o Jaapanisse: väärispuit Indoneesiast, pm Kagu-Aasiast, okaspuit Kanadast ja Venemaalt. KESKKONNAPROBLEEMID SEOSES METSANDUSEGA o Üleraie ehk röövraie vihmametsad, eelkõige arengumaades alepõllunduse tõttu. o Metsapõlengud o Metsakahjurid o Happevihmad o Soostumine See toob kaasa: o liikide hävimine, o põhjavee taseme alanemine, o erosioon, o kliimamuutused ARENENUD RIIKIDE JA ARENGUMAADE METSASUSE VÕRDLUS Arenenud riik o Metsamajandus hästi arenenud o Tselloloositööstus, ehitusmaterjalid, mööblitööstus puidu täielik kasutus o Metsatulekahjud, endistes sots riikides võb ka esineda üleraiet(nt Poola, Ungari, Tsehhi, Eesti) Arengumaad o Metsamajandus vähearenenud o Toodetakse ümarpuitu ja eksporditakse o Alepõllunduse tagajärjel metsade hävimine(metsatulekahjud)
Kadrioru Saksa Gümnaasium Pauletta Talmon Kreeka metsamajandus ja -tööstus Praktiline töö 1 Tallinn 2015 1. Metsade pindala Kreekas kasvavad metsad 3,752,000 ha suurusel pindalal, millest tuleneb metsasuse protsent 29.11% (2005). Riigi pindlala on 12,890,000 ha. Riigil on väike metsasuse protsent. 2. Metsatüübid ja puuliigid Kreekas kasvavad metsatüübid on vahemereline igihaljas mets, macchie ehk makii, phrygana ehk früügana, lehtmetsad, montaansed okasmetsad, lähisalpiinsed ja alpiinsed kooslused. Illustration 1: Põhiliste metsades esinevate liikide levikualade suurus ja osakaal tabelis. 3. Suuremate metsamassiivide paiknemine Suuremad metsamassiivid paiknevad riigi põhja- ja keskosas, sest seal on sobivam kliima. Kreekal
Riigi metsamajanduse ja metsatööstuse iseloomustus Itaalia 1. Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis, milline on metsasuse %? Itaalias on metsade kogupindala 9,9 miljonit hektarit (sellest 8,4 mln. ha mägedes ning 1,5 mln. ha tasandikel) Metsasuse % on 34 Seda on päris palju sellise kõrgelt arenenud riigi kohta. 2. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse-nulumets. Apenniinides leidub igihaljast lähistroopilist metsa ja makjat. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik. 3. Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool,
2. Põhja-ja loodeosa on mäestiku enamasti mäestiku(Andide) all ning lõuna-ja idaosa on tasane, kaetud vihmametsadega. Asub ekvatoriaalses ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus on aastaringselt soe ja vihmane, aga mida kõrgemale mäkke minna, seda külmemaks läheb. 3. Metsasus on 2007 aasta andmete järgi 58,5% (60 728ha), mis on üle poole riigi pindalast ning kui arvesse võtta, et osa maast on ka mäestik, on metsasuse protsesnt päris hea ehk palju, aga arvestades, kui kiiresti suudavad inimesed metsa maha võtta, on see väike protsent. (http://www.keskkonnaagentuur.ee/publications/16267_PDF.pdf, 08.02.2015) 4. Kasvavad lähisekvatoriaalsed metsad ja ekvatoriaalsed vihmametsad, palju erinevaid puuliike:Quercuse tamm, mangroovipuud, balsapuud, roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid ja kautšukipuud. 5. Rohelisega märgitud ala nätab Amazonase vihmametsa, mis asub
Iseseisev töö "Põllumajandus" Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus - Kreeka põllumajandussektori arenemist hoiab tagasi loodusressursside puudulikkus. Umbes 70 protsenti maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu (ligikaudu 30% riigist on metsadega kaetud, mägisus 80%). Põllumaa hõlmab 63,60745% riigi territooriumist, sellest 10,8% on kunstliku niisutusega maa ja haritav maa on 19,8%. Mitmeaastased põllukultuurid on 8,9%. Rohumaad hõlmavad 34,9% Kreeka territooriumist, siseveekogud on 2,4% ja muud maad - 1,5%. 2) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast - Umbes 70 % maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu ning riik on üks mägisemaid Euroopas sellepärast
kasvab. Milline riik neljast on kõige paremini, milline kõige halvemini varustatud oma puiduga?Kõige paremini Rootsi, siis Malaisia, Hispaania ja Poola. Kui suurel pindalal kasvavad metsad nendes riikides? Kui suur on metsasus? Rootsi- 28,2 mln ha, metsasus 69% Hispaania- 18,1 mln ha, metsasus 36% Poola- 9,3 mln ha, metsasus 30% Malaisia- 20,5 mln ha, metsasus 62% Neid andmeid vaadates saan pindala ning metsasuse järgi öelda, et kõige rohkem metsa on Rootsil, siis Malaisial, Hispaanial ning viimasena Poolal. Saadud järeldus on täpne, kuna tean näitab täpselt, kui palju metsa mingil maal on. Viimase paarikümne aasta jooksul on neis riigis metsa vähemaks jäänud, sest ei järgita reegleid ja ollakse liiga ahned. Mets kannatab sellepärast iga päev. Metsatüübid neis riikides Hispaania- parasvöötme leht- ja segamets. N: pöök Rootsi- sega- ja okasmets. N: kuusk
