Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral. (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Enelin Räni
Loodusvarade kasutamine ja kaitse II
Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral. Selle mõju globaalsele loodusressurside sh. metsade kasutamisele
Juhendaja : Kalle Karoles
TARTU
2014

Sisukord

Sissejuhatus 3
Rahvastik 4
Jaotumus maakeral 4
Rahvastikku iseloomustavad näitajad 5
Inimtegevuse mõju keskkonnale 6
Mida saan ise teha looduse hoidmiseks? 8
Mõju globaalsetele loodusressurssidele sh metsade kasutamisele 9
Maakera metsavarud 10
Milline on maailma metsaressurss ja selle trendid? 11
Metsade hävitamine 11
Rahvuslikud metsanduslikud organisatsioonid 12
Kokkuvõte 13
Kasutatud kirjandus 14

Sissejuhatus

Uurisin , lugesin ja kirjutasin referaadi rahvastiku paiknemisest ja kasvamisest maailmas, ning sellega kaasnevad probleemidest. Mis on üldine mõju maailmale ja kuidas globaalselt asi on edasi liikunud. Globaalprobleemid on meie igaühe enda tegelik probleem, kuidas me loodusresursse kasutame, kui palju me kasutame loodusvarasi ja kui otstarbekalt.
Referaadis toon välja ka kus kohas on kõige suurem rahvastikukasv, ning kuidas on nende mõju loodusele ja üldiselt Maale.Ja miks on just sellel mandril kõige suurem rahvastikukasv, kas arengumaad on tõesti ohus? Millised on rahvastiku kasvu piiramise abinõud? Mis ohud ja riskid sellega kaasnevad, ning mida tuleks teha, et pidurdada rahvastiku kasvu, ning mida tuleks teha, et säästa ja hoida meie endi loodusvarasi tulevastele põlvedele.
Millised riigid on kõige keskkonnavaenulikumad, millised riigid hävitavad Vihmametsasi? Mis on kõrbestumine ? Kuidas takistada erosiooni teket?
Nendele kõikidele küsimustele üritan ma selles referaadis vastuseid leida ja vaatame kuidas see mul siis ka välja tuleb.
Minu enda jaoks on rahvastiku kasvamine pakkunud juba pikemat aega huvi. Kuigi ma pole seda lähemalt uurinud, siis antud hetkel on mul see võimalus olemas. Minu arust kasvad rahvastiku arv enneolematu kiirusega ja just seda arengumaades. Kui varem püsis suurem osa oma riigi rahvast enda riigipiirides, siis nüüd on juba see kasvanud teistesse riikidesse. Näiteks moslemid on „tunginud“ elama ka eelkõige Prantsusmaale ja Saksamaale, ning nad ajavad seal omi õiguseid taga. Ma ei ütle, et see on halb või kohutav, kuid iga riigi inimene võiks esindada enda riiki ja samas aksepteerida ka selle riigi reegleid, kus parasjagu ka elatakse.
Samas mind ka huvitab kuidas maailm võitleb metsade hävinemisega ja keskkonna muutumisega.

