Mikrobioloogia kordamine (0)

Kordamisküsimused mikrobioloogiast



Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Selgita neid 
katseid
Nendega prooviti tõestada, et ürgse Maa atmosfäärist, kus esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan,
võisid   moodustuda   orgaanilised   molekulid,   elusaine   ehituskivid.  Produktid:   puriin-   ja
pürimidiinalused,   kõik   20   aminohapet,  Enim   moodustus   kõige   lihtsamat   aminohapet   glütsiini,
alaniin, aspartaad, aminobutüraad, isegi ATP kui segusse oli lisatud P – fosfor.
Manipuleerides veeauruga, vesinikuga, ammoniaagiga, metaaniga, ja elektrilaenguga nad said
kõige lihtsamat aminohapet glütsiini.
Atmosfäär mudelis oli koostatud veeaurust, vesinikust, metaanist ja ammoniaagist. Veeauru
juhiti   läbi   kambri,   milles   oli   ”ürgne”   Maa   atmosfäär.   Kambrisse   juhiti   elektrilaenguid   ja
kondenseerunud veest võeti prove tekkinud ainete analüüsiks. Sellistes katsetes on saadud
kõik   20   aminohapet,   mõned   suhkrud   ja   lipiidid,   DNA-s   ja   RNA-s   sisalduvad   puriin-   ja
pürimidiinalused ja isegi ATP-d, kui segusse lisati fosforit. Tingimused ürgsel Maal
Väga vähe hapnikku; redutseerivad tingimused; CH4 , CO2 , N2 , NH3,   jäljed CO ja H2-st; 
kõrge temperatuur; tugev UV kiirgus; vulkaaniline tegevus; meteoriitide rünnakud ja 
ultravioletkiirgus olid palju suuremad kui praegu. Milleri-Urey katsetes sünteesitud produktid 
Alaniini, glütsiini, aspartaadi ja aminobutüraadi laigud. Proteinoidid. Prebiootilised aminohapped
Proteinoidid on abiootiliselt moodustunud polüpeptiidid. (Abiootilises sünteesis moodustunud
polüpeptiid. Näiteks savi pinnal võivad tekkida.)
Prebiootilisteks aminohapeteks loetakse: alaniin, aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, 
leutsiin, proliin, seriin, treoniin ja valiin Tahke pinna (näiteks savi) tähtsus abiootilises sünteesis
Savi, isegi külm savi, on eriti hea pind polümeeride tekkeks. Savi adsorbeerib enda pinnale 
aminohappeid ja teisi orgaanilisi monomeere. (Tahke pind oli abiootilises sünteesis tähtis, sest
sellele sattunud monomeeridest aurustus vesi ning need absorbeerusid pinnale, moodustades 
polüpeptiide.)  Ürgrakk
Abiootiliselt sünteesitud molekulid (lipiidid või peptiidid) võisid vees spontaanselt 
moodustada membraaniga ümbritsetud kerakesi. Ürgrakku ümbritsev kahekihiline membraan 
võis koosneda rasvhapetest, fosfolipiidest või peptiididest. 
(Protobiondid (ürgrakud) võisid olla membraaniga ümbritsetud kerakesed. Ürgrakku ümbritsev 
kahekihiline membraan võis koosneda lipiididest – meenutada liposoomi (esimene, vanem 
hüpotees).Ürgraku kahekihiline membraan võis koosneda ka peptiididest (uuem hüpotees).) RNA-elu
RNA elu hüpotees
1)Abiootiliselt sünteesitakse ribonukleotiididest RNA ahelad ja aminohapetest peptiidid 
(proteinoidid);
2)Isereplitseeruv RNA (RNA kopeerib end ise);
3)Isereplitseeruv RNA lipiidse või peptiidse membraaniga kerakestes;


4)Lihtsad rakud, kus RNA on nii kodeerivaks kui ka katalüüsivaks molekuliks;
5)Sünteesitud valgud võtavad üle osa RNA katalüütilisi rolle;
6)DNA evolutsioon RNA-st;
7)Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahendab info tõlkimist valkude 
keelde ja valgud katalüüsivad enamuse reaktsioone. Millest võis koosneda ürgraku membraan?  Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani 
koostisosad  Ürgraku kahekihiline membraan võis koosneda ka peptiididest (uuem hüpotees).   Lühikesed pindaktiivsed peptiidid (üks ots hüdrofiilne, teine hüdrofoobne) on võimelised 
assambleeruma agregaatideks: nanotorudeks, fibrillideks, põiekesteks, membraanideks. 
