. Kõrbestumisele aitavad kaasa tuule- ja vee erosioon. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ning hakkab liikuma.
Erosioon Eestis
Haritaval maal võib esineda pinnase erosiooni. Erosioon on pindmiste mullaosakeste ärakandumine maapinda mööda liikuva vee või tuulte mõjul. Erosiooni saab vähendada sobivate harimisvõtete ja viljavaheldusega, aga ka vastavate kultuuride kasvatamisega.
Eesti tingimustes on looduslik (inimese kaasabita tekkiv) erosioon väga väike. Vee-erosiooni esineb vaid piiratud aladel Lõuna-Eesti küngastel. Tuuleerosioon on valdav.
Lääne-Eesti ja saartel. Nõlvadel põhjustab erosioon ka maaharimisest tingitud mullaosakeste mehaaniline ümberpaigutamine, millele võib järgneda vee-erosioon.
Põllumajandusmaadelt erosiooni tõttu ärakantud materjal või taimetoitained võivad põhjustada veekogude mitmesugust reostumist.
Erosiooni saab vähendada kaitseribade rajamisega küngaste nõlvadele või veekogude kallastele. Tuulekaitseribad on soovitav rajada valitsevate tuultega risti 50…100 meetriste vahedega. Mehhaanilist erosiooni on võimalik vähendada mullaharimiskordade vähendamise, harimisagregaatide liikumiskiiruse piiramise ning töökäikude otstarbekama suunaga.
Mullaharimistööd tuleks võimaluse korral teha risti nõlva kaldega ning tasastel aladel vältida kündmisel mulla nihkumist põllu keskosa suuna.
Põhiosale Eesti territooriumist on iseloomulik nõrgalt lainjas või tasane reljeef. Vee-erosiooni esineb vaid piiratud aladel ja harilikult väga nõrgalt või nõrgalt.
Tuule-erosioon on kivistel, keskmise ja raske lõimisega muldadel väheoluline. Kuna Lääne-Eestis ja saartel on Eesti keskmisest rohkem liiv- ja turvasmuldi ning ilmad tuulisemad, siis on seal ka tuule-erosiooni all kannatavate muldade osakaal Eesti keskmisest suurem.
Tehnogeenne erosioon toimib kallaklikel aladel koos vee-erosiooniga või erandlikult ka tasastel maadel, kitsastel kraavidest piiratud põlluribadel, mida ülekaalukamalt on küntud keskele kokku.
Põhja-Eesti lainjal moreenalal kohtab sageli põlde, kus üldilme järgi levivad rähkmullad. Tegelikult on taolistel põldudel kohati tegemist ulatusliku mullamassi ümberpaigutumisega. Kumeratel aladel esinevad tugevasti rähksed mullad kujutavad endast erodeeritud rähkmuldi, nõgusate alade mullad, aga deluviaalseid rähk-, leostunud… ja küllastunud muldi.

