eripärad: gaasilist lämmastikku omastavad mügarbakterid ja mõned vetikaliigid. mineraalseid lämmastikuühendeid omastavad taimed aga ka loomad orgaanilisi lämmastikuühendeid omastavad loomad Leidub valgurikkas toidus membraani valk Fosfor esineb fosforlipiidides, nukleiinhapete, valkude, hormoodide koostises, luukoes mittelahustuvate sooladena - moodustab erilisi e makroergilisi keemilisi sidemeid - biomembraanide moodustamine (fosforlipiidid) Leidub piimas, juustus, munas ja mereandides Väävel leidub kahes aminohappes metioniinis ja tsüsteiinis, osades vitamiinides - moodustab valke stabiliseerivaid sidemeid (S-S tüüpi) - - aitab kahjutuks muuta organismis mürgiseid sidemeid leidumine toidus munas, kalas, juustus Mesoelemendid loomades palju kaltsiumi, taimedes jälle väga vähe Naatrium Leidub eriti loomorganismides. Na on rakuväline element(!) st teda on rohkem rakkude vahel kui rakkude sees (nt vereplasma)
aasta juustumäärusest: ,,Juustuks nimetatakse tooreid või erinevate valmimisastmete juures olevaid tooteid, mida valmistatakse kalgendatud juustukõlblikust piimast." Juust on kontsentreeritud piimatoode, mida hinnatakse tema toitvuse, kauaaegse säilivuse ja hea maitse tõttu. Ta sisaldab kergesti omastatavaid ja täisväärtuslikke valke, erinevaid piimarasvu, mineraalaineid ja vitamiine (A, B ning D-rühma vitamiine). Väärtuslikum osa juustust ongi tema valgud. Lisaks on juustus rikkalikult kaltsiumi ning fosforit. Juustutegemine on vana viis piimas leiduvate kasulike ainete säilitamiseks. Kohalikule juustutraditsioonile panid aluse Sveitsi meistrid. Seetõttu on Eestis tehtud juust traditsiooniliselt sveitsi, hiljem ka hollandi tüüpi. Tänapäeval on juustuvalik palju mitmekesisem, ent jäänud ikkagi eestlaslikult mahedaks ja õhuliseks.Augud juustus on mikroobide elutegevuse tagajärg. Käärimisel eralduvad gaasid kogunevad mullikestena ja moodustavad augustuse
· Soolamine (20% soolvees, 10ºC, 30 min + kuivsoolamine) · Valmimine (kontrollitud tingimustel: 10-12ºC, RH 95%, 1-2 nädalat) · Säilitamine, järelküpsemine Küpsemisel P.camemberti funksioonid: Proteolüütiline: 1. ekstratsellulaarsed proteinaasid lagundavad s1- -kaseiini, tootes peptiide (kümosiin toimib s1-kaseiinile varases etapis). Happeline aspartüülproteinaas noores juustus, neutraalne metalloproteinaas 1 kuu jooksul 2. Peptidaasid: Karboksüpeptidaas, aminopeptidaas, töötavad aluselise pH keskkonnas vanemas juustus. Piima natiivne proteinaas töötab samuti nõrgalt leeliselises keskkonnas, lagundades - Kaseiini. Pinnamikrofloora AH katabolismist maitseühendid: NH3, 3-metüül-1-butanool, Fenüületanool, fenool- pinnaküpsemisega juustudele tüüpilised ühendid
VALGUD koostanud Railika Tamm, Kätlin Tobreluts, Sirja Loktev Mis? Miks? Kus kohast? Valgud on organismi peamine n-ö ehitusmaterjal. Kui me saame toiduga liiga vähe süsivesikuid ja rasvu, hakkab organism valke intensiivselt lagundama. Valgud koosnevad aminohapetest. Kasvaval organismil on valguvajadus suurem kui täiskasvanul. Valke on rohkesti piimas, juustus, kohupiimas, kalas ja munades. Lisa Erinevaid aminohappeid, mis kuuluvad valkude koostisesse, on 20. Valgud tagavad keha struktuuride tugevuse ja vastupidavuse. Valgud annavad meile liikumisvõime. Valgud toimivad ensüümidena. Punastes vererakkudes on hemoglobiini. Nälgimisel suureneb valkude kasutamine energiallikana. Lõpp tnx
