Loo Keskkool Keskkonnaprobleemid Referaat Loo, 2009 1 Sissejuhatus Inimtegevus on hakanud Maale halvasti mõjuma: metsi, Maa kopse, raiutakse aina maha, olgu põhjuseks siis põllumajanduslik pind või inimeste tarbepuit. Tagajärgedele mõtlemata visatakse vette igasuguseid jäätmeid, mered on jäänud liigivaeseks, aina rohkem on maailmas loomaliike, mis on väljasuremisohus, sest inimesed käituvad Prantsusmaa endise kuninga, Henry XV ütluse järgi: ,,peale meid tulgu või veeuputus" See kurikuulus lause iseloomustab meie praegust tegevust. Praegused planeedi Maa elanikud peaksid endale aga teadvustama, et võib-olla paarikümne aasta pärast on Maa peal see suurim ime, elu, olemata. 2 Põllumajanduse mõju keskkonnale Muldade degratsioon maailmas Ekstensiivne põllumajandus ...
keskkonda eritub mürgiseid ja lõhnavaid aineid. Linnaõhk on saastunud, kuid eluruumid võivad olla veel küme ja rohkemgi korda saastunud. Maailma statistika kinnitab, et enamik kahjutules hukkunuist on surnud tehistmaterjali põlemisel tekkinud mürgiste ainete tõttu. 10. Loetle ühendeid, mis satuvad kopsudesse suitsetamisel. CO, CO2, HCN, SO2, H2S, NOX, CYHX 11. Milles seisneb kasvuhooneeffekt? Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Kasvuhoone soojeneb ümbritseva keskkonnaga võrreldes rohkem, sest kasvuhoonet kattev klaas või kile laseb hästi läbi Päikeselt saabuvat lühilainelist kiirgust (0.4-4 µm), aga neelab tugevasti maapinna pikalainelist soojuskiirgust lainepikkustel üle 4 µm. Maapinnalt kiirguv soojuskiirgus
Keskkond ja säästev mõtteviis Ajaloo vältel on inimesed üha enam hakanud teadvustama saastatud keskkonna ohtlikkust ning väärtustama nn rohelist mõtlemist. Tänapäeval leidub vähe haritud inimesi, kes poleks teadlikud kliima soojenemisest, õhu saastamisest, jäätmetega seotud probleemidest, röövmajandusest jms. Inimtegevuse toimel on tekkinud negatiivsed laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule. Miks on meid ümbritsev keskond nii saastunud? Ajal, mil rajati esimesi tehaseid ning masstootmine oli alles alguses, ei osatud kartagi, et tootmisest tekkinud jäägid võivad loodust kahjustada. Veekogud saastati. Kui 71 protsenti maailmast katab vesi, siis joogiks kõlblik on sellest vähem kui 1 protsent mida peamiselt saadakse pinna või põhjaveevarudest. Looduse ja loomade hukule ei pööratud tähelepanu. Teaduse arenedes suudeti saastuse allikad leida kuid ...
1. Loetle a) elusa looduse komponente, b) eluta looduse komponente a)pinnaehitus, veestik, õhkkond b)taimed, loomad, inimesed 2. Kuidas inimene loodust mõjutab? Too näiteid. Tehased, autod, reostused jne Milles seisneb kasvuhooneeffekt? õhkkond takistab Maalt lahkuvat pikalainelist kiirgust, mistõttu maapind säilitab suure osa soojusest. 3. Nimeta peamiseid keskkonnaprobleeme maailmas. · Ehitustegevuse laienemine, jäätmete hulga kasv. · Siseveekogude ja merede reostumine. · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine. · Ülekarjatamine, ülepüük merel muldade vaesumine, vee puudus. 4. Mis on globaalprobleem? Too näiteid
SISUKORD ANNOTATSIOON....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.GLOBALISEERUMISE ISELOOMUSTUS..........................................................................3 1.1.Globaliseerumise tunnused................................................................................................4-5 1.2. Mida on globaliseerumine kaasa toonud..........................................................................6-7 1.3. Mis on tsivilisatsioon?......................................................................................................7-8 1.4. Globaliseerumine arvud ja faktid......................................................................................8-9 2.ÜLEVAADE OLULISEMATEST GLOBAALPROBLEEMIDEST................
