Elu areng maal: Ürgeoon Aeglased muutused. Alguses oli suur punane pall, mis hakkas jahtuma. Tekkis vesi. Karmid tingimused, elusolendid jäid ellu vaid maakoores. Algas eeltuumsetest Prokarüoodid- (esimesed elusolendid, bakterid) Stromatoliidid- esimene elutegevus maal Fotosüntees, said hapnikku siduda, et tekiks rakuhingamine. Proterosoikum Tulid juba päristuumsed. Punavetikad ja pruunvetikad. (taimeriigi ajastu algus) Kambrium Selgrootud (käsnadest kuni ussideni, kõik kes tänapäeval olemas on) meritähed jne... Vetikad (taimedest) Seened (organism, mitte taim) Ordoviitsium Mere taandumine (vetikad ja taimed kolisid maale) Kambriumi elustikku areng Esimesed selgroogsed (kalade kujunemine)
jäänused. 3.8 miljardit aastat Mikrobioloogia I 2017 vana Isua settekivim Prokarüoodi d Elu tekke ajaskaala: miljardeid aastaid valitsesid Maal vaid prokarüoodid. Mikrobioloogia I 2017 Stromatoliidid https://et.wikipedia.org/wiki/Stromatoliit Stromatoliit on peenekihiline lubiainest moodustis, mis tekib vees tsüanobakterite või teiste mikroorganismide elutegevuse toimel. Moodustuvad nn mikroobsetest mattidest. Stromatoliidid on kuni 1,2 m kõrged ja nende pikkus võib ulatuda mitme meetrini. Kujult on nad korrapäratud, mügarjad, koorikjad või sammasjad. Ehituselt on nad peenekihilised, kiirjad või teralised. Stromatoliit Saaremaal
4, 567 Billionit aastat tagasi tekkis Maa 4,533 billionit aastat tagasi tekkis kuu ( tekkisid tingimused elu tekkeks) 4.100 Billionit aastat tagasi Tekivad atmosfäärir ja ookeanid Vahemikus 4,500 2.500 ilmub varaseim elu arvatavasti tuletatud isepaljunevatest RNA molekulidest 3.900 billionit aastat tagasi pommitati Maad meteoriitidega ja seellel ajal arvatakse Meteooriidi terroia järgi elu tulek Maale meteooriidiga 3,500 biljonit aastat tagasi vanimad stromatoliidid ( on sinikate (sinivetikad) ja osa bakterite elutegevuse toimel mere- või magevees tekkiv lubiainest moodustis) Vahemikus 3,900 2,500 Polükarüoote meenutavad rakud ( Esmakordne ATP süntees) 3 billjonit aastat tagasi Tekib tsüanobakter (Cyanobacteria ,blue-green algae), mis kasutab vet ühe lõhustamiskomponendina ja kõrvaltootena tekib hapnik.Hapniku koostis atmosfääris tõuse (toimib paljude bakterite jaoks mürgina)
Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad Ürgraku kahekihiline membraan võis koosneda ka peptiididest (uuem hüpotees). Lühikesed pindaktiivsed peptiidid (üks ots hüdrofiilne, teine hüdrofoobne) on võimelised assambleeruma agregaatideks: nanotorudeks, fibrillideks, põiekesteks, membraanideks. Selline peptiid on nagu membraanne fosfolipiid: tal on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. Stromatoliidid Stromatoliidid on vöödilised settekuplid, mis on sarnased ka tänapäeval elavate bakterite ja tsüanobakterite moodustatud kihilistele mattidele. Arvatakse, et kivistised stromatoliitides võiksid kuuluda tänapäevaste roheliste mitteväävlibakterite või tsüanobakterite eellastele. Kivimites, mis on nooremad kui 2 miljardit aastat, on fossiilsete mikroorganismide mitmekesisus juba palju suurem.