Putukaid, ussikesi, pisinärilisi jne http://gallery.vm.ee/pildid/metsamarjad_.JPG http://koolielu.edu.ee/mallepeedel/veeb/eesti_turismigeograafia/images/sipelgas.jpg http://albums.rate.ee/s3/1/1/a/11a05344623.jpg Eestis on metsadega kaetud umbes 2 miljonit hektarit. http://www.envir.ee/sites/default/files/pictures/eesti_pindala_maa Vasta küsimustele Eesti metsasuse kaardi põhjal. 1. Millises maakonnas on metsa kõige vähem? 2. Kui suur osa sinu kodumaakonnast on kaetud metsaga? 3. Reasta lähtuvalt metsasusest Eesti maakonnad. Alusta maakonnast, kus metsa on kõige rohkem (5) http://www.metsakorraldus.ee/images/maakondade_metsasus_gra Eesti metsad • Okasmetsad – põhja pool – kuusikud, männikud • Lehtmetsad – lõuna pool – kaasikud, lepikud • Segametsad – okaspuud ja lehtpuud • Loodusmetsad – looduslikud
Maailma metsavarud kahanevad Metsade funktsioonid: 1. Tootlik mets 2. Vee ja mulla kaitseks 3. Loodusliku mitmekesisuse kaitseks 4. Sotsiaalsed eesmärgid 5. Erinevad funktsioonid 6. Muud Metsade liigitus: Tundramets Okasmets Segamets Lehtmets Vahemerelised metsad Savannimetsad Rohtlametsad Vihmametsad Metsatööstus puidu varumine, töötlemine, mitmesuguste puidutoodete valmistamine, paberit, tselluloosi. Metsavarude hindamine: 1. Metsamaa pindala 2. Metsasuse % 3. Puiduvaru 4. Metsa keskmine aastane juurdekasv Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu: 1. Kõige hinnatumad on ilusa vastupidava puiduga väärispuud (sandlipuu, eedenipuu), mis kasvavad troopilistes metsades 2. Kõvad lehtpuud (tamm, pöök) 3. Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis) 4. Omaette rühma moodustavad erikasutusega puuliigid, millelt saadakse näiteks mahla
Brasiilia metsandus 1. Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis, milline on metsasuse %? Brasiilias kasvavad metsad 544 mln ha suurusel alal. Metsadega on kaetud 64% Brasiilia pindalast. 2. Anna hinnang, kas seda on vähe või palju. Arvan, et seda on palju. Sellele annab kinnitust ka see, et Brasiilia on metsarikkuselt kogu maailma riikidest teisel kohal. 3. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Brasiilias on ekvatoriaalsed vihmametsad. 4. Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool,
Kreeka suurimad ekspordiartiklid on · toit ja joogid · tööstuskaubad · naftatooted · kemikaalid · tekstiil Kreeka suurimad impordiartiklid on · masinad · veoseadmed · kütused · kemikaalid · tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa , Itaalia, Hiina, Prantsusmaa, Holland, Lõuna-Korea, Belgia ja Hispaania (2009). Põllumajandus · Kreeka põllumajandussektori arengut pidurdab loodusressursside vähesus. · 70 protsenti maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu. · Vein on paljulubav ekspordiartikkel ning valitsus on tungivalt soovitanud viinamarjaistanduste omanikel toota kõrgema kvaliteediga veine, et suurendada nende populaarsust rahvusvahelisel turul. · Kitse- ja lambaliha ning piim on populaarsed ning moodustavad umbes 6 protsenti põllumajandustoodangust. Turism · Turismi infrastuktuur on tunduvalt paranenud pärast 2004. aasta Kreeka olümpiamänge.
maailmas esimeste seas? Milliste põllumajandustoodetega varustab valitud riik end ise? Milliseid põllumajandustooteid ostab sisse? Milliseid tooteid ekspordib ja kas on ekspordilt maailmas esimeste hulgas? Milliseid keskkonnaprobleeme põllumajandus põhjustab? Kas riik omab territoriaalmerd ja majandusvööndit? Kas on oluline kalapüüdja? Kui suurel pindalal kasvavad metsad ja milline on metsasuse protsent? On seda palju või vähe? Mis tüüpi metsad kasvavad ja mis on peamised puuliigid? Millistes riigi osades paiknevad suuremad metsamassiivid kas ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades? Milleks metsa kasutatakse? Arvestades riigi arengutaset püüa iseloomustada metsatööstust kas on arenenud metsakompleks, puidu igakülgne kasutamine või veetakse välja
Test 1 Ökoloogilised põhimõisted ja käsitlusviisid 1. Kas väide on tõene või väär? "Suuri hälbeid populatsiooni arvukuses nimetatakse populatsioonilaineteks" Vastus: Tõene 2. Sobita mõiste kirjeldusega a) Taimede rühmitus ühtlasel kasvukohal, mille ulatuses valitsevad ühesugused suhted nii organismide vahel kui ka organismide ja keskkonna vahel. – taimekooslus, b) Kõik ühe liigi isendid, kes kasvavad ühes taimekoosluses. – tsönopopulatsioon, c) Biotsönoosi elupaik. – biotoop, d) Kõik ühte liiki kuuluvad isendid mingis kohas ja kindlal ajal. – populatsioon 3. Millise populatsiooniga on tegemist? "Populatsioon, kus on olemas ainult seemnevaru või nooremad taimed" Vastus: Invasiooniline 4. Kuidas nimetatakse järgnevat reeglit: "Mingis kasvukohas piirab taime kasvu kõige enam see tegur, mis rahuldab taime kasvuks vajalikku kõige vähem." Vastus: miinimumi...
