energiatarbimise korral - tuulegeneraatorid rikuvad - energiaallikas, tuul on kõigile maastikupilti kasutamiseks tasuta - kasutuspiirkond piiratud BIOMASSI KASUTAMINE EELISED PUUDUSED - taastuv energiaallikas - kulukas kuna biomassi põletavate - kergesti kättesaadav elektri ja soojuse koostootmisjaamade - biomassi põletamisel vabaneb rajamiskulud on 3-5 korda suremas süsihappegaas mis oli ta enda kui samaväärse maagaasi kasvamisel atmosfäärist võetud seega koostootmisjaamade rajamine ei suurene biokütuse kasutamisel - metsatööd ohustavad linnuliikide süsihappegaasi kogus atmosfääris pesitsus perioodi - võimaldab metsa- ja põllumajanduse - energiavõsa kasutamisel tekib
süsteemid on laialdaselt kasutusel - näiteks Taani, Holland või Inglismaa. Päikeseenergia süsteemi saab kasutada ka aastaringselt, kui liita süsteemiga bensiinigeneraator ja/või tuulegeneraator. Päikeseenergiat kasutatakse laialdaselt üle kogu maailma, enamikes arenenud riikides , kuid on piisavalt päikest (Eesti, Soome, USA, Inglismaa , Holland , Taani, Jaapan jne.) 2) Tuuleenergia tootmise plussid ja miinused Eestis + - erinevalt generaatorite ja koostootmisjaamade kütustest on tuul kõigile tasuta; - tuuleenergia on täna üks kiiremini tasuvamaid taastuvenergia liike; - erinevalt päikesest on tuuleenergia saadaval ööpäevaringselt; - võrreldes päikselahendustega on tuule süsteemide jõudlus suurem; - võrreldes hüdroenergia seadmetega suhteliselt lihtne paigaldamine. - tuuleenergia abil saab keskkonda saastamata toota elektrit - Tuuleenergia on üsna ohutu
MED skaalal 78%elektri-, 22% soojusenergiale Elektritootmise keskkonnamõjud Soojusenergia tootmise keskkonnamõjud Järeldused Energia ühik ja mõju jäävad kõigis skaalades samasse suurusjärku Suurema skaala korral on suuremad globaalsed keskkonnamõjud, väiksema skaala korral kohaliku tähtsusega keskkonnamõjud Valitud skaaladest on lõppkasutajale kõige otstarbekam kõige väiksem skaala Poliitilised mehhanismid peaksid soosima koostootmisjaamade edendamist Minu arvamus Koostootmisjaamad on vägagi mõistlikud kui alternatiiv fosiilsetele kütustele. Mõistlik viis muidu kasutuseta puidu kasutamiseks kasu saamise eesmärgil Kas ehitada Eestisse juurde koostootmisjaamu? Küsimus millele on kahetipidist lähenemist. Tänan kuulamast!
..................................................................................4 2 Tuuleenergia 1. Positiivsed küljed: · Tasuvamaid taastuvenergia liike; · Võrku lülitamisel ei teki mingeid suuri majanduslikke kahjusid; · Tootmine ei tekita saastet; · Samuti ei tekita kasvuhoonegaase (mille mõju keskkonnale on hävitav); · Erinevalt generaatorite ja koostootmisjaamade kütustest on tuul kõigile tasuta; · Tuul ei saasta keskkonda ega lõpe otsa; · Erinevalt päikesest on tuuleenergia saadaval ööpäevaringselt; · Võrreldes päikselahendustega on tuule süsteemide jõudlus suurem; · Kasutatakse purjelaevadega sõitmisel kui ka tuuleveskite töölepanekuks. 2. Negatiivsed küljed: · Müra tekkimine; · Lindude lennu häirimine, lindude hukkumine; · Maastikupildi rikkumine (nn visuaalne reostus);
Kui arvestada kõiki küttepuidu allikaid (puit, raiejäätmed, metsatööstuse jäätmed), saaks bioenergeetikas puitu kasutada koguseliselt vähemalt kaks korda enam, kui seda praegu tehakse. [4] 13 Jäätmete ressurss Olmejäätmete kasutamist energia tootmiseks on eelkõige uuritud võimaliku alternatiivse kütusena taastumatute energiakandjate asendamiseks, seda eriti elektrija soojusenergia koostootmisjaamade arendamisel. Põhimõtteliselt saab jäätmepõletuse jagada tehniliselt kaheks lahenduseks: masspõletamine ja koospõletamine. [4] Masspõletamine tähendab seda, et põletatakse segajäätmeid, sh, olmejäätmeid, ilma erilise töötluseta. Tunnustatud jäätmekäitlushierarhiast tulenevalt on ka Eesti eesmärgiks jäätmete liigiti kogumise arendamine, mille tulemusena saab toota liigitikogumisel ringlusevõtust RDF kütust. See eeldab ka RDF kütuse tootjaid ja põletajaid
Elektritarbimise ööpäevased ja aastased graafikud. , 8 , 16-17. 3 , . : tmax = Eaastane / Nmax; tmax . 6. SEJ tehnoloogiline skeem. 1. , 1 + 1 ; 2. 2 + 1 ; 3. 4. 7. Kondensatsioonelektrijaama kasutegur. Millistest osalistest kasuteguritest ta koosneb? , , , . : QKEJ = 3600 Ni + Qk; Qk ; QKTJ = 3600 Ni + Qk,kt; Qk,kt . 8. Osalisi kasutegureid mõjutavad tegurid. Osaliste kasutegurite ligikaudsed väärtused. 9. Koostootmisjaamade ökonoomsus võrreldes elektrienergia ja soojuse eraldi tootmisega. 10. Auru algparameetrid soojuselektrijaamas . Algparameetrite arvulised väärtused. . ... ... . ... . (): p <22,1 MPa; p <24,132 MPa, t=593°C; p> 24,132÷27,58 MPa, t > 593÷621°C 11. Algparameetrite mõju üksikute seadmete kasuteguritele ja seadmete maksumusele. ( ), ..., ... . . , , , ( ), . ... . , .