Vt. õpik lk.96! Täida lüngad! Esimesed elusolendid olid AINURAKSED PROKARÜOODID, kes lahknesid kaheks: ARHED ja BAKTERID Arhebakterid elavad tänapäevani ÄÄRMUSLIKES ELUTINGIMUSTES, NT. SÜGAVAL MAAKOORES, OOKEANI PÕHJAS VÕI KUUMAVEEALLIKATES Kemosünteesijad on organismid, kes elutegevuseks vajaliku energia saavad nad toiduga omastatava org. aine oksüdatsioonil Prokarüoodil ehk PRÜKARUONDIL puudub rakutuum. Stromatoliidid on FOSSIILSED LUBIAINEST moodustised, mis on tekkinud bakterite elutegevuse toimel mere- või magevees . 3 miljardit aastat tagasi tekkis FOTOSÜNTEES, mille eelduseks oli BAKTERI RAKKUDES MOODUSTUNUD ROHELISE PIGMENDI OLEMASOLU, MIS VÕIMALDAS PÄIKESE JA VALGUSE ENERGIAT SIDUDA. Kloroplastide eellasteks loetakse FOTOSÜNTEESI VÕIMELISI TSÜNUBAKTEREID . Hapniku kogunemisega atmosfääri toimus kaks olulist muutust: NÄITEKS REAGEERIS HAPNIK ATMOSFÄÄRIS OLNUD MEILE
kokkupuutel veega moodustavad mikrokerasid Maaväline päritolu? Katsed pole andnud kõiki biopolümeerides sisalduvaid koostisosi elu sai alguse Marsil Murchinsoni meteoriit palju orgaanikat Elu areng Maal Elu areng Maal Ürgeoon 4,5 - 2,5 mld a.t. Maa teke Maakoor Atmosfääri, ookeanide, mandrite teke Bioloogiline evolutsioon esimesed prokarüoodid Vanimad stromatoliidid 3,5 mld Kindel tõend tsüanobakterid 2,7 mld Agueoon 2,5 mld 542 mln a.t. Fotosünteesivad bakterid Eukarüootide teke Hulkraksete organismide teke Milleks? vanimad Hiinast käsnad? Endosümbioo si teooria I eukarüoot? Grypania spiralis 2,2mld Agueoon Eelkambrium Ediacara fauna (Vend) 542 488 mln a.t ,,Kambriumi plahvatus"
tarkusehambad, pimesool, kõrvalihased 4. Lootelise arengu võrdlemine- loomade ühine põlvnemine. 5. Molekulaarbioloogia DNAde võrdölemine aitab tõestada liikide omavahelist sarnasust ja sugulust. 6. Biogeograafia- Liikide levik maal on seotud nende omavahelise sugulusega. Kuidas sai elu Maal alguse ja kuidas kujunesid tänapäevased organismid? Esimesed algelised organismid elasid sügaval vees kuna osoonikiht puudus ja UV- kiirgus oli tugev. Stromatoliidid Esimesed elusorganismid olid ainuraksed prokarüoodid. Jagunesid kaheks arhed ja bakterid. Nad toitusidorgaanilistest ühenditest. Osadel neist avanes võime anaeroobesetest ainetest valguse abil teha aeroobsed ained ehk kemosüntees. Tekkis fotosüntees. Esimesed fotosünteesi kasutajad olid tsüanobakterid. Hapnikku hakkas kogunema. Moodustus osoonikiht. Tekkis eukarüootne rakk. Tekkisid hulkraksed organismid. Esimesed neist käsnad. Kehaväline viljasumine. Hiljem kehasisene viljastumine.
plaatja, toruja või kotja rakisega), mõikjaid (rakises pole rakuvaheseinu) ja muu kujuga vetikaid. Väikseimate vetikate läbimõõt on vähem kui 1 mikromeeter, suurimad (näiteks pruunvetikas Macrocystis pyrifera) on kuni 60 m pikkused. Sinivetikad (uuemais käsitlusis tsüanobakterid) on eeltuumsed, neid peetakse 15 ürgseimaiks – nende jälgi on leitud ligi 3 miljardi aasta vanuseist lademeist (stromatoliidid). Muud vetikad (puna-, rohe-, kold-, vaguvibur-, silmvibur-, rusk-, mänd-, pruun- ja neelvetikad) on päristuumsed organismid. Vetikad paljunevad sugutult (pooldudes, talluse osadega või sigikehadele vastavate spooridega, mis tekivad vegetatiivseist rakkudest või lihtsa ehitusega sporangiumides) või suguliselt. Neis on mitmesuguseid pigmente, sealhulgas klorofülle, ksantofülle, karotenoide, sini-, puna- ja mõningais koldvetikates ka
ebaühtlaselt jaotunud. Mida väiksem laiuskraad ja mida ekvaatori le lähedamal asuv vööde, seda rohkem liike. Ent ka iga vöötme sees on mitmekesisus ebaühtlaselt jaotunud ja seda ei saa seletada enam geograafilise gradiendiga. Maismaataimed said "juured alla" ligikaudu 450 milj aastat tagasi, Ordoviitsiumis. Kuigi fotosünteesivad organismidiseon ligi 3,5-2,7 miljardit aastat vanad (stromatoliidid). Taimede mitmekesisus, eriti vormiline, on evolutsioonilise ajaloo jooksul pidevalt kasvanud. Sestap on kasvanud ka fülogeneetiline mitmekesisus, ja seetõttu omakorda ka funktsionaalne mitmekesisus. Riikkonnad ja bioomid, kliimatingimused Taimkate on rajoneeritud kuueks riikkonnaks. Rajoneerimine on toimunud evolutsioonilis-geoloogilisest minevikust lähtuvalt. Taimkate on klassifitseeritud ca 15 bioomiks.
C ja N2) Biosfäär Elu sisaldav kiht, muutub Avatud ja *Biosfäär asub nii pedosfääris, hüdrosfääris kui orgaaniline aine dünaamiline süsteem ka atmosfääris (mõjutab kõiki sääre) Geokronoloogiline skaala: Ajastu Olulised sündmused 1.SUUR PAAK 2.Hadaikum Maa teke, tulemäng 3.Arhaikum Elu teke, stromatoliidid 4.Proterosoikum Hapniku teke 5.Kambrium Trilobiidid, savid, setete teke 6.Ordoviitsium Rikkalik elustik, tekkisid kasvuhoonegaasid 7.Silur Korallrahud, luukalad, esimesed selgroogsed 8.Devon Palavaim ajastu, kivimite murenemine, maismaataimestik 9.Karbon Kivisöeajastu, tekkisid sõnajalgtaimed 10.Perm Pangea üks suur manner, Panthalasse ookean 11.Triias Esimesed dinosaurused 12
60. paraloogsed geenid ühe organismi geenid, eellasliinides toimunud geeniduplikatsiooni tõttu on tekkinud erinevad geenid samas organismis (nt globiinide geeniklaster, kus palju erinevaid paralooge) 61. tunnus (süstemaatikas) (mõiste) ehk homoloogilise sarnasuse 62. rudimentaarsed ehk vestigiaalsed organid (mõiste ja näiteid)mandunud elundid, funktsionaalselt tähtsusetud jäänukorganid volt inimese silmanurgas 63. stromatoliidid on lubiainest moodustis, mis tekib vees tsüanobakterite (ehk sinivetikate) või teiste mikroorganismide elutegevuse toimel. 64. geenikonversioon (mõiste) ebavõrdne ristsiire toimub meioosi käigus rekombinatsioonil, tekivad heterodupleksid, DNA parandamine pole õige parandatakse ühe alleeli järgi, teine alleel kaob ära 65. Hardy _ Weinbergi genotüübisagedus (mõiste ja arvutus) antud genotüübiga isendite arvu suhe antud
See kirjeldab ja seletab (oletab) möödunud aegade elustikku ajas ja ruumis · tugineb paleontoloogilistele leidudele, andmetele paleoklimatoloogiast, paleogeograafiast ja laamtektoonikast, kaasaegse biogeograafia seaduspärasustele. ARHAIKUMI EOON 4600-2500 milj.a.t. · Moodustus maakoor ja kondenseerus vesi ookeanidesse · Varaseimad organismid olid prokarüoodid, tõenäoliselt anaeroobsed heterotroofid, esmased fotosünteesijad tsüanobakterid · 3500 milj. a.t. tekkisid esimesed stromatoliidid · Elu tekke kindlamad tõendid: 2700 milj.a.t. orgaanilised molekulid Austraalia kivimites (Pilbara) PROTEROSOIKUMI EOON 2500-542 MILJ.A.T. · Teada kolm kontinentide jäätumist, viimane eooni lõpus · Vanimad mikrofossiilid (bakterid ja vetikad) 2000 milj. a.t. · Tsüanobakterid moodustavad ohtralt stromatoliite · Varaseimad eukarüootide kivistised 1900 milj.a.t. USA-st · Fütoplanktonis domineerisid akritarhid · Ilmuvad seened
- muutused: südame töö kiireneb, vererõhk tõuseb, veri liigub stressis kudedesse - adrenaliini süntees suureneb (vereringe kiireneb, suureneb vere glükoosisisaldus energiavajaduse rahuldamiseks) - kortisooli süntees suureneb inimene talub pikaajalist stressi Evolutsiooniteooria Väljakujunemine - maal elavad organismid arenesid ühisest eellasest esimesest eluvormist u 3,7 miljardit aastat tagasi (stromatoliidid) - liigid pole omavahel suguluses, nende tunnused on muutumatud ja püsivad Kujunemine - antiikajal (800 eKr 500 pKr) liigid muutuvad ajas - loomad, sh inimesed võisid areneda teistest loomadest aja jooksul see idee laideti maha mõjukate filosoofide poolt (Aristoteles ja Platon) - evolutsiooni suur antikangelane Platon: ,,Kõik olemasolev on ebatäiuslik koopia täiuslikust vormist."
