juhtimisstiilile ning kaotada senisel moel tegutsenud metskonnad. Praegu on Eestis 17 metskonda: igas maakonnas üks, Pärnumaal ja Ida-Virumaal kaks. Igas metskonnas töötavad metsaülem, spetsialist ja territoriaalsed metsnikud. Vikipeedia [http://et.wikipedia.org/wiki/Metskond](24.10.2011) Antud teema on Eestis vähe aktuaalne .Uurija tunneb huvi millised on Pärnumaa metskonnad ja millised on nende looduslikud tingimused, loodusväärtused, metsaressurss, raied ja metsauuendused . Teema kohta on eestikeelset kirjandust vähe ning selle tööga on soovitud anda ülevaade, eelkõige noortele tudengitele. 3 Pärnu metskond(Joonis nr. 1) ÜLDINFO Pärnumaa metskonna üldpindala on 68 203 ha ja metsamaa moodustab sellest 87%. Pärnumaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Häädemeeste, Paikuse, Saarde, Surju ja Tahkuranna vallas
nisitoodetele. Nende edu põhineb pikaajalistel käsitöötraditsioonidel, looduslike materjalide kasutamisel ning kaasaegsetel tootmismeetotidel ja turundusstrateegial. Norra mööblitööstus toodab elegantseid sisustustarbeid. Sealne puit on ideaalne valmistamaks kerget ja vastupidavat disanmööblit. Suuremad ekspordiartiklid on lamamistoolid, diivanid, koosolekuruumide istmelahendused ja tervishoiusektori mööbel. Suur metsaressurss ja odav hüdroenergia on taganud Norrale tähtsa osa maailma tselluloosi- ja paberiturul. Umbes 90% riigi toodangust läheb ekspordiks. 8 Birgit Bucht Norra loodus ja majandusgeograafiline ülevaade Norra statistikaamet on välja toonud sellise statistika sealsete elanike kohta: 62,9 % on Euroopa kodakontsusega. 20,6 % on Aasia kodakontsusega
...............................................................5 Inimtegevuse mõju keskkonnale............................................................................ 6 Mida saan ise teha looduse hoidmiseks?.............................................................8 Mõju globaalsetele loodusressurssidele sh metsade kasutamisele........................9 Maakera metsavarud......................................................................................... 10 Milline on maailma metsaressurss ja selle trendid?...........................................11 Metsade hävitamine.......................................................................................... 11 Rahvuslikud metsanduslikud organisatsioonid.....................................................12 Kokkuvõte............................................................................................................. 13 Kasutatud kirjandus................................................................................
Teisel kohal on aga nafta. Lisaks hüdroenergiale kuuluvad Norra taastuvate energiaressursside nimistusse veel laine-, päikese- ja tuuleenergia ning biomass. Norras kaevandatakse ka kivisütt, Svalbardi saarestikus Spitsbergenis, kuid see ei oma maismaa energiaga varustamisel olulist rolli. Norra toodab ka ränimetalli, tsinki, niklit ja vaske. Suur metsaressurss (mets hõlmab enda alla 30,7 % kogu maa-alast) ja odav hüdroenergia on taganud Norrale tähtsa osa maailma tselluloosi- ja paberiturul. Kuna Norra asub mereääres, siis tegeldatakse seal põhiliselt kalandusega. Norra on üks maailma suurimatest kalapüügi- ja kalakasvatusriikidest. Enamus Euroopa lõhesid ja vikerforelle tulevad just sealt. Norras on ka küllalt järvesid ja jõgesid (moodustavad 6% kogu maa-alast) ja seega mageveega pole probleeme. 5
