toiduainetes leiduvad suhkrud bakterite toimel kääritamisprotsessis piimhappeks. Kui piimhappe hulk on juba piisavalt suur 0,6-1,5 % siis pidurdab see teiste mikroobide arengut ja soodustab hapendatud toiduainete säilitamist.Käärimine e. fermentatsioon on teatud tüüpi organismide ainevahetusprotsess,mis toimub hapnikuvabas keskkonnas ning mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel.Piimhapebakt- kurgi, kapsa,piima ja teiste toiduainete hapendamine rajaneb piimhapebakterite tegevusel. Pärmseened-alkoh.jookide ja pagaritoodete valmistamine sõltub pärmseente elutegevu- sest.Juuretis on rikkalikult mikroobe sisaldav käärinud aine,millega kutsutakse esile käärimine.Hapupiima(keefir) valmistamisel on juuretiseks piimhapebakterite kultuur. Kefiir-piim kõigepealt pastöriseeritakse,jahutatakse ja segatakse juuretisega.On erguta- va ja karastava toimega.Pasteur-tõi marutõvevaktsiini kasutusele,19.saj üks suuremaid
protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sirgumise ja pärilikkuse muutmiseks. Hapendamine, käärimine. toiduainete töötlemise meetodid, mis põhinevad mikroorganismide kasutamisel. Nendes protsessides ei teki elusolendeid, vaid olemasolevad mikroobid põhjustavad neid protsesse (kõik elav tekib elusast) Piimhappebakterite ja pärmseente kasutamine toiduainetetööstuses. Nt kurgi, kapsa, piima jt toiduainete hapendamine rajaneb peamiselt piimhapebakterite tegevusel. Juustusortide valmistamisel osalevad peale bakterite ka hallitusseened. Alkohoolsete jookide, aga samuti pagaritoodete valmistamine sõltub pärmseente elutegevusest. Pärmseened põhjustavad etanoolkäärimist, mille käigus tekkiv CO2 kobestab ja kergitab tainast; etanool ise aurub küpsetamisel välja. Selliseid töötlusi nim. biotehnoloogilisteks. Juuretis. rikkalikult mikroobe sisaldav käärinud aine, millega kutsutakse esile käärimine. Hapupiima
Kordamisküsimused rakendubioloogia kontrolltööks. Lk.8-17 1.Milles seisneb rakendus- ja fundamentaalteaduste erinevus, too näiteid. Fundametntaalteadus uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi. Nt: anataoomine, füsioloogia,geneetika, Rakendusteadus Seisned bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Tegelevad loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetia jms tarbeks. 2.Millega tegelevad anatoomid, tsütoloogid, füsioloogid, geneetikud, molekulaarbioloogid, viroloogid, ökoloogid. Anatoomid tegelevad keha ehituse uurimisega. Tsütoloogid tegelevad raku uurimisega. Füsioloogid tegelevad keha talitluse uurimisega. Geneetikud uurivad pärilikkust. Molekulaarbioloogid uurivad mikroorganisme. Viroloogid uurivad viiruseid ja ökoloogid uurivad ...