Rahvastik

Jaotumus maakeral

Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo hindab maailma rahvastiku kella järgi praegu maailmas elavate inimeste arvuks 7,013,892,829. Viimase 50 aastaga on rahvastikuarv kasvanud kiiremini kui kunagi varem ja isegi tulevikuks ei ennustata sellist hoogsat rahvaarvu kasvu. 1950.a. elas maailmas 2,5 miljardit inimest ja tänaseks on see number kasvanud üle 7 miljardi. Aastaks 2050 ennustatakse rahvaarvu kasvu kuni 9 miljardi elanikuni. Kõige kiirem on rahvaarvu kasv arengumaades. Kõige kõrgem oli rahvastiku arvu kasv 1963. aastal, mil rahvastik kasvas aastaga 2,2% aga aastaks 2011 langes kasvuprotsent 1,1%-ni.
Rahvastik on maakeral jaotunud ebaühtlaselt. Käesoleval aastal elab enamik maailma rahvastikust (4,2 miljardit) Aasia mandril, mis on üle 60% kogu maailma rahvaarvust. Enamus Aasia rahvastikust on koondunud kahte riiki: Hiinasse ja Indiasse kus elab umbes 37% kogu maailma rahvastikust. Teiseks kõige tihedamini asustatud mandriks on Aafrika, kus elab umbes 1 miljard inimest, mis on 15% kogu rahvastikust. Aafrikas kasvab rahvastik kõige kiiremini. St. Sündimus on kõige suurem. Euroopas elab 733 miljonit inimest, seega umbes 11% kogu maailma rahvastikust. Ladina-Ameerikas ja Kariibidel elab umbes 600 miljonit inimest (9%). Põhja-Ameerikas (USA, Kanada ) elab 352 miljonit inimest ehk 5% kogu rahvastikust ja kõige hõredamalt on asustatud Okeaania, kus elab 35 miljonit inimest (0,5% kogu maa rahvastikust). Rahvastiku paiknemist maal iseloomustab lisaks rahvaarvule ka rahvastikutihedus, mis näitab, mitu inimest elab ühes kindlas piirkonnas ühe ruutkilomeetri kohta. Rahvastiku tihedust saab arvutada jagades rahvaarv territooriumi pindalaga, mille kohta rahvastikutihedust teada saada soovitakse.
Rahvastiku kasvu põhjused :pereplaneeringu puudumine, pidevad uued sünnitajad, religioossed tõekspidamised, põhimõte, et“ palju lapsi on elujõu tunnus“ , põllutöö vajab töökäsi, suur suremus paneb palju sünnitama .
Kaasnähud: toidupuudus ja näljahädad, ülerahvastatus , sõjalised konfliktid, linnastumine , tööpuudus , linnade getostumine, majanduslik ebavõrdsus, loodusvarade raiskamine, nakkushaiguste levik, väljaränne.
Vastuabinõud: riiklik sekkumine sündivuse reguleerimiseks(n. Hiina ühe lapse poliitika), teadlikkuse tõstmine, haridus , kõrge saagikusega põllukultuurid , majandusabi, majanduse areng, oma osa on ka sõjal, näljahädadel, nakkushaigustel.
10 kõige suurema rahvastikutihedusega riiki maailmas on:
**
Riik/Piirkond
Populatsioon
Pindala(km2)
Tihedus (pop.km2)
1
Singapur
5.183.700
710
7301
2
Bahrein
1.234.596
750
1646
3
Bangladesh
142.325.250
147.570
964
4
Mauritius
1.288.000
2.040
631
5
Taiwan
22.955.395
36.190
634
6
Lõuna-Korea
48.456.369
99.538
487
7
Rwanda
10.718.379
26.338
407
8
Liibanon
4.224.000
10.452
404
9
Holland
16.760.000
41.526
404
10
Iisrael
7.697.600
20.770
371

Rahvastikku iseloomustavad näitajad

• Rahvaarv ja selle muutumine
  
• Majandusarengu tase, elutase
  
• Demograafiliste protsesside intensiivsus: sündimuskordajad, suremuskordajad, loomulik iive, abielude arv
  
• Rahvastiku paiknemine ja tihedus, linnastumine, ränne
  
• Soolis-vanuseline koosseis ja perekonnaseis
  
• Rahvastiku kirjaoskus
  
• Rahvastiku rassiline , keeleline, etniline ja usuline koosseis
  

Inimtegevuse mõju keskkonnale

Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav.Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid , taimestik , loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega.
Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil:

• õhu saastamine ;
  
• osoonikihi kahanemine;
  
• globaalne soojenemine;
  
• pinnase saastumine ;
  
• vee saastumine;
  
• mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri;
  
• looduse mitmekesisuse vähenemine;
  
• loodusressurside vähenemine.
  

Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elukvaliteet.On tehtud kindlaks, et inimene saab personaalselt mõjutada produtseeritavate kasvuhoonegaaside hulka 32% ulatuses kolmes põhilises valdkonnas: elektrienergia tarbimine, olmejäätmete produktsioon ja isikliku transpordi kasutamine.Õhu saastumine avaldub atmosfääris kasvuhoonegaaside tekkimise tõttu globaalse soojenemise näol. Kasvuhoonegaasid sisaldavad veeauru, süsihappegaasi, metaani, lämmastikoksiide ja osooni. Süsihappegaas lendub atmosfääri peamiselt fossiilsete kütuste ja puidu põletamisel. Metaan lendub atmosfääri kivisöe , maagaasi ja nafta tootmisel ning transpordil. Metaani atmosfääri paiskumise põhjuseks on ka orgaaniliste jäätmete lagunemine prügimägedel. Lämmastikoksiid tekib põllumajandusliku ja tööstusliku tegevuse tulemusena, samuti tahkete jäätmete ja fossiilsete kütuste põletamisel. Viimase kahe sajandi jooksul on suurenenud süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris ca 30%, metaani kontentratsioon on kahekordistunud ja lämmastikoksiidide kontsentratsioon on suurenenud 15%. Happevihmad on kujunemas tõsiseks probleemiks, mis juba praegu mõjutab suurt osa USA ja Kanada territooriumist. Happevihma mõjusid vaadeldakse kahest erinevast aspektist - märja sadestuse ja kuiva sadestuse kaudu. Happelised sademed mõjutavad kõige otsesemalt taime- ja loomastikku. Mõju seisneb selles, et happevihmad kahjustavad metsi, pinnast, kalu, metsloomi , erinevaid materjale ja inimese tervist. Kuiv sadestus toimib happeliste gaaside ja tahkete osade kaudu. Peaaegu pool atmosfääri happelisusest jõuab maapinnale kuiva sadestuse kaudu. Tuule abil kanduvad tahked happelised osakesed majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju.Teadlased on avastanud, et happevihmasid põhjustavad otseselt vääveldioksiid (SO2) ja erinevad lämmastikoksiidid (NOx). Happevihm tekib, kui need gaasid reageerivad atmosfääris vee, hapniku ja muude ühenditega. Selle tulemusel tekivad väävel - ja lämmastikhape. Happevihma happesust mõõdetakse pH skaalal. Mida väiksem on ph näitaja, seda happelisem on vesi. Puhta kaevuvee pH näitaja on tavaliselt 7,0. Vihmavesi on tavaliselt nõrgalt happeline ja selle pH = 5,5. 2000-ndal aastal USA -s sadanud vihma happelisus oli enamasti pH = 4,3.Õhu saastumine. Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi - tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste tervisele. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog . Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega.Pinnast saastavad kahjulikud või mürgised ained ning kemikaalid , mis satuvad keskkonda liiga suurtes kogustes või kontsentratsioonides, sh püsivad orgaanilised ühendid. Saastamise allikateks on tööstus, jäätmekäitlusega seotud tegevused, kemikaalide (sh naftaproduktide) kasutamine, transport ja kaevandused . Pinnase saastamine on raskesti avastatav, kuna saastamise sümptomid on vähemärgatavad. Mõju avaldub pinnase või põhjavee saastumisena, taimestiku kahjustumisena, toiduahela rikkumisena ja muul viisil.Vee saastamise allikateks on peamiselt tööstuse jäätmeveed, põllumajanduses kasutatavad kemikaalid, erinevad jäätmehoidlad ja õhusaaste . Veekogud on ohustatud tööstuse, kalakasvatuse, taime- ja loomakasvatuse, metsamajanduse ning inimasustuse poolt. Tagajärgedeks on looduslike siseveekogude vähenemine kinnikasvamise tagajärjel ja vee kvaliteedi halvenemine.

Mida saan ise teha looduse hoidmiseks?