Leidub haisvas võis,juustus,parmesanis,okses ja keha lõhnades, ebameeldiva lõhnaga, kibeda maitsega,koos magusa järelmaitsega ,sarnaneb eetritega,nõrk hape, Hästi lahustub vees,eetris ja etanoolis,kasutatakse erievate butaan eetrite valmistamisel C4H8O2, butaanhape Butaanhape (võihape) CH3CH2CH2COOH Võihapet, mida tselluloosi lõhustumisel tekib kõige vähem, kasutatakse energeetiliseks otstarbeks, kuid osa sellest võib muutuda ka ketoonkehadeks. Väike kogus võihapet osaleb ka piimarasva sünteesimisel. äädikhape moodustab lenduvatest rasvhapetest. 6065%, propioonhape 20% ja võihape 15 halvas silos on rohkesti võihapet. tegutseda võihappebakterid, mis omakorda kasutavad piimhapet. Võihape ise on konservant, hoides ära aeroobsete mikroorganismide tegevuse. Seetõttu pole riknenud silo kunagi hallitan...
Chinese restaurant syndrome Monosoodium glutamate E621 Kujutab endast valget kristallilist pulbrit, mis on vees hästi lahustuv. On võimalik kätte saada naturaalsetest ressurssidest või keemiliste sünteeside tulemusena. Väiksem kogus ka Kiirtoit tomatites, seentes ja PARMESAN juustus Külmutatud lõunasöök Konserveeritud suppides Lihtnuudlid Kartuli chipsides Merevetikastes Tortilla chipsides Koreea, Hiina ja Jaapani köögis Eelroas Soojas roas Pärmis Mida teeb? Sattudes organismi liigub kiiresti vere kaudu peaajju ja tugevdab maitset ning keele tundlikkust
See aitab muundada toitu energiaks ja toitaineid omastada. Vesi hoiab kehatemperatuuri stabiilsena ja kaitseb elutähtsaid organeid, osaleb kehavormide säilitamises ja on oluline naha tervisele. Vesi aitab organismil vabaneda jääkainetest. Samuti on vesi abiks hingamisel. Toitude veesisaldus: ·Köögiviljades on keskmiselt 93% (näiteks kurgis 97%), ·mahlades ja piimas 89%, ·puuviljades 86%, ·kartulites 79%, ·lihas 68%, ·leivas, juustus, võis, jahus, pähklites alla 50%. Puhast vett on soovitatav tarbida ligikaudu 1 liiter ehk 5 klaasi päevas ja eelistada tuleb maitsestamata vett. Allikad: www.toitumine.ee
tule kustutamisel kõikides tööstusharudes Veevajadus sõltub: Vanusest vanemad inimesed vajavad rohkem vett kui lapsed Tervislikust seisundist haigused põhjustavad veekaotust, veevajadus suurem Kehalisest aktiivsusest higistamise tõttu suureneb veevajadus Ilmastikust kuumal suvepäeval, soojades maades vajab inimene higistamise tõttu rohkem vett Toitude veesisaldus Köögiviljades on keskmiselt 93% mahlades ja piimas 89% puuviljades 86% lihas 68% leivas, juustus, võis, jahus, pähklites alla 50% Vee hulk kehas Imikutel 75% Noorukitel 65% Täiskasvanutel 60% Eakatel inimestel 55% Suure rasvumise korral u.40% Mida veel võiks teada vee kohta Puhas vesi ja mineraalvesi ei anna energiat Rohke ja kestev ülemäärane vee tarbimine koormab südant ja neerusid Higistamise korral on nõrgalt soolakas vesi ideaalne jook, mis taastab ka organismi soolade varud
rakkudevahelises vedelikus aga ka lümfides. Naatrium- ja kloriidioonide tõttu ongi meie biovedelikud soolaka maitsega. Naatriumit on meie kehale vaja, et stabiliseerida biovedelike keemilisi koostist, naatrium aitab soolade lahustamisele kehavedelikes, aitab säilitada pH taset, stabiliseerib vererõhku ja aitab imendada süsivesikuid ja aminohappeid. Naatriumi leidub peaaegu kõikides toiduainetes, kuid kõige enam sisaldab seda sool. Naatriumi leidub ka juustus, vorstis, singis, margariinis, konservides, puljongikuubikutes, liha-ja kalatoodetes ja paagaritoodetes. Taimedest sisaldab naatriumi kõige rohkem just maitsetaimed. Väga oluline naatriumiallikas on ka naatriumirikas.pudelivesi. Naatriumi ohutu päevase tarbimise ülempiir on 20-30 g. Halvimal juhul võib liigne tarbimine põhjustada maovähki, insulti, osadel hüpertoonia teket, aga ka jalgade ja näo turseid, kaaliumi liigset eritust uriiniga.