5. Toiduviljad (Food crops): •− Teraviljad (Grains) •− Õliviljad (Oil crops) 6. Suhkrutaimed (Sugar crops): •− Suhkruroog (Sugar cane) •− Suhkrupeet (Sugar beets) •− Siirup e melass (Molasses) •− Sorgo (Sorghum) 7. Prügilajäätmed (Landfill) 8. Orgaanilised tööstusjäätmed (Industrial organic wastes) 9. Vetikad, pruunvetikad, samblikud ja samblad (Algae, kelps, lichens and mosses) 12. Biomassi lähteressursid Eestis Maaressurss Metsaressurss Puit on kõige suurema majandusliku potentsiaaliga biokütus nii soojuse kui ka elektri tootmiseks Eestis. Energiapuit Energiakultuuride ( - Õlirikkad kultuurid: raps, rüps, valge sinep, tuder, õlikanep, - Kiirekasvulised puuliigid: paju, hall lepp, kask, haab, - Kiirkasvulised rohttaime(kultuuri)d: päideroog, kiukanep, roogaruhein, ida-kitsehernes (galeega),
.................................................................................................... 6 Vedelate biokütuste liigitus ........................................................................................... 6 Maaressurss ....................................................................................................................... 7 Energiakultuuride ressurss ................................................................................................ 9 Metsaressurss .................................................................................................................. 12 Jäätmete ressurss ............................................................................................................. 14 Biomassi kasutamine energia tootmiseks ....................................................................... 15 Biomassi kasutamine ja tootmine Eestis ......................................................................... 17
Norra on maailmas mahult seitsmes bensiinitootja ja kolmas toornafta eksportija. Naftal põhinevad tooted ja teenused on tema ekspordiartiklite nimekirja tipus. Norra on hüdroenergia suurtootja. Peaaegu kolmandik sellest energiast kasutatakse metallide, kemikaalide, naftakeemiatoodete, mineraalsete maavarade, paberi ja tselluloosi tootmiseks. Norra töötlev tööstus moodustab riigi suurima maismaapõhise ekspordisektori. Suur metsaressurss ja odav hüdroenergia on taganud Norrale tähtsa osa maailma tselluloosi- ja paberiturul. Umbes 90 % riigi tselluloosi- ja paberitoodangust läheb ekspordiks. Norra ettevõtted ekspordivad oma tooteid peamiselt Euroopa, Põhja-Ameerika ja Aasia kõrgeltarenenud tööstusriikidesse. 21 5. TEHNOLOOGIA JA TEADUSE ARENG Teadus- ja arendustegevus ning koostöö välisfirmadega on aidanud arendada uusi
Vääriselupaiga klassifikaatori ja valiku juhendi (ehk vääriselupaiga tunnused) kehtestab keskkonnaminister määrusega. Selleks võivad olla väikeste veekogude ja allikate lähiümbrus, väikesed lodud, põlendikud ja soosaared, liigirikkad metsalagendikud, metsa kasvanud kunagised aiad, metsaservad, astangud, põlismetsa osad jne. Euroopa pindalast on metsaga kaetud ligikaudu kolmandik (30%, ca 370 milj. ha). Metsa osatähtsus on riigiti väga kõikuv (1%-74%). Kõige suurem on metsaressurss Põhjamaades (Rootsis, Soomes 75%) ja väiksem Maltal 1,1% Islandil 1,4%, Iirimaal 6,6%, Taanis 10% ja mägipiirkondades. Umbes pooled Euroopa metsadest on okaspuumetsad, 1/3 lehtpuumetsad ja 15% segametsad. Looduse seaduspärasuse tulemusena on mets tekkinud taimkatte evolutsiooni käigus, kindlates keskkonnatingimustes (erinevad ökoloogilised tegurid) ning tänapäeval käsitletakse metsa, kui kõigi tema koostisosade tervikut
jaoks pole metsakorraldus kohustuslik. Eesti metsade liigiline koosseid onmeitmekesine, kõige levinum puuliik on mänd 33,6% , teisel kohal kask 30,8%, kolmandal kohal kuusk 16,7%. Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude osatähtsus vähenenud ja lehtpuude osatähtsus suurenenud. Kõigi Eestipuistute tagavara on ligikaudu 458,5 milj m3/ha. Keskmiselt tuleb Eestis 1 elaniku kohta 1,68 ha metsa. Selleks, et metsad oleks järjepidavad ja et metsaressurss ei väheneks,ei tohiks aastane raiemaht ületada aastast juurdekasvu. Eesti puistute keskmine vanus on 56a. Riigimetsades 61 aastat ja erametsades 54 aastat. Eesti metsade keskmine boniteet on 2,0. Metsaomand jaguneb pindalajärgi: 40% riigimetsa,45% erametsa ja 15% määratlemata staatusega metsi (RMK) Erametsade ja riigimetsade liigiline struktuur: Riigimetsades männikuid (45%), hall-lepikuid (0,8%); erametsades kaasikuid (36%), hall-lepikuid (11%)