Selline peptiid on nagu membraanne fosfolipiid: tal on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba.  Stromatoliidid  Stromatoliidid on vöödilised settekuplid, mis on sarnased ka tänapäeval elavate bakterite ja 
tsüanobakterite moodustatud kihilistele mattidele. Arvatakse, et kivistised stromatoliitides 
võiksid kuuluda tänapäevaste roheliste mitteväävlibakterite või tsüanobakterite eellastele.  Kivimites, mis on nooremad kui 2 miljardit aastat, on fossiilsete mikroorganismide 
mitmekesisus juba palju suurem.  Stromatoliit on peenekihiline lubiainest moodustis, mis tekib vees tsüanobakterite või teiste 
mikroorganismide elutegevuse toimel. Moodustuvad nn mikroobsetest mattidest. Hapniku kogunemine atmosfääris ja tsüanobakterid
Hapnikku tekitavad veest tsüanobakterid. Praegu on näidatud, et bakterid saavad hapnikuga 
hingata ka siis, kui seda on ülivähe. Seega ei pidanud esimeste aeroobsete mikroobide 
ilmumiseks palju hapnikku olema. Tänu hapniku hulga tõusule (tsüanobakterid!) atmosfääris 
hakkab raud kivimites oksüdeeruma.
(Hapniku kogunemist atmosfääri seostatakse tsüanobakterite ilmumise ja elutegevusega. 
Tsüanobakterid ilmusid vähemalt 2.5 miljardit aastat tagasi. Stromatoliitidega samavanustes 
meresetetes on leitud vöödilisi rauarikkaid setteid (banded iron). Arvatakse, et need setted 
moodustusid perioodil kui tsüanobakterid tekitasid fotosünteesil massiliselt hapnikku. See reageeris 
lahustunud rauaioonidega ja sadenes raudoksiidina. Raua oksüdeerumine takistas esialgu hapniku 
akumuleerumist atmosfääri. Seejärel said mered küllastuda hapnikuga, ning lõpuks ka atmosfäär. 
Umbes kaks miljardit aastat tagasi hakkasid rauarikkad kivimid maal muutuma atmosfäärihapnikuga
oksüdeerudes punaseks. Siiski, tänapäeval on näidatud, et mõned kaasaegsed bakterid suudavad 
rauda oksüdeerida ka ilma hapnikuta.) Seega võisid ka sedatüüpi bakterid osaleda punaste rauda 
sisaldavate vöödiliste setete (banded iron) tekkes. Eluslooduse domeenid ja prokarüootide koht neis  Eluslooduse saab jagada kolme rühma ehk domeeni: eukarüoodid, arhed ja bakterid.  Prokarüoote on kahes eluslooduse domeenis: bakterite ja arhede domeenides. 
Evolutsioonipuu koostatud rRNAde järjestuste põhjal. Ribosoom on väga oluline 
organell ja seetõttu on tema koostiskomponendid (RNAd ja valgud) oma järjestustelt 
väga vähe evolutsioonis muutunud. Muutuste järgi neis on võimalik jälgida 
organismide fülogeneesi. 


Mida tähendavad mõisted „prokarüoot” ja „eukarüoot“?
Eeltuumsed ja tuumaga. Arhed, nende erilisus, sarnasus bakteritega ja eukarüootidega. Arhede erilised 
elupaigad: mustad suitsetajad, ülisoolased veekogud. 16SrRNA geenide olulisus prokarüootide süstematiseerimisel ja 
evolutsiooni uurimisel. Lynn Margulise hüpotees eukarüootse raku tekkest endosümbioosi teel. 
Mitokondrite ja kloroplastide bakteriaalne päritolu, vastavad tõendid.  
Bakterite nimetuste tuletamine. Nimetustes sisalduv info. Bakterite 
suurus. Eripinna mõiste. Eripind ja bakteri kuju. Suurimad, suured ja 
väikseimad bakterid. Thiomargarita, Thioploca, nanobakterid, 
mükoplasmad, klamüüdiad. Suurte bakterite eripinna probleem ja selle 
lahendamine. 