Suurimad tootmisharud on piimatootmine (28% kogutoodangust), teravilja- ja õlikultuuride kasvatus (25%), seakasvatus (9,6%) ja kartulikasvatus (5,3%). (Eesti Põllumajandus Kaubanduskoda) Metsandus Eesti maismaast peaaegu poole ehk 49% katab mets. 2014. aastal oli Eesti metsamaa pindala 2.3 miljonit hektarit. Levinumad puistud on männikud 33%, kaasikud 30,7%, kuusikud 16.9% ja hall-lepikud 9,1%. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni andmetel on Eesti oma territooriumi metsasuse poolest Euroopas kuuendal kohal. Metsaga on otseselt seotud 35 000 töökohta metsasektoris ning kaudselt paljud turismi-, spordi-, transpordi- jt sektorite töökohad. (Enno ja Raudsaar, 2016) Puistute keskmine vanus on hea (männikutel 63, kuusikutel 53, kaasikutel 41 aastat), kuid vanuseline jaotumus on ebaühtlane: palju on keskealisi metsi aga vähe noorendikke ja vanu metsi. 21. sajandil on vähenenud okaspuistute ja suurenenud lehtpuistute osakaal
Küll aga ostetakse mitmesuguseid külmakartlikke saadusi nagu näiteks troopilised puuviljad kui ka kapsas jm. · Igal pool üle Norra on rikkalikult metsamarju, sealhulgas mustikaid, jõhvikaid ja rabamurakaid. · Kuigi põllumajandussaaduste eksport on minimaalne, on Norra näiteks toornafta ja maagaas ekspordiga maailmas kõrgel kohal (40% Norra koguekspordist). 4. Metsasuse portsent · 38% Norrast on metsade all, mis teeb umbes 123 037 km , mis on omajagu hea tulemus. 5. Peamised metsa- ja puuliigid. · Laiades liustikeorgudes on valdavad paksud kuuse- ja männimetsad. Kõige järsematelgi nülvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas kaske, saart, pihlakat ja haaba. Umbes 900-1200 m kõrgusel merepinnas on paju ja kääbuskase vöönd. 6. Metsade paiknemine · Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam-vähem võrdselt
Metsade pindala ja tagavara on viimase poolsajandi jooksul suurenenud ja selle näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Metsa sihipärane ning heaperemehelik kasutamine on üks olulisi ühiskonna arengu tagamise võimalusi. Eestis kasvab metsa umbes 2,3mln hektaril, millest majandatavaid metsi on umbes 70% ehk 1,5mln hektarit. Kolmandik Eesti metsadest on erinevate kaitsereziimidega metsad. Metsasuse poolest on Eesti Euroopas 4. kohal olles tagapool vaid Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Enamlevinud puuliigid Eestis on mänd, kask ja kuusk. Puuliikide osakaalu mõjutab metsavaru kasutamine ja looduslikud tingimused ning nende muutus. Metsade tähtsus väljendub neljas aspektis: Majanduslik mets kui tuluallikas Sotsiaalne mets kui tööhõive tagaja ja metsapuhkuse pakkuja (camping + seenekorjandus = stress relief) Ökoloogiline mets kui liigilise mitmekesisuse säilitaja
Metsanduse arengu võimalused Maailma metsaressursi kohta on värskeim andmestik kogutud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (UN Food and Agriculture Organisation (FAO)) poolt metsaressursside hindamise protsessi (Global Forest Resources Assessment) käigus. Eestis on umbes 2,3 mln hektarit metsa, millest majandatavaid metsi on umbes 1,5 mln hektarit, mis teeb umbes 70%. Kolmandik on aga erinevate kaitsereziimidega metsad. Euroopas oleme 4. Kohal metsasuse poolest. Eesti osakaal maailma metsade aastases raiemahus on umbes 0,17 %. Metsal on omad püsiväärtused, nagu see, et mets on paljude elusolendite kodu, mets annab meile toitu, nagu marjad ja seened ning jahisaadused, metsast saame tervist kasutades sealseid vaba aja veetmise võimalusi, metsa soodes ja rabades on tagatud puhta joogivee varude säilimine. Kõike seda tuleks hoida ja säilitada tulevastele põlvedele. Eesti metsapoliitikas on metsandusele püstitatud kaks üldeesmärki:
Põllumajandus, metsandus, kalandus 1)Kõige vähem haritavat maad ühe elaniku kohta on Aasias, sest selle maailmajao rahvaarv on väga suur. 2)Euroopas asub Põhja- Euroopa tasandik, kus paksud viljakad muldade kihid ja küllaldased sademed võimaldavad kasvatada erinevaid põllukultuure. Samuti asub Euroopa pehme kliimaga alal. 3)Omatarbeline põllumajandus- toodetakse vaid enda tarbeks. Põhiliselt Lõuna riigid(Aafrika...) 4)Kaubanduslik põllumajandus- toodetakse müügiks. Põhilised Põhja riigid(Euroopa...) 5)Spetsialiseerunud piimakarjatalu- Toodetakse liha ja piima, toodetakse suurtes kogustes, tööd teevad palgatöölised, suur osatähtsus tehnoloogial. (äriteenused- veterinaar, masinhoole) 6)Spetsialiseerunud teraviljatalu- Toodetakse teravilja, tagasihoidlik saagikus, vähene tööjõukulu, kasutatakse moodsat tehnikat. (äriteenuseid- elevaatorid, masinhoole, valveteenistus) 7) a)Rantsos elavad loomad karjamaadel, aga lo...
