Eesti fosforiidimaardlate andmed Maardla Varud, Keskmine Keskm. Keskm. Varu staatus katend, m kihindi paksus, tuhat t P2O5 % m Aseri 388 000 240 1,2 8 P. tarbevaru Toolse 644 000 160 3 10,15 P. tarbevaru Rakvere maardla LääneKabala pk 925 000 48107 5,7 9,4 P. reservvaru IdaKabala pk 997 000 5680 6,7 12,1 P. tarbevaru Rägavere pk 1 400 000 50133 5,7 9,4 Prognoosv.
Elekter- teised taastuvad allikad (% on paigaldatud 10,5 [1] 14,7 [2] tootlikkust) Toornafta tootmine (barrelit/päevas) 2.255 miljonit 787,200 [2] [1] Toornafta eksport (barrelit/päevas) 533,300 [1] 703,100 [2] Toornafta import (barrelit/päevas) 344,900 [1] 1.221 miljonit [2] Toornafta tarbevaru (miljardit barrelit) 15.31 [1] 2.982 [2] Puhastatud naftatoodete- tootmine (miljonit 2.554 [1] 1.409 [2] barrelit/päevas) Puhastatud naftatoodete- tarbimine (miljonit 3.003 [1] 1.505 [2] barrelit/päevas) Puhastatud naftatoodete- eksport (barrelit/päevas) 174,700 [1] 559,800 [2] Puhastud naftatoodete- import (barrelit/päevas) 37,300 [1] 603,100 [2]
Järvemuda esineb hõljuva massina enamikus järvedes, aga ka kinnikasvanud vanades järvenõgudes mõnevõrra tihenenult turbakihi all. Järvemuda sisaldab vitamiine B1, B2, B12 ja D, fooliumhapet ning bioloogiliselt aktiivseid mikroelemente. Värska lahes on järvemuda paksuseks mõõdetud kuni 12 meetrit ja maardla pindala on umbes 76 ha. Kasuliku kihi keskmine paksus on 4,6 m ja 60% niiskuse puhul on muda aktiivne tarbevaru ligikaudu miljon tonni. Meremuda Meremudaks loetakse mineraalmaterjalist koosnev meretekkelist setendit, mis sisaldab orgaanilist ainet üle 5% kuivaine massist. Esimesed andmed meremuda kasutamisest pärinevad Saaremaalt, kus umbes 1800. aasta paiku ehitas üks Kihelkonna valla talumees endale koju mudavanni. Esimene mudaravila avati 1824. aastal Saaremaal Rootsikülas, aasta hiljem Haapsalus, siis 1838.a Pärnus ja 1840.a Kuressaares.
Üha kasvava autostumise tulemusena on linnakeskkonnas, kus elab üle 70% Eesti elanikest, määravaks õhu saastajaks kujunenud autotransport, mis annab näiteks Tallinnas üle 90% välisõhu saastest. Igal aastal lisandub Eesti teedele ARKi andmetel keskmiselt 55 000 autot. Korrelatsioon õhusaaste ja hingamisteede haiguste kasvu vahel on ilmne, eriti enamsaastatud piirkondades Eesti maavarad on ammendumas. Praeguste kaevandamismahtude juures jätkub meile näiteks kruusa aktiivset tarbevaru vaid 34 aastaks ning ehitusliiva aktiivset tarbevaru 40 aastaks. Seega tuleb Eesti maavarade jätkusuutlikku haldamist ja majandamist tõhustada. ÖMR mõiste ja eesmärk ÖMR on maksusüsteemi ümberkorraldamine eesmärgiga enam maksustada keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega. Samaaegselt vähendatakse tööjõu ja ettevõtete maksukoormust tulumaksumäära langetamine ja maksuvaba tulu tõus. Üldine maksukoormus ei muutu. ÖMR eesmärgid:
Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Nafta ei lahustu vees, vees moodustab ta püsiva emulsiooni. 2.Nafta ja maailm Kus leidub naftat? Nafta ja gaasikondensaadi tarbevarud on maailmas hinnatud 5,2 1011 tonnile. Viimastel aastatel on tarbevaru täienenud (avastatud uusi leiukohti, täpsustatud reservvaru) keskmiselt 3 - 4 miljardit tonni aastas. Varud paiknevad maailmas äärmiselt ebaühtlaselt. 2/3 varudest on Lähi-Idas, 8% Põhja ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud Saudi-Araabial, Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad naftatootjad on Saudi-Araabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%
Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. Anastasia Margarita Kolossova 10HB 2004 aasta seisuga olid nafta ja gaasikondensaadi tarbevarud maailmas hinnatud 5,2 1011 tonnile. Viimastel aastatel on tarbevaru täienenud (avastatud uusi leiukohti, täpsustatud reservvaru) keskmiselt 3 - 4 miljardit tonni võrra aastas. Varud paiknevad maailmas äärmiselt ebaühtlaselt 2/3 varudest on Lähi-Idas, 8% Põhja ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud Saudi-Araabial 12%, Iraagil (kuigi varud ise on Iraagis, selle tootja on siiski USA) 10%, Venemaal 9%. Suuremad nafta tarbijad on aga USA 25%, EU 18%, Jaapan 8% ja Hiina 6%.
Järvelubi- söödalisand. Turvas- alusturvas. Mõned mõisted Aktiivne varu- maavaravaru on aktiivne, kui selle kaevandamisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika tagavad maapõue ratsionaalse kasutamise ja keskkonnanõuete täitmise ning maavara kasutamine on majanduslikult kasulik. Passiivne varu- varu, mille kasutamine ei ole keskkonnakaitse tõttu võimalik või puudub asjakohane tehnoloogia, kuid mis võib tulevikus osutuda kasutuskõlblikuks. Tarbevaru- maavaravaru, mille geoloogilise uurituse maht võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru kaevandamiseks ja kasutamiseks. Reservvaru- maavaravaru, mille geoloogilise uurituse maht võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru perspektiivi hindamiseks ja edasise geoloogilise uuringu suunamiseks. Maagikeha- konkreetse geomeetrilise kujuga maagist koosnev maavaralasund. Põlevkivi Põlevkivi e. kukersiit: Ordoviitsiumi kujunenud orgaanilise aine kuhjum, koosneb
(Joonis 3- Balti SEJ) ja Eesti SEJ (Joonis 4), need jaamad saastavad eriti palju, sest toodavad suurel hulgal elektrienergiat ning toodavad seda põlevkivist. Igal aastal pumbatakse maapõuest välja üle 100 miljoni kuupmeetri pinna- ja põhjavett (ühe tonni põlevkivi kaevandamisel pumbatakse välja 1020 kuupmeetrit pinna- ja põhjavett), mis on rikkunud kaevanduspiirkondade veeringe. Mitmel juhul on Kirde-Eesti põhjavee tarbevaru hinnatud alusetult suureks. See omakorda on esile kutsunud põhjavee ülekasutuse ja varude ohtu seadmise. Sellises olukorras võib juba lähiaastail osutuda möödapääsmatuks põlevkivitööstuse piirkonna ühisveevarustuse üleviimine puhtalt põhjaveelt tehniliselt puhastatud Narva jõe veele. Põlevkivi põletamisel elektrijaamades kulutatakse ühe tonni põlevkivi kohta 100 kuupmeetrit jahutusvett, mis lastakse soojendatult Narva jõkke tagasi
25 tsüklit, mis vastab ehitusotstarbeliste karbonaatkivimitele esitatavatele nõuetele: (survetugevus kuivalt vähemalt 20 Mpa ja külmakindlus vähemalt 15 tsüklit). Dolokivi survetugevus veega küllastatud olekus on 54 138 Mpa ja külmakindluse määramisel oli massi muutus vahemikus 2,84 2,88 g/cm3, mis on tüüpiline Eesti dolokivile. Kivimi poorsus muutub vahemikus 9,9 21,2% ja on keskmiselt 14%. Ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru on: vee pealne 3565,0 tuh m3 Vee alune 3619,4 tuh m3 KOKKU 7184,4 tuh m3 Kareda dolomiidimaardla hüdrogeoloogilise läbilõike moodustavad: 1. Kvarternaarisetete vesi; 2. Siluri veekompleks; 3. Karbonaatkivimites paiknev Ordoviitsiumi veekompleks; 4. Ordoviitsiumi Kambriumi veekompleks liivakivides 5. Liivakivide ja aleuroliitidega esindatud Kambriumi - Vendi veekompleks.