Oska näha suuremat pilti!
Kaasaegne maailm niivõrd ühte põimitud, et kriis ühes maailma piirkonnas mõjutab paratamatult kõigi selle pisikese maakera elanikke. Võimetus end ära toita, kuna põllud ei kanna vilja või kalad on mürgised, mõjutab ka rikkamaid riike, kes on võtnud kohustuse abistada mitte-nii-jõukaid riike.
Ja keskkonnaprobleemid ei pea riigipiiridest sugugi kinni!
Üks väga tark Indiaani vanasõna ütleb, et alles siis, kui viimane puu on surnud, viimane jõgi mürgitatud ning viimane kala püütud, mõistame, et me ei saa raha süüa.Usu oma isiklikku panusesse!Esmapilgul on väga lihtne öelda: „Ah, mis mina! Mina ei loe midagi. Mina olen vaid väike „mutrike", kelle tegemistel pole suuremat kaalu." Kuid niiviisi mõeldes anname enda käest vabatahtlikult ära ka õiguse endasse ja oma tegemistesse uskuda .Kui me oleme vaid väikesed ja tähtsusetud „mutrikesed", siis mis tähtsust on siis meie lastel, karjääril, asjadel, tunnetel, mõtetel... Nii olemegi vaid oravad rattas ja käime tööl maksude maksmiseks.Kui aga võtta endale julgus iseendasse ja oma tegudesse uskuda, siis ei tundugi säästev tarbimine enam väga mõistetamatu mõttena.Kui uskuda, et iga inimese mõtted, tööpanus ja teod omavad väärtust, siis võime rääkida ning peamegi rääkima ka tagajärgedest. Tagajärjed saavad olla nii head kui ka halvad, aga need on olemas.Kuna säästev tarbimine eeldab inimeselt oma tarbimiskäitumise analüüsimist, siis aitab see heas mõttes kaasa ka inimese eneseleidmisele ja -tundmisele.

Mõju globaalsetele loodusressurssidele sh metsade kasutamisele

Loodusvarade ülekasutamisest kõnelevad osoonikihi õhenemine ja nn kasvuhoonenähtus. Tööstusmaade keskmine kodanik kulutab maailma loodusvarasid 40 korda rohkem kui arengumaade kodanik. Tööstusmaade rahvastiku osatähtsus on alla 25% maailma rahvastikust.
Kogu inimese toomistegevus rajaneb loodusvarade kasutamisel . Loodusvarade all mõeldakse üldiselt nii otse looduseste võetavat – vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad ja ka põllukultuurid. Praegusel ajal kätkeb mõiste endas ka looduse mitmekesisust ja looduse poolt pakutavat silmailu.
Suurema osa loodusvarade (Energia, tänapäevased põllukultuurid) kasutamine eeldab nii majandustegevuse kui ka vaimsete väärtuste arengut.
Pikka aega on püütud hinnata taastumatute loodusvarade koguseid ja piisavust erinevate tarbimistasemete korral. Üldiselt on hinnangud osutunus selliseks – tarbitavad kogused on hinnatud üle ja vee kasutamata tooraine varusi alla. Loodusvarade mõistliku kasutamise huvides tuleb neid mõõta täpselt ja nedne täpne hindamine on möödapääsmatu. Taastumatuid loodusvarasi tuleks tarbida kokkuhoidlikult, tuleb soosida korduvkasutust, sest kiire ühekordne tarbimine vähendab oluliselt tulevaste põlvkondade loodusvarusi. Vastavalt vara väärtusele on vaja uurida, kas selle tarbimist saaks vähendada ja kuidas. Nii peaks säästma kasutatavat kütust ja, et need ei lõppeks ennem otsa, kui on leitud ka muud kaevandamiskohad, või naftale alternatiive. Näiteks hetkel on alternatiiv kütusele elekter . Taastuvaid loodusvarasi võiks kasutada vaid nende uuenemise ja loodusliku juurdekasvu piires, jättes puutumata põhivara. Et taastuvad loodusvatad moodustavad alati oma osa looduslikest elukooslusest, siis tuleks silmas pidada nende kasutamise kõrvalmõju loodusele. Ja siin ei saa arvestada ainult kohalikke huve, vaid tuleb arvestada kogu maailma huve. Maailma metsade pindala vähenemisel on palju põhjuseid. Enim tuntud troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade põletamise teel. Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti.
Erinevatel andmetel on 20. sajandil hävinud 40-50% kogu maailma troopilistest metsadest. Viimasel aastakümnel on hävinud keskmiselt 200 000 km² troopilisi metsi aastas (see on umbes neljakordne Eesti pindala). Väiksem probleem pole ka parasvöötme ja arktilise (boreaalse) metsa raiumine. Kanada ja Venemaa põhjaosa metsadest saadakse ligi pool kogu maailma ümarpuidust.