omadused annavad neile eelise elada selle keskkonnas, seejärel minnakse evolutsioonis tagasi ja vaadatakse kuidas sai kujuneda · isotoopide meetod o Radioaktiivsete elementide ja isotoopidega kivimite ja kivististe vanuse määramine o Kõik ajalised mõõtmed saavad sel teel 2.3 Varajase elu jäljed · vesi - elu eeldus o kui planeedil vesi leidub, hakatakse uurima planeeti, sest tänu veele tekivad mineraalid jne · stromatoliidid - kihilised kivimid, mis peaks olema tekkinud bakterite elutegevuse tagajärjel o tänapäeval leitud 10 stromatoliidi · 2 miljardi vanuseid fossiile on 10 <--- fakt need arhebakterid, kes elavad kihiti 2 miljardivanustes kivimites · Esimene eukarüotne fossil on 1,9 miljanrdit vana (2004 aasta andmed) 3. Elu areng maal 2.4 3.1 Aegkonnad Ürgeoon 4200 mlj Agueoon 2600 Vanaaegkond 600 Keskaegkond 225 Uusaegkond 65
fülogen. Süst. On sarnane täisgenoomide alusel tedtud süst.dega. Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Selgita neid katseid. Prooviti tõestada polümeeride abiootilise sünteesi teooriat. Katse: loodi ,,atmosfäär", mis pidi sarnanema Maa varajase atmosfääriva: vesi, H2, CH4, ammoniaak. Veeaus juhiti läbi kambri, kuhu oli juhiti elektrilaenguid, ja kondenseerunud veelt võeti proove. Leiti 20 aminohapet, pruiin- ja pürimidiinaluseid ja P lisamisel ka ATPd. Stromatoliidid. Vöödilised settekuplid, mis sarnanevad tänapäevastele elavate bakterita ja tsüanobakterite moodustatud kihtidele. Hapniku kogunemine atmosfääris ja tsüanobakterid. Arvatakse, et hapnik kogunes atmosfääri siis, kui tüanobakterid sünteesisid fotosünteesi käigus ohtralt hapnikku. See reageeris lahustunud rauaioonidega ja sadestus, takistades nii hapniku akumuleerumist atmosfääri. Ürgrakk. Membraaniga ümbritsetud piisake, mis on tekkinud abiootiliselt toodetud polümeersete
· Tugineb paleontoloogilistele leidudele, andmetele paleoklimatoloogiast, paleogeograafiast ja laamtektoonikast, kaasaegse biogeograafia seaduspärasustele · ARHAIKUMI EOON 4600-2500 milj.a.t. Moodustus maakoor ja kondenseerus vesi ookeanidesse Varaseimad organismid olid prokarüoodid, tõenäoliselt anaeroobsed heterotroofid, esmased fotosünteesijad tsüanobakterid 3500 milj. a.t. tekkisid esimesed stromatoliidid Elu tekke kindlamad tõendid: 2700 milj.a.t. orgaanilised molekulid Austraalia kivimites (Pilbara) · PROTEROSOIKUMI EOON 2500-542 MILJ.A.T. Teada kolm kontinentide jäätumist, viimane eooni lõpus Vanimad mikrofossiilid (bakterid ja vetikad) 2000 milj. a.t. Tsüanobakterid moodustavad ohtralt stromatoliite Varaseimad eukarüootide kivistised 1900 milj.a.t. USA-st Fütoplanktonis domineerisid akritarhid Ilmuvad seened
6) DNA evolutsioon RNA-st; 7) Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahendab info tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad. Lühikesed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid (üks ots hüdrofiilne, teine hüdrofoobne) on võimelised assambleeruma agregaatideks: nanotorudeks, fibrillideks, põiekesteks, membraanideks. Selline peptiid on nagu membraanne fosfolipiid: tal on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. Stromatoliidid. Stromatoliidid on vöödilised kivitaolised settemoodustised, mis on sarnased ka tänapäevastele mikroobsetele mattidele. Meetrikõrgune stromatoliit võib olla 2000 miljonit (2 miljardit) aastat vana, kuna ta kasvab üliaeglaselt.Arvatakse, et kivistised stromatoliitides võiksid kuuluda tänapäevaste roheliste mitteväävlibakterite või tsüanobakterite eellastele. Hapniku kogunemine atmosfääris ja tsüanobakterid. Tsüanobakterid ilmusid vähemalt 2,5 miljardit aastat tagasi
