kohustuslikus korras kõik ettevõtjad, kes tegutsevad teatud eriti saastavates valdkondades (energia tootmine, raudmetallide tootmine ja töötlemine, mineraalitööstus, paberi ja papi tootmine ja töötlemine, lennundus). Sellisel kujul on tegemist keskkonnakaitse nn majandusliku meetodiga, kus turusituatsioon hakkab ettevõtjaid stimuleerima kasvuhoonegaaside emissiooni vältima. Süsteem näeb ette, et ettevõtetele jagatakse saastekvoodid (saastekvoot on kvoot ühe tonni süsinikdioksiidi ekvivalentkoguse atmosfääri paiskamiseks) liikmesriikide poolt koostatud jaotuskavade alusel, mille peab heaks kiitma ka Euroopa Komisjon. Jaotuskavas tuleb järgida Direktiivi nõudeid. (3) 5 3. Kvoodimüügi põhimõtted Saastekvootide müük toimub läbi rohelise investeerimisskeemi (Green Investment Scheme e. GIS).
, alternatiivenergia- , fossiilsed kütused- energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. , biokütused- energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel- või tahkekütus , riigi energeetiline julgeolek- , tuuma-, hüdro-, tuule-, päikese-, bio-, loodete, lainete ja geotermaalenergia- , energiakriis- , Kyoto protokoll- rahvusvaheline kokkulepe hoida Kasvuhoonegaase samal tasemel 1990. aastal või vähem , saastekvoot. - Piiratud kogus heitgaase, mida võib heita atmosfääri.
elutegevuse tulemusena tekkinud orgaanilises aines (biomassis) sisalduv keemiline energia ENERGIAKRIIS- üleilmselt olulise energeetilise tooraine (nafta, maagaasi) järsk hinna tõus regionaalsel või maailmaturul, mis on tingitud kas majanduslikest ebakõladest, geopoliitilisest motiividest või looduslikest põhjustest KYÕTO PROTOKOLL- rahvusvaheline keskkonnakaitseleping millega liitunud riigid võtsid endale kohustuse hoida oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid SAASTEKVOOT- ühele riigile või riikide rühmale määratud kasvuhoonegaaside õhku paiskamise piirmäär ENERGIAJULGEOLEK- riigi võime varustada end vajamineva energiaga TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD ENERGIAMAJANDUSES TEGELETAKSE: Energiavarade hankimisega (nafta ja gaasi ammutamine, sõe turba põlevkivi kaevandamine) Nende töötlemisega (elektriks, mootorikütuseks või ahjukütteks)
kohased metsandusega seotud tegevused, mitte kogu LULUCF sektor. Eesti arvestab emissioone ja süsiniku sidumist, mis tuleneb metsastamisest, taasmetsastamisest ja raadamisest. Vaatamata metsamaa pindala mõningasele vähenemisele Eestis sellel sajandil, ületab süsiniku sidumine Kyoto Protokolli arvestuses praeguste hinnangute järgi emissioone 23 kordselt. Kyoto kohustusperioodiks 20082012 Eestile lubatud heitkogus kokku ehk saastekvoot on kinnitatud konventsiooni sekretariaadi poolt 196,06 megatonni CO2 ekvivalenti. Baasaastaga 1990 võrreldes on Eesti täna palju väiksem saastaja, mistõttu võetud kohustust vähendada KHG heitkoguseid 8% võrra, pole olnud just raske täita. Riik võib riikidevahelisel KHG lubatud heitkoguste kauplemise turul müüa Kyoto protokolliga lubatud heitkoguse ja kohustusperioodi kohustusliku reservi vahe ehk kaubelda vabade lubatud heitkoguse ühikutega.
annaabi.ee 