3. Metsade hävitamine

Maakeral 2 suurt metsavööndit 1. Parasvöötme metsad
Lehtpuu(hävitatud-põllud) okaspuu Raie=taastum
2. Troopilised vihmametsad
Hävitamise tempo 50- 80????? ca ½ hävitatud
Tagajärjed: 1. Ülemaailmne gaasiringe O2 produktsksiooni vähenemine ( Põletamine – CO2 emissioon viib samuti välja)
Metsade hävitamine seotud Taime- ja loomaliikide vaesumisega. Metsades elutseb 50-90% Maa liikidest (kõige liigirikkamad on troopilised vihmametsad). Nende raiumine puidu saamiseks või metsamaa kasutamine muul eesmärgil (näiteks põllumaa, karjääri või veehoidla rajamiseks) kahandab paljude liikide jaoks sobivate elupaiku arvukust ja sellega ka bioloogilist mitmekesisust. Välja suremise põhjuseks on otsene hävitamine inimese poolt, elutingimuste muutumine (ka keskkonna saastumine ) või võõrliikide pealetung jms. Ökoloogidele on ammu teada, et igal liigil on oma kujunemise, õitsengu ja hääbumise aeg, siiski on kindlaks tehtud, et inimtegevus on liikide hävimist tunduvalt kiirendanud. Arvatakse, et viimase kümnendi jooksul on välja surnud umbes 20% Maal elutsevatest liikidest.
Erinevad teadlased hindavad Maal olevate liikide (nii taime- kui loomaliigid ) arvuks 5-100 miljonit (tõenäoliselt eksisteerib umbes 30 miljonit liiki). Kuigi see tundub veidrana, on enamus neist liikidest teadusele (inimesele) tundmata — nende elualaks on veel vähe uuritud vihmametsad. Vihmametsades arvatakse elavat 2/3 taimeliikidest ja näiteks koguni 80% kõigist putukaliikidest. Kuna järjest laieneva troopiliste vihmametsade raiumise ja põletamise läbi hävib väga palju piiratud levikuga liike, siis jääbki suur osa hävivatest liikidest teadusele tundmatuks. Aastas raiutakse maha umbes 170 000 km² troopilisi vihmametsi.
Kui viimase 600 miljoni aasta jooksul on välja surnud keskmiselt 10 liiki aastas, siis 1970ndatel hävis inimtegevuse tulemusena keskmiselt üks liik päevas. On pakutud , et 1990ndatel hävib 12 minuti jooksul liik. Teadlased on hoiatanud, et kui metsade raiumine praegusel tasemel jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid.
Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine : metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (nn. kasvuhooneefekt ).
Liigilise mitmekesisuse säilitamine on loomulikult oluline juba liikide endi seisukohalt, aga ka majanduslikult. Taimed on vajalikuks tooraineks mitmel alal; ainuüksi Hiina traditsiooniline meditsiin kasutab 5000 eri taimeliiki.
Rio Konverentsil (UNCED 1992) kirjutas 157 riiki alla bioloogilise mitmekesisuse säilitamise konventsioonile, mis jõustus 1993. aasta lõpul. Konventsiooniga on ühinenud ka Eesti. Loodusliku mitmekesisuse säilitamisele ja ohustatud liikide kaitsele on suunatud ka teisi konventsioone.
1975. aastal jõustunud Washingtoni konventsioon käsitleb ohustatud taime- ja loomaliikidega kauplemist . Ohustatud liikide või nendest valmistatud toodetega salakaubitsemine on suur ja see seab ohtu paljude liikide säilimise. Konventsiooni lisades on toodud nimekirjad neist liikidest, millega kauplemist konventsioon reguleerib (loomadest näiteks inimahvid, tiiger , leopard ja merekilpkonnad; taimedest paljud orhidee- ja kaktuseliigid). 1975. aastal jõustunud Ramsari konventsiooni eesmärgiks on nende märgalade kaitse, mis omavad olulist tähtsust veelindude elukeskkonnana. Eesti on ühinenud nii Washingtoni kui Ramsari konventsioonidega.
Puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks, kuid tänapäevase metsade raiumise mahu juures on metsade püsimine mitmes maailma piirkonnas tõsise küsimärgi all. Et metsadel on täita väga oluline roll globaalses aineringes, siis võib metsade pindala vähenemine teatud kriitilise piirini põhjustada ennustatamatuid globaalseid muutusi.