moodustab metsatööstus. Riigi osatähtsus maailma metsatööstuses on suur, kuna Soomest eksporditakse teistesse riikidesse palju paberit, tselluloosi, puitmaterjali jne. Soome metsatööstuse osatähtsus on ka juba seetõttu suur, et Soome riigi territoorium on vägagi suures osas kaetud metsaga. Metsatööstus on riigis üks tähtsamaid tööstuharusid. Kuna Soomes toodetakse palju puitmaterjale ja paberit, siis üheks suurimaks metsaga seonduvaks probleemiks on metsasuse vähenemine. ' Kasutatud kirjandus http://www.forest.fi/smyforest/foresteng.nsf/0/BE3C5576C911F822C2256F3100418AFD? Opendocument#popup http://www.hot.ee/mst1/fin.doc ftp://ftp.fao.org/docrep/fao/011/i0350e/i0350e04b.pdf ftp://ftp.fao.org/docrep/fao/011/i0350e/i0350e04d.pdf ftp://ftp.fao.org/docrep/fao/011/i0350e/i0350e04e.pdf http://www.google.ee
Suurbritannias on vastav näitaja vaid 12%. See on vähe, aga seda tuleb praegusel hetkel juurde. Metsa vähesuse põhjus peitub selles, et esimese ja teise maailmasõja ajal oli importida raske ja Suurbritannia pidi kasutama vaid oma puitu. Selle tulemusel langes riigi metsapindala lausa vaid 5% kogupindalast. 1919. aastal loodi Inglismaa ja Šotimaa metsade kaitsmiseks komisjon, kes lõi metsade ja puidu mõistliku ja säästliku kasutamise plaani. Arvatakse, et 15% metsasuse juurde jõuab Suurbritannia umbes aastaks 2060. Üldiselt on Suurbritannia väga soodne koht metsa kasvuks, kuna seal on mereline kliima, seega suhteliselt pehmed talved ja palju sademeid. Kõige rohkem on Suurbritannias okaspuumetsa, mis hõlmab 49%. Järgnevad laialehelised metsad, mille alla kuuluvad 32,1%. Segametsi on 7,9% ja metsadesse jäävad tühjad alad (lagendikud ja muud sellised) võtavad enda alla 8,1%. Kõige levinum okaspuu on sitka kuusk
1. a) Kreeka põllumajandussektori arenemist hoiab tagasi loodusressursside puudulikkus. Umbes 70 protsenti maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu (ligikaudu 30% riigist on metsadega kaetud, mägisus 80%). Joonis 1. Roheline metsaalad. Kollane karjamaa. Oranz teraviljakasvatus. Punane viinamarjaistandused. b) Kreeka pinnamood on kohati väga erinev. Põhikujundajad on mäed, tasandikud, saared ja meri. Aga kuna maa on siiski mägine ei ole see põllumajanduse arendamise seisukohast just parim. Kuna Kreekal on pikk rannajoon ja arvukalt saari, on loomulik, et riigil on ka oma kalatööstus.
Asend Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125 – 68W ja 50 – 25N. USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ameerika Ühendriigid on keskmise metsarikkusega maa. Metsad Metsad Metsade üldpindala on u. 3 030 890 ha. Metsasus on 2015. aasta andmetel 33,9%. Metsasuse poolest asuvad Ameerika ühendriigid teiste riikide seas 96. positsioonil. Metsad on enamasti suhteliselt tootlikud ja liigirikkad. Kaks kolmandikku puidust annavad okaspuud ja kolmandiku lehtpuud. Metsad Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi raiutakse vähesel määral. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on
alustab Tansaania oma rannikumeres asuva Songo gaasimaardla hõivamist. Ka Pemba saare lähistel on avastatud naftat. 12 Suurimaks keskkonna probleemiks seoses põllumajandusega on metsade maharaiumine, et juurde saada uusi põllumaid. Ligi 15% Tansaania kogu pindalast on kaitse all. METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS Tansaanias kasvavad metsad umbes 35913306 hektaril. Metsasuse protsent on 38. Seda on võrreldes teiste riikide metsasuse protsendiga mõõdukalt, aga kuna tegemist on suhteliselt suure riigiga ja kliima, pinnamood pole just parim, on seda Tansaania jaoks vähe. Peamised puuliigid: kamper, aafrika mahagon, kadakas, bambus, mandlipuu, mänd, akaatsia, eukalüpt. Suuremad metsamassiivid asuvad riigi kagu- ja loodeosas . Edela- ja kirdeosas on vähem metsa, sest neis piirkondades on suured mäed.
Riigi metsamajanduse ja metsatööstuse iseloomustus Itaalia 1. Itaalias, kus metsa kogupindala on 9,7 miljonit hektarit(8,4 mln. ha mägedes ning 1,3 mln. ha tasandikel) see moodustab 33,9% kogu Itaalia maaalast. 2. Seda on päris palju sellise kõrgelt arenenud riigi kohta. 3.Itaalias kasvavad metsatüübid: *Parasvootme lehtmetsad *Lähistroopilised metsad 4. Kuna Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides. 5. Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse-nulumets. Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik. 6. Metsa pindala on suurenenud. 7. Itaalias ei ole küll palju metsamaad, kuid...
Taimekooslus e fütotsönoos- Taimekoosluste piiritlemie on tinglik- kontiinumi kontseptsioon Taimkattel eristatakse 3 kontiinumit: Topograafiline kontiinum- taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsamm üleminkuala ehk siirdeala (ökoton) Taksonoomiline kontiinum- kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse Ajaline kontiinum- muutvad ajas ja ruumis Koosluste jaotus sõltuvalt inimmõju intensiivsusest: Looduslik kooslus- kuhu inimene pole sekkunud, nt rabad Poollooduslikud kooslused- inimmõju olemas, taimeliigid looduslikud aga päranandkooslustel nt taimeliigid on looduslikud aga inimene niidab seda kooslust ja tänu sellele kooslus püsib, ei võsastu ega metsastu Kultuurkooslused- inimtekkelised nt aiad, põld, kultuurrohumaa, inimene ise otsustanud mis teem Eluvorm- sarnaste org rühm. Taimnedel on eluvorme eristatud ebasoodsate tingimuste üleelemiseks evolutsiooni vältel ku...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS (JÕGEVA VALD) Ökoloogia ja keskkonnakaitse Koostaja: Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti üritada välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva vald on oma pindalaga 458 km2 Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus ...
aastas. Haritavat maad on 5,3 mln ha, sellest u.80% hõlmavad toidukultuurid. Tansaania toodab: o Kohvi, puuvilla, sisalikiudu, nelki, teed, tubakat, maniokki, maisi, pipart o Eluskarja: veiseid, lambaid, sigu, kitsi, kala o Toiduaineid, sõidukeid (montaaz), tsementi, teemante, soola 8. Metsamajandus ja metsatööstus Tansaanias kasvavad metsad umbes 35913306 hektaril. Metsasuse protsent on 38. Seda on võrreldes teiste riikide metsasuse protsendiga mõõdukalt, aga kuna tegemist on suhteliselt suure riigiga ja kliima, pinnamood pole just parim, on seda Tansaania jaoks vähe. Peamised puuliigid: kamper, aafrika mahagon, kadakas, bambus, mandlipuu, mänd, akaatsia, eukalüpt. Suuremad metsamassiivid asuvad riigi kagu- ja loodeosas . Edela- ja kirdeosas on vähem metsa, sest neis piirkondades on suured mäed.
