Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

KOPENHAAGENI KLIIMAKONVERENTS (0)

1 Hindamata
Punktid
KOPENHAAGENI KLIIMAKONVERENTS #1 KOPENHAAGENI KLIIMAKONVERENTS #2 KOPENHAAGENI KLIIMAKONVERENTS #3 KOPENHAAGENI KLIIMAKONVERENTS #4 KOPENHAAGENI KLIIMAKONVERENTS #5 KOPENHAAGENI KLIIMAKONVERENTS #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor camoon Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Kopenhaageni kliimakonverentsi kokkuvõte

Kopenhaageni kliimakonverents Kopenhaageni kohtumise eesmärgiks on välja töötada 2012. aastal aeguva Kyoto protokolli järglane. Kyoto protokoll on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on piirata nelja olulisima kasvuhoonegaasi -- süsihappegaasi, metaani, lämmastikoksiidi, väävelheksafluoriidi -- ning kahe gaaside rühma -- hüdrofluorosüsivesinike ja perfluorosüsivesinike -- atmosfääri paiskamist. Erinevatel riikidel on erinevad arusaamad ja erinevad nägemused lõpptulemusest, mistõttu ongi raske ühist kokkulepet saavutada. Leppe kohaselt koostavad tööstusriigid nimekirjad abinõudest, mida nad rakendavad kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks. Arengumaad aga teevad nimekirja meetmetest, mida nad peavad endile tähtsaiks kliimamuutuse talitsemisel. Leppe üks tähtsamaid saavutusi on üksmeelele jõudmine heitmete monitooringus ehk keskkonnamuutuste pidevas ööpäevaringses jälgimises, millega kaua ei nõustunud Hiina. BBC keskkonnaa

Ökoloogia
thumbnail
12
docx

KOPENHAAGEN JA ODENSE

Tallinna Ülikool Õigusakadeemia Turundus Aleksandra Zeregelja KOPENHAAGEN JA ODENSE Referaat Tallinn 2013 Aleksandra Zeregelja SISUKORD Aleksandra Zeregelja SISSEJUHATUS Antud kodutöö eesmärk on õppida ning rakendada referaadi/kursusetöö vormistamise nõudeid. Aleksandra Zeregelja 1.1.1.1 Odense Odense on Taani suuruselt kolmas linn Kopenhaageni ja Århusi järel. Asub Lõuna-Taani piirkonnas ja on Odense valla keskus. Linn paikneb Fyni saarel Odense jõe kaldal. Odenses asub 18 000 tudengiga Lõuna-Taani Ülikool, Syddansk Universitet. Linn on tuntud kirjanik Hans Christian Anderseni sünnikohana. Odense oli Fyni maakonna keskus. 2.1.1.1 Ajalugu Odense nimi tuleb sõnadest Odins Vi, 'Odini pühamu', mis on seotud seal viikingiajal asunud paganliku Odini kultusepaigaga. 980ndatel ehitas kuningas Harald Sinihammas Odensesse geomeetrilise ringvall-linnuse (Nonnebakken). Viikingiaja lõpus kujunes Ode

Geograafia
thumbnail
8
pptx

Kopenhaageni ooperimaja

Kopenhaageni ooperimaja Otepää Gümnaasium 11.A klaas Kaur Nukka Fakte · Kuulub maailma kõige moodsamate ooperimajade hulka · Asub Kopenhaageni kesklinnas Holmeni saarel · Ehitust alustati 2001 · Hoone valmis 2004. aastal · Hoone avati 2005. aastal · Ehitusele kulus üle 420 miljoni euro · Arhitekt Henning Larsen · Hoone kinkis Taanile A. P. Møller and Chastine Mc-Kinney Møller Foundation 2000. aasta augustis · 1492 istekohta (orkestriauguta) · Hoone kõrval looz, kus näeb nii lavale, kui ka lava taha · Hoones korraldatakse ringkäike · 6 pealava: 1 suures peasaalis, ülejäänud 5 proovide ning lavakaunistuste jaoks. · Orkestri prooviruum · Ruumide pindala kokku 41000 ruutmeetrit · 14 korrust, 5 neist maa all · Üle 1000 ruumi · Lava ning näitlejate garderoobid erinevatel korrustel Kasutatud kirjandus · Wikipedia.org · https://www.youtube.com/watch? v=dB9A8mhQLfo · Et.unionpedia.org · Wik

Muusika
thumbnail
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko

Ühiskond
thumbnail
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (�

Ühiskond
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus

Ühiskond
thumbnail
50
doc

Euroopa Liit vastused KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009

Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Luksemburg, Holland, Kreeka, Hispaania, Portugal, Soome, Austria, Iirimaa, Sloveenia, Malta, Küpros, Slovakkia Mitte- eurotsooni riigid: Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia, Rootsi, Ühendkuningriik. 84.Põllumajanduse kui majandusharu erilisus Põllumajandus on eriline nii strateegilise tähtsuse kui turukäitumise poolet ja vajab seetõttu erilist kohtlemist.  Erilisus: kliima, tootmisprotsess, madal hinna- ja sissetulekuelastsus, põllumajandustooteed on homogeensed, riigikaitse (strateegiline tähtsus) 85.EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eesmärgid ja põhimõtted Eesmärgid:  Tõsta põllumajanduse tootlikkust  Stabiliseerida turud  Tagada põllumajanduse tegelejate rahuldav elatustase  Tagada toiduainetega varustatus  Tagada mõistlikud tarbijahinnad Põhimõtted:

Ühiskond
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun