Hellus piim 2,5% Koostis: pastöriseeritud piim, probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME-3 (lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel). Atsidofiilhapupiim Ats klassikaline Koostis: pastöriseeritud piim, juuretis (sh. L. acidophilus LA-5TM). Atsidofiilhapupiim tsitrusega Ats tsitrusega Koostis: pastöriseeritud piim, tsitruselisand 9% (suhkur, sidrunimahl 14%, apelsinid 13%, paksendajad modifitseeritud tärklis ja pektiin, happesuse regulaator naatriumtsitraat, lõhna- ja maitseained), juuretis (sh. L. acidophilus LA-5TM). 5 Hellus Haps maasika Koostis: piim, suhkur, maasikad (1,8%), glükoosi-fruktoosisiirup, õunad (0,3%), paksendaja modifitseeritud tärklis, lõhna- ja maitseained, toiduvärv peedipunane (kontsentreeritud punase
Polüsahhariidid
Ehitus
Polümeerid
Monomeerideks monosahhariidide molekulide
jäägid (vesi eraldunud)
Ühendatud glükosiidsidemetega
Rohkem kui 10 lüli
Homopolüsahhariidid ja heteropolüsahhariidid
Omadused sõltuvad keemilise koostisest molekuli
struktuurist
Bioloogiline ja majanduslik tähtsus
Annavad rakkudele tugevuse (tselluloos,
hemitselluloos, kitiin, pektiin)
Energiaallikas (tärklis, glükogeen)
Rakkude deformeerumist takistavad (dekstriinid)
Paksendajad (agaroos, pektiin)
Kütus, keemiatööstus, paber, bioetanool
Tselluloos
Looduslik kiudaine rakukestades
Levinuim orgaaniline aine Maal (33%)
Oluline taastuv loodusressurss: süsinikuringe,
energiaallikas, keemiatööstus, paber
Ahel ei hargne
(C6H10O5)n, 7000
Katalüüsivad ensüümid polüfenool oksidaas, lipoksügenaas, peroksüdaas. Polüsahhariidid Koosnevad rohkem kui 10 monosahhariidist, mis on omavahel seotud glükosiid- sidemetega. Nende happeline hüdrolüüs annab monosahhariidid. Omadused erinevad teistest süsivesikutest suuresti. Nad on tunduvalt halvemini lahustuvad vees kui mono- ja oligosahhariidid, neil puudub magus maitse ja nad pole inertsed. Tuntumad esindajad on tärklis, tselluloos ja pektiin. DP polümerisatsiooni aste (Degree of Polymerization) monosahhariidi jääkide arv. Ainult vähestel polüsahhariididel on DP alla 100, enamikel on see vahemikus 200-3000 ning suurimad omavad väärtust DP=7000-15000. Teaduslik nimetus=glükaanid 1) homoglükaanid (koosnevad üht tüüpi suhkru ühikutest) 2) heteroglükaanid (koosnevad kahest või rohkemast monosahhariidi jäägist) Omadused Polüsahhariidid on looduses rikkalikult levinud. Täidavad järgmisi funktsioone:
PUUVILL Toore (puu)villa keemilised koostisosad: Tselluloosi: 80-90% Vesi: 6-8% Vahad ja rasvad: 0.5 - 1% Proteiinid: 0 - 1.5% Pool tselluloos ja pektiin: 4 - 6% Tuhk: 1 - 1.8% Puuvilla keemilised koostisosad: Tselluloos: 91.00% Vesi: 7.85% Protoplasma, pektiin: 0.55% Vaha, rasva asendaja: 0.40% Mineraal soolad: 0.20% Puuvill- on tähtsaim rõivaste toormaterjal ja seda põhjusega: ta imab väga palju niiskust. Seetõttu on ta ideaalne rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul. Puuvillakiud laseb hästi õhku läbi, mõjub temperatuuri tasakaalustavalt ja takistab seeläbi ülekuumenemist. Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Puuvillased rõivad on pehmed. Sarnaselt teiste tsellulooskiududega on puuvilla puuduseks kalduvus kortsuda.
säilitamiseks, vajaliku Third level konsistentsi Fourth level saavutamiseks. Fifth level Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana. Lisaained võib nende päritolu järgi jaotada kolmeks: Click to edit Master text styles · Eraldatud toidust ( Agaragar, karragenaan , Second level Lisaained on pektiin) Third level Fourth level jaotatud rühmadeks: · Esinevad looduslikus Fifth level toiduvärvid toidus, kuid on saadud säilitusained sünteesi teel nö antioksüdandid loodusidentsed ained
täidab tärkliselisand toiduainetes stabilisaatori rolli. Tärklise derivaate kasutatakse ka rasvaasendajana. Erinevate tehnoloogiliste võtetega muudetakse tärkliseosakeste mõõtmeid ja kuju, nii et need loovad keelel petteaistingu, nagu sööksime midagi pehmet ja rasvast. Kui tärklisega asendada kas või kolmandik toiduaines leiduvast rasvast, saame märkimisväärse kalorite kokkuhoiu. Enimkasutatavate paksendajate hulka kuuluv pektiin ehk E440 on looduslik aine, mida saadakse puuviljadest: tsitrusviljade värvunud kooreosa all olevast valkjast kihist või õunte koortest. Seega on pektiin taimset päritolu süsivesikulise olemusega tarretaja. Pektiini lisatakse toodetesse, et need paremini tarretuks. Tuntuim ja ka kodustes tingimustes kasutatav paksendaja želatiin on olemuselt loomne valk, mida saadakse kollageeni hüdrolüüsimisel. Kollageen on naha, luude, kõõluste jt organite sidekoe
· Annavad ainevahetuseks, närvisüsteemi ja aju tööks vajaliku energia · Täiskasvanute vajadus ööpäevas on 400-500 g 1g süsivesikuid annab 4 kcal Süsivesikute liigid · Lihtsuhkur ehk monosahhariidid glükoos, fruktoos · Liitsuhkrud, mis koosnevad kahest suhkrust e. disahhariinid laktoos, maltoos, sahharoos · Liitsuhkrud, mis koosnevad rohkem kui kahest suhkrust e. polüsahhariidid tärklis, glükogeen, tselluloos, pektiin Fruktoos puuviljasuhkur, mida võib leida palju erinevates puuviljades Glükoos viinamarjasuhkur, palju leidub viinamarjades, mees Maltoos linnasesuhkur Sahharoos peedisuhkur Glükogeen loomne süsivesik, sisaldub maksas Tselluloos kiudaine Pektiin looduslik paksendaja Mitte tärkliskiudained: · Tarvitamine aitab ära hoida kõhukinnisust · Seovad hästi vett ja annavad täiskõhutunde · Kiirendavad toidu liikumist läbi soolestiku
