Channing Tatum Helina Romantsov 11B Biography Channing Matthew Tatum April 26, 1980 Actor and film producer Began as a fashion model Commercials for Pepsi and Mountain Dew Early life Cullman, Alabama Moved to Mississippi Athletic while growing up Practiced kung fu Tampa Catholic High School, 1988 Exotic dancer Career 2000, Ricky Martin's "She Bangs" Appeared in Vogue Nautica, Dolce & Gabbana, American Eagle Outfitters, Emporio Armani Beatrice Model agency 2004, CSI: Miami
It was released on February 5, 2010. The film was directed by Lasse Hallström and it is a movie made from a book from Nicholas Sparks novel of the same name. The key of the movie were love, war, loss, forgiveness. I liked the actors very much. The actors were Amanda Seyfried as Savannah and Channing Tatum as John. I liked Seyfried before I saw that movie, because she can play different roles and I believe her. She is a really good actor, not like most of the Hollywood actors. Tatum I saw acting the first time but I liked him too. They were really good together. Seyfried played a rich Southern girl who doesn't drink, doesn't do drugs and is spending her spring rebuilding houses for the poor people. Tatum plays a guy from Army who meets Savannah in the beach when Savannah lost her bag into the sea and John goes after that bag. I liked all the scenes of the movie. They were really well made and it was never boring.
21 Jump Street 21 Jump Street is a 2012 American comedy film directed by Phil Lord and Christopher Miller, produced by Stephen J. Cannell, Neal H. Moritz, Johan Hill and Channing Tatum. After high school two guys join the police force and want to become a policemans. When they graduated the school, they become partners- riding bicycles in the city parks. As they looked very young, they got a mission- get the drug dealers in high school. They infiltrade to the same high school were they studyed. At the end of the film they got the drug dealers and get best friends. I think the actors did good job. Both leading characters fit perfectly to the film. Those good-
Valgu sünteesi geneetiline kontroll 1942: George Beadle ja Edward Tatum Uurisid hallitusseenel, mis on haploidne kas geenid määravad valku. Üks geen üks ensüümOne GeneOne Enzyme Hypothesis Iga geen kontrollib ühe ensüümi aktiivsust Hiljuti: üks geen üks polüpeptiid Praegu: "üks geen palju geeni produkte 1958: George Beadle (Cal. Tech); Edward Tatum (Rockefeller Instituut) Neurospora crassa elutsükkel: 1. Neurospora paljuneb mittesugulisel teel koniidiumite abil (spoorid) 2. Neurospora on haploidne, seega iga mutatsioon avaldub (vastandina diploidne) 3. Lühike elutsükkel, kasvab lihtsal söötmel (N, C, biotin). · Sünteesib praktiliselt kõik eluks vajaliku nendest lihtsatest ühenditest 4. Levib vegetatiivselt mütseeli teel ja spooridega 5
The Vow The Vow is a 2012 romantic drama film directed by Michael Sucsy, starring Rachel McAdams and Channing Tatum. The film is based on the true story of Kim and Krickitt Carpenter. Filming took place from August until November 2010 in Toronto and Chicago. The Vow wasn't nominated for an Oscar.The soundtrack of the movie was composed by Rachel Portman and Michael Brooks. Special effects of the movie were by Warren Appleby. Paige and Leo are a happy newlywed couple whose lives are changed by a car accident that puts Paige in a coma. Waking up with severe memory loss, Paige
õigluse kohta saab uurimuse tulemustes kinnitust. Esineb oluline seos kõigi kolme juhtimisstiili ning õigluse vahel, mis kinnitavad veelkord, et juhul kui indiviid tajub, et tema juht suudab efektiivselt kombineerida suhetele, ülesandele ja muutustele orienteeritust oma käitumises, tunnetab ta ka organisatsioonilisi protsesse ning tasu õiglasena. Viited juhtimisstiilide kombineerimise vajaduse kohta leiab samuti Tatum ja kolleegide (2003) uurimusest. Nimelt Tatum ja kolleegid (2003) tõdevad oma uurimuses, et teatud juhtimisstiilidega on üldiselt seotud küll konkreetsed otsustusstiilid ja õigluse erinevad alajaotused, kuid samas näitavad nad ära, et juhtimisstiilide, otsustusstiilide ja õigluse erinevatele aspektidele keskendumine situatsioonist lähtuvalt toob kaasa märgatavalt parema efektiivsusega organisatsiooni juhtimise. Sellest
väljatöötamine (Ch. Darwin), rakuõpetuse teke (R. Wirchow jt.), embrüoloogia teke (G. Cuvier, K. E. von Baer), mikrobioloogia teke (R. Koch, L. Pasteur), biokeemia teke (E. Fischer, O. Warburg jt.). Sajandivahetusel hakkasid välja kujunema ka geneetika (G. Mendel, T. H. Morgan) ja ökoloogia. Uued suuremad läbimurded järgnesid 20. sajandi teisel poolel pärilikkuse mehhanismide selgitamisega (J. Watson, F. Crick, J. Monod, E. Tatum jpt). Molekulaarbioloogia kiire areng tõi kaasa arengu ka teistes bioloogia harudes: ilmusid uued vaated evolutsioonile (M. Kimura, E. Mayr, R. Dawkins jt.), biosüstemaatikale (L. Margulis, C. Woese jt.) arengubioloogiale (Ch. Nüsseln-Vollhard, E. Lewis jt). 20. sajandi lõpu tähtsaimaks saavutuseks võib pidada mitmete organismide (kaasa arvatud inmese) genoomide täielike järjestuste kindlakstegemist.