Maakera metsavarud

Ökoloogia seisukohalt valmistab kõige suuremat muret troopiliste metsade laiaulatuslik hävitamine. Meile igapäevasem on paras ja arktilise e külmavöötme metsade muutumine liigivaeseteks majandusmetsadeks ning nende järk- järguline allakäik, mida muude põhjuste hulgas tingib ka õhusaaste. Metsase tähtsusest on hakatud alles siis aru saama, mil nende osa maakera kliima puhverdajana on leidnud mõistmist nii tööstus kui ka arengumaades.
Kõige enam hävitatakse praegu metsi Kagu-Aasias, Kesk-Ameerikas ja Aafrika sarvealal, samuti Lõuna-Ameerikas.Laiaulatuslikult langetatakse leht- ja oksametsi näiteks Alaskas , Kanadas, Usa lõunaosas ning ilma märkimisväärse metsahoolduseta Siberis ja Venemaa Euroopa-aladel. Kasvava rahvastiku survel raadatakse arengmaades metsi põllu ja karjamaadeks, saades üksiti küttepuid, samas on metsade saatust mõjutanud tööstuse ja põllumajanduse selline areng, mis soosib metsa pillavat tarbimist.
Maakeral kunagi kasvanud 6 miljardist hektarist metsast on praeguseks jäänud umbes 5 miljardit. Sellest on suletud metsa veidi alla 3 miljardi (26% kogu planeedi pindalast) ja avatud metsa umbes 0.7 miljardit ha. Muid metsaks peetavaid alasid, võsasi umbes 1,7 miljardit ha. Pindalaliselt jaotuvad metsad järgmiselt: Troopilised metsad 52%, subtroopilised metsad 8%, parasvöötme metsad 16% ja arktilise vöötme metsad 24%.
Troopiliste metsade summaarne pidnala on praeguseks umbes 2,6 miljardit ha, millest 38% on suletu igihaljad metsad. Territoriaalselt suurim osa metsadest asub Lõuna-Ameerikas 50%, Kagu Aasias (30%) ja Aafrikas (20%).
Okas ja lehtmesavööndi metsad(paras ja külmavööndis) asuvad Venemaal, Põhja-Ameerikas ja Euroopas.

Milline on maailma metsaressurss ja selle trendid?

Maailma metsade kogupindala moodustas FAO metsaressursside hinnangu
( GFRA 2010) andmetel 4 miljardit hektarit ehk umbes 31 % maismaa kogupindalast ( Global Forest Resources Assessment , 2010), s.t 0,6 ha inimese kohta. Seega on maailmas tervikuna metsa inimese kohta enam kui 2 korda vähem kui Eestis.
Metsa pindala on jagunenud ebaühtlaselt, 64-s riigis on metsa alla 0,1 ha elaniku
kohta (GFRA, 2005).Eesti metsade pindala moodustab 0,055 % maailma metsade pindalast.
Troopiliste/subtroopiliste ja parasvöötme/boreaalsete metsade pindala on suurusjärgu poolest võrdne ning valitseb trend viimaste osakaalu suurenemiseks.Kultuurpuistute ja istandike kogupindala on 7 % ja pindala 264 miljonit ha.