Kordamisküsimused (teemad) Mikrobioloogia I kursuse kohta 2016 1. Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Selgita neid katseid. Tingimused ürgsel Maal. Milleri- Urey katsetes sünteesitud produktid. Proteinoidid. Prebiootilised aminohapped. RNA ahelate abiootiline süntees. Tahke pinna (näiteks savi) tähtsus abiootilises sünteesis. Ürgrakk. RNA-elu. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad. Stromatoliidid. Hapniku kogunemine atmosfääris ja tsüanobakterid. Miller-Urey katsetega prooviti tõestada, et ürgse Maa atmosfäär, kus esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan, võisid moodustada orgaanilised molekulid, eluaine ehituskivid. Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (HAPNIK PUUDUS)
Võiks öelda, et parafüleetiline rühm on puudulik monofüleetiline rühm Polüfüleetiline rühm - see on liikide või teiste taksonite rühm, kuhu on ühendatud erinevatest esivanematest pärit taksonid. Näiteks põlvnevad luukaladest kahepaiksed, kahepaiksetest roomajad, roomajatest imetajad ning linnud. Vaid viimased on monofüleetilised, aga kõiki käsitleme praktikas omaette klassidena. 7. ARHAIKUM EHK ÜRGEOON Ilmusid üherakulised organismid. Kivistisi: stromatoliidid (võimalikud bakterimattide jäljed). PROTEROSOIKUM EHK AGUEOON Ilmusid mitmekesised bakterite ja arhede kooslused. Tekkisid eukarüoodid ja hulkraksed loomad. Eooni lõpul ilmusid käsnad ja Ediacara fauna. Kivistisi: akritarhid, bakterid, stromatoliidid; 570 miljonit aastat tagasi esimesed käsnade spiikulad, 560 miljonit aastat tagasi Ediacara fauna. Kambrium. Hulkraksete loomade kehaehitusplaanide ja eluviiside mitmekesisus kas-vas kiiresti
peptiidid; II. Isereplitseeruv RNA III. Isereplitseeruv RNA lipiidse või peptiidse membraaniga kerakestes; IV. Lihtsad rakud, kus RNA on nii kodeerivaks kui ka katalüüsivaks molekuliks; V. Sünteesitud valgud võtavad üle osa RNA katalüütilisi rolle; VI. DNA evolutsioon RNA-st; VII. Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahendab info tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad. 7. Stromatoliidid Varaseimad fossiilid (3,5 miljardit aastat tagasi). Näevad välja nagu kivid. Tegelt on moodustunud paljukihilistest mikroobide ladestistest. Meetri kõrgune stromatoliit võib olla 2000 miljonit (2 miljardit) aastat vana, kuna ta kasvab üliaeglaselt. Stromatoliitidest on leitud 3,5-3,8 miljardit aastat vanu bakterite jäänuseid. Üks kaasaegne mikroobne matt Yellowstone'i rahvuspargist. Ülemise rohelise kihi moodustavad
geneetiline informatsioon, mitte juba elu jooksul muutunud tunnused. 12. Pärilik reaktsiooni norm ja genofond Pärilik reaktsiooni norm=fenotüübiline muutlikkuse ulatus. Genotüüp- isendi geenide kogum, fenotüüp- isendi tunnuste kogum, genofond- populatsiooni geenide kogum, fenofond- populatsiooni tunnuste kogum, geen- geneetiline ühik, feen- elementaartunnus, memotüüp- vaimsete võimete kogum, meem- vaimne elementaartunnus. 13. Evolutsioonipuu 14. Mis on stromatoliidid? Stromatoliit on lubiainest moodustis, mis tekib vees tsüanobakterite (ehk sinivetikate) või teiste mikroorganismide elutegevuse toimel. Vanimad leitud tsüanobakterite fossiiilide vanus on 3,5 miljardit aastat (Prekambrium). Nad vanimad seniteadaolevad fossiilid. Tsüanobakterid suuremad enamustest teistest bakteritest. Neil paks raku kest, nad moodustavad suuri kihilisi struktuure, mida nimetatakse stromatoliitideks (võlvjad) või onkolliitideks
7) Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahendab info tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad. 9. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid on võimelised moodustama membraani ja assambleeruma agregaatideks: nanotorudeks, fibrillideks, põiekesteks, membraanideks. Selline peptiid on nagu membraanne fosfolipiid: tal on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. 10. Stromatoliidid. Stromatoliit on sinikute (sinivetikad ehk tsüanobakterid) ja osa bakterite elutegevuse toimel mere- või magevees tekkiv lubiainest moodustis. Meetri kõrgune stromatoliit võib olla 2000 miljonit (2 miljardit) aastat vana, kuna ta kasvab üliaeglaselt. Stromatoliitidest on leitud 3.5-3.8 miljardit aastat vanu bakterite jäänuseid. Kõige rohkem leidub stromatoliite troopilises madalas merevees, kus vee soolsus kõigub. 11. Hapniku kogunemine atmosfääris ja tsüanobakterid.