Väiksena mängis ta küll kitarri, kuid tema suurim mõjutaja oli Jaco Pastorious kelle plaati ta teismelisena kuulas ning sellest saati on olnud Jaco tema suurim mõjutaja ja iidol. 22 aastasena läks Richard Bona Euroopasse seiklema ning 1995. aastal siirdus ta jazzipealinna New Yorki. 2002 aastal käis ta esmakordselt eestis ning nüüd 9 aastat hiljem tuli ta jälle jazzkaare raames eestisse esinema. Tema Kvinteti kuulusid Richard Bona- bassist ja vokalist, Tatum Greenblatt-trompetist, Etienne Satdwjik-klahvpillid, Adam Stoler- Kitarrist ning Ernesto Simpson-trummidel. Ta on musitseerinud koos Didier Lockwoodiga, Manu Dibangoga,Salif Keitaga,Michael Breckeriga,Randy Breckeriga,Pat Methenyga,Mike Sterniga, Joe Zawinuliga,Chick Coreaga,George Bensoni ja laulja Harry Belafontega. Temast on räägitud kui maailma parimast jazzbassistist.1 Bona on väga multikultuurne ja tutvust teinud paljude zanritega.
Sisukord Jazzmuusika referaat Sissejuhatus Jazzi ajalugu Jazzi (ehk mugavndatult dzässi) kujunemine sai alguse 19. saj. lõpul, kui USA lõunapoolsete osariikide mustanahalise elanikkonna hulgas toimus Aafrika ja Euroopa muusikaliste traditsioonide ristumine. Niinimetatud afro-ameerika muusika pinnal. Peamisteks allikateks olid töölaulud, ballaadid, spirituaalid, bluusid, minstrelite muusika ja ragtime. Dzässi iseloomustab variatsioonilis-improvisatsiooniline meloodia arendamine, ühtlaselt pulseerivale põhirütmile vastandatud meloodiarütmi ja saatepartii aktsentide nihked (off-beat), harmoonias paralleelne häältejuhtimine, tähtsuse omistamine interpreetide individuaalseie tämbrile, intonatsioonile, fraseerimisele jms. Esimesed kutselised dzässmuusikud ja -orkestrid tekkisid New Orleansi mustanahaliste kvartalites. Umbes 1917 sai dzässii keskuseks C...
asjaolule, et see protsess ka jätkub. Mendel ei kasutanud tunnuste pärandumisseadusi selgitades terminit "geen". Mendeli järgi kontrollisid spetsiifilisi fenotüübilisi tunnuseid nagu näiteks õite värvus "tunnusmärgid" (characters) ja "üksust määravad tegurid" (unit factors) lihtsam oleks siin edaspidi jääda kasutama terminit "faktor". Garrod: üks mutantne geen üks metaboolne blokk. Beadle ja Tatum: üks geen üks ensüüm. Üks geen üks polüpeptiid. 11.2. Funktsionaalne geenikontseptsioon Geeni kui jagmatu üksuse kontseptsiooni alusel on geen funktsionaalse üksusena see, mis määrab fenotüübilise tunnuse või osatunnuse. 11.3. Garrod: üks geen, üks metaboolne blokk Kui 20-nda sajandi algul taasavastati Mendeli tööd, võeti kasutusele ka termin "geen". Inglise arst Garrod uuris inimestel mitmeid päritavaid haigusi, ning tema oli ka esimene,
Geeni produkt on polüpeptiid Polüpeptiidid on makromolekulid, mis koosnevad aminohapetest. Igas organismis sünteesitakse tuhandeid erinevaid polüpeptiide, mis erinevad üksteisest aminohappeliselt järjestuselt. Polüpeptiidid on aluseks valkudele. Valke, mis katalüüsivad biokeemilisi reaktsioone, nimetatakse ensüümideks. Osa valke on raku struktuurseteks komponentideks, samuti on transpordifunktsioonidega valke. Beadle ja Tatum 18 postuleerisid, et iga geen vastutab konkreetse polüpeptiidi sünteesi eest. Kui geenis on mutatsioon, siis vastavat polüpeptiidi kas ei sünteesita või on sünteesiprodukt muutunud funktsioonidega. Need muutused kajastuvad ka fenotüübilistes muutustes. Mis määrab selle, et osa mutatsioone on dominantsed, osa aga retsessiivsed? Retsessiivsete mutatsioonide tagajärjel kaotab geen oma funktsiooni, mis viib selleni, et vastavat
