Bacteroides - + Basidiomycota + + S Bdellovibrio - + Bifidobacteria + + + Ak Borrelia Burgdorferi - + +
Yersinia pestis. Kopsupõletik. Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, Klebsiella pneumoniae, Staphylococcus aureus, Chlamydia jt. Sarlakid. Streptococcus pyogenes. Süüfilis. Treponema pallidum. Teetanus. Clostridium tetani. Trahhoom. Chlamydia trachomatis. Tuberkuloos. Mycobacterium tuberculosis. Tüüfus. Salmonella typhi. Tähniline tüüfus. Rickettsia prowazekii. Läkaköha. Bordetella pertussis. Brutselloos. Brucella. Kandidoosid. Candida albicans. 44. Pildi kirjeldus (bdellovibrio paljunemistsükkel*) Bdellovibrio on röövbakter, kel on omapärane paljunemistsükkel. Bdellovibrio bacteriovorus tungib saakbakteri periplasmasse ja hakkab seal suurenema peremeesraku komponentide arvel. Kui rakk on piisavalt pikenenud, siis jaguneb ta viburitega varustatud tütarrakkudeks ja need vabanevad peremeesraku lüüsudes väliskeskkonda. Bdellovibrio on veebakter ja teda on eriti palju orgaanikarikkas vees, kus on palju baktereid. Teda võib nimetada ka röövbakteriks
tuulega. o Pungumine - (Hyphomicrobium, Rhodomicrobium, Ancalomicrobium, Planctomyces) Pung moodustub kas otse emarakule või hüüfi tippu. Pungumisel eraldub pung emarakust enne, kui ta on emaraku suuruseks kasvanud. o Omapäraselt paljuneb suurim bakter, Epulopisicum fischelsonii, kelle emarakus moodustuvad elusad tütarrakud, mis väljuvad pilu kaudu tema rakul. "sünnitajabakter" o Omapärane paljunemistsükkel on bakterite parasiidil Bdellovibrio bacteriovorus. See bakter tungib ohverbakteri periplasmasse ja hakkab seal kasvama peremeesraku komponentide arvel. Kui rakk on piisavalt pikenenud, siis jaguneb ta viburitega varustatud tütarrakkudeks ja need vabanevad peremeesraku lüüsudes väliskeskkonda. Bdellovibrio on veebakter ja teda on eriti palju orgaanikarikkas vees, kus on palju baktereid. Bakterite paljunemise kiirus: oKiiresti kasvavatel bakteritel on generatsiooniaeg 15-20 min. oNäiteks E
Selle pinnale hakkab moodustuma õhumütseel, mille hüüfitippude fragmenteerudes moodustuvad spoorid ehk koniidid. Koniidid on paljunemisvahenditeks. (NT: Penicillium- hallitusseen) Omapäraselt paljuneb üks suurimaid baktereid Epulopiscium fischelsonii, kelle emarakus moodustuvad elusad tütarrakud, mis väljuvad pilu kaudu tema rakul. Seega on tegu "sünnitajabakteriga". Omapärane paljunemistsükkel on bakterite parasiidil Bdellovibrio bacteriovorus. See bakter tungib ohverbakteri periplasmasse ja hakkab seal kasvama peremeesraku komponentide arvel. Kui rakk on piisavalt pikenenud, siis jaguneb ta viburitega varustatud tütarrakkudeks ja need vabanevad peremeesraku lüüsudes väliskeskkonda. Bdellovibrio on veebakter ja teda on eriti palju orgaanikarikkas vees, kus on palju baktereid. Müksobakteritel on elutsükkel, mille üheks osaks on viljakeha teke. Viljakeha võib vaadelda kui puhkavat kolooniat
Viljakeha koosnebki limast ja selles paiknevatest müksospooridest. Viljakeha võib olla lihtne näsake nagu Myxococcus'el, aga ka keerulisem, nagu puukujuline viljakeha Stigmatella'l. Arengutsükkel aktinomütseedil Streptomyces. Meenutab arengutsüklit hallitusseentel. Esialgu moodustub spoori idanemisel 1. substraadimütseel, seejärel hakkab moodustuma 2. õhumütseel, mille hüüfide fragmenteerudes moodustuvad 3. koniidid. Koloonia omandab "kriidise" hüdrofoobse välimuse. Bdellovibrio bacteriovorus tungib saakbakteri periplasmasse ja hakkab seal suurenema peremeesraku komponentide arvel. Kui rakk on piisavalt pikenenud, siis jaguneb ta viburitega varustatud tütarrakkudeks ja need vabanevad peremeesraku lüüsudes väliskeskkonda. Bdellovibrio on veebakter ja teda on eriti palju orgaanikarikkas vees, kus on palju baktereid. Teda võib nimetada ka röövbakteriks. Kui ta kasvab Petri tassil tardsöötmel, kuhu on külvatud