Keemia ja elukeskkond Atmosfääri saastumine · Igal aastal paisatakse atmosfääri umbes 20 miljardt tonni CO2. CO2 sisaldus on 20. sajandi jooksul järjepidevalt tõusnud. · Mõju Maa kliimale: suur osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast süsihappegaasirikkas atmosfääris ega pääese maailmaruumi. · Maaketra soojuslik tasakaal on rikutud, maapind ja atmosfäär hakkavad soojenema. · Tekib kasvuhooneeffekt e. Mannerjää hakkab sulama ja ookeni tase tõuseb. · Aerosoolballoonide massilise kasutamise tulemusena on · atmosfääri sattunud feroone, mille tulemusel laguneb atmosfääri ülemistes osades osoon ning tekivad osooniaugud. · Osooniaukude piirkonnas on väga tugev ultravioletkiirgus ja ohtlik päevitada, kuna võib põhjustada nahavähki. · Mõned atmosfääri kogunevad gaasid on otseselt ohtlikud nt. SO ja NO . Need on 2 2
Sinna tekkisid ka planeedid, seal hulgas Maa. Algselt oli maa jahe ühtlaseainelise koostisega planeet. Siis algas soojenemine, mis oli tingitud massi tihenemisest ja meteoriidisajust. Selle tõttu oli maakera sadu miljoneid aastas sula. Maakoor e litosfäär tekkis, kui raskemad ained vajusid läbi Maa tuuma ja jäid pinnale hõljuma. Oli ürgaegkond. Kui pind oli lõplikult tahenenud, algas vulkanismiperiood, need tekitasid gaasikesta(veeaur ja CO2) . Tekkis kasvuhooneeffekt, seda peetakse tähtsaimaks teguriks Maa elukõlblikuks muutumisel. Maakera jahenedes langes veeaur maale vihmana, mille tulemusel tekkis hüdrosfäär, mis esialgu oli happeline. Vesi murendas maakoort ning nõnda kogunes vette komponente, mis muutis vee kiiresti tänapäevasele sarnaseks. Esimesed elusorganismid tekkisid vees, kus nad olid kaitstud Päikesekiirguse eest. Oli aguaegkond. Kui rohelised taimed arenesid, hakkasid nad eraldama hapnikku ning kujunes atmosfäär
Ülerahvastatus Toidupuudus Jäätmeprobleemid Happevihmad Veekriis Osoonikihtide hõrenem. * Maailmas on praegu probleemi lahendused: Probleemi põhjused: Probleemi põhjused: Vett tuleb tarbida Probleemi põhjused umbes 7 miljardit tuleks muuta inimeste rahvastiku kasv, kütuste põletamine; mõõdukalt!! :Atmosfääri paisatud inimest toitumisharjumusi; tarbimise suurenemine, põlevkivi põletamine; Probleemi põhjused: saasteained. aerosoolid; Probleemi põhjused: täiustada tootmise suurenemine tööstuste saaste; magevett on kogu vulkaanipursked . suremuse langus, maaharimisviise ja Probleemi tagajärjed: transpordist pärinev maakera veevarudest Probleemi tagajärjed: teaduse areng, tehnoloogiat. vä...
lihtsalt lüket, et käivitada lumepalli effekt, mis tipneks ökoloogilise olukorra paranemisega. Kõige lihtsam viis anda oma panus oleks prügi sorteerimine, mis ei nõua indiviidilt ülemäära suurt energiakulu ega vaeva. Õnneks on selline käitumismall jõudnud enamike inimeste ajju sööbida vähemasti Eestis. Ka taaskasutus on võimalik variant säästa loodust kuhjuvast prügist ning prügimägedel tekkivatest gaasidest, mille tagajärjel suureneb kasvuhooneeffekt. Lihtsad asjad, mis aitavad hoida me linnu muutumast Napoliks. Aasta tagasi hulgaliselt meediakajastust saanud prügiuputus Napolis avas paljude silmad ja aitas rohelise mõtteviisi levimisele kaasa. Inimesed vajavad alati praktilisi näiteid, enne kui tegutsema hakkavad. Õnneks jõuab meedia enamike kodudesse ja kui siia lisada veel õppefilmid koolides, siis peaks inimeste teadmus olukorrast olema üsna põhjalik.