Alkohoolsete jookide ,aga samuti ka pagaritoodete valmistamisel- pärmseened Esimene ja ilmelt inimkonna ajaloo kõige tähtsam toiduainete töötluse produkt oli LEIB Juuretis on rikkalikult mikroobe sisaldav käärinud aine, millega kutsutakse esile käärimine. Mitmesuguseid biotehnoloogilist laadi töötlusi on ammustest aegadest tehtud ka piimaga. Jogurt on teine kindlal viisil töödeldav hapupiimaliik. Jogurti lähteaineks on täispiim, mida hapendatakse piimhapebakterite puhaskultuuriga. Vanaaja biotehnoloogiast oli kõige keerulisem ja mitmekesisem juustutegemine. Paleontoloogilised luuleiud tunnistavad, et juba ürginimesed sooritasid kirurgilisi operatsioone. Alles 19.sajandi teisel poolel jõudsid bioloogiaalased fundamentaaluuringud nii kaugele, et hakkasid omakorda toetama meditsiini ja põllumajanduslikke rakendusi. Suurimaks teadlaseks, kes muutis 19. Sajandil arusaamu elu tekkest ja
Alkohoolsete jookide ,aga samuti ka pagaritoodete valmistamisel- pärmseened Esimene ja ilmelt inimkonna ajaloo kõige tähtsam toiduainete töötluse produkt oli LEIB Juuretis on rikkalikult mikroobe sisaldav käärinud aine, millega kutsutakse esile käärimine. Mitmesuguseid biotehnoloogilist laadi töötlusi on ammustest aegadest tehtud ka piimaga. Jogurt on teine kindlal viisil töödeldav hapupiimaliik. Jogurti lähteaineks on täispiim, mida hapendatakse piimhapebakterite puhaskultuuriga. Vanaaja biotehnoloogiast oli kõige keerulisem ja mitmekesisem juustutegemine. Paleontoloogilised luuleiud tunnistavad, et juba ürginimesed sooritasid kirurgilisi operatsioone. Alles 19.sajandi teisel poolel jõudsid bioloogiaalased fundamentaaluuringud nii kaugele, et hakkasid omakorda toetama meditsiini ja põllumajanduslikke rakendusi. Suurimaks teadlaseks, kes muutis 19. Sajandil arusaamu elu tekkest ja
organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks. Vanimad biotehnoloogilised meetodid: kurkide ja kapsaste hapendamine (piimhappebakter), piima hapendamine (piimhappebakter), juustu valmistamine (piimhappebakter, hallitusseened), pagaritoodete valmistamine (pärmseened), alkohoolsete jookide valmistamine (pärmseened). Juuretis on rikkalikult mikroobe sisaldav käärinud aine, millega kutsutakse esile käärimine. Keefiri, jogurti, hapupiima juuretiseks on piimhapebakterite kultuur. Rukkileiva tegemisel on juuretiseks tainatömp eelmisest leivateost. Keefiri tegemisel pastöriseeritakse kõigepealt piim, jahutatakse ja segatakse juuretisega. Käärimine ja valmimine toimub madalal temperatuuril. Jogurti lähteaineks on täispiim, mida hapendatakse piimhapebakterite puhaskultuuriga. Iseärasus seisneb selles, et talle lisatakse mitmesuguseid kuivaineid - puuvilja- ja marjasiirupeid, mett, nüüd ka rasvavaba piimapulbrit.
moodustub aromaatne produkt (estrid jne). · Acetobacter'it kasutatakse ka askorbiinhappe (vitamiin C) tootmisel. Oksüdeerib sorbitooli sorboosiks. See on tootmisel tooraineks. · Äadikhapebakterid on ka tuntud õllesaastajad koos perekondadega Lactobacillus, Pediococcus, Zymomonas, enterobakterite ja metsikute pärmidega. · Acetobacter ja Gluconobacter kuuluvad ka teeseene koosseisu. · See on sümbioos pärmide (Candida mycoderma), piimhapebakterite ja äädikhapebakterite vahel. · Bakterite poolt moodustatavasse rakuvälisesse tselluloosi immobiliseeruvad pärmirakud ja tekib sültjas mass, mis ujub vedeliku pinnal. · Seal on hapnikku ja saab toimuda pärmide poolt suhkru kääritamisel moodustunud etanooli oksüdeerimine hapnikuga äädikhappeks. · Acetobacter'i rakuväline tselluloos · Enim on rakuvälise tselluloosi sünteesi uuritud A. xylinumil.
