Seega võisid ka sedatüüpi bakterid osaleda punaste rauda sisaldavate vöödiliste setete tekkes. 9. Eukarüootne rakk kui sümbioosi akti tulemus Tuumamembraan ja endoplasmaatiline võrgustik moodustusid rakumembraani sissesopististest. Seejärel ,,neelati" rakku organellide eellased bakterid. Seda teooriat toetavad faktid, et mitokondritel ja kloroplastidel on oma genoom rõngaskromosoom nagu bakteritel. Tuumagenoom koosneb lineaarsetest kromosoomidest. Mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokatüootsed tüüpi (70S), tsütoplasma ribosoomid on 80S. 10. Eluslooduse domeenid ja prokarüootide koht neis Kolm suurt domeeni: I. Eukarüoodid II. Arhed e. Prokarüoote (eeltuumseid) on kahes arhebakterid domeenis, arhete ja bakterite domeenis III. Bakterid e. eubakterid 11
Schola Biotheoretica 28: 21-33. Tartu, Sulemees. 88 lk. (ISBN 9989-9278-6-9) Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis Bellis Kullman Intratsellulaarse sümbiogeneesi käigus on enamus protomitokondri geene transformeerunud peremees–tuuma horisontaalse geeniülekande (HGT) käigus. Võrreldes erinevate seente mitokondriaalseid genoome (mtGenoom), on jälgitav kodeerivate järjestuste asendumine mittekodeerivatega kuni nende kadumiseni. Pärmirakus ei muutu mtGenoom ja tuumagenoom üksteisest sõltumatult. Võimalik, et HGT mitokondri ja tuuma vahel on siiani käimasolev protsess. Seenerakus esineb palju viirusi ja plasmiide, mis võivad osaleda geenide ülekandel erinevate organismide vahel. Plasmiid võib olla mtGenoomi koosseisus või iseseisvalt paljuneda ja omada kindlaid funktsioone (raku kasvu pidurdamine, vananemine, plasmiidis kodeeritud mürkide abil konkurentide surmamine)
hüüfid ning uued viljakehad. Anamorfi staadium on seene leviku seisukohalt tõhusam, sest iga koniid võib anda alguse uuele isendile. Seente parim strateegia ongi anda osa järeltulijaid suguliselt, et tekitada uusi genotüüpe kohanemaks ootamatutes ja muutuvates keskkonnatingimustes, osa aga mittesuguliselt, et kiiresti asustada leitud soodne keskkond tagades mingil alal eelised konkurentide ees. Eosest kasvanud hüüfi rakus tuumagenoom on haploidne. Seeneeosest idanemisel moodustuv hüüf kasvab tipust. Põhimõtteliselt võib hüüfidest koosnev isend lakkamatult edasi kasvada ja levida. Harunedes võivad hüüfid moodustada laiaulatusliku võrgustiku ehk mütseeli. Mittesugulise paljunemise korral kasutatakse eoste nimetamiseks eri termineid sõltuvalt sellest kuidas(kus) nad on tekkinud: Koniid - tekivad seeneniitide tippudes või nende jagunemisel. Sporangiospoor - juhul kui levised tekivad sporangiumis:
tsütoplasma ja aitasid neid energiavahetuses, oksüdeerides hapnikuga keemilisi ühendeid nendest said mitokondrid. 2. Tsüanobakteri allaneelanud primitiivne eukarüoot võis hakata kasutama fotosünteesireaktsioone tänapäeva kloroplast 3. Eukarüootide ripsmed ja viburid võivad olla tekkinud ektosümbiontide spiroheetidest. · · Tõendid: 1. Mitokondritel ja kloroplastidel on oma genoom- rõngaskromosoom, nagu bakteritel. Tuumagenoom koosneb eukarüootidel lineaarsetest kromosoomidest. 2. Mitokondrid ja plastiidid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokarüootset tüüpi (70S), · ( tsütoplasma ribosoomid on 80S tüüpi ) · PROKARÜOODID ( loeng 2. ) 4. September 2009 · · Elusorganismid on jagatud kolme suurde fülogeneetilisse rühma ehk domeeni: 1. Eukarüoodid 2. Arhed e. arhebakterid
Tsüanobakteri allaneelanud promitiivne eukarüoot võis hakata kasutama fotosünteesireaktsioone. Tsüanobakteriaalsest endosümbiondist arenes välja kloroplast. Eukarüootide ripsmed ja iburid võivad olla tekkinud ektosümbiontsetest spiroheetidest. Eukarüootide kloroplasti eellaseks peetakse ürgset tsüanobakterit. Mitokondri eellaseks peetakse ürgset alfa-proteobakterit. Mitokondritel ja kloroplastidel on oma genoom rõngaskromosoom, nagu bakteritel. Tuumagenoom koosneb eukarüootidel lineaarsetest kromosoomidest. Mitokondrid ja plastiidid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokarüootset tüüpi (70S), tsütoplasma ribosoomid on 80S tüüpi. 3. Bakterite nimetuste tuletamine. Nimetustes sisalduv info. Bakterite suurus. Eripinna mõiste. Eripind ja bakteri kuju. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Thiomargarita, Thioploca, nanobakterid, mükoplasmad, klamüüdiad. Suurte bakterite eripinna probleemid ja nende lahendamine.
Seejärel "neelati" rakku organellide eellased bakterid. Teooria kohaselt asustasid aeroobsed bakterid (proteobakterid?) primitiivsete eukarüootide tsütoplasma ja nendest said mitokondrid raku jõujaamad. Rakud said hakata hingama. Rakku neelatud ürgsetest tsüanobakteritest said kloroplastid. Sai alata fotosüntees. Endosümbioosi teooriat toetavad faktid 1. Mitokondritel ja kloroplastidel on oma genoom rõngaskromosoon, nagu bakteritel. Tuumagenoom koosneb lineaarsetest kromosoomidest; 2. Mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokarüootset tüüpi (70S), tsütoplasma ribosoomid on 80S. Mitokondri genoom kodeerib rRNA-sid, t-RNA-sid ja mõningaid mitokondriaalse hingamisahela valke. Paljud mitokondri algse genoomi geenid on üle kolinud eukarüoodi tuumagenoomi. Nad on ära tuntavad järjestuse analüüsil, kus nende kodeeritavad valgud on sarnased prokarüootide valkudega