Maailma metsade pindala vähenemisel on palju põhjuseid. Enim tuntud troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade põletamise teel. Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti.
Erinevatel andmetel on 20. sajandil hävinud 40-50% kogu maailma troopilistest metsadest. Viimasel aastakümnel on hävinud keskmiselt 200 000 km² troopilisi metsi aastas (see on umbes neljakordne Eesti pindala). Väiksem probleem pole ka parasvöötme ja arktilise (boreaalse) metsa raiumine. Kanada ja Venemaa põhjaosa metsadest saadakse ligi pool kogu maailma ümarpuidust.
4. Kasvuhooneefekti suurenemine:
Põhjused:
Kasvuhooneefekti põhjustavad niinimetatud " kasvuhoonegaasid ".
Tähtsamad kasvuhoonegaasid on:

Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi , maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO2 on neeldunud puudesse, kuid kui mesta raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel.
Metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Suur osa metaani eraldub aga ka märgaladest, eriti riisikasvatustest. (riisikasvatus toidab ligi 60% maailma rahvastikust!!!) aga teda paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest ning prügilatest. Metaani moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil.
Lämmastikoksiidid NOx - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid), samuti tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad . NO paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest. NO2 eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena.
Freoonid - eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel .

Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru H2O ning trihapnikku ehk osooni O3.
Lisandunud kasvuhoonegaaside päritolu???

EESTI “EDUSAMMUD” kasvuhoonegaaside tootmises

Kuna atmosfääri emiteeritud gaasid ei hooli riigipiiridest ning levivad kiiresti, siis nende vähendamine on kahtlemata kõikide riikide huvides.
Kasvuhoonefekti suurenemist põhjustavad inimtegevuse poolt tekitatud kasvuhoonegaaside suured kogused .
Fossiilsete kütuste (nagu nafta ja süsi) üha kasvavast põletamisest tingituna on CO2 kontsentratsioon atmosfääris viimase 100 aasta jooksul kasvanud 17%, mis on väga järsk muutus. Et stabiliseerida CO2 taset maakera atmosfääris, on teaduslike uurimuste kohaselt vaja kärpida süsinikuheite praegust hulka vähemalt 60-80% võrra. Arvatakse, et järgmise sajandi alguseks on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris võrreldes nende loodusliku fooniga kahekordistunud.

Kasvuhoonefekti olemus:
Atmosfäär laseb läbi lühilainel päikesekiirgust, Nn,. Kasvuhoonegaasid (CO2, Veeaur, metaan) neelavad planeedi pinnalt kiirgavat pikemalainelist soojuskiirgust ( peegeldavad osa tagasi maapinnale), soojeneb selle mõjul-----väheneb kosmosesse suunduv soojuskiirgus Õhus on CO2 0,03% (kui infrapunane hajuks takistamatult oleks praeguse +15 asemel maakera keskmine õhutemp-18.C
Põhjus- industrialiseerimine- suurenenud CO2 vabanemine , aeglaselt tõuseb ka CH4
1900. aastal oli õhus 0,029% CO2, tänaseks on see näitaja jõudnud 0,032%ni.
Mõnede teadlaste andmetel suureneb CO2 sisaldus globaalselt igal aastal umbes 0,4%
Peamise kasvuhoonegaasi CO2 kogus on praegu suurim möödunud 420 000 aasta jooksul ja tõenäoliselt suurim isegi viimase 20 miljoni aasta jooksul. Viimasel 20 aastal on saastehulga kasvu peamiseks allikaks olnud autoliiklus.
Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,7ŗC. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahe kümnendi jooksul.
Tagajärjed.