1) Raidega kaovad loomaliigid. 2) Loomade ja lindude elupaigad kaovad 4. Kui suur osa maailmast on kaetud metsaga? Kui suur osa Eestist on kaetud metsaga? Mets moodustab kogu maismaa pindalast 30%. Eesti pindalast 51,8% on metsamaa (Eestis on 2,26 miljonit ha metsa). 5. Nimeta maailmas kõige suurema metsasusega riike Venemaa, USA, Brasiilia, Kanda 6. Millistes riikides raiutakse kõige rohkem metsa? Venemaal, Brasiilias, Usa-s ja Kandas. 7. Nimeta riike, kus metsasuse % kasvab? Metsasuse % kasvab Hiinas, USA-s, Venemaal, Indias jne. 8. Millises maailmajaos on istutatud metsade osakaal kõige suurem? Aasias 9. Mille poolest erinevad tihumeeter ja ruumimeeter? Tihumeeter- maaühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri puidumassi ruumalaga. Piltlikult öeldes on tihumeeter 1 kuupmeetri suurune puidust hiigelklots. Ruumimeeter- virnastatud puidu maaühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri virna laotud halgude mahuga koos õhuvahedega. 10
Põhja-Ameerika (USA ja Kanada) 31% Euroopa 31% Aasia 17% Austraalia ja Okeaania 10% Aafrika 8% Metsa ajalugu Eestis Aeg Eesti metsasus 4000-3000 a. 90% Primitiivne tagasi maaviljelus 13. saj 60% 17.sajandist Ulatuslik metsade laastamine 1900. a. 14% 20. saj Metsade pindala suurenemine 20. Saj lõpp 47% 2005. a. andmed Eesti metsasuse võrdlus mõnede teiste põhjapoolkera riikidega (90ndatel) Soome 66% Kanada 27% Rootsi 60% Prantsusmaa 24% Eesti 46% USA 23% Läti 43% Taani 11% Leedu 30% Holland 10% Saksamaa 30% Suurbritannia 9% Norra 28% Poola 28% Metsa elaniku kohta (ha) Kanada 9,32 Leedu 0,54 Soome 4,03 Prantsusmaa 0,23
5. Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme? Sveitsis ei esine põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme, sest see on väga keskkonnateadlik riik ja korraldab igasuguseid üritusi, et rääkida keskkonnaprobleemide lahendamisest. Metsamajandus ja metsatööstus 1. Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis (metsasuse%)? Kas seda on vähe või palju? Sveitsis kasvavad metsad 12746 km2 suurusel pindalal, metsasuse protsent on 31%. Seda on pigem vähe, sest mõnedes riikides moodustab mets lausa 90% kogu riigi pindalast, sellised riigid on näiteks Soome ja Rootsi. . 2. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Millised on peamised puuliigid? Sveitsis kasvavad okasmetsad, segalehtmetsad, lehtmetsad ja kastanimetsad. Peamised puuliigid on pöögid, kastanid, nulud, kuused, lehised ja alpi seedermännid. 3. Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool,
Sisukord Rahvastik .............................................................................................................................................1 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ................................................................................................2 Linnastumine 1. Tähista kontuurkaardil suuremad linnad ja linnastud. 2. Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Rahvastikust elab 37% linnades. 3. Iseloomusta linnade paiknemist. Linnad paiknevad enamasti Ida-Hiinas, kuna seal on tasane pinnamood ja seal on ühendus merega, mis on hea kaubatee. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1. Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? WTO,IMF,APEC,WCO 2. Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist? Lenovo,Huawei 3 Energiamajandus 1. Milliseid ...
Oskus toime tulla ja reageerida erinevates 14 olukordades on jahimeestele omane. Adrenaliin, mis kaasneb jahilkäiguga on huvipakkuv ka noorematele liikmetele. Jahipidamine on kollektiivne tegevus, millega kaasnevad rühmad, sõpruskonnad, rituaalid. 2.1. Euroopa riikide metsasus ja jahimeeste arv Järgnevalt kirjeldatakse seoseid jahimeeste arvukuse ja metsamaa rohkuse vahel. Alljärgnev tabel 2. annab ülevaate riikide metsamaa, metsasuse ja jahimeeste andmete kohta Euroopas. Tabel 2. Euroopa riikide metsasus ja andmed jahimeeste kohta. Riik Metsamaa Metsasuse % Jahimeeste Jahimeeste (1 000 ha) maa-alast (%) arv % Prantsusmaa 15 554 28,3 1 313 000 2,1 Saksamaa 11 076 31,7 348 000 0,4 Itaalia 9 979 33.9 750 000 1,2
Amazoonase vihmametsad näiteks toodavad 20% Maa hapnikust, seal on 30% mageveest ja 60% vähivastaste ravimite jaoks kasutatavatest taimedest. Vihmametsad endisel kujul tagasi ei kasva või teevad seda kohutavalt aeglaselt, seega asulate, ligipääsmatutesse piirkondadesse teede rajamine on vihmametsade puhul eriti kriitiline teema. 5) Milliste näitajate alusel oleks otstarbekas võrrelda Leedu ja Soome metsavarusid? Põhjenda. Metsamaa pindala (ha) või metsasuse (%) alusel. Parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru, mida mõõdetakse kuupmeetrites, sest metsamaa pindala ei anna täielikku ülevaadest puidu hulgast, kuna metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud. 6) Milliste näitajate alusel oleks otstarbekas võrrelda Brasiilia ja Kanada metsamajandust? Põhjenda. Metsademajanduse võrdlemisel on oluline arvestada metsade keskmist juurdekasvu (m3/ha kohta).