regulaator sidrunhape, juuretis, probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME-3 (lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel). Tootes on 32% jogurtit, 2,3% mustikaid ja 1,5% banaane. 100 g toodet sisaldab keskmiselt 113 energiatkcal süsivesikuid16,1 g (475 kJ) valke 5,6 g rasvu 2,5 g Lumivalgekese sidruni-kohupiimakreem 150g Koostis: rasvata kohupiimapasta, rõõsk koor, suhkur, sidrunimahl (1%), paksendajad: maisitärklis ja pektiin, lõhna- ja maitseaine. 100 g toodet sisaldab keskmiselt 117 energiatkcal süsivesikuid10,4 g (491 kJ) valke 7,6 g rasvu 5,0 g Light kohupiimakreem maasika-vaarika 150g Koostis: rasvata kohupiimapasta, rasvata piim, suhkur, maasikad (2,8%), vaarikad (1,4%), piimavalk, paksendaja modifitseeritud tärklis, kaltsiumfosfaat, lõhna- ja maitseained, toiduvärv karmiin, juuretis, happesuse regulaator sidrunhape, säilitusaine kaaliumsorbaat. Tootes on 29%
mustikad, vaarikad), lõssipulber, rõõsk maasikaid, paksendaja koor, paksendajaid modifitseeritud modifitseeritud (modifitseeritud tärklis, zelatiin, maisitärklis, zelatiin, vahamaisitärklis, kiudaine inuliin, paksendaja pektiin), lõhna-ja lõhna- ja pektiin), maitseained, maitseained. virsikutükkidega toiduvärvi Jogurtis on 3,8% keedis 20 % ( peedivärv metsamarju. (suhkur (43 %), punane), virsikutükid (41%), säilitusainet
lihtsüsivesikud e suhkrud Glükoos e viinamarjasuhkur mesi, puuviljad, marjad, mahlad Fruktoos e puuviljasuhkur puuviljad, marjad, mahlad, mesi Laktoos e piimasuhkurpiim ja piimatooted Maltoos e linnasesuhkur teraviljatooted Sahharoos e lauasuhkur suhkruroog, suhkrupeet, lauasuhkur, suhkrut sisaldavad tooted, puuviljad, marjad Polüsahhariidid Tärklis kartulid, teraviljatooted, riis, pasta Kiudained (tselluloos, pektiin)teraviljad, puuviljad Toidud Suhkrut lisatakse paljudesse erinevatesse toitudesse, kuid kõige enam sisaldavad seda: karastus ja mahlajoogid, nt 500 ml limonaadi võib sisaldada ligi 200 g e 40 teelusikatäit suhkrut, maiustused, kommid, küpsised, moos, koogid, tordid, saiakesed, pudingud, jäätis. Mis on süsivesikud? on organismi põhiliseks energiaallikaks: 1 gramm süsivesikuid = 4 kcal,
teisi ühendeid (CO2, diatsetüül, atsetaataldehüüd jne.). Jogurtid erinevad üksteisest eelkõige rasvasisalduse ning lisandite poolest. Tavaliselt on jogurti rasvasisaldus 0,5 3,5% vahel. Kuid on ka jogurteid, mille rasvasisaldus on kuni 10% need on mahedama maitse ning pehmema konsistentsiga koorejogurtid. Lahjadele jogurtitele lisatakse stabilisaatoreid, mis parandavad toote omadusi ja tõstavad selle viskoossust. Enimkasutatavad stabilisaatorid on Ïelatiin, tärklis, pektiin ning agar-agar. Kõrgema rasvasisaldusega jogurtid reeglina stabilisaatoreid ei sisalda. Teistest lisaainetest võib jogurtile lisada ka kunstlikke magusaineid, sel juhul saadakse dieetjogurtid. Jogurti maitse sõltub eelkõige maitselisandeist, mis võivad moodustadakuni 18% toote massist. Enamlevinud lisandid on puuviljad ja marjad siirupi või püreena. Üha enam püütakse tarbijaid üllatada uute, seni vähetuntud lisanditega. Paraku on selgunud, et eestlane on üsna
Emulgaator, stabilisaator, happesuse regulaator, kergitusaine, sekvestrant, veesiduja. Kõrvalmõjud: Pole teada. Loomkatsetel tekitab suurtes kogustes rottidel neerukive. Tootes sisalduvad e-ained E451 - Trifosfaat Kasutusala: Piimapulbrid, jahud, liha, sulatatud juustud. Omadused: Sekvestrant, happesuse regulaator. Kõrvalmõjud: Pole teada. MAHLAJOOK: Aura Active apelsini- mango Koostis: Vesi Stabilisaatorid: pektiin, Apelsini-mangomahl jaanileivapuujahu konsentreeritud mahlast Vitamiinid: C, E, (10%) provitamiin A Suhkur Säilitusained: Happesuse regulaator: sidrunhape kaaliumsorbaat, Maitse- ja lõhnaaine naatriumbensonaat 100ml toote toitumisalane teave: 44kcal/188kJ Valgud 0g Süsivesikud 10,8g Rasvad 0g Tootes sisalduvad e-ained
värvusetu( nendesse võivad koguneda taime tärklisevaru.varuained) 2. Varuaine: tärklis 3. Vakuoolid: suurvakuool membraaniga ümbritsetud põiekesed, sisaldavad mitmesuguseid varu ja jääkaineid 4. Pigment: Klorofüll roheline, oluline fotosünteesimises, asub lehtede rakkudes Karotinoidid viljadele kollase, oranzi või punase värvuse, kloroplastides. Taime rakukest koosneb: Tselloloosist (ligniin, pektiin) Taime Rakukesta ülesanded: *Tugifunktsioon taime toestamine, *Kaitsefunktsioon korkkude milles on lõved ja korp ( surnud rakkudest, mis tükkidena lagunevad), *Transportfunktsioon juhtkimpude võrgustik koos tugikoe rakkudega ühendab taime kõiki organied ja soodustab nendevaheliste ainete liikumist. Turgor taime siserõhk, tekib, kui on veepuudus ja taim kasutab osaliselt vakuoolides oleva vee ära, turgor langeb ja taim hakkab närbuma. Vett saades hakkab rõhk taastuma.
Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Puuvillased rõivad on pehmed.Sarnaselt teiste tsellulooskiududega on puuvilla puuduseks kalduvus kortsuda. Venivus: 3-7% . Tugevus:18-52 cN/tex. Hügroskoopsus: 8-9%.Temperatuuride mõju: pestakse 95ºC juures , triigitakse 220ºC juures. Põlemine: Põleb kiiresti nagu paber,ereda leegiga,põlemisjäägiks on kerge hallikas tuhk. Puuvilla keemilised koostisosad:1)Tselluloos: 91.00% 2)Vesi: 7.85% 3)Protoplasma, pektiin: 0.55% 4)Vaha, rasva asendaja: 0.40% 5)Mineraal soolad: 0.20%. Lina- on kudaine, mida saadakse üheaastase rohttaime-linavarre niinosast.Linane riie on sile ja läikiv,väeveniv ja suure soojusjuhtivusega. Venivus: 0,5-4% .Tugevus: .Hügroskoopsus: 12%. Temperatuuride mõju:Linast riiet võib triikida päris kõrgel termperatuuril,laguneb temperatuuril 260-320 °C.Pesemistemperatuur peaks olema alla 70 °C. Põlemine: Lina põlemine toimub analoogiliselt puuvilla põlemisega.
Lipiidid-org ühendite rühm,ei lahustu vees(rasv,õli,vaha) Rakukest-rakumembraanist väljapoole jääv ümbris,koosneb tselluloosist v kitiinist Tselluloos-taimne süsivesik,taimerakkude seinte kiudaine Poorid-nendest läbivad vesi,gaasid ja madalmolekulaarsed ühendid Biopolümeer-organismides moodustuv polümeer(valgud,nukleiinhapped) Ligniin-puidu põhistruktuuri kuuluv jäikust andev looduslik polümeer, puitaine Pektiin-taime rakukestades, eriti puuviljades ja marjades sisalduv polüsahhariid Difusioon-vahetus kokkupuutes olevate ainete aeglane segunemine aineosakeste soojusliikumise tõttu Osmoos-lahusti imbumine poolläbilaskva vaheseina kaudu lahusesse, kus lahustunud aine kontsentratsioon on suurem Kattekude-taime välispinda kattev ning sisemisi kudesid kaitsev kude Ksüleem- taime juhtkimbu puitosa Floeem- taimede juhtkimpude niinosa Puidukuid- puidus kiududena paiknevad puitunud seintega tugikoe rakud
Fruktoos e puuviljasuhkur: puuviljad, marjad, mahlad, mesi Laktoos e piimasuhkur: piim ja piimatooted Maltoos e linnasesuhkur: teraviljatooted Sahharoos e lauasuhkur: suhkruroog, suhkrupeet, lauasuhkur, suhkrut sisaldavad tooted, puuviljad, marjad Oligosahhariidid Maltodekstriin:saadakse tärklisest, kasutatakse peamiselt toidulisandina. Leidub ka õlles ja leivas Rafinoos: kaunviljad Polüsahhariidid Tärklis: kartulid, teraviljatooted, riis, pasta Kiudained (tselluloos, pektiin): teraviljad, puuviljad Peamine toidu süsivesik on tärklis. Tärkliserikkaid tooteid sööva inimese seedekulglas toimub tärklise lagunemine, mis annab rohkesti glükoosi. Kõige tärkliserikkamad on teraviljade terised ja kartuli mugulad. Kogu päevasest tarbitavast toiduenergiast peavad süsivesikud katma 55 60%. Lisatavast suhkrust saadava energia osatähtsus ei tohiks ületada 10% päevasest toiduenergiast. Meie organism, eriti aga aju, vajab pidevat glükoosiga varustamist, tagamaks
Kui mahla hägusus on põhjustatud tärklise olemasoluga, siis tuleb kasutada amülolüütiliseid ensüüme. Selle meetodi puuduseks on pikaajaline kestus (1-2tundi) Füüsikalis-keemilised (regentide kasutamine): Termiline töötlus. Meetod põhineb valkude koaguleerumisel kuumutamisel. Kuumutamist tuleb kiiresti asendada jahutamisega. Sellisel vaheldumisel nõrgestab valkude veesidumisvõime, nad lähevad põhja ja kiskuvad kaasa teisi heljumeid. Kuid pektiin, tärklis ja teised kolloid jäävad mahla. Seda tehnoloogiat kasutatakse klaarimata mahlade valmistamisel. Tavaliselt kuumutatakse 80-90℃- ni, jahutatakse aga 35-40 ℃- ni. Töötlemine kestab 10-20 s. Selitamine želatiiniga põhineb sellel, et tema molekulid on positiivse laenguga, pektiin ja tselluloos aga negatiivse laenguga. Želatiin neutraliseerib mitsellide elektrilaenguid, põhjustades sade tekkimist. Protsessi viiakse läbi temperatuuril 10-12 ℃ 6-10 tundi
Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevadtaimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistelpäristuumetel organismidel puudub. enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe
Viimasel juhul viiakse sobivatesse bakteritesse geenid, mille toimel hakatakse sünteesima toimeparasiitidele toksilisi ühendeid. Parasiitidest vabanemiseks piisab taoliste bakterpreparaadi külvamisest taimekultuuridele. Bakterite poolt toodetud ensüüme kasutatakse toiduainete-, tekstiili- ja farmaatsiatööstuses. Toiduainete tööstuses juustu tootmisel, neid ensüüme sisaldavad samuti biolisanditega pesupulbrid. Taimeraku kest koosneb tselluloos, ligniin ja pektiin. Taimeraku kestas on poorid, mille kaudu toimub ainevahetud. Vakuool on rakumahlaga täidetud põieke, mis ümbritsetud ühe membraaniga. Vakuoolid tekivad tsütoplasmavõrgustiku tsisternidest. Nooremate rakkude vakuoolides on toitained, vanemate rakkude vakuoolides on jääkained. Vakuoolide ülesanded Säilitusorganell (nii toiainete kui jääkproduktide jaoks), peab reguleerima turgorit ehk siserõhu tekitajat. Rakukesta ülesanne Kaitseb rakku