Kliima muutub Põhja Euroopas niiskemaks. Keskmine T suureneb---- aurumine suureneb---rohkem sademeid---kliima niiskemaks.
21. saj jooksul tõuseb keskmine õhutemperatuur ---- liustikud sulavad, ei peegelda enam nii palju valguskiirgust tagasi IPCC ennustus kinnitab, et maakera keskmine temperatuur tõuseb aastaks 2100 1,4-5,8 kraadi võrra. Varasemad ennustused kinnitasid 1-3,5-kraadist soojenemist. 1990-2000 oli sajandi kõige soojemaastakümme ja sellel sajandil oli kogu põhjapoolkeral soojem kui kordagi varasema tuhande aasta jooksul. Peamiseks põhjuseks ennustatust kiiremale temperatuuritõusule on kinnitusel üha vähenev vääveldioksiidi saastekogus. Sellal kui kasvuhoonegaasid soojendavad ilmastikku, vääveldioksiidid jahutavad seda.
Merepind tõuseb: Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm. ÜRO rahvusvahelise kliimauurijate koostööorgani IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change ) hinnangul tõuseb soojenemise tõttu tõuseb maailma merede pind kuni meetri võrra, see omakorda tähendab kümnete miljonite inimeste kodude jäämist vee alla. Kõige suuremat ohtu võib see kujutada l Bangladeshis ja Egiptuses. Juhul, kui käivitub must tsenaarium ja tekib ahelreaktsiooniline protsess: liustikud sulavad, tekkinud maismaa ei peegelda enam valguskiirgust kosmosesse, ja selle arvelt tekkinud soojuskiirgus soojendab atmosfööri üha rohkem, mis paneb liustikke üha enam sulama, ennustatakse jäämasside arvelt maailmaookeani taseme tõusu ligikaudu 80 meetri võrra .See on katastroof, mille ärahoidmiseks peab terve inimkond pingutama.
Biosfääri liigiline koosseis muutub oluliselt. Paljud liigid surevad välja. . N. pingviinide arvukus Antarktikas on vähenenud , sest just seal annab kliima soojenemine end kõige kiiremini tunda (5 korda kiirem, kui mujal). Vahetuvad välja terved kooslused . Temperatuuri ja sademete muutused võivad muuta rohumaade, põõsastike, metsade ja teiste ökosüsteemide omavahelisi piire . Troopilistel regioonides võivad sellised muutused tugevalt mõjutada loomade ja taimede vahelisi toiduahelaid. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Terved metsatüübid võivad lihtsalt kaduda, samas võivad tekkida mitmed uued kooslused ning ökosüsteemid. Kuna suurem soojenemine toimub tõenäoliselt suurematel laiuskraadidel, mitte ekvatoriaalsetes piirkondades, siis põhjapoolsemad metsad kannatavad rohkem kui parasvööde või troopika omad. Metsad on ka peamised süsiniku hoidjad ja säilitajad ning metsade kiire hävitamise käigus vabaneb süsihappegaas - üks kasvuhoonegaasidest. Hävitatud metsadest vabanenud CO2 moodustab 11% globaalsest saastest.

Haigused ja Epideemiad. Kuumade päevade sageduse suurenemine põhjustab suurlinnades õhu halvenemist, mis omakorda viib välja südame-, kopsu- ning teiste haigusteni. Suureneb suremus , eriti just vanemate inimeste seas. Soojemas maailmas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod , puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Eriti probleemseteks aladeks muutuvad praegused malaaria levikuala piiriterritooriumid, sest nendel aladel elavatel inimestel pole välja arenenud immuunsust malaaria vastu. Lisaks malaariale hakkavad sagenema ka puukborrelioos ning arboviiruse põhjustatud entsefaliit. (Eestis on borrelioos viimase aja nähtus!)N.Ka Austria sattuda õige pea maade hulka, kus levivad malaaria ja muud troopilised haigused, arvavad Austria teadlased. (1 haigusjuhtum Viinist). Malaariat levitava malaariasääse laiemaks levikuks piisab sealjuures ilmastiku mitte kuigi olulisest soojenemisest.

Hoogustub kõrbestumine: Sahhara levib lõunasse ca 6km aastas.

Ohud Eestile

Soome teadlaste hinnangul keskmine õhutemperatuur tõuseb lähema 50-100 aasta jooksul Soomes talvel üle viie kraadi ning suvel umbes kolm kraadi. Viimaste uurimuste põhjal soojeneb ilmastik Põhjamaades kiiremini kui ülejäänud maailmas, ja ilmastiku soojenemise tõttu võib tulevikus Lõuna-Soomes ainult unistada valgetest jõuludest ning kogu Läänemeri võib püsida aastaringselt jäävabana. Mis siis Eestist rääkida ! Hüvasti suusad .
Mitmed väärtuslikud rannikualad võidaks ujutatada üle(Pärnu!). Juba praegu on koostatud salajased(et mitte mõjutada kinnisvaraturge ja külvata paanikat) kaardid alades, mis võivad vee alla jääda
Eestit võivad seoses soojema kliimaga ohustada mitmed siiani tundmatud taudid, Samas võib oskuslik tegutsemine näiteks põllumeestele kasuga lõppeda.
Uurijate hinnangul on kliimamuutusest tingitud ebakindlus siiski suurem võimalikest kasudest.