Laamtekoonika olemus. Suurimad väljasuremisperioodid maa elustiku ajaloos ning nende põhjendusi. Laatsaruse efekt ja lilliputi fenomen. Arhaikum. Eooni piirid. Elu tekke arvatav aeg. Esmased organismid. · 4600-2500 miljonit aastat tagasi. Moodustus maakoor ja kondenseerus vesi ookeanidesse. · Varaseimad organismid olid prokarüoodid, tõenäoliselt anaeroobsed heterotroofid, esmased fotosünteesijad tsüanobakterid. · 3500 milj.a.t tekkisid esimesed stromatoliidid. (Stromatoliit on sinikate (sinivetikad) ja osa bakterite elutegevuse toimel mere- või magevees tekkiv lubiainest moodustis.) · Elu tekke kindlamad tõendid: 2700 milj.a.t orgaanilised molekulid Austraalia kivimites. Proterosoikum. Eooni piirid. Tähtsamad muutused elustikus (eukarüootide ja mitmerakuliste organismide teke). Ediacara ajastu loomastiku iseloomustus. · 2500-542 miljonit aastat tagasi.
Regoliitse pinna (tolmu) teke mikrometeoriitide mõjul. Ma varajane areng: 4,56Ga Protomaa akretsioon 4,55Ga kuu tekke kokkupõrge 4,4 - 4,3Ga Esimesed märgid tahkest maakoorest: tsirkooni terad 4 - 3,8Ga Vanimad säilinud vulkaanilised ja settekivimid 3,5Ga Ookeanide teke, elu teke, anaeroobsed bakteriaalsed org. 2,7Ga Vanimad org. Molekulid. Maa atmosfääri(hüdrosf.) teke: komeedid päikesesüsteemi äärealadelt või vulkanism? Stromatoliidid e. kihilised ,,kivimättad" tekkivad tsüanobakterite juuresolekul(nende ümber). Tekkivad tänapäeval nt. Autraalias. Leitud analoogseid vorme 3,5Ga vanadest kivimitest. Kreeklased arvutasid juba e.Kr välja maa ümbermõõdu 15% täpsusega. Esimene faktiline kinnitus tuli 1522. aastal lõppenud Magalhaesi ümbermaailmareisiga. Maa on nn. Pöörlev vedel kera. Maailmaookeani keskmisel tasemel on külgetõmbejõud sama. Maa aines on gravitatsiooniväljas jaotunud tiheduse järgi
7. Kuidas paistab stratigraafiliste leidude puhul kompetitiivne asendumine? Mis võib olla põhjuseks? Mingit tüüpi fossiilide hulk kahaneb samaaegselt teise tõusuga (vahetavad sujuvalt üksteist välja). Võivad olla pseudoväljasuremised, mis on põhjustatud feneetiliste tunnuste muutumisest (divergeeriva) valiku toimel. 8. Milliste suurte väljasuremiste puhul võib oluliseks pidada jäätumisi? Ordoviitsiumi lõpu jäätumine. Enne kambriumi oli 2 ulatuslikku jäätumist. nt kannatasid stromatoliidid (sinivetikate kogumid). Pani aluse Ediacara faunale. Devoni ka. 9. Milliste väljasuremistega võib seostada hiidkontinendi olemasolu? Kirjelda täpsemalt viimast sündmust. Permi väljasuremisega. Toimus järsk hapniku taseme järsk langus, väävelvesinikku oli rohkem, hävitab osoonkihi, vulkaaniline tegevus Siberis, metaani tootsid merepõhjas. Need on hüpoteesid, aga ei pruugi üksteist välistada. Paljud selgrootud mereorganismid kannatasid ja maismaa putukad. 70% maismaal, 90% meres
annaabi.ee 