5.Mida kasutatakse marmelaadi tarretamiseks ? -zelatiini , agarit ja ka pektiini , oleneb marmelaadi valmistamisviisist millist tarretus ainet kasutatakse. 6.Nimeta küpsisesorte, mis ei sisalda nisujahu ? -Beseeküpsised , kuivikküpsised , venitaigna küpsised 7.Millest valmistatakse sefiiri ja milliste tunnuste abil saab sefiiri liigitada ? -Sefiiri e. pastilaad valmistatakse puuvilja ja marja püree suhkrust ja munavalgest . Tardainena kasutatakse agarit või pektiin siirupit . Toorainena kasutatakse värv ja aroomaineid , samuti happeid . Sefiiri saab liigitada : lõike kui ka figuur pastilaana . Eriliigiks on vahukommid . 8.Millest valmistatakse halvaad ? -Pähklitest , seemnetest(nt päevalilleseemned,seesamiseemned) , suhkur . 9.Miks on nimetus kamasokolaad asendunud nimega kamatahvel? - Sellepärast , et tooraineks ei kasutata kakaomassi ega ka kakaovõid . Tooraineks on hüdrogeenitudrasv ja sp ei tohi seda nimetada sokolaadiks. 10
Rakustruktuur Ehitus Ülesanne Kest (T) Tselluloos, ligniin, pektiin Ainevahetus (difusioon, osmoos), kaitseülesanne, annab kuju, võimaldab kasvada. Membraan (T, L) 2 kihti fosfolipiide. Eraldab väliskeskkonnast sisekeskkonda. Kaitseb välismõjutuste eest, ühendab
Natamütsiin E 235- säilitusaine Naatriumnitraat E 251- säilitusaine, värvifiksaator Kaaliumnitraat E 252- säilitusaine Sorbiinhape E 200- säilitusaine Karoteenid E 160a- toiduvärv Annaato E 160b- toiduvärv Naatriumaskorbaat E 301- antioksüdant Sidrunhape E 330- happesuse regulaator, antioksüdant, sekvestrant Askorbiinhape E 300- antioksüdant Naatriumfosfaadid E339- happesuse regulaator, sekvestrant, emulgaator, stabilisaator, veesiduja Leitud lisaained toodetes Pektiin kaltsiumdivesinikdifosfaat E 450- emulgaator, happesuse regulaator, stabilisaator Polüfosfaadid E 452- emulgaator, stabilisaator, sekvestrant, veesiduja Karrageen E 407- paksendaja, zeleeriv aine, stabilisaator Jaanileivapuujahu E 410- paksendaja, stabilisaator Kaltsiumkloriid E 509- tardaine Amorfne ränidioksiid E 551- paakumisvastane aine Naatriumvesinikglutamaat E 621- lõhna- ja maitsetugevdaja Lüsotsüüm E 1105- säilitusaine modifitseeritud tärklis
Nt: Lihtlipiidid - rasvad, · Energeetiline fruktoos, galaktoos, õlid, vahad, Liitlipiidid · Regulatoorne Oligosahhar - laktoos, fofolipiid, Tsüklilised Hemoglobiinid lipiidid steroidid, sahhraoos, maltoos, steriidid ja kolesteriidid Polüsahhar - tselluloos, D-vitamiin, mesilasvaha tärklis, kitiin, pektiin, glükogeen Vee ülesanded · Hea lahusti · Osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides · Suur soojuvusmahtuvus Bakterirakk Bakterirakku ümbritseb rakukest. Mitmetel bakteritel katab rakukesta ka limakapsel. Rakukesta all paikneb rakumembraan. Raku sees on tsütoplasma, mis sisaldab rakule eluks vajalikke aineid. Taimerakk Taimerakkudele on iseloomulikud ka suured vakuoolid, mis reguleerivad rakkude
6.1. Sahhariidide tähtsus toidus 6.1.1. Millised ained on sahhariidid? · Monosahhariidid: Glc, Fru, Gal, Ala, Ksü .... · Disahhariidid: sahharoos, laktoos, maltoos · Oligosahhariidid · Polüsahhariidid: tärklis, glükogeen, tselluloos ja hemitselluloosid, pektiin 6.1.2. Tarbimissoovitused · 52-60 (50-60) % energiast (320-350 g annab 1300-1400 kcal) kui päevane energiatarve on ~2000 kcal, siis 1000 -1200 kcal e ~250-300 g peaks olema sahhariide, 3000 kcal korral 450 g. · 8-10 % energiast e. 20-25 % süsivesikutest võiksid olla lihtsahhariidid (2000 kcal korral 40-50 g (50 g annab ~200 kcal), sellest sahharoosiga võiks saada 3-5 % energiast, seega siis päevas kuni 25 g · 50 % energiast e
Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevad taimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistel päristuumetel organismidel puudub. enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe
rohkem ei kuumuta 30. Leivasupp? leib pruunistada ahjus võiga, lisada suhkur sellel lastakse karamelluda, lisatakse kuum vesi, ettevalmistatud rosinad ja maitseained ning supp keedetakse läbi lõpuks mahl, vajadusel tärklis 31. Nim.erinevaid magusaid kastmeid,valm? 32. Millise magustoidu juurde,milline kaste sobib? 33. Millest valm.tarretist? jogurt,piim ,mahl,keefir 34. Mida kasutatakse tarrendainena? Zelatiin, agar, pektiin 35. Kuidas toimub tarrendaine ettevalmistamine? Külmaveega seisma,10g zelantiini 60g vett ,vesivannil sulatada ,otse pliidipeal 100kraadi kaotab tarretusvõime .Vedelik peab olema toa temp millele seda lisatakse 1l 20-30g 36. Kihilise tarretise valmistamine? Mitmest erinevast tarretisest, valmistatkase erinevad tarretised ja valatakse järjest serveerimisnõusse lastes kõigil tarretuda 37. Kuidas toimub vormi ettevalmistamine kui tarretis tehakse vormis? Veega niisutada 38