Mida teha?
Kasvuhoonegaaside vastu algas rahvusvaheline võitlus 1997. aastal, kui Kyotos sõlmiti rahvusvaheline leping nende koguste piiramiseks. Tööstusriigid sidusid end Kyotos keskmiselt 5,2 protsendi saastekoguse vähendamisega aastatel 1990-2010.

Asjade seis?

WWF alustas uuringu avaldamisega kampaaniat Kyoto protokolli ratifitseerimise edendamiseks. Protokoll vajab jõustumiseks vähemalt 55 riigi parlamendi ratifitseerimisotsust, samas arvestades, et need riigid toodavad kokku 55 protsenti maailma kasvuhoonegaasidest.
WWFi kampaania on suunatud eelkõige 25 otsustava tähtsusega riigi poliitikutele, kus ei ole Kyoto protokolli ratifitseeritud. «Tuleb võtta vastutus kliimamuutuste globaalseks pidurdamiseks,» tõdeb WWF.
Eesti sidus end Euroopa Liidu keskmise näitajaga - 8%. Arengumaad ei soostunud Kyotos mingisuguste piirangutega ja kümmekonna aasta pärast läheb nende kasvuhoonegaaside hulk tööstusriikidest tõenäoliselt mööda.
Protokoll jõustub alles pärast seda, kui 55% allakirjutajariikidest on selle ratifitseerinud, ja 55% maailma kasvuhoonegaasidest tuleb ratifitseerinud riikidest.
Must tsenaarium. Praegu paiskavad kõik riigid kokku atmosfääri 6,8 gigatonni CO2 aastas. IPCC «musta stsenaariumi» korral on väljalase kerkinud 2100. aastaks 35-40 gigatonnini. Kui aastas jõuab atmosfääri 29 gigatonni süsinikdioksiidid, surevad välja metsad. Surevad metsad paiskavad omakorda varemkogutud CO2 atmosfääri ning Antarktika jääkilp hakkab sulama. Merepind tõuseb ja rannikualad ujutatakse üle, rannikul elavad inimesed hukkuvad. Aastaks 2025, ennustab on üle poole arengumaade inimestest olukorras, kus nende elu ohustab kas üleujutus või torm.

Üheks tõsisemaks globaalseks keskkonnaprobleemiks võib järgneval aastasajal kujuneda Maa õhutemperatuuri tõus. Ennustatava globaalse kliima soojenemise (nn. kasvuhooneefekti) peamiseks põhjustajaks on süsinikdioksiid (CO2). “Kasvuhoonegaaside” (lisaks CO2-le olulisematele veel näiteks metaan ja lämmastikoksiidid) kontsentratsiooni suurenemisel atmosfääris ei pääse Maalt tulev pikalaineline soojuskiirgus maailmaruumi ja jääb atmosfääri soojendama. Seda vaatamata sellele, et CO2 kontsentratsioon atmosfääris on vaid 0,03%. Peamiselt fossiilsete kütuste (nagu nafta ja süsi) suurenevast põletamisest tingituna on CO2 kontsentratsioon viimase 100 aasta jooksul kasvanud 17%. Nii stabiilse üksuse kohta nagu atmosfäär on see väga järsk muutus.
Teaduslikult on tõestatud Maa keskmise õhutemperatuuri tõus 0,5° võrra viimase 100 aasta jooksul. Rohkem ja vähem pessimistlikumatele stsenaariumidele lisaks on ka teadlasi, kelle väiteil on õhutemperatuur Maa atmosfääris langemas ja on oodata hoopis globaalset kliima jahenemist, nn. väikest jääaega.
CO2 praeguse kontsentratsiooni ennustatav kahekordistumine järgmise sajandi keskpaigaks võib tõsta keskmist õhutemperatuuri Maal 1,5 kuni 5 kraadi võrra (praegu on aasta keskmiseks õhutemperatuuriks 15,5 kraadi). Maailmamere pinnakihi temperatuur võib tõusta samaks ajaks 2...2,5° võrra. Globaalse kliima soojenemise tulemusena hakkavad senisest kiiremini sulama suured jäämassid (Antarktika, Gröönimaa, mägiliustikud jne) ning tõsta maailmamere taset 30-50 cm aastaks 2050. Aastaks 2100 ennustatakse kuni 1,4-meetrist meretaseme tõusu.
Eriti traagiline oleks meretaseme tõus madalatele rannikualadele ja väikestele saareriikidele. Võimalik kliima soojenemise mõju ökosüsteemidele pole täpselt ette teada, aga kindlasti saab see tugevasti mõjutama enamust ökosüsteeme, ka inimtegevust (põllumajandust, metsandust). Juba praegu täheldatakse kõrbestumise kiirenemist, kus näiteks Sahara kõrbe pindala kasvab ning järjest uusi seni viljakaid maid Saharast lõunas jääb kõrbe alla.
Kui mõnede kasvuhoonegaaside, nagu CFC-d (süsiniku, fluori ja kloori ühendid) tootmine on suhteliselt kergesti kontrollitav, siis CO2 emiteerimise piiramine on seotud suurte raskustega. Autode heitgaasidest tuleva süsinikuhulga vähendamine eeldaks autode osa vähendamist transpordis, kuid seda paraku ei soovita. Sellepärast on ka rahvusvahelised lepped CO2 piiramiseks väga visad tulema . Fossiilsete kütuste vähema kasutamise alaste kokkulepete vastu on näiteks mitmed suurriigid (nagu USA ja Hiina), aga ka naftamüügist elatuvad Pärsia lahe riigid. Globaalset lepet pooldavad eelkõige väikese mõjuga saareriigid, kellele see on ellujäämise küsimuseks. 1990. aastal jagunes kasvuhoonegaaside “tootmine” järgmiselt: arenenud riigid 46%, N Liit ja Ida-Euroopa 23%, arengumaad 20% ja Hiina 11%.
Vastavalt valitsustevahelise ekspertkomisjoni IPCC (Intergovernmental Panel for Climate Change) uurimusele tuleks kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni edasise suurenemise vältimiseks teiste gaaside kõrval CO2 emiteerimist vähemalt 60% võrra vähendada. Selle nõude täitmise puhul jõutaks aga alles situatsioonini, kus kahjulike ainete kontsentratsioon stabiliseeruks praegusel tasemel. Et kontsentratsioon tegelikult vähenema hakkaks, oleks vaja veelgi suuremat emissioonide kärpimist. Olukorra lootusetust näitab aga see, et vastavad rahvusvahelised läbirääkimised käivad aga juba pikemat aega kasvuhoonegaaside emiteerimise vaid 20%-lise vähendamise üle.