Metsade hävitamine

Igal aastal hävib vähemalt 11 miljonit hektarit troopilist metsa. Metsatustumise põhjused on regiooniti väga erinevad, kuid on leitud, et 40–50% metsadest kaob alepõllunduse, küttepuu hankimise ja teedeehituse tõttu, 10% karjatamise, 10–20% intensiivse põllumajanduse, 5–10% istanduste ja 1–15% metsatulekahjude tõttu. Sõjas kasutatakse metsatustamist vaenlase ning selle peitumisvõimaluste ja elatusvahendite hävitamiseks, näiteks Vietnami sõjas hävitas USA džunglit taimemürkide, napalmi ja buldooserite abil.
Metsade hävimise tagajärjel kaovad paljude looma- ja taimeliikide elupaigad , loodusrahvaste elukohad ja eluatusallikad satuvad löögi alla või hävivad, samuti suurendab see pinnase erosiooni (nt mäenõlvult), orgudes tekivad suured tulvad. Keskkonna bioloogiline mitmekesisus väheneb. Sageli muutub varem metsaga kaetud ala jäätmaaks.
Metsatustamine võib vähendada kohalike elanike elukvaliteeti. See juhtus näiteks Lihavõttesaarel, kus pärast metsade hävitamist kaotasid elanikud isegi võime paadiga kalal käia, sest polnud puitu, millest paate ehitada.
Et metsatustumise käigus kaovad süsinikusidujatena talitlevad puud, siis seotakse atmosfäärist vähem süsihappegaasi, ja süsihappegaasi kontsentratsiooni tõus põhjustab kliima soojenemist.
Tänapäeval soodustab metsatustamist globaliseerumine, mille korral metsa raiuvad maha välisettevõtted, mis kohalikest tingimustest ei hooli, ja müüvad saadud puidu maha maailmaturule, mis enne globaliseerumist võimalik polnud. Kuid globaliseerumine pole ainus metsatustumise põhjus, sest seda on esinenud ka isoleeritud ühiskondades, millel puudub side välismaailmaga.
Metsatustamist soodustab ühiskonna majanduse ülesehitus. Paljusid metsa olulisi funktsioone, näiteks hapniku tootmist ja süsiniku sidumist, samuti bioloogilist mitmekesisust, ei saa müüa, mistõttu nende majanduslik väärtus puudub. Metsa kasvatamine on üks kõige vähemintensiivsemaid maakasutusviise ja selle tulukus on enamasti madalam kui põllumajanduslikul kasutusel. Samas on metsamaa sageli kõrgemalt maksustatud kui põllumaa, näiteks Eestis on metsamaa maksumäär kuni neli korda kõrgem põllumaa maksumäärast. Seetõttu on metsaomanikel majanduslikult kasulik mets maha raiuda ja müüa ning selle asemele rajada midagi muud, mida saaks turustada.
Asjatundjad ei ole ühel meelel selles, mil määral vaesus metsatustamist soodustab. Ühest küljest on märgatav korrelatsioon ühiskonna vaesuse ja metsatustamise vahel selles ühiskonnas. Väidetakse, et kui inimesed on vaesed, siis on metsatööd üks väheseid enese elatamise viise. Ühiskondades, mille rahvuslik kogutoodang inimese kohta on vähemalt 4600 USA dollarit, ei ole metsatustamine tavaliselt nii suur probleem. Teisest küljest, kui ühiskond on väga vaene, siis ei ole sel võimalik organiseerida suures mahus metsalangetust ja eksporti. Ning metsatustamine on oluline probleem ka näiteks Pürenee poolsaarel, kus kinnisvaraarendajad rajavad metsa asemele elurajoone. Samuti on enamiku jõukate riikide metsasus juba eelmistel sajanditel viidud oluliselt madalamale tasemele , kui praegu hoogsa metsatustumise all kannatavates mitte nii jõukates riikidedes..