(kartul, bataat jt). Võrreldes lihtsuhkrutega toimub tärklise seedimine glükoosiks ja selle imendumine vereringesse palju aeglasemalt, eriti kui kasutatavates toiduainetes on tempot aeglustavaid kiudaineid (nt täisteraviljad). Aedviljade kasulikkus seisnebki selles, et need sisaldavad väheses koguses liht- ja suuremas osas liitsüsivesikuid ning nende koortes on üsna palju ka kiudaineid. Liitsüsivesikute hulka koosnevad kiudained jaotatakse omakorda vesilahustuvateks ( nt pektiin) ja vees lahustumatuteks (tselluloos, ligniin, hemitselluloos). Kiudainerikas toit seob vett, annab söömisel kiiresti täiskõhutunde ning kuna inimese seedesüsteem ei suuda neid täies mahus lõhustada, siis jääb organismil nendest energia kätte saamata. See asjaolu teeb kiudainerikkad toidud populaarseteks kaalulangetajatele. Kuid me kõik saame kiudainerikastest toitudest palju kasu, sest need aitavad kasulikult alandada glükoosi
20%) ja marjadest , puuviljadest või köögiviljadest valmistatud pastöriseeritud või steriliseeritud hoidis. · Keedis on rohkest suhkrust (üle 60%), marjadest ja puuviljadest valmistatud toode, mis valmib puuviljade ja marjade keetmisel siirupis. Viljad peavad jääma terveks. · Dzemm n suhkrurikas hoidis, milles marjad või puuviljad on katki keenud ja moodustuvad ühtalse massi. · Tarretis on tarretunud sukurikas toode, tarretavaks aineks on tooraines leiduv pektiin. · Sukaad onsuhkrusiirupis keedetud ja seejärel kuivatatud ning suhkrukoorikuga kaetud puuviljad ja marjad. Soolamine Soolamine on toiduainete konserveerimine naatriumkloriidi (NaCl) ehk keedusoolaga. Konservanti lisatakse toiduainetele tahkel kujul või vesilahusena. Keedusool on värvuseta , kristalne aine, lahustub hästi vees ja lahustumine sõltub temperatuurist. Marineerimine äädikahappega
rariteet, kuna Bretagne'i rannikul asuvatest soolarabadest kogutakse hinnalist saaki vaid kolme suvekuu jooksul, pealegi toimub kogu protsess algusest lõpuni käsitsi. Pealegi tekib fleur de sel kohaliku pärimuse kohaselt soolaväljadel vaid siis, kui puhub idatuul. 16 3.4 Tarrendained 1. Zelatiin- saadakse loomakontidest 2. agar-agar-saadakse vetikatest 3. pektiin- saadakse puuviljadest ZELATIIN VALMISTAMINE JA KASUTAMINE Zelatiini valmistamisel hüdrolüüsitakse kamaras ja luudes olev kollageen. Tooraine zelatiini valmistamiseks võib pärineda sigadelt, veistelt või kaladelt. AS Baltic Pack turustab Belgia firma Rousselot zelatiini. Kogu tooraine mida firma Rousselot kasutab pärineb eranditult tervetelt loomadelt, millised on läbinud veterinaarkontrolli ja kõlbavad inimtoiduks. Hoolikas
roosakashalli kristalse soolaõie kõrval terava ja räigemaitselisena. Soolaõis on omamoodi rariteet, kuna Bretagne'i rannikul asuvatest soolarabadest kogutakse hinnalist saaki vaid kolme suvekuu jooksul, pealegi toimub kogu protsess algusest lõpuni käsitsi. Pealegi tekib fleur de sel kohaliku pärimuse kohaselt soolaväljadel vaid siis, kui puhub idatuul. 3.4 Tarrendained 1. Zelatiin- saadakse loomakontidest 2. agar-agar-saadakse vetikatest 3. pektiin- saadakse puuviljadest ZELATIIN VALMISTAMINE JA KASUTAMINE Zelatiini valmistamisel hüdrolüüsitakse kamaras ja luudes olev kollageen. Tooraine zelatiini valmistamiseks võib pärineda sigadelt, veistelt või kaladelt. AS Baltic Pack turustab Belgia firma Rousselot zelatiini. Kogu tooraine mida firma Rousselot kasutab pärineb eranditult tervetelt loomadelt, millised on läbinud veterinaarkontrolli ja kõlbavad inimtoiduks. Hoolikas
Rakukest Kloroplast Taimerakkule on iseloomulikud : 1. rakukest 2. plastiidid 3. vakuoolid RAKUKEST Rakukest koosneb tselluloosist lisaks tselluloosile sisaldab rakukest mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid(pektiin). Rakukesta läbivad poorid. Rakukesta ülesanded: 1. TUGIFUNKTSIOON- raku ja kogu taime toestamine puidu- ja niinekiudude abil. 2. KAITSEFUNKTSIOON- kest kaitseb väliskeskkonna tegurite eest. 3. TRANSPORTFUNKTSIOON- soodustab taime organite vahelist mineraalainete liikumist . PLASTIIDID
BIOAKTIIVSED AINED on ühendid,mis mõjutavad oluliselt organismi elutegevust väikses koguses ja kiiresti. 1. ENSÜÜMID Valgud,mis reguleerivad biokeemilisi reaktsioone organismis.Ainet,millega ensüüm muutusi teostab , nim substraadiks. Ensüümid on reaktsioonide läbiviijad,mitte lähteained või saadused. Ensüüme tuletatakse aas lõppuga. Nt: pektiin+-aas= pektinaas laktoos+-aas=laktaas 2. HORMOONID Ained,mida KNS kontrolli all sünteesivad sisereaktsiooninäärmed või segatüüpilised näärmed Omadused: · Eritatakse otse verre · Ülikõrge bioloogiline aktiivsus · Lühike bioloogiline eluiga · Toimelt universaalsed (nt: kilpnäärme hormoonid mõjuvad kõigile rakkudele) · Või spetsiifilised (nt: adrenaliin-lihasrakkudele)
nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Mitokondrite põhiülesanne on rakkude varustamine energiaga. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paikenvast silindrilisest tsentrioolist (kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest). 3. Taimerakk Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos, lignin, pektiin. Rakukestal on tugifunktsioon (tugikoe rakud), kaitsefunktsioon (tselluloos), transportfunktsioon (juhtukude) Taimerakul puudub vereringe, seda asendab neil juhtkude Eristatakse kolme rühma plastiide: · Kloroplaste- sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, oluline FS-sil, paiknevad lehtede rakkudes. Täidetud valgulise vesilahusega ehk stroomaga, stroomas on lamedad kotikesed ehk lamellid, lamellides on roheline värvaine ehk klorofüll