Histamiin kasvajatevastases immunoteraapias Seotud neuraalse degeneratsiooniga Katse hiirtel: H1 retseptorite puudumine viis suurenenud liikuvusele, erutuvusele ja agressiivsusele hiirte seas. Histamiin moduleerib mitmeid neurofüsioloogilisi funktsioone: aktiivsust, emotsioone, mälu ja õppimist, valutundlikkust ja agressiivset käitumist (H1 retseptorid) Sajandihaigus: allergia Allergilise reaktsiooni aluseks on HISTAMIIN Juustus Makrellis, tuunikalas Pärmiekstraktis Spinatis Tomatis Punases veinis Antihistamiinikume on vastavalt H1 ja H2 blokaatorid. Histamiini toime väljendumine allergia korral Metabolismi häire Healoomuline aminoatsidopaatia- histidinaasi defitsiit nähud: histideemia, histiduuria Urokanaatne atsiduuria-urokanaasi pärilik defitsiit nähud: urokanaadi liigsus uriinis Kasutatud kirjandus http://www
Sisaldub: Maksas, veise- ja sealihas, täisteratoodetes. Fosfor: · organismi energiavahetuses osalemiseks · aju ja kesknärvisüsteemi tööks. · Lihaste töö reguleerimiseks Sisaldub: Piimatoodetes, linnu- ja veiselihas, kalas. Jood: · Energia tootmise reguleerimiseks organismis · Normaalseks vaimseks funktsioneerimiseks, et põletada liikset rasva. · Ainevahetusprotsessi stimuleerimiseks · Kõne arenguks Sisaldub: Mereandides, tursamaksas, merekalas, juustus, kamajahus. Magneesium: · Südamelihaste tööks · Süsivesikute ainevahetuse mõjutamiseks ja aminohapete aktiviseerimiseks Sisaldub: Pähklites, idantites, täisteratoodetes, hiina kapsas.