Bakterite kirjeldamisel ja määramisel kasutatavad ehituslikud 
(morfoloogilised) ja mitteehituslikud tunnused. Oska nimetada vähemalt 
kümme tunnust kummastki rühmast. Mis on bakteri genoom? Kuidas saab 
genoomseid andmeid kasutada bakterite kirjeldamisel ja 
iseloomustamisel? Antonie van Leeuwenhoek, Louis Pasteur, Robert Koch, 
Sergei Vinogradski, Alexander Fleming, Craig Venter, Joseph Lister jt 


olulised mikrobioloogia. Delfti koolkonna mikrobioloogid. Kochi 
postulaadid. Louis Pasteur’i katse kurekaelaga kolviga.
Bakterite kujuvormid. Oska nimetada ja joonistada bakterite põhilisi 
kujuvorme ja kokkide (kerabakterite) agregaate. Too näiteid vastavate 
agregaatidega bakteritest.
Mida tead aktinobakteritest, müksobaktertest, klamüüdiatest ja 
mükoplasmadest? 
Oska nimetada struktuure, organelle ja omadusi, mis eristavad eu- ja 
prokarüootset rakku. Tuum, kromosoomid, ribosoomid, membraanide 
koostis: ester- ja eeterlipiidid, steroolid, histoonid ja rakuskeleti valgud, 
viburite ehitus, intronid geenides, membraansed organellid eukarüootidel. 
Prokarüootidele omased lihtsad organellid: aerosoomid, klorosoomid, 
karboksüsoomid. Rakumembraani ehitus, koostis ja funktsioonid. Ära aja 
segamini rakumembraani, rakukesta ja kapslit! Need on kõik erinevad 
asjad, millel on oma ehitus, koostis ja funktsioonid. Rakukest, selle 
ehitustüübid ja funktsioonid. Peptidoglükaan, selle koostis ja paiknemine 
eri tüüpi rakukestades. Sidemed peptidoglükaanvõrgustikus. Grami järgi 
värvimine. Rakukesta ehitus grampositiivsetel ja gramnegatiivsetel 
bakteritel. Mis eristab mükoplasmasid teistest prokarüootidest? Kuidas 
toimib bakterirakule penitsilliin? Kuidas lüsosüüm? Mis on nende 
märklaudadeks? Erilised rakukestad prokarüootidel (deinokokid, arhed). L- 
vormid bakteritel.
Bakteriraku kapsel, selle roll. Eri koostisega kapslid. Bakteriaalne tselluloos
ja selle kasutamisvõimalused. Sahharoos kui juuretis kapslite sünteesil. 
Dekstraan ja levaan. Kuidas on seotud bakterid, sahharoos ja 
hambaaugud?
Bakterite varuained. Too näiteid varuainete kohta (polüsahhariidid, rasvad,
polüfosfaadid, tsüanofütsiin, PHA-d) ja nimeta nende varuainete 
funktsioonid. Miks säilitatakse varuaineid polümeriseerituna? 
Polühüdroksüalkanoaadid (PHA) ja bioplast. 
Endospoori omadused, koostis, omadused. Erinevus vegetatiivsest rakust. 
Endospoori funktsioon. Kui kaua säiluvad endospoorid idanemisvõimelised 
ja millest säilumine sõltub? Kas endospoore võiks pidada 
paljunemisvahendiks? Endospoori teke ja idanemine. Tea vähemalt kahte 
sporogeenset bakteriperekonda. Botulism, teetanus ja siberi katk kui 
sporogeensete bakterite poolt põhjustatud ohtlikud haigused. Bacillus 
anthracis bakterioloogilise relvana. Botulismitoksiin, selle toime, ohtlikkus 
ja kasutamine. Kuidas on võimalik hävitada endospoore? 
Endospooritaolised säilitus – ja paljunemisrakud: tsüstid, aktinomütseetide 
ja hallitusseente koniidid, tsüanobakterite akineedid, müksobakterite 
müksospoorid. 