Rahvuslikud metsanduslikud organisatsioonid

ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE – United Nations Economic Commission for Europe ) on ÜRO Euroopa, Kesk-Aasia ja Põhja-Ameerika piirkondlik esindus . Organisatsioon toetab majanduslikku koostööd selle 55 liikmesriigi vahel.
ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Puidukomitee (UNECE – United Nations Economic Commission for Europe, Timber Committee ) soodustab metsa säästvat majandamist Euroopas, Kesk-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Ta esitab liikmesriikidele teavet ja teenuseid, mis on vajalikud poliitika kujundamiseks ja otsuste tegemiseks
metsandussektoris ning sõnastab soovitusi , mis on mõeldud liikmesriikide valitsustele ja huvitatud organisatsioonidele.
Selleks komitee:
- viib läbi analüüse metsandussektori arengu kohta;
- kogub , säilitab ja jagab sektorit puudutavat statistilist informatsiooni ning töötab andmete kvaliteedi ja võrreldavuse parandamiseks;
- tagab koostööraamistiku, nt seminaride, kohtumiste korraldamiseks, toetab piirkonna riike;
- teeb koostööd teiste rahvusvaheliste ja valitsustevaheliste organisatsioonidega, millised tegutsevad metsandussektoris.
ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu (ECOSOC) poolt asutatud ÜRO
Valitsustevaheline Metsanduspaneel (IPF – Intergovernmental Panel on Forests )
Valitsustevahelise metsafoorum (IFF- – Intergovernmental Panel on Forests) ja
ÜRO Metsandusfoorum (UN Forum on Forests (UNFF).
UNFF-i peamised ülesanded olid:
- hõlbustada metsandusalaste kokkulepete rakendamist ning ühise arusaama kujundamist metsade säästvast majandamisest;
- tagada areng ja dialoogi jätkumine valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide, vahel;
- suurendada koostööd ning poliitika ja programmide kooskõlastamist;
- tugevdada poliitilisi kohustusi igat liiki metsade majandamise, kaitse ja säästva
arengu vallas. IPF ja IFF koostasid lõpuks kokku ligikaudu 270 tegevusettepanekut säästva
metsanduse valdkonnas.
UNFF poolt võeti vastu:
- Metsanduse ülemaailmsed arengueesmärgid (Global Objectives on Forests) ja
- Mittesiduv õiguslik instrument (Non-Legally Binding Instrument on All Types of Forests) mille kinnitas ÜRO peaassamblee. Peamiste globaalsete arengueesmärkidena on UNFF poolt heakskiidetud metsade pindala vähenemise peatamine ning kaitsemetsade ja säästvalt
majandatavate metsade pindala suurendamine .
Samuti on peetud oluliseks suurendada metsanduse rolli rahvusvaheliselt kokkulepitud arengueesmärkide saavutamisel, eelkõige vaesuse vähendamisel ja keskkonnaseisundi stabiilsuse tagamisel .

Kokkuvõte

Kokkuvõttes on metsade hävimine just meie endi probleem. Iga inimene peab leidma, kuidas anda oma panus metsade mitte hävinemisele. Eelkõige peab Maailm looma mingisugused reeglid rahvastiku kasvamisele, kuna inimesi siin maailmas on juba liiga palju. Lugesin, et alternatiiv ja kusjuures see on üks tõhusamaid alternatiive, inimkonna vähenemisele on sõda. Mina kui sõjaväelase naine, ei suuda küll ettekujutada, et selleks, et rahvaarvu vähendada, võiks algatada sõja.
Ilmselt tuli minu töö küll väga segane, kuid ma loodan, et mingil määral ka põhjalik. Üritasin infot mahutada ja panna igale poole ja saingi sellise töö. Ise võin öelda, et sain tunduvalt targemaks globaalprobleemidest ja tean mida ma ise tegema pean, et vähendada enda ökoloogilist jalajälge.

Kasutatud kirjandus

„ Globaalsed keskkonnaprobleemid“ Pia Anttila, M.Ojanen, M.Puhakka, T.Vuorisala, T. Frey

„Rahvusvaheline majandus“

„Globaliseerumine“ A. Arrak

http://et.wikipedia.org/wik i

www. eramets .ee

„Globaalprobleemid ja tulevikusstsenaariumid“ L. Valt , E. Savisaar