Peamine küsimus on sellise tööstuse rentaablus ja konkurentsivõimelisus, sest maailmaas on palju odavamalt kättesaadavaid fosforiite (Maroko, Lääne-Sahara ja Tuneesia maardlad), samuti kõrgekvaliteedilist apatiiti (Koola poolsaare maardlad Venemaal). (Raudsep jt, 1993) Peale väetiste oleks fosforiidist võimalik toota ka fluori, strontsiumi jt komponente. Söödafosfaatide tootmisel on nende elementide ekstraheerimine vajalik. Fluori tarbevaru Kabala kaevevälja fosforiidis on 6,2 milj. t. (Raudsep jt, 1993) 3. FOSFORIIDI LEVIK On teada, et oobolusliivakivi kihind levib peaaegu kogu Eestis, v.a. kitsas edela-kirde suunaline vöönd, mis ulatub Sõrve poolsaarelt Saaremaal kuni Mustvee ümbruseni. Kallavere kihistu paksus on üsna muutlik ja ulatub 0,5-1,0 m kuni 15-20 m. Suurimad kihistu paksused on Kesk-Eestis. (Raudsep jt, 1993) Tuntud ja uuritud fosforiidileiukohad paiknevad kõik Põhja-Eestis (joonis 3). Mujal on
eristatakse aktiivset japassiivset varu, aktiivne varu jaguneb omakorda tarbevaruks ja reservvaruks. aktiivne varu maavaravaru on aktiivne, kui selle kaevandamisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika tagavad maapõue ratsionaalse kasutamise ja keskkonnanõuete täitmise ning maavara kasutamine on majanduslikult kasulik . passiivne varu varu, mille kasutamine ei ole keskkonnakaitse tõttu võimalik või puudub asjakohane tehnoloogia, kuid mis võib tulevikus osutuda kasutuskõlblikuks. tarbevaru maavaravaru, mille geoloogilise uurituse maht võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru kaevandamiseks ja kasutamiseks; reservvaru maavaravaru, mille geoloogilise uurituse maht võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru perspektiivi hindamiseks ja edasise geoloogilise uuringu suunamiseks. Liivamaardlad levivad enam-vähem ühtlaselt üle Eesti, kuid nende genees on erinev. Näiteks Balti mere arengustaadiumite
veekogud. Eesti üks suurimaid metsaistutajaid on Eesti Energia igal aastal istutatakse kuni 180 hektarit metsa, kokku on taastatud 11 600 hektarit. Tasandatud puistangutele istutatud metsades taastub loodusliku metsa kooslus, elu ja liigirikkus: kasvavad marjad ja seened, elutsevad linnud ja loomad, alates jänestest ja rebastest ning lõpetades huntide ja ilvestega. Rikastusvabrik Viru kaevandus Tuhamägi Põhjaveest Meie uurimusest selgub, et