energia tootmiseks, kuna ta aitab * 60 g nisuidudes, organismil vabastada * 80 g küpsetatud seafilees, süsivesikutest energiat, * 165 g kuivatatud hernestes, · närvisüsteemi, lihaste ning * 200 g pärmis, südame normaalseks * 300 g kaerahelvestes, funktsioneerimiseks, * 900 g juustus, · soolestiku peristaltika * 2,5 liitris piimas. ergutamiseks ja söögiisu stabiliseerimiseks, · lastel kasvamiseks, · lihaste toonuse hoidmiseks ja tõstmiseks, · õppimisvõime parandamiseks. Vitamiin B2 · kuna ensüümide koostises 1,21,7 mg * 50 g hautatud maksas, võtavad osa * 60 g maisihelvestes
Teisel pool mäge, Sveitsis tehakse samadel alustel pastöriseeritud juustu. Juust on müügil puidukoorest silindris. Seadus sätestab valmistamisperioodi septembrist märtsini. Kevadisest ja suvisest piimast tohib toota Gruyere'i ja Comtéd. Sööma hakates jätke juust silindrisse, eemaldage keskelt tihe valkjashalli pinnaga koorik ja võtke lusika või saiatükiga keskelt täiesti vedelat, kreemjat puidu- ja lillelõhnalist juustu. Hea kvaliteediga juustus on tunda käimasolevat käärimisprotsessi. · Nizza salat keeda kartulid, keeda rohelised oad vees ja jahuta külma veega, viiluta karutlid , tükelda oad, rebi salatilehed, poolita tomatid, tõsta komponentidele ansoovisefileed, tuunikalatükid, lõigatud keedumunad, oliivid, kapparid kastmeained segada ja salatile valada Boeuf Bourguignon- lisanditeks küüslauk, sibulad, porgandid , maitsestatud prantsuse maitseainete seguga
· Alkaloidid o Tungaltera toodab alkaloide, mida kasutatakse migreeni ja Pakinsoni tõve leevendamiseks. · Vitamiinid · Hormoonid o Insuliin · Aminohapped · Vaktsiinide tootmine · Ensüümid o Taimekaitsevahendid o Pesuvahendid o Toiduainetetööstuses o Tekstiilitööstus · Toiduainete tootmisel o Juustu tootmisel erinevad bakterid, selle tõttu erineva suurusega augud juustus · Toidu omaduste parandamine o Seentest saadud ensüümid kalgendavad piima juustu tootmisel, parandavad leiva ja õlle omadusi o Pintsehalliku abil toodetakse hallitusjuustu ja salaamit o Köögiviljade hapendamine (kurk, kapsas) o Pärmitaigen- leib, sai, jne · Biotõrje o Kändude töötlemine kaitsmaks pasatiiseene juurepessu eest o Feromoonid- kahjurputukate meelitamine püünistesse putukate
Piima eeltöötlusel kirjeldan millistest operatsioonidest koosneb see protsess. Hea ettekujutus juustutootmise põhifaasidest annab joones 5 ”Juustuvalmistamise üldskeem”. Veel oma töös tutvustan teid, kuidas toimub kalgendi töötlus, piimakalgenditöötluse operatsioonid ja parametrid, juustutoorikute pressimine, mikroobidest juustumassi sattuvad ained ja nende elutegevust mõjutavad tegurid. Kirjeldan ensüümi toime skeem, juustus toimuvate käärimiste ja juustu valmimise skeem ning lõpuks jutustan, millised mikroobirühmad osalevad juustude valmimisel. Kõige rohkem on piimas vett (lehmapiimas on keskmiselt 87%). Muudest koostisosadest on laktoos, soolad ja vadakuvalgud (albumiin ja globuliin) vees lahustunud olekus, kaseiin moodustab vees kolloidlahuse ja rasv emulsiooni. Lisaks põhilistele koostisosadele sisaldab piim veel hulgaliselt mitmesuguseid bioaktiivseid aineid (vitamiine, ensüüme jms). [3]