2007. aastal. Vormsi saarelt aga korjati käbisid müügiks ka eelmisel aastal XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Metsad Iiri- ja Eestimaal erinevad palju, aga metsaomanike püüdlused on üsna sarnased. Kõigepealt lühidalt Iiri metsandusest. Metsad katavad ca 10% Iirimaa pindalast, mis on ELi madalaim näitaja. Sellest umbes 339 000 ha (46%) on erakätes ja ülejäänud 398 000 ha on riigi omandis. Metsanduse arengukava näeb ette metsasuse osakaalu tõstmist 17%ni aastaks 2035, seda eelkõige eramaadele istutatava metsa arvelt. Kuni 1980. aastate alguseni oli põhiline metsastaja riik, kes istutas metsa riigi maadele. Alles siis, kui valitsus ja EL asusid koos ellu viima metsandustoetuste meetmeid, hakati rajama ka eramaadele märkimisväärsel hulgal metsakultuure. Alates sellest ajast on istutatud peaaegu 250 000 ha erametsi. Peaaegu 2/3 Iiri metsadest on vanuses 20 aastat või alla selle. Tänu mahedale kliimale ja
Sisukord Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid. Millisesse riikide rühma kuulub valitud riik oma arengutasemelt? Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist. Kui palju inimesi elab selles riigis? Kas see on suur, keskmine või väikeriik? Leia internetist andmed rahvaarvu muutuste kohta ja joonista rahvaarvu kasvu graafik. Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil muutumist selles riigis. Iseloomusta rahvastiku paiknemist valitud riigis: Leia internetist andmed valitud riigi rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu kohta. Joonista valitud riigi rahvastikupüramiid. Kui suure osa rahvastikust moodustavad: Kas selle riigi rahvastik vananeb? Milline on meeste ja naiste keskmine eluiga? Kas see on kõrge või madal? Millised on sündimuse ja suremuse näitajad (sealhulgas ka väikela...
saar (92,9 km2; rannajoon 109 km ). Saaremaa ja Hiiu saare vahel on Soela Väin (u 5,4 km) mis on tõenäoliselt kunagi olnud ürgse jõe org. Hiiumaa maastiku mitmekesisu tuleneb selle üsna vaheldusrikka pinnakattega maismaatüki järkjärgulisest kerkimisest mere alt. Maakerkel kujundasid lainetus ja tuul ümber jääaegadel tekkinud setted ning neist moodustunud pinnavormid. Pinnakattest moodustavad väga suure osa (70%) liivad. Liivane Pinnakate on Hiiu saare metsasuse üks 2 peapõhjustajaid. Hiiumaa oma ümbrusega on kõige intesiivsemalt (2,5-3mm/a) kerkiv Eesti osa. Omapärane suur pinnavorm on 68 m üle merepinna küündiv Kõpu Kõrgend. Kõrgendit katavad suures ulatuses liigavad, milles kohati on ka kruusa ja veeriseid. Saare järkjärgultkerkimisel Balti jääpaisjärve, Antsülusjärve, Litoriinamere ning Limaneamere vetest on moodustunud Läänemere
· Ecuador suudab end ise varustada teraviljaga. Sisse ostetakse toiduaineid, millest puudu jääb nagu näiteks nisu, riis, oder, suhkur, mais, sojauba, kana- ja seealiha ja piimapulbrit. Ecuador ekspordib kõige enam naftat, banaane, kohvi, krevette, kakaod, lilli, kala. Banaanide ekspordilt on Ecuador maailmas I kohal (2005. a ligi 4,5 mln t). · Põllumajandusega seotud suuremaid keskkonnaprobleeme ei esine. · Ecuadori metsasuse protsent on 35% (umb 10 miljonit hektarit), mida on suhteliselt vähe. · Ecuadoris kasvavad ekvatoriaalsed vihmametsad. Peamised puuliigid on viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. · Ecuadori ranniku niiskes põhjaosas paiknevad suuremad metsamassiivid. · Metsaraiel põhinevad peamiselt tselluloosi-, paberi- ja mööblitööstus. · Ecuadorist veetakse välja peamiselt toorpuitu mööblitööstuseks
Kordamine eksamiks 10.klass 23. Põllumajanduse SKT põhja ja lõuna riikides: *Lõuna riigid: SKT-st üle poole annab põllumajandus Mõnes riigis on SKT osatähtsus vähem kui kümnendik SKT-st Näiteks: Põllumajanduse osatähtsus Indias 20-29%, Somaalias üle 60%. *Põhja riigid: SKTs on põllumajanduse osatähtsus väikene, moodustab ainult mõne % Näiteks: Põllumajanduse osatähtsus USA-s alla 1%, Eestis 2-2.9% 24. *Ületoidetud piirkonnad: Usa, Kanada, Euroopa, Austraalia, Uus-Meremaa Toidetakse neid, kes on juba hästi toidetud, Põhjariigid. *Alatoidetud piirkonnad: Aafrikas Sahara kõrbest lõuna pool, India, Madagaskar, Paraguay kõrge põllumajanduse osatähtsusega maad. 25.Põllumajanduse paigutust mõjutavad tegurid: · looduslikud tegurid geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef · majanduslikud tegurid riigimajanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandus, ...
Anda lühike ülevaade raiemahtude hindamise metoodikatest ning analüüsida, mis mõjutab Eestis raiemahtusid. Eesti maismaast ligi pool ehk 48,7% katab mets. 2013. aastal kattis Eestis metsamaa 2,3 miljonit hektarit ja metsade puidutagavara ulatus 478 miljoni tihumeetrini. Levinuimad puistud olid männikud, kaasikud, kuusikud ning hall-lepikud. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni kohaselt on Eesti oma territooriumi metsasuse (metsamaa osatähtsus maismaas) poolest Euroopas viiendal kohal. Esimesel kohal on Soome, millele järgneb Rootsi, Sloveenia ja Läti. Metsaga on otseselt seotud ligikaudu 35 000 töökohta metsasektoris. Kaudselt on metsaga seotud mitmed teiste sektorite töökohad näiteks: turism, sport, transport jne (Eesti statistika aastaraamat 2015). 2012. aastal jagunes Eesti Riigi territooriumil olev metsamaa omanike alusel järgnevalt: 38%
KORDAMISKÜSIMUSED: MAAILMA METSAD 1. Missugused on metsade hävimise põhjused? 5p. • Inimesed lähtuvad isiklikust huvist teenida raha ega mõtle ühiskonnale, kui tervikule. • Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. • Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. • Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade arvelt • Kahjulik metsamajandus - suveraie, mille käigus suure erisurvega masinad trambivad mulla tihedaks, vett ja õhku mitteläbilaskvaks, hävitatakse mulda toitainetega varustav metsakõdu ning halvendatakse sel teel tugevasti uue metsapõlvkonna kasvutingimusi • Kahjulik poliitika...