Järgnevad kolmelabalised käigukastita ja vahelduva kiirusega masinad. Kahelabalise, vertikaalse teljega jm haruldasemate lisanditega turbiinid on vähem levinud. Enamik turbiine on torni suhtes vastutuult esiosa on tuule suunas, masinaruum ja torn tagapool. Samas on olemas ka pärituult variante, mis tähendab, et tuul puhub läbi torni ja alles siis labadele. Tuuleenergia eelised: · erinevalt generaatorite ja koostootmisjaamade kütustest on tuul kõigile tasuta; · tuuleenergia on täna üks kiiremini tasuvamaid taastuvenergia liike; · erinevalt päikesest on tuuleenergia saadaval ööpäevaringselt; · võrreldes päikselahendustega on tuule süsteemide jõudlus suurem; · võrreldes hüdroenergia seadmetega suhteliselt lihtne paigaldamine. Vee- ehk hüdroenergia Tähtsaim taastuv ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas on hüdroenergia.
+ kergesti kättesaadav; + võimaldab metsa- ja põllumajanduse ning toiduainetetööstuse jääkide ja jäätmete kasutamist; + aitab tõsta maapiirkondades tööhõivet, aitab kaasa piirkonna tööstuse arengule; + biomass on kodumaine kütus ning selle kasutamine võib vähendada kulutusi importkütusele; + biomassi kasutamine aitab kaasa prügilate majandamisele ja jäätmekäitlusele. Biomassi kasutamise puudused: -- kulukas, kuna biomassi põletavate elektri ja soojuse koostootmisjaamade rajamiskulud on kolm kuni viis korda suuremad samaväärse maagaasi koostootmisjaamade rajamisest; -- metsatööd ohustavad linnustikku pesitsusperioodil; -- energiavõsa kasvatamisel tekib sarnaselt teiste intensiivselt kasvatatavate põllumajanduslike monokultuuridega veekogude reostumise ja eutrofeerumise oht; -- puitkütuste kasutamine sõltub raietööde mahust ja keskkonnakaitselistest piirangutest; -- kodusel biomassi (näiteks puit) tarbimisel kütusena on vajalik
vastav. Kivisöega kütmise osakaal jääb aasta aastalt vähemaks, kuna käitlemisel tekkiv tolm, tuhk ja samuti ka kivisöe hoidmiseks vajaliku suurusega ruumi puudumine saavad tihti takistuseks. Kivisöe põlemisel tekib ka märkimisväärne kogus tuhka. Tekkinud tuha kogus on sõltuvalt leiukohtadest samas suurusjärgus katlas köetava söekogusega. Mõistlik on kivisöega kütmine jätta siiski suuremate katlamajade või koostootmisjaamade pärusmaaks. Käesoleval sajandil on mõistlik kasutada kõneall olevate hoonete kütmiseks oluliselt mugavamaid, keskkonnasõbralikumaid ja säästlikumaid meetodeid. Kivisöe teema lõpetuseks lisan illustreeriva karikatuuri kivisöekatla operaatorist. 6 Kivisöe kasutamise eelised ja puudused: Eelised · Odav · Kõrge energiatihedusega Puudused · Ebamugav · Määriv
Eestis seni head kogemused biogaasijaamade rajamiseks puuduvad, mistõttu tuleb abi ja teabe saamiseks pöörduda välisfirmade poole, kuid seejuures tuleks kindlasti ka kodumaiseid asjatundjaid kaasata, et oleks saadud parim võimalik tulemus. · Jäätmed Olmejäätmete kasutamist energia tootmiseks on eelkõige uuritud võimaliku alternatiivse kütusena taastumatute energiakandjate asendamiseks, seda eriti elektri- ja soojusenergia koostootmisjaamade arendamisel. Põhimõtteliselt saab jäätmepõletuse jagada tehniliselt kaheks lahenduseks: masspõletamine ja koospõletamine ehk niinimetatud RFD kütuse põletamine. Masspõletamine tähendab seda, et põletatakse segajäätmeid, sealhulgas olmejäätmeid, ilma erilise töötluseta. Tunnustatud jäätmekäitlushierarhiast tulenevalt on ka Eesti eesmärgiks jäätmete liigiti kogumise arendamine, mille tulemusena saab toota liigitikogumisel ringlusevõtust RDF kütust