5. Osoonikihi hõrenemine- osooniaugud

Osoon 03 ei lase läbi UV kiirgust
Põhjus 1. Ülehelikiiruse lendavad lennukid (PB ühendid- põletavad ära)
2.külmikutes- freoonid, aerosoolipudelites freoongaasid – reageerivad- hävitavad, ei lase = lahti???
Tagajärg 1. Vähkkasvaja sagenemine
2. Pärilikud haigused
Osoon (O3) ehk trihapnik on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas , suhteliselt ebapüsiv gaas. Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Suurim osoonisisaldus on 20-26 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas.
1970-ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud. Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatord. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal. Pikka aega arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kartused inimmõju kahjulikust toimest said teatavaks üsna varsti.
Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained , millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Need on keemiliselt püsivad ühendid, mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat. Freoone kasutatakse külmutusseadmetes, vahu tekitamiseks olmekeemias ( aerosoolid ), ehitusmaterjalide tööstuses, õhukonditsioneerides jm. Praegu piiratakse CFC-ühendite kasutamist seoses keskkonnaohtlikkusega pea kõikides arenenud riikides.
Iga ultraviolettkiirguse maapinnale jõudev lisahulk kahjustab kõike elavat. On avastatud, et nii UV-A kui ka UV-B kiirgus põhjustab nahavähki. UV-B kiirgus suurendab ka silmakahjustuste arvu ja tõstab lühinägelikkuse esinemissagedust. Suurenenud UV-B kiirguse hulk võib põhjustada mitmete taimeliikide saagikuse langust, kahjustada põldusid ja paljusid väga erinevates valdkondades kasutatavaid materjale (ehitusmaterjale, värvaineid, pakendeid, jm.).
Osoonikihi hõrenemine pooluste kohal on saanud üheks laiemalt tuntud keskkonnaprobleemiks, kuigi selle mõju on raskesti tajutav. Maad ümbritseva osoonikihi ülesandeks on kaitsta kõike elavat lühilainelise ultravioletkiirguse eest. Osoonikihti on hakanud aga kahjustama inimtegevusest pärinevad süsiniku, fluori ja kloori ühendid (nn. CFC-d). Need (nagu paljud teisedki osoonikihti kahjustavad ühendid) pärinevad peamiselt külmutusseadmetest, aerosoolipudelitest, kosmeetikast, elektroonikatööstusest; haloonid ka tulekustutitest jne.
Maalt atmosfääri paisatud CFC-ühendid ei reageeri teistega enne, kui on jõudnud atmosfääri ülakihtidesse, kus lühilaineline UV-B kiirgus nad lõhustab, vabastades kloori aatomid. Vaba Cl reageerib osooniga, andes klooroksiidi (ClO) ja hapniku (O2). Klooroksiid omakorda reageerib hapniku aatomiga, andes kloori ja hapniku:
Cl + O3 = ClO + O2
ClO + O = Cl + O2 jne
Selliselt jõuab üks kloori aatom stratosfääris olles lõhkuda umbes 100 000 osooni molekuli.
1974. aastal ilmus teineteisest sõltumatult kaks teaduslikku artiklit , kus näidati, et atmosfääri sattuv CFC võib põhjustada osoonikihi hõrenemise tulevikus. Nende tööde avaldamise järel suurenes rahvusvaheline huvi ja surve; CFC-de tootmine veidi vähenes. USA-s jõuti nii kaugele, et 1978. aastal keelati CFC-d sisaldavate (pihustuvate) deodorantide tootmine. Maailma CFC ühendite tootmine summaarselt aga kasvas jätkuvalt.
Rutiinseid mõõtmisi tehes avastati 1984. aastal, et osoonikiht Antarktika kohal on vähenenud 40% võrra. See tundus nii uskumatu, et hakati koguni instrumente üle kontrollima. Mais 1985 avaldati sensatsiooniline ettekanne avastatud osooniaugust Antarktise kohal. See tekitas suure segaduse: NASA oli satelliidilt Nimbus 7 aastast 1978 pidevalt osoonikihti mõõtnud ja polnud mingit õhenemist märganud. Nagu nüüd selgus, oli andmeid töötlev arvuti programmeeritud nii, et madalad väärtused heideti automaatselt kõrvale kui võimatud ja loeti need mõõtmisvigadeks. 1994. aastal oli osooniaugu all juba 70% Antarktikast. Kuigi ekvaatori suunas osoonikiht pakseneb, on ta ka seal hõrenenud ja probleeme tekitamas.
Pärast UNEP-i (ÜRO Keskkonnaprogramm) poolset tõsist ettevalmistamist ja selgitustööd kirjutati 1987. aastal alla Montreali protokollile, millega riigid kohustusid vähendama CFC-ühendite tootmist. Montreali protokollile kirjutasid vaatamata ilmsele vastumeelsusele alla kõik suuremad CFC-sid tootvad riigid; USA ja Euroopa Liit võtsid endale kohustuse lõpetada aastaks 2000 CFC-de tootmine üldse. Ägedalt protestis Hiina (kes oli võtnud kavva varustada enamus Hiina perekondi külmkappidega) ja N. Liit (kes väitis, et juba vastu võetud viisaastaku programmis ei ole võimalik CFC-de tootmist nii järsult vähendada). N. Liidule tehtigi mõningaid järeleandmisi.
1990. aastal kirjutati Londonis alla uuele leppele, mille järgi CFC-de ja nüüd lisaks ka mitmete teiste osoonikihti kahjustavate ainete tootmine lõpetatakse aastaks 2000. Arengumaade rahaliseks aitamiseks CFC-dest loobumisel loodi spetsiaalne fond. Vastavalt Londoni leppele peaks kloorisisaldus saavutama oma maksimumi aastal 2005 ja hakkama siis vähenema.
Tundub, et tööstus suudab ennast suhteliselt kiiresti ümber orienteerida; külmutuses hakatakse jälle kasutama näiteks butaani ja propaani. Kampaania algatajaks oli keskkonnakaitseorganisatsioon Greenpeace , kelle vaimsel ja rahalisel toetusel valmistati 1992. aastal endisel Ida-Saksamaal esimene “osoonisõbralik” külmkapp. Nüüdseks on kiiresti sama teed minemas kogu Euroopa külmutusseadmete tööstus; Ameerika tootjatel on ümberorienteerumine rohkem aega võtnud. Lisaks külmutustööstusele kasutatakse “osoonisõbralikke” lahendusi järjest enam ka kosmeetikaäris.
Osoonikihi kaitseks sõlmiti 1987. aasta 16. septembril Montrealis riikidevaheline lepe osoonikihi kaitseks. Selle lepingu kohaselt pidi külmutites ja aerosoolides kasutuatavate freoonide tootmine jääma 1986. aasta tasemele kuni 1989. aastani ja vähenema 1993. aastaks 20% ning 1998. aastaks 50% võrra.
Väljapääs?
Viini (1985) konventsioon osoonikihi kaitse ja Montreali (1987) protokoll osoonikihti lõhkuvatest ainete kohta
Raamkonventsioon loob aluse edasisele konkreetsemale koostööle ja selle eesmärk on riikidevahelise vabatahtlikkusel põhineva koostöö arendamine osoonikihi kaitsmiseks inimtegevusest põhjustatud muutuste eest.
Koostöö põhisuundadeks on:
- teaduslik uurimine ja seire
- seadusandlik ja teaduslik-tehniline koostöö
- info vahetamine jm
Montreali protokolli põhieesmärk on riikidevaheline koostöö, vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärgiks nende kasutamisest loobumine üldse. Protokolli allakirjutanud riigid kohustuvad lõpetama protokolli lisades A, B ja C toodud CFC-ainete tootmise ja kasutamise 1. jaanuariks 1996. a. Arengumaadele kehtivad leebemad piirangud. Teatud piirangud on kehtestatud ka CFC-ainete ekspordile ja impordile .