Mets katab üle poole (50,6%) Eesti maismaast. Metsade pindala ja tagavara on viimase poolsajandi jooksul oluliselt suurenenud ja selle näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Metsa sihipärane ning heaperemehelik kasutamine on üks olulisi ühiskonna arengu tagamise võimalusi. Eestis kasvab mets u 2,3 mln hektaril, millest majandatavaid metsi on u 70% ehk 1,5 mln hektarit. Kolmandik Eesti metsadest on erinevate kaitsereziimidega metsad. Metsasuse poolest oleme Euroopas 4. kohal, olles tagapool vaid Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Kaitstavate metsade osakaalu osas oleme Euroopas 10. kohal, jäädes alla Kesk-Euroopa riikidele, kus metsi on vähe ja kus eesmärk pole metsandusest tulu teenida. Eesti on u 30%- lise metsade kaitse osakaaluga peajagu ees oma naaberriikidest. Näiteks Lätis on 19,5%, Leedus 18,7%, Rootsis 12,3%, Venemaal 10,7% ja Soomes 7,2% metsadest kaitse all. Enimlevinud puuliigid Eestis on mänd, kask ja kuusk
moodustab metsatööstus. Riigi osatähtsus maailma metsatööstuses on suur, kuna Soomest eksporditakse teistesse riikidesse palju paberit, tselluloosi, puitmaterjali jne. Soome metsatööstuse osatähtsus on ka juba seetõttu suur, et Soome riigi territoorium on vägagi suures osas kaetud metsaga. Metsatööstus on riigis üks tähtsamaid tööstuharusid. Kuna Soomes toodetakse palju puitmaterjale ja paberit, siis üheks suurimaks metsaga seonduvaks probleemiks on metsasuse vähenemine. ' Allikas : https://annaabi.ee/download.php?i=40546 Soome põllumajandus Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus põllumaa; 7% rohumaa; 16% metsamaa; 77% Soome on tasane ja madal ala, mis on üks eelis põllumajanduse arengule, kuid Soomes on palju järvi ja soid, mille tõttu on pinnas liigniiske ja põlluharimine on raskendatud, kuna
Kose Gümnaasium Uurimistöö küsimustiku alusel Kose 2009/2010 BRASIILI A 2 | Page Riigi üldiseloomustus 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik) Pindala: 8 547 404 km2 Rahvaarv: 192 272 890 Pealinn: Brasilia Pealinna elanike arv: 1 822 000 Keel: portugali keel Rahaühik: reaal (1 reaal = 100 sentaavot) 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit(lisa ka riigi kaart) Brasiilia võtab enda alla suure osa Lõuna-Ameerika idarannikust ja hõlmab suure osa mandrist. Selle suurus, reljeef, kliima ning loodusvarad teevad Brasiilia geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi Ookeaniga, Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 3 | Page 15719 kilomeetrit piiri Uruguay, Argen...
Impordib aga ravimeid. Brasiilias on ka põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme. Põllumajanduse laienemise tõttu hävib ürgmets kiirusega 4 ruutkilomeerit tunnis ehk 35 000 ruutkilomeetrit aastas. Sellise tohutu ulatusega laastamise, eeskätt karjamaade rajamise tagajärg on elutähtsa geneetilise mitmekesisuse kaotsiminek. 15 7. Metsamajandus ja metsatööstus Metsasuse protsent Brasiilias on 74. Seda on suhteliselt palju. Vihmametsad kasvavad peamiselt Brasiilias. Brasiilias kasvavad kautsukit, parapähkleid ja karnaubavaha. Ekspordi eesmärgil raiutakse igal aastal maha tuhandeid eebeni-, tiik- ja mahagonipuid. Nüüd propageeritakse okaspuidust, näiteks männist valmistatud mööblit, sest okasmets taastub kiiremini. Metsi kasutatakse ehituspuidu tegemiseks. Olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse. Riik impordib toornaftat ja
kui lõunapoolkeral (vastavalt 39% ja 19% poolkera pindalast). Umbes 80% rahvastikust elab Lõuna riikides. Rahvastiku paiknemist mõjutab oluliselt asjaolu, et vaid 11% masimaast kasvatatakse toiduaineid ning 2/3 maismaast ei sobi toiduainete kasvatamiseks erinevatel põhjustel (liiga külm, liiga mägine jne). Kõige suurema rahvaarvuga Aasia on asustatud väga ebaühtlaselt. Tema keskosa on kontinentaalse kliima, mägise reljeefi ja Siberis kõrge metsasuse tõttu hõredalt asustatud. Suurem osa Aasia ja seega ka oluline osa kogu maailma rahvastikust (Aasias elab igast viiest inimesest kolm) on koondunud viljaka pinnasega jõeorgudesse ning mandri lõuna- ja isaosa rannikumadalikele. Jättes kõrvale väikeriigid on, on suurima rahvastiku tihedusega Bangladesh (920 in/km2). Tihedalt on asustud ka Lääne-Euroopa. Keskmine asustustihedus on väike Põhja- Ameerikas, kus üle 2/3 inimestest elab USA's. Kõige tihedamini on asustatud