Geeni produkt on polüpeptiid Polüpeptiidid on makromolekulid, mis koosnevad aminohapetest. Igas organismis sünteesitakse tuhandeid erinevaid polüpeptiide, mis erinevad üksteisest aminohappeliselt järjestuselt. Polüpeptiidid on aluseks valkudele. Valke, mis katalüüsivad biokeemilisi reaktsioone, nimetatakse ensüümideks. Osa valke on raku struktuurseteks komponentideks, samuti on transpordifunktsioonidega valke. Beadle ja Tatum postuleerisid, et iga geen vastutab konkreetse polüpeptiidi sünteesi eest. Kui geenis on mutatsioon, siis vastavat polüpeptiidi kas ei sünteesita või on sünteesiprodukt muutunud funktsioonidega. Need muutused kajastuvad ka fenotüübilistes muutustes. Mis määrab selle, et osa mutatsioone on dominantsed, osa aga retsessiivsed? Retsessiivsete mutatsioonide tagajärjel kaotab geen oma funktsiooni, mis viib selleni, et vastavat
Kordamisküsimused (teemad) Mikrobioloogia I kursuse kohta 2016 1. Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Selgita neid katseid. Tingimused ürgsel Maal. Milleri- Urey katsetes sünteesitud produktid. Proteinoidid. Prebiootilised aminohapped. RNA ahelate abiootiline süntees. Tahke pinna (näiteks savi) tähtsus abiootilises sünteesis. Ürgrakk. RNA-elu. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad. Stromatoliidid. Hapniku kogunemine atmosfääris ja tsüanobakterid. Miller-Urey katsetega prooviti tõestada, et ürgse Maa atmosfäär, kus esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan, võisid moodustada orgaanilised molekulid, eluaine ehituskivid. Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (HAPNIK PUUDUS). Need oli ained, mis võisid olla valdavad var...
Geeni produkt on polüpeptiid Polüpeptiidid on makromolekulid, mis koosnevad aminohapetest. Igas organismis sünteesitakse tuhandeid erinevaid polüpeptiide, mis erinevad üksteisest aminohappeliselt järjestuselt. Polüpeptiidid on aluseks valkudele. Valke, mis katalüüsivad biokeemilisi reaktsioone, nimetatakse ensüümideks. Osa valke on raku struktuurseteks komponentideks, samuti on transpordifunktsioonidega valke. Beadle ja Tatum postuleerisid, et iga geen vastutab konkreetse polüpeptiidi sünteesi eest. Kui geenis on mutatsioon, siis vastavat polüpeptiidi kas ei sünteesita või on sünteesiprodukt muutunud funktsioonidega. Need muutused kajastuvad ka fenotüübilistes muutustes. Mis määrab selle, et osa mutatsioone on dominantsed, osa aga retsessiivsed? Retsessiivsete mutatsioonide tagajärjel kaotab geen oma funktsiooni, mis viib selleni, et vastavat polüpeptiidi enam ei
mehhanismiks võõr-DNA hankimiseks, sest plasmiididega on võimalik üle kanda tunduvalt rohkem geene kui transduktsiooni abil (faag-bakter interaktsioon). Transformatsiooni abil on samuti eelistatud väiksemate DNA molekulide ülekandumine, sest üldiselt DNA laguneb keskkonnas kiiresti. Konjugatsiooniks nimetatakse DNA võimet kanduda ühest elavast bakterirakust teise ning konjugatsiooniks on vajalik bakterite omavaheline kontakt. Nähtuse avastasid Joshua Lederberg ja Edward Tatum 1946. aastal, kui nad segasid kokku Escherichia coli K12 isolaate ning tõdesid fenotüübiliselt vahepealsete bakterite teket, millel oli sarnaseid geneetilisi jooni mõlema vanemtüvega. Sellest järeldati, et vanemtüved on vahetanud DNA-d. Konjugatsiooni käigus võib üle kanduda nii üheahelaline DNA (ssDNA) kui ka kaheahelaline DNA (dsDNA). Mõlemal juhul on konjugatsiooniks vajalikud geenid lokaliseerunud peamiselt plasmiididesse või integreerunud kromosoomi ICE-dena
beef contaminated with bacterial pathogens after high-pressure processing at 600 MPa in commercial washing. Journal of Food Protection 61(3):300– meat products over its shelf life. Innovative Food 306. Science and Emerging Technologies 5:451–457. Duffy, E. A., K. E. Belk, J. N. Sofos, S. B. LeValley, Geornaras, I., and J. N. Sofos. 2005. Combining physical M. K. Kain, J. D. Tatum, G. C. Smith, and C. V. and chemical decontamination interventions for meat. Kimberling. 2001. Microbial contamination occurring In Improving the Safety of Fresh Meat, edited by on lamb carcasses processed in the United States. J. N. Sofos. New York and Washington, D.C.: CRC Journal of Food Protection 64(4):503–508. Press. Duffy, E. A., S. B. LeValley, K. E. Belk, J. N. Sofos, Gill, C. O. 1998
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