avaldavad seal soodsat toimet. Piimad ja hapupiimad Hellus piim 2 5% Koostis: pastöriseeritud piim probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME 3 lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel Atsidofiilhapupiim Ats klassikaline Koostis: pastöriseeritud piim juuretis sh L acidophilus LA 5TM Atsidofiilhapupiim tsitrusega Ats tsitrusega Koostis: pastöriseeritud piim tsitruselisand 9% suhkur sidrunimahl 14% apelsinid 13% paksendajad modifitseeritud tärklis ja pektiin happesuse regulaator naatriumtsitraat lõhna ja maitseained juuretis sh L acidophilus LA 5TM 3 Hellus Haps maasika Koostis: piim suhkur maasikad 1 8% glükoosi fruktoosisiirup õunad 0 3% paksendaja modifitseeritud tärklis lõhna ja maitseained toiduvärv peedipunane kontsentreeritud punase peedi mahl happesuse regulaator sidrunhape juuretis probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME 3 lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel L acidophilus ja Bifidobacteria Keefirid
avaldavad seal soodsat toimet. Piimad ja hapupiimad Hellus piim 2 5% Koostis: pastöriseeritud piim probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME 3 lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel Atsidofiilhapupiim Ats klassikaline Koostis: pastöriseeritud piim juuretis sh L acidophilus LA 5TM Atsidofiilhapupiim tsitrusega Ats tsitrusega Koostis: pastöriseeritud piim tsitruselisand 9% suhkur sidrunimahl 14% apelsinid 13% paksendajad modifitseeritud tärklis ja pektiin happesuse regulaator naatriumtsitraat lõhna ja maitseained juuretis sh L acidophilus LA 5TM 3 Hellus Haps maasika Koostis: piim suhkur maasikad 1 8% glükoosi fruktoosisiirup õunad 0 3% paksendaja modifitseeritud tärklis lõhna ja maitseained toiduvärv peedipunane kontsentreeritud punase peedi mahl happesuse regulaator sidrunhape juuretis probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME 3 lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel L acidophilus ja Bifidobacteria Keefirid
alles 19. sajandil. Esimene jäätisetehas ehitati Jacob Fussell'i poolt 1851. aastal Ameerikasse Baltimore'i ning esimene jäätisekoonus valmistati 1896. aasta septembris. Valisin endale Balbiino banaani koorejäätise. Jäätis koosneb: vesi, vahvel 23%(nisujahu, suhkur, taimne õli, emulgaator-sojaletsitiin, kartulitärklis, sool, kergitusaine E500, lõhna-ja maitseaine), rõõsk koor, banaanitäidis 13%(suhkur, banaanipüree 35%, vesi, paksendaja-pektiin, banaani lõhna-ja maitseaine, toiduvärvid (kurkumiin,paprikaekstrakt), happesuse regulaator- sidrunhape, antioksüdant- askorbiinhape), suhkur, või, lõssipulber, vadakupulber, stabilisaatorid- jaanileivapuujahu, guargummi, karrageen, emulgaatorid- rasvhapete mono-ja diglütseriidid, lõhna-ja maitseaine ( vainilliin). Tegemist on koorejäätisega ja tervislikkus on madal, sest jäätise sees on palju E - aineid ja emulgaatoreid. Jäätis
viirusinfektsioonidega. A-vitamiinis sisalduvad retinoidid aitavad võidelda vistrike ja teiste nahaprobleemidega, samuti on porgandil oluline roll ka hea nägemisteravuse säilitamisel, eriti just vanemas eas.Ühes keskmise suurusega porgandis on vaid 26 kalorit. Sellest piisab inimese päevase A-vitamiini vajaduse rahuldamiseks. Palju kiudaineid Porgandites leidub ka rohkelt kaaliumi, B- ja C-vitamiine ning pektiini. Pektiin on kiudaine, mis muudab porgandi krõmpsuvaks ja aitab ühtlasi vähendada vere kolesteroolitaset.Porgandeid ostes eelistage tugevaid, kena kujuga erkoranze vilju. Kõige värskemad on porgandid, millel on otsas näha roheline varreosa. Veidi hoolikam tuleb olla, kui ostate neid pakituna. Paljud porgandipakid on valmistatud juba mitu kuud tagasi ja seega ei pruugi köögivili hoolimata oma heast väljanägemisest olla enam kõige kvaliteetsem.Kui
Vastavasse pakendi konteinerisse või kogumispunkti. Tootja: Fazer Eesti AS, Kadaka tee 70D, 19087 Tallinn, Eesti Telefon 650 2420 www.fazer.ee EmulgaatornaatriumlaktülaadidE481 Kõrval mõjud pole teada. Seega ei oska soovitada või mitte soovitada. 4.Maiustused/krõpsud Nimetus: Barni Maasika täidisega (28%) Pehme biskviidiküpsis. Koostis: glükoosifruktoosisiirup, nisujahu, suhkur, munad, maasikapüree (10,5%). Rapsiõli,stabilisaatorid ( glütserool, pektiin ), õunapüree, lõssi pulber, täispiima pulber, õunamahlakontsentraat, maasikamahlakontsentraat ( 0,6 % ), kergitusained(dinaatriumdifosfaat, naatriumvesinikkarbonaat), emulgaatorid(rasvhapete monoja diglütseriidide piimhappeestrid, rasvhapete polüglütseroolestrid), sool, vähendatud rasvhappesisaldusega kakaopulber, happesuseregulaatorid(sidrunhape, naatriumtsitraat), lõhnaja maitseained, sisaldab nisu, gluteeni, mune, piima, võib sisaldada vähesel määral pähkleid.