Kasvatatakse niiskemates ja soojematel aladel lõunas ja rannikulähedastel tasandikel, eriti tihedalt Oslo ümbruses. Loomakasvatuses on levinud piimakarjad, seakasvatus, lambakasvatus ja veisekasvatus. Ei taime ega loomakasvatuse suurusi arvestades ei kuulu Norra maailma esimeste hulka. Norra maakasutus 10 Metsamajandus Norras kasvavad metsad 37%-l kogu territooriumist. Riik on hea metsasuse tasemega kui arvestada, et tegemist on väga mägise ja külma piirkonnaga. Selles riigis kasvavad peamiselt okasmetsad, mille puuliigid on männid ja kuused. Oslost kagus lisanduvad lehtpuud nagu kask, lepp, tamm. Metsamassiivid paiknevad suhteliselt ühtlaselt üle riigi. Mägised alad jäävad muidugi puudest vähemaks. Puid kasutatakse ehitusel ja eksporditakse välisriikidesse. Kuna Norra on väga kõrgel arengutasemel siis on ka metsamajandus hästi korraldatud. Jälgitakse
Joonis 4. Metsa- ja niidukoosluste pindala muutused uurimisala keskosas (1905-2002). 3) Lõunaosa Uurimisala lõunaosa Vodi luhal ja Tõramaa puisniidu alal tähistavad "Vene 1-verstasel" kaardil ja 1905. a. kaardil põõsad ja hõre mets puisniitu. 20. sajandi algul oli luhapindala ca 62 ha. Paremkalda luha laius oli 300-400 m, vasakkalda luha laiuseks võib lugeda 500-800 m. Nii nagu põhja- ja keskosas, on ka lõunaosas toimunud niidukoosluse pindalaline vähenemine (joonis 5) ja metsasuse kasv. Paremkalda metsa pealekasv servaaladelt on olnud 20. sajandi algusest kuni sajandi keskpaigani ca 30%. Vasakkaldal on ala sees metsatukk, mis moodustab ca 1% ala pindalast. Kogu uurimisala lõunaosast on 20. sajandi keskpaigaks metsaga kaetud ca 10%. 27 Katastri aluskaardil olevast niidualast on paremkalda luhast 50% kattunud metsaga, vasakkaldal on metsasus alla 40%. Kogu lõunaosas on luhakooslusest säilinud sajandi
5.5 Keskkonna probleemid Norras kasutatakse põllumajanduses laugematel aladel kuivendamist ja kallakute peal asuvatel põldudel niisutamist. Kuivendamine hävitab ja rikub looduslikke veereziime, niisutamine aga võib põhjustada veekogude eutrofeerumist ja vesi võib muutuda joogikõlbmatuks. 20 6. METSAMAJANDUS Norras on 23% produktiivset metsa ja 14% muud metsa. Kogu territooriumist kasvavad metsad 37%-l. Riik on hea metsasuse tasemega, kui arvestada, et tegemist on mägise ja külma piirkonnaga. Norras kasvavad peamiselt okasmetsad, mille puuliikideks on männid ja kuused. Suundudes Oslost kagusse lisanduvad veel lehtpuud nagu lepp, kask ja tamm. Metsamassiivid paiknevad ühtlaselt üle kogu riigi, kuid veidi rohkem on neid siiski lääne osas. Metsi kasutatakse ehitusel ja eksporditakse välisriikidesse. Norra ekspordib puitu 11% kogu ekspordi väärtusest. Puitu kasutatakse efektiivselt kaasaegse
ka veinid, mille ekspordis Prantsusmaa on tugevalt esireas. Kultuurtaimedest kasvatatakse seal nisu, otra, kaera, viinamarju ja erinevaid puuvilju. Enamasti tegeldakse mahepõllumajandusega. Kõige suurema osa loomakasvatusest moodustavad sea- ja veisekasvatus. Prantsusmaal ollakse spetsialiseerunud lambajuustu tootmisele, ka linnukasvatus, peamiselt kanad ja pardid. METSANDUS Metsad kasvavad 147 698 km2 suurusel maaalal. Metsasuse protsent on 27%. Seda päris palju kõrgelt arenenud riigi kohta. Kuna Prantsusmaa on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides.Domineerivad metsatüübid on lehtmets ja segamets. Metsad on väga liigirikkad, võib leida 136 erinevat liiki puud. Peamised puuliigid on kask, haab, lepp, vaher, saar, pappel, kuusk, pärn, kastan ja sarapuu. Prantsusmaal toodetakse 10 mln m3 paberipuud aastas. Metsi
juustu, eluskarja (veised), rafineeritut suhkrut jt. Juhib kindlasti veiniekspordiks. Ekspordib veini kaks korda rohkem kui teisel kohal veiniekspordi poolest olev Itaalia. Esikohal on ka odra- ja suhkrupeedi ekspordis Kas (ja kuidas) on põllumajandus seotud keskkonnaprobleemidega? Mullastikku on tugevasti mõjutanud inimtegevus. (Sandall, Marlborough, 1999:248-260) METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS Metsad kasvavad 147 698 km2 suurusel maaalal. Metsasuse protsent on 27%. Seda päris palju kõrgelt arenenud riigi kohta. Kuna Prantsusmaa on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides.Domineerivad metsatüübid on lehtmets ja segamets. Metsad on väga liigirikkad, võib leida 136 erinevat liiki puud. Peamised puuliigid on kask, haab, lepp, vaher, saar, pappel, kuusk, pärn, kastan ja sarapuu. Prantsusmaal toodetakse 10 mln m3 paberipuud aastas
UURIMISTÖÖ Venezuela Tähti Kull Kose Gümnaasium 10a klass Juhendas Epp Tähe 07.01.2009 Sisukord Riigi põllumajanduse iseloomustus 2 Metsamajandus ja metsatööstus 6 Tööstuse areng 8 Transpordi iseloomustus 9 Turismi iseloomustus 11 Kontuurkaart 12 Kasutatud kirjandus 13 2 Riigi põllumajanduse iseloomustus 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav (Andmed tabelist. Joonista sektorgiagramm maakasutamise kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline osa rohumaade all, lisada võiks ka metsade osatähtsus). a) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Venezuela asub Lõuna-Ameerika põhjaosas, mida ümbritseb põhjast Kariibi meri ja Vaikne ookean. Lõunas on Brasiilia, lää...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