Kirde Eestis on real juhtudel põhjavee tarbevaru hinnatud alusetult suureks. See omakorda on esile kutsunud põhjavee ülekasutuse ja varude ohtu seadmise. Märkimisväärseks põhjavee kvaliteedi halvendajaiks on põlevkivikaevandused: kaevanduskäikudesse valguv vesi, mis kontakteerub käikude loomisel sulfiidsetest mineraalidest moodustunud sulfaatidega, muutub joogikõlbmatuks. Vanades kaevanduskäikudes võib leida kuni 2 g/l sulfaatide kontsentratsiooniga vett. Seisukoht, et
Järva-, Harju-, Ida-Viru- ning Jõgevamaa soodes. Turba aktiivne varu võib täieneda kas uute geoloogiliste uuringute tulemusel või varukategooriate muutmise tulemusel, samuti väheneda varu kategooria muutmiste tulemusel eelkõige keskkonnakaitseliste piirangute tõttu (Turba energeetiline ressurss, s.a.). Turbamaardlateks on Eestis praegu 1626 sood, millest majanduslikult huvipakkuvaks on 520. Turba varu on Eestis väga suur- aktiivset tarbevaru on 204 miljonit tonni ja aktiivset reservvaru 755 miljonit tonni. Sellele lisandub veel passiivne varu, mida hinnatakse 641 miljonile tonnile. Hetkel kaevandatakse Eestis umbes 700-900 tuhat tonni turvast aastas. Seadus on aga ka turbakaevandamisele piirid seadnud ning üle 2,65 miljoni tonni turvast aastas kaevandada ei ole lubatud. Suurem osa Eestis toodetud turbast eksporditakse nii briketi kui väetisainetega aidandusturbana, millest saadakse suurt tulu (Turvas pakub huvi ka
Peale selleks kaevatud veekogumisbasseini koguvad vett ka kuivendusvõrgu veejuhtmed. Sobiva asetuse korral koguneb vett ka poldril olevatesse looduslikesse süvendeisse, aukudesse, veekogudesse ja poldrist kõrvale juhitud veejuhtmete sängidesse. Mida suurem on veekogumisbasseini ja teiste selleks otstarbeks kasutatavate süvendite maht, seda vähem pum 16 pasid tuleb üles seada ning seda pikemaks ajaks võib neid korraga tööle rakendada 7. Tarbevaru määratakse uuringu tulemusel. Uuring peab olema tehtud mahus, mis võimaldab saada vajalikud andmed maavara kaevandamiseks ja kasutamiseks. Prognoosvaru eraldamine põhineb geoloogilise kaardistamise või otsingu andmetel. Prognoosvaru eraldatakse maardlaga piirneval alal, väljaspool tarbe- või reservvaru kontuuri või piirkondades, kus maavara ilmingute põhjal võib eeldada varu olemasolu. Prognoosvaru määratakse geoloogilise kaardistamisega või maavara otsinguga.