GEOGRAAFIA MIDA PEAB TEADMA???? Atmosfäär: troposfäär, kiirgusbilanss, antitsüklon(kõrgrõhuala) ja tsüklon(madalrõhuala), üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk (langeb, siis tuleb torm ja kui tõuseb, siis selgineb), soe front ja külm front(on seotud tsükloniga), passaat, mussoon, kasvuhoonegaasid, kasvuhooneeffekt, osoonikiht, happesademed(miks head või halvad), sudu, isobaar(samarõhujoon), isoterm(samatemp.joon), kliimadiagramm, El Nino, La Nina. !!!!!!Pead oskama lugeda ja teha ilmakaarte ja ilmaennustust!!!!! Osoonikiht Peamiseks osoonikihti lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmkappide, õhujahutusseadmete, pihustavate ainete balloonide kasutamisel. Selle mõju keskkonnale: Osooni kihi kahanedes jõuab maapinnale suurem hulk UV-kiirgust, mis
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat keskkonnaõpetuses Inimteguvuse mõju keskkonnale Sisukord: 3.....3 - Sissejuhatuseks 4 .... 4 - Vee reostamine inimeste poolt 5 .... 6 - Õhu reostus (põhjused, mõju) ja kasvuhoonegaasid. 6 .....6 - Miks peame kaitsma vett, ookeanide tsirkulatsioon. 7 ... 7 - Temperatuuri - ja kliimamuutuste mõju 8 ....8 - Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatuseks Inimtegevus muudab sageli kekkonna tasakaalu ja seda tavaliselt halva poole. Seda võib teha arutult metsa raiudes, et toota piisavalt toorainet ekspordiks ja tootmiseks või kasvõi praegune naftamajandus. Vahepeal tekkis olukord, kus kütus oli odav, rahvas ostis autosid ning autode tootjad nägid võimalust veelgi suurema kasumi saamiseks - toota rohkem ja rohkem sõiduautosid, kus kõik ka maha müüakse. Tänu sellele kasvas ka...
KT küsimused 9. klassile ,,Süsinikuühendid igapäevaelus" 1. Mis on kütused ? Kütused on C-ühendid, mille põlemisel vabaneb soojusenergia. 2. Kuidas jaotatakse kütuseid ? Too näiteid. Kütused jagunevad gaasilisteks(maagaas, propaan), vedelateks(bensiin, diisel, etanool) ja tahketeks(põlevkivi, süsi). 3. Mis on põlemine ? reaktsioon , kus aine ühineb hapnikuga ja eraldub soojus. 4. Mis on põlemisel oksüdeerijaks ja mis on põlemise saadused ? Peamiselt hapnik ja saaduseks on põleva aine oksiidid. 5. Millal tekib põlemisel leek ? Leek tekib gaaside või aurude põlemise tagajärjel. 6. Millistest osadest koosneb leek ? Koosneb 3 osast: alumisest, keskmisest ja välimisest osast. 7. Miks mõne materjali põlemisel eraldub tahma ? Tahm eraldub siis kui kütuses on liiga palju C-ühendeid. 8. Mida näitab kütteväärtus ja millest see oleneb ? Kui palju soojusenergiat annab kindel ...