6. Happevihmad ja õhu saastumine

Veeringe skeem:
Pilv
Kondenseerumine Sajab vihma, rahet, lund
Aur
Aurumine
Maapind Pinnavesi Jõgi järv Meri
põhjavesi
Happevihma tekkeprotsess: atmosfääri paiskunud vääveloksiidid ja lämmastikoksiidid reageerivad pilve veeosakestega , ja tekitavad lahjendatud happelahused.
SO2+H2O=H2SO3
SO3+H2O=H2SO4
2 NO2+H2O=HNO3+HNO2
SOx ja NOx satuvad õhku:

Heitgaasid tööstusest Söe ja naftasaaduste põletamisproduktid on – SOx ja NOx raskemetallid, süsivesinikud

Liikluse heitgaasid – peamiselt lämmastiku ja pliiühendid

Asulates katlamajadest, ahjudest- peamiselt SOx

Elektrijaamad . SOx ja NOx

Jäätmete põletamine

Looduslikud protsessid – äike, vulkaanid , bioloogiline lagunemine , metsapõlengud
70% Vääveldioksiidist! Ülejäänud lämmastik mono või
lämmastikdioksiidist
Happevihmu tekitavad saasteained on koondunud asul ja linnade lähedale valdava suunaga tuultest allapool.
Tänaseks on Rootsis 4000 järve, milles happesus on 10-100 korda kõrgem normaalsest tasemest.

Küsimusi

“Happesokk”…..?
“Samblikukõrbe teke” – õhureostumise esimene tunnusmärk on ….?.
Miks happesademed eriti ohtlikud okaspuudele?
Kuidas tekivad surnud järved?
Milles võib seisneda happevihma esialgne positiivne efekt?
Millal teadvustati happesademete probleemi?
Miks kahjustavad happevihmad metsi rohkem lõuna, kui Põhja-eestis, kuigi õhk on rohkem saastunud Põhja-Eestis?
Sudu = smog mis see on , kus kõige teravam probleem?
Kaks ohtlikku happesademete efekti on :

Sademe happelised omadused kahjustavad otseselt taimi (lehti ja juuri,) ja kalasid
a. puud kollakaks, eriti tundlik okaspuu . Hävinud metsad. Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. Kui happevihm sajab maha metsa kohal, muutuvad puulehed ja okkad laiguliseks.
Kõige kurvemad on happevihmade tagajärjed okaspuudele. Harilikult püsivad okkad puudel mitu aastat. Okaspuude okkad on kaetud vahakihiga, mis kaitseb puid liigse aurumise eest. Happevihm hävitab vahakihi okastel ning okkad kolletuvad ja langevad maha.
HAPPEVIHMADE TAGAJÄRJEL PUUD KUIVAVAD.
b. muutes happesuse taset ja mineraalide kontsentratsiooni - mõjutab puude juuri – muutes nad vastuvõtlikuks teistele kahjustavatele teguritele.
Nisu, lehtsalat , kaer happelisele keskkonnale väga tundlikud –saak väheneb.
c. Kiviehitised, raidkujud , monumendid (eriti marmor, lubja ja liivakivi) sajandid =mõni aasta.

Veekogude asukad , piisab ühest toiduahela lülist – surnud järved .Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda.

Happel joogivesi – reageerib torustikuga- reaktsiooni saadused vabanevad vette.

Happesademed tungivad mulda –
a. mineraalainete sisaldus muutub, “pestakse” alumistesse kihtidesse
b. aeglustub orgaanilise aine lagunemine- destruendidel “hapu” keskkond

oht inimestele – toidutaimedes võib tekkida teatud mineraali kõrge sisaldus
Kokkuvõttes kahju inimesele:
•Hingamisteed - sudu
•Metsade hävimine
•Nisu, lehtsalat, kaer väga tundlikud –saak väheneb
•Kunstiväärtuste (skulptuurid, ehitised) hävimine
•Ootamatud mineraalid toitainetes , põhjustavad haigusi
•Veekogude asukad, piisab ühest toiduahela lülist – surnud järved
• Happel joogivesi – reageerib torustikuga - reaktsiooni saadused vabanevad vette.
Happesademeid soodustavate happesademete sattumist õhku saab vältida järgmiselt.

Hoida kokku elektri. energiat. Hoonete parem isolatsioon, vähem autodega kärutada, ökonoomsemad masinad , kiirusepiirang.

kasutada madala väävlisisaldusega kütust, kõrvaldada väävliühendid põlemise ajal- vastavad filtrid

Rahvusvahelised kokkulepped vähendamaks välja paisatava väävli kogust- Eestis 200 000 tn SO praegu.

Autode heitgaaside kahjulikkus

Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Heitgaasis leidub CO, NOx, süsivesinikke, bensopüreeni, pliiühendeid, tahmaosakesi ja muud kahjulikku. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks lisatakse bensiinile tetraetüülpliid, mille põlemisel aga satub atmosfääri mürgiseid pliiühendeid.
Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. Pliiühendid mõjutavad hemoglobiini sünteesi, närvisüsteemi ja vaimset arengut. Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede servadest kuni 20..30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele.
Autoheitgaaside kahjulikkuse vähendamiseks kasutatakse gaasineutralisaatoreid, mis muundavad kahjulikud gaasid katalüsaatorite abil loodussõbralikeks gaasideks (H2O, CO2, N2), kuid katalüsaatorid on kallid ja nendega ei tohi kasutada pliid sisaldavat bensiini. Arenenud maailamas on viimastel aastatel liigutud pliivaba bensiini kasutamise suunas, et vähendada autostumisest tingitud keskkonnaprobleeme.