Päikeseelektri tootmine on keskkonnasõbralik. Tuuleenergia Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akudesse) või mehaaniliseks energiaks. Tuuleenergia puudusteks loetakse müra tekitamist, lindude segamist ja maastikupildi rikkumist (nn visuaalne reostus). Tuuleenergia eelised: -Erinevalt generaatorite ja koostootmisjaamade kütustest on tuul tasuta -Tuuleenergia on täna üks kiiremini tasuvamaid taastuvenergia liike; -Erinevalt päikesest on tuuleenergia saadaval ööpäevaringselt; -Võrreldes hüdroenergia seadmetega suhteliselt lihtne paigaldamine. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal ja Taanis. Palju kasutatakse tuulikuid veel Hispaanias, Portugalis, Ameerika Ühendriikides, Iirimaal ja Indias. USA California osariigis asub maailma suurim tuulepark, mille koosseisus on ligikaudu 14 000 tuulikut Biokütused
Joonis 8. Halupuude kvaliteedinäited (Soome), Työtehoseura foto. P uidu kütusteks vääristamise tehnoloogiad Kuigi peamiseks puitkütuseliigiks eramajapidamistes on jäänud traditsiooniline küttepuit halupuudena, on erametsade majandamisel oluliseks tuluallikaks muutu- mas ka hakkpuidu tootmine. Hakkpuitu tarbivate katlamajade ja koostootmisjaamade rajamine on selliste kütuste järele loonud stabiilse nõudluse. Esimese tõuke puitkü- tuste tootmiseks sobilike tehnoloogiate arendamiseks Põhjamaades andis 1970-ndate aastate naftakriis, mis sundis importkütustest sõltuvaid tööstusriike kasutusele võtma oma taastuvate kütuste varusid. Tehnoloogiate täiustamisele tänapäeval aitavad kaasa 12 rahvusvahelised kokkulepped kasvuhoonegaaside emissiooni piiramiseks ja taastuvate kütuste kasutamist soodustavad maksud
Kaasaegsed väikesed tuulegeneraatorid võimaldavad sõltumatut ja töökindlat energialahendust seal, kus võrguelekter on kättesaamatu või kallis. Lisaks sõltumatutele lahendustele on võimalikud ka 9 elektrivõrku ühendatud lahendused, kus tuulegeneraatori toodetav elekter vähendab elekrivõrgust ostetava elektri hulka (Futuren 2009). 1.3.1 Tuuleenergia eelised: · Erinevalt generaatorite ja koostootmisjaamade kütustest on tuul kõigile tasuta; · Tuuleenergia on täna üks kiiremini tasuvamaid taastuvenergia liike; · Erinevalt päikesest on tuuleenergia saadaval ööpäevaringselt; · Võrreldes päikselahendustega on tuule süsteemide jõudlus suurem; · Võrreldes hüdroenergia seadmetega suhteliselt lihtne paigaldamine. 1.4 Biokütus Sõna Bio on tuletatud vanakreeka sõnast bios mille tähendus on elu. Biokütuse mõiste on suhteline
Tüüpiline hakkpuiduga köetav küttekatlamaja koosneb järgmistest põhielementidest ja abi- seadmetest: · kütuse ladu; · kütuse teisaldusseadmed; · kütuse vahepunker; · katla toitesüsteem (kütuse söötmine koldesse); · põletusseade-katel; · suitsugaasi puhastusseadmed; · tuhaärastuse seadmed. Erinevatest allikatest saadavat hakkpuit on küttekatlamajade ning soojuse ja elektri koostootmisjaamade põhiline kütus ning nende kütuste jaoks kasutatakse ladusid, mida võib liigitada järgmiselt: · vahelaoks (kütusehoidla) ligikaudu viie päevase kütusevaru mahutamiseks ja · põhilaoks kuni ööpäevase kütusevaru mahutamiseks ja katla automatiseeritud varustamiseks kütusega. Vaheladu ja põhiladu paiknevad enamasti ühes ehitises, näiteks betoonpõrandaga viilhallis (vt Joonis 7 .65). Vaheladu võib paikneda ka eraldi