troopilise kliimaga? V: Lähistroopilises vöötmes on talv vihmane nagu parasvöötmes, suvi aga kuum ja kuiv nagu troopikas. 12. Miks on kõrgmäestike tipud igilumega kaetud? Mille poolest erineb Euroopa kõrgmäestike kliima polaaralade kliimast? V: Kõrguse kasvades temperatuus alaneb ja seetõttu tekivad mäestike ülaosas igilumi ja liustikud.Euroopa kõrgmäestikes ei esine polaar ööd ega -päeva. 13. Milles seisneb kasvuhooneeffekt? Mida on selles head, mida halba? V: Need ained lasevad küll lühiainelisel päikesekiirgusel maapinnani jõuda, ent ei lase Maalt lähtuval pikalainelisel soojuskiirgusel maailmaruumi hajuda. 14. Kuidas võimendab inimene kasvuhooneefekti? V: Fossiilide kütuste põlemisega. 15. Mida toob endaga kaasa kliima soojenemine? Kuidas mõjutaks see Eestit? V: Temperatuur tõuseb, sademete hulk suureneks, liustikud sulaksid ning maailmamere tase tõuseks
2. AINE JA ENERGIA LIIKUMINE ÖKOSÜSTEEMIS Aineringe- on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. Eristatakse: 1) Väike geoloogiline aineringe see hõlmab: a) Maa pinna kivimite murenemise; b) Murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) Settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad. 2) Suures geoloogilises aineringes sattuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal )metamorfism), aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. 3) Bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, milles...
väävliringele avaldub peamiselt vääveldioksiidi (SO2) emissioonil vabrikutest ja sisepõlemismootorist. •Olulisemad väävli ühendid: H2S, SO42-, SO2. • Millised väävliühendid on mürgised elusorganismidele? Gaasilised väävliühendid; H2S, • Väävel inimkehas: mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, 16. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. rahvastiku kiire juurdekasv, atmosfääri saastumine, happevihm, maa osoonikihi vähenemine, kasvuhooneeffekt, vete reostumine, ebaotstarbekas kasutamine ning joogivee puudus; muldade erosioon ning mullaviljakuse vähenemine; keskkonna saastumine keemiliste taimekaitsevahendite ning väetistega; liigilise koosseisu muutumine, liikide hävimine ning ökoloogilise tasakaalu rikkumine; toiduainete saastumine kantserogeensete ainetega; haiguste levik. 17. Keskkonnaprobleemid Eestis. põlevkivi kaevandamine ning põletamine; liigne metsade
nähtuseid. 6. Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite kooseisu ja tagasi. Fosforringe või lämmastikringe joonis ja kirjelda 7. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid: · Rahvastiku kiire juurdekasv · Atmosfääri saastumine · Happevihm · Maa osoonikihi vähenemine · Kasvuhooneeffekt · Vete reostumine, ebaotstarbekas kasutamine ning joogivee puhtus · Muldade erosioon ning mullaviljakus · Keskkonna saastumine keemiliste taimekaitsevahendite ning väetistega · Loomastiku ja taimestiku liigilise koosseisu muutumine, liikide hävimine ning ökoloogilise tasakaalu rikkumine · Toiduainete saastumine kantserogeensete ainetega · Tsivilisatsioonihaiguste levik · Inimpopulatsiooni suurenemine · Inimkonna soovide suurenemine
Lahendus:riigi ja erasektori koostöö,kokkulepe firmadega. Sorteerimine nii kodus kui ka tehases Uuesti kastutusele teisese toormena Vanapaber:paber,võib ka jahvatada ja kasutada kui isoleermaterjali või väga peenelt kompostida Klaas:purustatakse,sulatatakse-uus taara või kasut.killustiku asemel betoonides ja asfaldis Plastmass:ümbertöötlemisel sünteetiline puit,kaitserinnatised,käsipuud. Metallid:sulatatakse Kummid:sulatatakse 63. Happevihmad, kasvuhooneeffekt, ozooniaugud. Atmosfäärikaitse. Müra, kiirgus. Müra ebameeldivad või tervist kahjustavad helid, mille põjustajad võivad olla nii looduslikud (äike) kui tehislikud. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Pidev müra tekitab stressi, tugev kestev müra põhjustab kurdistumist. Kasvuhooneeffekt temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru.
Kasvuhoonegaase tekib nii looduslikes kui inimtekkelistes protsessides. Fossiilsete kütuste põletamine ja intensiivne põllumajandus lisavad atmosfääri järjest rohkem kasvuhoonegaase. Kõige suurem kasvuhoonegaase kiirgav maa on seni olnud Ameerika Ühendriigid, kuid tõenäoliselt ületab Hiina USA omi juba lähiaastatel. Järgnevad Euroopa Liit, Venemaa ja Hiina. 3 2. Kasvuhooneeffekt ja kasvuhoonegaasid Meie planeeti katab gaasiline atmosfäär, mis kaitseb elusloodust maaväliste mõjude eest, ning koos ookeanidega hoiab Maa temperatuuri meile sobivas vahemikus. Ilma atmosfäärita oleks Maa keskmine temperatuur umbes -18 kraadi, kuid selle asemel on meil suhteliselt meeldiv keskmine 14,4 kraadi. Ilma kasvuhoonegaasideta jahtuks öö jooksul planeet selliste külmakraadideni, et elu ei oleks siin võimalik
Sümbioos kahe eri liiki organismi (sümbiondi) mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Sünergism (ökoloogias) keskkonnatingimuste koosmõju. Sünökoloogia populatsioonide suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid uuriv ökoloogia haru. Süsinikdioksiid süsihappegaas, CO2, värvuseta ja lõhnata gaas, taimede toitumisel oluline õhu koostisosa. Et s. laseb niiskes õhus läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab Maa pikalainelist kiirgust, tekib kasvuhooneeffekt. Süsteem (kr. system terve, koosnemine osadest, ühinemine) e omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Süsteem moodustub elementidest, mida võib käsitada kui tema ehituse (struktuuri) terviklikke algosi. Süstemaatikas on süsteem orgaanilise looduse klassifikatsioon. Ökoloogias süsteem on looduses vaadeldavas paigas asetleidvate omavahel seoses olevate protsesside ja nähtuste kogum. Süsteemi uurides
Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast T...
stsenaariumi. Selle kohaselt väheneb freoonide CFC-11, CFC-12, CFC-113, CFC-114,CFC- 115 ning haloonide 1201 ja 1301 emissioon 1996-2000 19% aastas. HCFC- 22 emissioon kasvab sellega lineaarselt. Pe ale aastat 2000 jääb osooni hulk M.Chanini(1993) andmeil mudeli kohaselt konstantseks. Kuigi atmosfääris väheneb anorgaanilise kloori hulk , suureneb metaani ja süsinikdioksiidi kontsentratsioon. Tugevneb kasvuhooneeffekt. Se e aga eskaleerib veelgi metaani ja süsinikdioksiidi õhku paiskumist. Lisaks põhjustab Maa rahvaarvu plahvatuslik kasv üleujutatud põllumaade pindala ja kariloomade arvu kiire suurenemise. Selle tulemusel vabaneb täienda vat metaani. M.Chanini(1993) andmeil jõuti järeldusele, et kui metaani ja süsinikdioksiidi hulk atmosfääris tõuseb kõrgemale 1990 aasta tasemest, tekivad osoonikihi uued kahjustused
, mida väljendab teisel moel Anthony Giddensi ütlus: ,,rahvusriik on saanud liiga suureks, et elu väikseid probleeme, ja liiga väikseks selleks, et elu suuri probleeme lahendada". => kuigi praegu veel nii on, ei pea riik olema iseenesestmõistetav üksus, milletasandit sotsioloogia vaatab. Ka väiksemad kogukonnad ja rühmad, ning rv. võrgustikud, võimusuhted jne. - jääb ka küsimus ratsionaalsusest: kuhu on viinud Weberi poolt identifitseeritud ,,puhas" ratsionaalsus? Kasvuhooneeffekt jne. * progressi idee eeldab pidevat kasvu, mis loogiliselt võttes ei saa võimalik olla. keskkond, üleilmne õiglus? (terrorism jne.: WTC (3000 inimest); juba esimesed avaldused enne USA rünnakut -> (kümned?) tuhanded ohvrid põgenemise tõttu ohustatud piirkondadest) * kuidas saaks ,,arenenud" maailm oma heaolust (või heaolu kasvust) loobuda nii, et ühiskondlik kord kokku ei kukuks (palju sellest on praegu üles ehitatud progressi ideele)?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