.DOC Laadi alla originaalfail 18 lk · .doc · 7 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

matttias Õppematerjali autor

On välja toodud maailma suurimad globaal probleemid, mis esinevad igas riigis mingil määral. Konspektis on välja toodud 6 suuremat probleemi: rahvastiku kasv ja toidupuudus; erosioon; metsade hävitamine; kasvuhooneefekt; osoonikihi hõrenemine; happevihmad ja õhusaastamine.

globaalne probleem suurriigid osoonikiht osooniaugud rahvastik toidupuudus erosioon metsade hävimine kasvuhooneefekt CO2 happevihmad õhusaaste

Sarnased õppematerjalid

doc

Põhilised globaalprobleemid

GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (

Geograafia

doc

Referaat Globaliseerumine

SISUKORD ANNOTATSIOON....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.GLOBALISEERUMISE ISELOOMUSTUS..........................................................................3 1.1.Globaliseerumise tunnused................................................................................................4-5 1.2. Mida on globaliseerumine kaasa toonud..........................................................................6-7 1.3. Mis on tsivilisatsioon?......................................................................................................7-8 1.4. Globaliseerumine arvud ja faktid......................................................................................8-9 2.ÜLEVAADE OLULISEMATEST GLOBAALPROBLEEMIDEST.....................................9 2.1.Rahvastikuprobleemi

Kodanikuõpetus

ppt

KLIIMAMUUTUSED loeng

Globaalsed kliimamuutused Kasvuhooneefekt Osoon Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Olulisemad teemad: Kliimamuutuste olemus ja põhjused. Kliimamuutused geoloogilises ajaloos. Kliimamuutuste mõju erinevatel laiuskraadidel. Kasvuhooneefekti olemus ja peamised kasvuhoonegaasid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Kyoto lepe. Osoon ja osooniekraan. Osooniauk Antarktika kohal ja selle tekkemehhanism. Kliima on ikka ja alati muutunud. Seda põhjustavad erinevad globaalsed protsessid. Kliimasüsteem nagu teised suured looduslikud süsteemid on isereguleeruv ja rakendab oma stabiilsuse säilitamiseks mitmesuguseid tagasisidesid ja kompenseerivaid mehhanisme. Infot kliima kohta Maa geoloogilises ajaloos on võimalik saada: 1) jää puursüdamikest hapniku ja vesiniku isotoopkoostis peegeldab sademete formeerumise temperatuure ning mullikesed (suletised) sisaldavad õhuproove jää mo

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

odt

Inimtegevuse mõju keskkonnale

Kool Inimtegevuse mõju keskkonnale Referaat KOOSTAJA: NIMI RÜHM:NIMI JUHENDAJA: NIMI 2015 SISUKORD • Sissejuhatus • Õhu saastumine • Osoonikihi kahanemine • Globaalne soojenemine • Pinnasse saastumine • Vee saastumine • Loodus mitmekesisuse vähenemine • Kokkuvõte • Kasutatud materjal SISSEJUHATUS Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnale võib avaldud

Üldbioloogia

doc

Keskkonna globaalprobleemid

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Keskkonnaprobleemid e. Globaalprobleemid . Referaat Pärnu 2010 SISSEJUHATUS Globaalsed keskkonnaprobleemid puudutavad nii või teisiti meid kõiki, sest meie kõigi ainsaks elukohaks on siiamaani siiski MAA. Iga inimene soovib teada, mis toimub tema kodus. Seega oleks tore teada, kuidas on lood meie EMAKESE MAAGA. Kahjuks ei ela me paradiisis, kus alati paistab päike (igas mõttes), kõik on kõigi sõbrad ning KEEGI lahendab

Keskkonnaökoloogia

odt

Globaliseerumine.

Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigused järjest sagedamaks. Kliimasoojenemine ja merevee taseme tõus mõjutavad maailma veevarusid, toidu tootmist, kalandust ja riikide rannikualasid üleüldse. Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm ning globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud alad saartel ning rannikualadel. (E-õpe, 2012) 5. GLOBAALPROBLEEMID 5.1 VEEKRIIS Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vähem kui 1% kõlbab joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. (E-õpe, 2012) Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa

Ühiskond

doc

Keskkond ja jäätmemajandus

Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper KESKKOND JA JÄÄTMEMAJANDUS Iseseisev töö Juhendaja Kamilla Lüdikainen Tartu 2011 SISUKORD 1. Keskonnaprobleemid.....................................................................................................3 1.1. Eesti suurimad keskkonnaprobleemid....................................................................3 1.2. Globaalsed keskkonnaprobleemid..........................................................................4 1.2.1. Ökoloogiline kriis............................................................................................4 1.2.2. Globaalne soojenemine....................................................................................5 1.2.3. Osooniaugud.........................

Keskkonnaõpetus

docx

Osooni augud - Referaat

Tallinna Ülikool Robert Ginter Osooni augud Referaat Juhendaja: Kalle Truus Tallinn 2015 Sissejuhatus Maailmas süvenevad globaalprobleemid. Need ei mõjuta enam üksikuid inimgruppe ja ökosüsteeme, vaid hõlmavad kogu maakera. Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, mõjutavad need oluliselt atmosfääris toimuvaid protsesse. üheks globaalprobleemiks on kujunenud atmosfääri saastatusest tingitud osoonikihi õhenemine. Osoonikiht on kaitseekraan, mis neelab suure osa elusloodusele ohtlikust ultraviolettkiirgusest.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Rohkem sarnaseid