Viljakeha võib vaadelda kui puhkavat kolooniat. Viljakeha koosnebki limast ja selles paiknevatest müksospooridest. Arengutsükkel aktinomütseedil Streptomyces. Meenutab arengutsüklit hallitusseentel. Esialgu moodustub spoori idanemisel 1. substraadimütseel, seejärel hakkab moodustuma 2. õhumütseel, mille hüüfide fragmenteerudes moodustuvad 3. koniidid. Koloonia omandab "kriidise" hüdrofoobse välimuse. Bdellovibrio bacteriovorus tungib saakbakteri periplasmasse ja hakkab seal suurenema peremeesraku komponentide arvel. Kui rakk on piisavalt pikenenud, siis jaguneb ta viburitega varustatud tütarrakkudeks ja need vabanevad peremeesraku lüüsudes väliskeskkonda. Bdellovibrio on veebakter ja teda on eriti palju orgaanikarikkas vees, kus on palju baktereid. Teda võib nimetada ka röövbakteriks. Klamüüdiad on rakusisesed parasiidid, mis põhjustavad mitmeid haigusi inimestel ja lindudel (klamüdioosid)
generatsiooniaeg, seda kiiremini rakud jagunevad. 98. Kirjelda müksobakterite, bdellovibrioonide, klamüüdiate ja aktinomütseetide elutsüklit. Müksobakterite elutsükkel elutsükli üheks osaks on viljakeha teke. Viljakeha võib vaadelda kui puhkavat kolooniat. Viljakeha koosneb limast ja selles paiknevatest müksospooridest. Keskkonnatingimuste halvenedes kogunevad rakud kokku, hakkavad eritama lima (tekib viljakeha) ja muunduvad lima sees müksospoorideks. Bdellovibrio elutsükkel ta tungib saakbakteri periplasmasse ja hakkab seal suurenema peremeesraku komponenride arvel. Kui rakk on piisavalt pikenenud, siis jaguneb ta viburitega varustatud tütarrakkudeks ja need vabanevad peremeesraku lüüsudes väliskeskkonda Klamüüdia elutsükkel klamüüdiad on rakusisesed parasiidid. Elementaarkehad tungivad rakku ja diferentseeruvad vakuoolis jagunemisvõimeliseks retikulaatkehaks
Koniid- mittesugulise paljunemise spoorid aktinibakteritel. Pungumine- Planctomyces. Pung moosustub otse emarakule, hiljem kasvab emaraku suuruseks. Pungaarmid- tekib kui pung eemaldub emarakult; kui emarakule enam pungaarme ei mahu, siis see sureb (pärmid!). Pungaarmi kohas on kitiin (pärmid!). Epulopiscium fischelsonii- emarakus moodustuvad elusad tütarrakud, väljuvad pilu kaudu. Sünnitajabakter. Omapärane paljunemistsükkel on bakterite parasiidil Bdellovibrio bacteriovorus. See bakter tungib ohverbakteri periplasmasse (G(-) bakterid) ja hakkab seal kasvama peremeesraku komponentide arvel. Kui rakk on piisavalt pikenenud, siis jaguneb ta viburitega varustatud tütarrakkudeks ja need vabanevad peremeesraku lüüsudes väliskeskkonda. Bdellovibrio on veebakter ja teda on eriti palju orgaanikarikkas vees, kus on palju baktereid. Müksobakterid- mokroskoopiline viljakeha teke.
(Nitrosomonas, Nitrobacter). Seente arv on vike. Kokku Jrelttlus 3.4*107 4.1*104 on leitud le 300 eri bakteri liigi. Aktiivmuda vanus on 5 kuni 15 peva (aeg, mis mikroobid viibivad puhastis). Aktiivmuda mjutavad jrgmised tegurid: heitvee orgaanilise aine sisaldus, hapniku kontsentratsioon (opt. 0.5 0.7 mg/l). Tvestavad mikroobid. Tvestavate mikroobide arv vheneb aktiivmuda protsessi kigus. Selle phjuseks arvatakse olevat konkurents, adsorptsioon, rasmine vibur -ja keriloomade ning Bdellovibrio poolt ja settimine. Salmonella, Shigella ja E. coli arv vheneb 90-99% akt.muda protsessi kigus. Sarnaselt vheneb enteroviiruste arv, peamiselt adsorptsiooni tttu akt. muda osakestele. Aktiivmuda protsessi kineetika. Tegemist on lbivoolureaktorit meenutava ssteemiga. Oluline parameeter on toidu ja mikroorganismide suhe (F/M): heitvee org. aine (BHT) kogus kilogrammi Linna ssteemide kaudu kogutud heit-ja sademetevesi aktiivmuda kohta aeratsioonimahutis
2. Biofilm on prokarüootide üks kaitsemehhanismidest. Looduslikes tingimustes kaitseb biofilm baktereid mitmete füüsikalis-keemiliste stressi eest, nagu näiteks UV kiirguse, temperatuuri järskude muutuste, metallide ja hapete toksiliste efektide eest, oksüdatiivse stressi, kuivamise ja biotsiidsete ühendite eest. Samuti on biofilm looduses osaliseks kaitseks bakterimaailma ,,kiskjate" eest, nagu näiteks algloomade (nt amööb), bakterisööjate bakterite (nt Bdellovibrio spp.) ja bakteriofaagide eest. Biofilmid peavad vastu nii füüsikalistele jõududele, nt voolu tugevusele voolavates veekogudes, kui ka loomorganismide immunsüsteemi fagotsüütidele, ja toksilistele ühenditele (antibiootikumid ja antimikroobsed ühendid ei suuda biofilmi sügavamatesse kihtidesse tungida). 3. Biofilm võimaldab prokarüootidel paikneda üksteise vahetus läheduses, mis on oluline erinevateks rakkudevahelisteks interaktsioonideks nt signaalmolekulide
annaabi.ee 