tsentris. 2. Termin süsivesikud hõlmab järgmisi esindajate gruppe: · Monosahhariidid nt. glükoos, fruktoos. · Oligasahhariidid nt. sahharoos, laktoos, maltoos · Polüsahhariidid - nt. tärklis, tselluloos, kitiin 3. Homopolüsahhariidid - koosnevad ühe monosahhariidi jääkidest, nt. tselluloos, amüloos. Heteropolüsahhariidid koosnevad erinevate monosahhariidide jääkidest, nt. kitiin, pektiin. 4. Süsivesikute bioloogilised funktsioonid: · Struktuurne · Energeetiline · Paljude biomolekulide eelühendid · Molekulaarsed ja rakk-rakk äratundmismehhanismid · Füsioloogiliselt tähtsate ainete (nukleiinhapped) koostiskomponendid. 5. Glütseeraldehüüd C3 ja erütroos C4 ei esine tsüklilises vormis steerilistel põhjustel, tekiksid liiga suured pinged. Viit ja enamat süsiniku aatomit sisaldavad monosahhariidid moodustavad vesilahustes tsükli. 7
koodi abil. Mis on lisaained? Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Lisaained on mitmesuguse päritoluga. Esimeses rühma moodustavad ained, mis on eraldatud toiduainetest või muust elusast ainest. Siia kuuluvad agar-agar /E 406/ ja karragenaan /E 407/ merevetikatest, letsitiin /E 322/ sojaubadest, pektiin /E 440/ puuviljadest, naatriumkaseinaat piimast jne. Teise rühma moodustavad ained, mis esinevad küll toiduainetes, kuid on saadud sünteesi teel. Neid aineid nimetatakse ka loodusidentseteks. Näitena võib tuua antioksüdandina kasutatava askorbiinhappe /E-300/ ja kollase värvaine beetakarotiini /E160a/. Kolmanda rühma moodustavad ained, millel ei ole looduses analoogi. Sellisesse rühma kuuluvad näiteks tehismagusaine sahhariin, antioksüdant butüülhüdroksüanisool /E320/ jt.
omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises organismis varuaine roll kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks Süsivesik ei ole sama, mis suhkur. Suhkur on kokkuleppeline mõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi ja teiste magusamaitseltste vees lahustuvate lihtsüsivesikute kohta. Peamised süsivesikud: glükoos fruktoos laktoos maltoos sahharoos tärklis kiudained (tselluloos, pektiin) Süsivesikud peavad katma kogu päevasest tarbitavast energiast 55-60%. Inimene, kelle energia vajadus on ~2000 kcal, peaks tarbima päevas 300g süsivesikuid. Peamiseks süsivesikute toitude paheks on suur energiasisaldus ja üsna väike vitamiinide ja mineraalainete sisaldus. Vitamiinid Vitamiinid on ained, mis ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismis normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks
Polüsahhariidid Tärklis Kartul, teravili Vees lahustumatud kiudained Taimne toit (tselluloos, hemitselluloos, inuliin) Glükogeen Maks, seened Vees lahustuvad kiudained Puuviljad, marjad (pektiin) Süsivesikute ülesanded organismis: · Energeetiline funktsioon: glükoosi täielik oksüdatsioon süsihappegaasiks ja veeks katab 53....58% inimorganismi energiavajadusest; · Varuaine: loomsetes organismides on energeetiliseks varuaineks maksas ja lihastes talletuv glükogeen, taimseks varuaineks on tärklis; · Biosünteetiline: süsivesikute metaboliidid on organismis paljude teiste ühendite süsinikskeleti loomise aluseks;
ümbritsetud kahe membraaniga, koostis välis- ja sisemembraan, maatriks, DNA, ribosoom, tsütoskelett annab rakulekuju, seob organellid ühtseks tervikuks, liikumis organell, tsentrosoom olulised raku jagunemisel käävniidide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise, rakutuuma lähedal, puudub bakterites ja kõrgemates taimedes, koosneb 2 tsentrioolist, taimerakk rakukest tselluloos, ligniin, pektiin, suure vee sisaldusega, õhuke, elastne, raku ja kogu taime toestamine ja kaitse, ainevahetus ül, annab kuju ja tugevuse, tsentraalvakuool taimemahla mahuti, kindlustab siserõhu, jääk ja mürkainete säilitamine, toimuvad lõhustumis protsessid, kaitse ära söömise eest, plastiidid (kahemembraansed) kloroplast roheline värvus, fotosüntees, täidetud stroomaga, ribosoomid, DNA, graan, sise ja välismembraan, kromoplast karatinoidid, kollane, punane,
- pirukatäidist, - õunakastet, - kalvadosi, - veini, - siidrit. 39.Olulisemad toiteelemendid, mineraalained ja vitamiinid pirnis. Pirnid sisaldavad: 80 - 85% vett, 6 - 14% suhkruid, 0,1 - 0,6% happeid, mineraalaineid ja vitamiine. Väärtust tõstab kõrge kaaliumisisaldus (100 - 150 mg%). Viljade rohke pektiin- ja kestaine puhastavad organismi raskemetallidest, radioaktiivsetest ainetest. 100 g pirne annab keskmiselt 46 - 56 kcal energiat. Kuivainet on kodumaistes pirnides 15,5%. Pirni koor sisaldab parkaineid 22 160 mg%. Vitamiinide sisalduse poolest on pirn puuviljade seas tagasihoidloikuim. C-vitamiini on keskmiselt 8 mg%. Rohkem on pirnides B-rühma vitamiine. E-vitamiini on 0,4 0,5, K-vitamiini 0,8 mg%. 40.Ploomide toiteväärtus.