2011. aastaga võrreldes kokku ligi 6%. Eestis tarbiti mullu 8,7% rohkem elektrit kui 2011. aastal, kogutarbimine oli 7,8 TWh. Elektritarbimise kasvu peamine põhjus oli majanduse elavnemine ja talveperioodi keskmisest madalam õhutemperatuur. Viimasel aastakümnel on jõudsalt kasvanud taastuvatest allikatest elektri tootmine. Kui 2007. aastal oli taastuvelektri osatähtsus elektrienergia kogutarbimises vaid 1,5%, siis 2009. aastal 6,2% ja 2011. aastal 12,7%. Puidultöötavate koostootmisjaamade töölerakendamine on kasvatanud biomassist toodetud elektri osatähtsust kahe kolmandikuni kogu taastuv- elektri toodangust. Aasta-aastalt on suurenenud ka tuule- ja vee-energia tootmine. 2012. aastal kasvas nii tuule- kui ka vee-energia toodang 2011. aastaga võrreldes rohkem kui 30%. Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt on mõnevõrra vähendanud jäätmemahuka põlevkivi osatähtsust elektritootmises. Kui 2008. aastal toodeti põlevkivist 91% elektrist, siis 2011. aastal 84%
Analüüs näitas, et kui kasutada vaid lageraiest saadavaid okaspuu kände, siis potentsiaalne kogus oleks 0,3 mln m3. Olukord küttepuiduga varustamisel muutub eriti pingeliseks, kui edeneb elektri ja soojuse koostootmine uutes biokütuseid ja turvast kasutavates elektrijaamades. Lisaks juba töötavatele koostootmisjaamadele Väos, Luunjas ja Pärnus kasutatakse hakkpuitu ka Balti Elektrijaama uues keevkihttehnoloogiaga energiablokis, kus seda lisatakse põlevkivile kuni 10%. Uute koostootmisjaamade ehitust on alustatud Tõrvas ja Kuresaares ning kavandamisel on Kehras, Paides, Põlvas ja mujal. Võimalus lisada põlevkivile biomassi (isegi kuni 50%) on ette nähtud ka Eesti Energia poolt Narva lähistele ehitatavas uues keevkihttehnoloogiat kasutavas elektrijaamas. Võib teha järelduse, et nõudluse rahuldamiseks küttepuiduga tuleb kasutusele võtta kõik kodumaised puiduressursid, sealhulgas seni vähekasutatud raiejäätmed ja kännud
eemaldamisega; 3. Sadama lainemurdja ja vahemuuli varisemisohu likvideerimine ja töökindluse taastamine, nende sisekülgedel paiknevate madalaveeliste seisukaide sildumis- ja tehnovarustuse uuendamine ning sildumis- ja manöövrivee süvendamine koos võimaliku risu eemaldamisega. 3.JÄÄTMED ENERGIAKS Olmejäätmete kasutamist energia tootmiseks on eelkõige uuritud võimaliku alternatiivse kütusena taastumatute energiakandjate asendamiseks, seda eriti elektri- ja soojusenergia koostootmisjaamade arendamisel. Põhimõtteliselt saab jäätmepõletuse jagada tehniliselt kaheks lahenduseks: masspõletamine ja koospõletamine (nn. RFD[1] kütuse põletamine). Masspõletamine tähendab seda, et põletatakse segajäätmeid, sh, olmejäätmeid, ilma erilise töötluseta. Tunnustatud jäätmekäitlushierarhiast tulenevalt on ka Eesti eesmärgiks jäätmete liigiti kogumise arendamine, mille tulemusena saab toota liigitikogumisel ringlusevõtust RDF kütust. See eeldab ka RDF kütuse
rohke (6 … 20%) 2,5 3 3,5 4 väga rohke (üle 20%) 3 3,5 4 4,5 5 Tuhad Kasvupinnaste neutraliseerimiseks võib kasutada nii eelpool mainitud põlevkivituhka, aga ka kohalike kütuste põletamisel tekkivat tuhka, eelkõige puutuhka. Arvestades puitkütustel töötavate soojus- ja koostootmisjaamade levikut, muutub puutuhk kasvupinnaste tootmisel üha arvestatavamaks ressursiks. Puutuha omadused varieeruvad väga laiades piirides. Parimaks peetakse kase põletamisel tekkivat tuhka, milles on kaaliumi 3 korda rohkem ja fosforit 2 korda rohkem kui kuusepuidu tuhas. Lisaks neutraliseerivatele omadustele sisaldab puutuhk arvestataval määral ka peaaegu kõiki teisi taimekasvuks vajalikke toitaineid, välja arvatud lämmastik ja väävel. Kui puutuhka
annaabi.ee 