Bakterite liikumisviisid. Voogamine ja piiltõmbumine kui erilised 
liikumisviisid. Bakterivibur ja selle töö? Viburi basaalkeha ehitus 
grampositiivsetel ja-negatiivsetel bakteritel. Viburid ja nende töö 
spiroheetidel ja arhedel.Taksised. Kuidas saab viburiga liikuv bakter 
suunda muuta? Libisev liikumine ja limadüüsid. 
Kuidas toimub bakterite kinnitumine pindadele ja miks see bakterile 
kasulik on? Biokile, selle teke, tähtsus bakteritele ja ohtlikkus inimesele.  
Mis on piilid ja millest koosnevad? Piilide roll pindadele kinnitumisel.


Temperatuuri toime mikroobidele. Mida näitavad Tmin, Topt ja Tmax? 
Mikroobide temperatuurirühmad. Psührofiilid ja termofiilid, nende 
membraanide ja valkude iseärasused. Kus võiksid looduses elada 
hüpertermofiilsed mikroobid, kus psührofiilsed mikroobid? Kõrge 
temperatuur kui vahend mikroobide hävitamiseks või nende hulga 
vähendamiseks toiduainetes. Tündaliseerimine. Pastöriseerimine. 
Mikroobide säilitamine eluvõimelisena ülimadalatel temperatuuridel. 
Glütserool kui krüoprotektor.
pH toime mikroobidele. Atsidofiilid ja alkalifiilid. Millised bakterid 
hapestavad oma elutegevuse käigus keskkonna? Millised muudavad selle 
aluseliseks? Too näiteid. 
Miks on karbamiidiga nätsul kaariesevastane toime? Nõrgad orgaanilised 
happed (bensoehape, sorbiinhape, äädikhape) konservantidena. Osmootse
rõhu mõju mikroobidele. Miks peab osmootne rõhk raku sees olema 
suurem kui väljaspool rakku? Mis on osmoprotektorid ja milleks neid 
elusrakkudele vaja on? Oska nimetada paar osmoprotektorit. KCl kui 
tüüpiline osmoprotektor halofiilidel. Kuidas mõjub mikroobidele kuivus? 
Kuidas rakud saavad end kaitsta kuivamise eest? Miks soola või suhkru 
rohke lisamine toiduainetele aitab neid hoida riknemise eest?
Kiirguste mõju mikroobidele. Kuidas mõjub elusrakkudele UV kiirgus? DNA 
kui UV kiirguse märklaud. Kahjustuste teke DNAs UV kiirguse toimel ja 
nende parandamine. Kuidas toimib ioniseeriv kiirgus? Nimeta kõige 
kiirgusttaluvam bakter. Mis kaitseb teda kiirguse eest? Milleks saab 
kasutada UV-kiirgust? Miks saab UV kiirgust kasutada mikroobimutantide 
saamiseks? Miks hapnik tugevdab kiirguste ohtlikku toimet?
Mikroobide jaotus hapnikuvajaduse järgi. Miks on mikroobidele hapnikku 
vaja? Aeroobid ja mikroaerofiilid. Miks paljud mikroobid ei talu hapnikku? 
Hapniku toksilisuse põhjused. Superoksiidradikaal ja hüdroksüülradikaal 
kui ülitugevad oksüdeerijad. Kus võiks looduses elada anaeroobseid 
baktereid. Kes on fakultatiivsed anaeroobid? Mis on küünlanõu? Kuidas 
luuakse seal anaeroobsetele mikroobidele sobivad elutingimused?
Bakterite paljunemine, selle arvukad viisid. Kui kiiresti bakterid 
paljunevad? Millest sõltub paljunemiskiirus? Mis on generatsiooniaeg ja 
millest see sõltub? Kirjelda müksobakterite, bdellovibrioonide, klamüüdiate
ja aktinobakterite elutsüklit. Koniidid kui aktinomütseetide ja 
hallitusseente paljunemivahendid. Hormogoonid ja goniidid 
paljunemisvahenditena.
Mis on steriliseerimine? Mis on desinfitseerimine? Termiline steriilimine. J. 
Lister ja fenooli kasutamine. Fenoolikoefitsient. Millega kodustes olustes 
puhastada haava? Mis võiks olla koduapteegis selle jaoks olemas? 
Pindaktiivsed ained ning kloori- ja joodiühendid mikroobide hävitajatena. 
Etüleenoksiid ja glutaraalaldehüüd steriliseerijatena.