1958 - 29% 1973 - 36,1% 1993 - 47,6% 2008 – 50,6% 2010 – 50,6% 2014 - 50,3% 2017 – 53,6% Metsasuse suurenemisel peale II maailmasõda on mitmeid põhjuseid, kuid neist olulisemad on: 1. Nõukogude ajal olid aastased raiemahud väikesed (ca 3-4 milj m3 aastas). Eesti tolleaegsete metsandusjuhtide jõupingutused oli suunatud olemasoleva metsaressursi säilitamisele ja suurendamisele. Metsaressurss poolsajandi jooksul kasvas. 2. Metsade pindala suurenes põllumaade arvel. Perioodil 1950-1960 jäid paljud põllumajanduslikus kasutuses olnud maad jäid sööti ja metsastusid looduslikult. Sel perioodil viidi ellu ka väheviljakate põllumaade metsastamise programm. Teine põllumaade metsastumise laine (hinnanguliselt ca 300 000 ha) toimus üheksakümnendate lõpul, 2000 alguses. 3
4.5. TÖÖTLEV TÖÖSTUS Kolmandik toodetud hüdroenergiast kasutatakse metallide, kemikaalide, naftakeemiatoodete, mineraalsete maavarade, paberi ja tselluloosi tootmiseks. Norra töötlev tööstus moodustab riigi suurima maismaapõhise ekspordisektori. Norra toetub pea täielikult hüdroenergiale, mis muudab tööstusobjektide käitamise paljude teiste riikidega võrreldes ökonoomsemaks ja keskkonnasõbralikumaks. 4.5.1. Tselluloos ja paber Suur metsaressurss ja odav hüdroenergia on taganud Norrale tähtsa osa maailma tselluloosi- ja paberiturul. Umbes 90 protsenti riigi tselluloosi- ja paberitoodangust läheb ekspordiks. Norra tselluloositootjad tarnivad mitut liiki tselluloosi, sealhulgas ajalehe- ja ajakirjapaberi tootmisel olulist lühi- ja pikakiulist sulfaattselluloosi. 4.5.2. Keemiatooted Norra esimene suuremahulise hüdroenergiakompleksi ehitamise lõpetas Norsk Hydro 1907. aastal
esinemiseks on suur, nagu väikeste veekogude ja allikate lähiümbrus, väikesed lodud, põlendikud ja soosaared, liigirikkad metsalagendikud, metsa kasvanud kunagised aiad, metsaservad, astangud, põlismetsa osad. Metsa majandamise käigus tuleb vääriselupaiga moodustamise eelduseks olevad võtmeelemendid nagu vanad puud, põõsad, kiviaiad ja allikad säilitada. Vääriselupaiga klassifikaatori ja võtmebiotoobi väljavaliku juhendi kinnitab keskkonnaminister. 2. Euroopa metsaressurss Euroopa pindalast on metsaga kaetud ligikaudu kolmandik. Metsa osatähtsus on riigiti väga kõikuv (1%-74%). Kõige suurem on metsaressurss Põhjamaades (Rootsi, Soome 74% Malta 1,1% Island 1,4%, Taani 10%) ja mägipiirkondades. 3 Keskmiselt tuleb iga eurooplase kohta 0,5 ha metsamaad. Kuues Euroopa riigis (Rootsi, Soome, Norra, Eesti, Läti ja Venemaa) tuleb ühe elaniku kohta rohkem kui 1 ha metsa
(Euroopa Keskkond 2010) 25 Maailma metsavarud ja nende kasutamine. Maailma metsade pindalas toimunud muutused viimastel aastakümnetel. Troopiliste- ja parasvöötme metsade, riigi- ja erametsade, looduslike metsade ja istanduste, tulundusmetsade ja kaitsemetsade osakaal maailmas. Milline on maailma metsaressurss ja selle trendid? Maailma metsade kogupindala moodustas FAO metsaressursside hinnangu (GFRA 2010) andmetel 4 miljardit hektarit ehk umbes 31 % maismaa kogupindalast (Global Forest Resources Assessment, 2010), s.t 0,6 ha inimese kohta. Seega on maailmas tervikuna metsa inimese kohta enam kui 2 korda vähem kui Eestis. Metsa pindala on jagunenud ebaühtlaselt , 64-s riigis on metsa alla 0,1 ha elaniku kohta (GFRA, 2005). Eesti metsade pindala moodustab 0,055 % maailma metsade pindalast.
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004)
annaabi.ee 