leib, sepik, sai kartul tangained makaronitooted teraviljahelbed, müsli Tervislik toit peab sisaldama mõlemat tüüpi kiudaineid. Kiudained on taimse päritoluga polüsahhariid ja ligniin, mida inimese seedeensüümid ei ole võimelised hüdrolüüsima. Nad jagunevad vees lahustuvateks ja mittelahustuvateks. Tuntuim vees lahustuv kiudaine on pektiin, mida on palju aedviljades. Vees lahustumatuid kiudaineid on palju täisteratoodetes. Head kiudainete allikad on: must rukkileib, täisterasai, sepik tatra- ja kaerahelbepuder täisterahommikueined, näiteks müsli täisterajahust makaronitooted aedvili pähklid ja seemned Kasutage toidurasva tagasihoidlikult Toit peab sisaldama mõningal määral rasva, kuna rasv
Euroopa Liidus kehtiva E-koodi abil. Mis on lisaained? Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Lisaained on mitmesuguse päritoluga. Esimeses rühma moodustavad ained, mis on eraldatud toiduainetest või muust elusast ainest. Siia kuuluvad agar-agar /E 406/ ja karragenaan /E 407/ merevetikatest, letsitiin /E 322/ sojaubadest, pektiin /E 440/ puuviljadest, naatriumkaseinaat piimast jne. Teise rühma moodustavad ained, mis esinevad küll toiduainetes, kuid on saadud sünteesi teel. Neid aineid nimetatakse ka loodusidentseteks. Näitena võib tuua antioksüdandina kasutatava askorbiinhappe /E- 300/ ja kollase värvaine beetakarotiini /E160a/. Kolmanda rühma moodustavad ained, millel ei ole looduses analoogi. Sellisesse rühma kuuluvad näiteks tehismagusaine sahhariin, antioksüdant butüülhüdroksüanisool /E320/ jt.
disoksüntoos) · maltoos (kaks glükoosijääki) glükoosi varud) · heksoosid (glükoos, · tselluloos (taimevarred fruktoos) tugevaks) · glükogeen · pektiin · ligniin · kitiin 5. Miks osa inimesi ei saa rõõska piima juua? Sest paljudel täiskasvanud inimestel puudub selline ensüüm, mis võimaldab laktoosi lagundamist monosahhariidideks, nii ei omasta nende inimeste organism laktoosi ning põhjustab seedehäireid. 6. Mis on lipiidid?
Ühe ööpäeva jooksul imendub seedetraktis u 10 l vedelikku (8 l seedemahla + 2 l joodud vedelikku), 1 l vett imendub u 30 min jooksul. Kõige kiiremini imenduvad vereplasmaga isotoonilised lahused. Hüpertoonilised lahused imenduvad kõige aeglasemalt. Miks peab toit sisaldama kiudaineid: 1. Veeslahustuvad kiudained vajalikud selleks, et viia välja liigne kolestorool; aeglustada glükoosi imendumist (veresuhkru normis hoidmine), Nt. pektiin ja inuliin. 2. Veeslauhustumatud kiudained suurendavad toidumassi, mis tekitab täiskõhutunde; soodustavad toiduliikumist soolestikus. Kiudaineid leidub teraviljas, kaunviljades, puu- ja juurviljades. Süsivesikute imendumine: imenduvad monosahhariididena verre; põhiline mass imendub peensoole piires; väike osa imendub ka jämesooles. Valkude imendumine: imenduvad aminohapetena verre; põhiline mass
puuviljapektiini, mis on looduslik tarrendaine ja teeb moosi mõnusalt paksuks. Kuna moosisuhkruga keedetud moosis on suhkrut poole vähem, on selleks et tagada moosi säilimine, tootesse lisatud kaaliumsorbaati. See on säilitusaine, mida esineb ka looduses nt. pihlakamarjades. Kaaliumsorbaat aitab moosil säilida ka toatemperatuuril. Moosisuhkruga moosi keetes pole tarvis moosi väga pikalt keeta, sest pektiin vajab korralikuks lahustumiseks ja ,,tööle hakkamiseks" üsna lühikest aega. 10- 15 minutit on enamasti täiesti piisav aeg. Liiga pikk keetmisaeg võib pektiini tarrendavat toimet pärssida ja moos võib jääda liiga vedel. Hästisäiliva moosi valmistamise suhkruspikker: 1 kg tavalist suhkrut = 1 kg või 2 liitrit marju 1 kg moosisuhkrut = 2 kg või 4 liitrit marju 1 pakk (330g) marmelaadisuhkrut = 1 kg või 2 liitrit marju 5 Moosi keetmise õpetus
ettevõtmist tabas tugev tagasilöök. Nimelt hakkas 19 sajandil Euroopas levima karusmarja jahukaste, mis muutis enamiku sortide marjad kasutuskõlbmatuks. Sordiaretuses tuli võtta uus suund. Aed-karusmarja, rahvapäraselt ka tikrit ehk tikerberi tuntakse tänaseks maailmas umbes 50 liiki, kultuurkarusmarju on üle tuhande sordi. Karusmari sisaldab olenevalt sordist 8-13% suhkruid (sahharoos, fruktoos, glükoos), orgaanilisi happeid (kõige rohkem sidrunhapet), pektiin-, kiud ja parkaineid, flavonoide jm. Vitamiinidest on mainitud C-vitamiini, B-rühma ja P-vitamiini, samuti A- provitamiini karotiini. Asukoha valik. Karusmarjale ei sobi järsud kallakud ja künkad, sest vihma- ja lumesulamise veed voolavad sealt kiiremini ära, põhjustades sageli kahjulikku erosiooni, kasvuperioodil kannatavad põõsad mulla- ja õhuniiskuse järskude muutuste all ning mehhaniseeritud mullaharimine on raskendatud. Ei sobi ka madalikud,
annaabi.ee 