harvem madalsooturvas. Loode osas asuvad freesturbaväljad (kütte- ja alusturvas). Väljade pindalaks on 1207ha. [] Joonis 19 Turvas ( http://www.ut.ee/BGGM/maavara/turvas2.jpg ) Joonis 20 Turbamaardla ( http://www.ut.ee/BGGM/maavara/parika1.jpg ) Tabel 2 Puhatu turbamaardla põhinäitajad (Orru jt., 1989 k, 1992) Põhinäitajad Aktiivne tarbevaru Aktiivne reservvaru Passiivne reservvaru Madalsoolasun Rabalasund Madalsoolasun Siirdesoolasund Raba- Rabalasund Rabalasund d d segalasund
piiratud. Alternatiivsete sünteetiliste reaktiivkütuste tööstuslikud tootmise tehnoloogiad on väljatöötamisel. Söe baasil alternatiivse sünteetilise reaktiivkütuse tööstuslik tootmise tehnoloogia on Lõuna-Aafrika Vabariigi firma SASOL Ltd poolt lõplikult väljatöötatud ja kütusena kasutusele võtta lubatud. Firma laiendab tütarettevõtetena tootmist üle maailma. Nafta ja gaasikondensaadi tarbevarud on maailmas hinnatud 5,2 1011 tonnile. Viimastel aastatel on tarbevaru täienenud (avastatud uusi leiukohti, täpsustatud reservvaru) keskmiselt 3 - 4 miljardit tonni aastas. Varud paiknevad maailmas äärmiselt ebaühtlaselt. 2/3 varudest on Lähi-Idas, 8% Põhja ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud Saudi-Araabial, Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad naftatootjad on Saudi-Araabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%. Suuremad nafta tarbijad aga USA
10 on ühendatud veevärgiga. Puurkaevudesügavus on 105...150 m. Ordoviitsiumi-Kambriumi puurkaeve on 2 (Paldiski mnt ja Tähetorni) sügavus 42...55 m. Kvaternaari veekihist võetakse vett 9 puurauguga, millest 2 on ühendatud veevärgiga. Osaliselt jääb Haabersti linnaossa Seevaldi põhjaveemaardla. Õismäe, põhilise veetarbija, varustamine veega toimub Ülemiste järvest. Ülemiste järve väljalangemisel muutub Õismäel olukord pingeliseks kuna tarbevaru ja lokaaltrassid paiknevad Kakumäel. Arutusel on olnud veehaarde rajamine Astangule. Veehaarde rajamine Astangule võib osutudaproblemaatiliseks seoses radionukliidide kõrgendatud sisaldusega Kambrium-Vendi põhjaveekihis. Põhjavee kaitstuse suhtes peab järgima üldisi eesmärke. Eelkõige tuleb lähtuda sellest, et hinnata joogiveeks kasutatavate (või potentsiaalselt kasutatavate) veekihtide kaitstust.
Kasutatakse soojus- ja elektrienergia tootmiseks. Käesoleva sajandi alguses hinnati söevarusid maailmas ca 984 miljardile tonnile . 2/3 varudest on USA-s, Venemaal, Hiinas, Austraalias, Indias ja Saksamaal. Tänast tarbimist ja tarbevarusid arvestades jätkuks sellest keskmiselt 230 aastaks. Prognoosvarusid arvestades aga jätkuks praeguse tarbimismahu juures sütt rohkem kui 450 aastaks. Nafta ja gaasikondensaadi tarbevarud on maailmas hinnatud 146 miljardile tonnile . Viimastel aastatel on tarbevaru täienenud keskmiselt 3 4 miljardit tonni aastas. 2/3 varudest on Lähi-Idas, 8% Põhja...ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud SaudiAraabial, Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 13%. Suuremad naftatootjad on Saudi-Araabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%. Suuremad nafta tarbijad aga USA 25%, EU 18%, Jaapan 8%, Hiina 6%.
Niisama palju on kahjustatud kaudselt, kaevandamisega kaasnenud kuivendamise tagajärjel. Seega võib tööstuslikel eesmärkidel kuivendatud rabade pindala ulatuda Eestis 60 000 ha-ni (Eesti märgalade..., 1999). Keskkonnaministeeriumi algatusel alustas Eesti Geoloogiakeskus mahajäetud turbakarjääride revisjoni 2005.a. Eespooltoodud andmetele hinnangut andes võib tõdeda, et võrreldes turbavaru koguhulgaga on Eestis turvast kaevandatud suhteliselt vähe. Turba aktiivset tarbevaru (varu, mida võib kohe kaevandama hakata) jagub meil praeguse kaevandamismahu juures umbes 300 aastaks, reservis on (vajab uurimist enne kaevandamist) varu veel 700 aastaks. Kaitsealuste territooriumide all on veel umbes 500 aasta varu. Seega on praeguse seisuga turvas meil maavara, mida võrreldes teiste maavaradega jagub meil praeguse tarbimise juures kõige enamaks ajaks (Kadastik, 2005). Samal
annaabi.ee 