meditsiin. Maaviljeluse ja loomakasvatuse käigus aretati aja jooksul kodustatud liikide sorte ja tõuge. Sealjuures toimus enamiku liikide ulatuslik geneetiline muundamine, nii et mõnikord on seda raske ära tunda nende looduslikke eellasi. Juba ammustel aegadel leiti toiduainete töötlemisel meetodeid, mis põhinevad mikroorganismide kasutamisel. Näiteks kurgi, kapsa, piima ja teiste toiduainete hapendamine rajaneb peamiselt piimhapebakterite tegevusel. Alkohoolsete jookide, samuti aga pagaritoodete valmistamine sõltub pärmseente elutegevusest. Ka meditsiinipraktika ulatub aastatuhandete taha. Paleontoloogilised luuleiud tunnistavad, et juba ürginimesed sooritasid kirurgilisi operatsioone. Kindlasti tulid ammu kasutusele ja aja jooksul täienesid paljude haiguste ravivõtted tiamede ("rohtude") abil. 3. VALDKOND BAKTERID SEENED
· Oligofruktoosi (DP=2-8) saadakse inuliini (DP=2-60) hüdrolüüsi teel endoinulinaasidega. · Inuliiniga tooteid Eesti poodidest · Largo ploominektar inuliiniga. · Kauplustes on müügil hommikusöögipulber Femisoja plus, mille koostises on lisaks sojale, linaseemnetele, kibuvitsamarjadele ka inuliin. · FOS · FOS stimuleerivad kasulike piimhapebakterite kasvu, on mittekariogeensed (madala kalorsusega magustajad); · Euroopas tarvitatakse päevas ca 3-11 g FOS (nisu, rukis, mesi, küüslauk, sibul, banaanid); Selts Actinomycetales Actinomyces · 1877. a. avastas Bollinger mikroobi, mis põhjustas veistel lõualuus ja keeles kasvajataolisi moodustusi. Nendes "kasvajates" leiti kristaljaid struktuure, druuse, mida hakati nende kollase värvust tõttu nimetama väävligraanuliteks.
neutraalsele lähedast keskkonda (neutrofiilid) ning aluseline ja happeline keskkond on neile vastunäidustatud. Enamik roisubaktereid ei talu pH-d alla 5.0. Seda kasutatakse ära toiduainete hapendamisel ja konserveerimisel, et hoida ära pärmide ja hallitusseente kasvu hoidistes. Madal pH takistab ka bakterite endospooride idanemist. Paljudele konservidele lisatakse äädikat. Juustus leidub propioonhapet. Hapukapsas sisaldab piimhapet ja veidi ka äädikhapet. Piimhapebakterite poolt sooles loodud happeline keskkond (eriti tekitatav atsetaat!) takistab roisubakterite arengut sooles. Maomahla happesus tapab enamuse toiduga allaneelatud mikroobidest. Atsidofiilid harjunud elama happelises keskkonnas, aluselises keskkonnas nende membraanid lüüsuvad. Alkalifiilid eelistavad aluselist keskkonda Oma elutegevuse käigus hapestavad keskkonda atsidofiilid, kääritaja bakterid
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja su...
vastunäidustatud. Enamik roisubaktereid ja haigusetekitajaid ei talu pH-d alla 5.0. Seda kasutatakse ära toiduainete hapendamisel ja konserveerimisel, et hoida ära nende riknemist ja tagada ohutus. Madal pH takistab ka bakterite endospooride idanemist. Paljudele konservidele lisatakse äädikat. Ka paljud vürtsid (loorber jne) on happelised. Juustus leidub propioonhapet. Hapukapsas sisaldab piimhapet ja veidi ka äädikhapet. Piimhapebakterite poolt sooles loodud happeline keskkond (eriti tekitatav atsetaat!) takistab roisubakterite arengut sooles. Maomahla happesus tapab enamuse toiduga allaneelatud mikroobidest. Nõrgad orgaanilised happed (äädikhape, propioonhape, bensoehape, piimhape jne) on happelises keskkonnas ioniseerimata vormis. Sellisel kujul läbivad nad hästi membraane tungivad rakku difusiooniga. Tugevad happed membraani ei läbi, nad kahjustavad rakke pinnalt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