omavahel CO3 KH- metaanhape H-COOH on mürgine, 7. hape+alkohol=ester+vesi terava lõhnaga, ärritav kas: tekstiili ja CH3COOH+C2H5OH=CH3COOC2H5+H nahatööstuses, hõbepeegelreaktsioonis 2O leidu: sipelgas ja nõgeses 8. põlevad CH3COOH+2O2=2CO2+2H2O Etaanhape- CH3COOH keeb 118 kraadi juures, läbipaistvate kristallidega tahke KH füüsikalised omadused- madalamad aine leidub: hapupiimas, juustus loom- ja kh on vedelad, terava lõhnaga, hapud, taimorganites kas: maitseainena ja veest raskemad, vees lahustuvad köögiviljade konserveerimiseks Kõrgemad on tahked, halvemini Piimhape- CH3-CH-COOH värvuseta, lahustuvad, veest kergemad sulab 18 kraadi juures, lah hästi vees kas: Rasvhapped- üksiksidemega tahked küpsetuspulbrite, ravimite tekstiilikiu kaksiksidemega on vedelad värvide valmistamiseks leidub: lihastes
14. naha happelise pH väärtuste kujundamine Kus paiknevad inimorganismis? Nad paiknevad kõikides kudedes ja rakkudes, suuremas osas leidub neid närvikoes ja ajurakkudes. Mida põhjustab rasvade tarbimine? · suhrutõve · ateroskleroosi · südamehaigusi · naha kiiremat vananemist Millistes toiduainetes leidub rasvu? Rasvu leidub margariinis, kohukeses, kondiitritoodetes, küpsetistes, lihas, õlis, krõpsudes, majoneesides, friikartlites, piimas, juustus, kalades, pähklites, linaseemne õlis, oliiviõlis, sojaubades, sojaõlis, kõrvitsaseemnetes, kõrvitsaseemneõlis, tofus ja pähkliõlis, lillkapsas, brokkolis ja rooskapsas, muskusmelonis, täisterades ning värsketes juurviljades ja küüslaugus jne. Tähtsamad rasvhapped: Omega-3 rasvhape: ·tugevdab immuunsüsteemi ·alandab vähesel määral vererõhku ·reguleerib kolesteroolitaset ·aitab vähendada diabeedi riski ·parandab verehüübivust ·puhastab veresooni
Nagu väga paljude teiste asjade kohta on olemas müüdid, nii on ka toitumise kohta. Ja mõned võivad isegi sellised olla, mis panevad üllatama. On müüt, et kolesterool on halb. Tegelikkus aga on see, et tuleb vahet teha nn heal ja halval kolesteroolil. Kolesterool on aine, mida peamiselt toodab maks. Veri vajab kolesterooli, sest seda on vaja rakkude ehitamiseks ja elutähtsate hormoonide tootmiseks. Küllastunud rasvad, mida leidub lihas, juustus, koores, võis ja valmisküpsetistes, kipuvad tõstma artereid ummistava paha kolesterooli osa. Hea kolesterool seevastu toimetab kolesterooli arteritest tagasi maksa. Kolesterooli müüdi kohta on veel see, et munade söömisest tuleks loobuda, kuna need sisaldavad liiga palju kolesterooli. Tegelikkus on see, et muna ise ei ole halb, selles on palju vitamiine, aga olenemata sellest, et munarebu sisaldab palju kolesterooli, siiski tõstab vere
Võib põhjustada allergilist purpurpuna, naha ja limaskestade ärritust, migreeni, kõhuvalu, iiveldust, nägemishäireid, liigesevalu. E170- Kaltsiumkarbonaat ja kaltsiumvesinikkarbonaat. Valge. Pinnatoiduvärv, paakumisvastane aine, stabilisaator. Leidub veel leivas, tortides, jäätistes, maiustustes ja tablettides. Mõju organismile pole kindlaks tehtud. E171-Titaandioksiid, valge värvus. Kasutatakse glasuuri tegemisel. Leidub ka Mozzarella juustus, saiakestes, maiustustes, vitamiinitablettides. Mõju organismile pole kindaks tehtud. Antioksüdant E 320- Butüülhüdroksüanisool (BHA) Antioksüdant, tihti koos BHT-ga. Säilitab toidu värvi, lõhna ja maitset. Saadud keemilisel teel. Leidub ka margariinis, õlis, piima- ja koorepulbris, kartulikrõpsudes, salatikastmes, saiakestes. Mõju osragnismile:Tekitab astmat, allergilist nohu, ekseeme, nõgeslöövet. Loomadel tekitab kõhukasvajat
pisut niiske, roheliste hallitusesoontega juust. Maitselt mahe, muutub süües järjest magusamaks, siis suitsuseks ning lõpuks taandub soolaseks. Juustu valmistatakse lambapiimast, rasva sisaldus ca 7,4 %, valgu sisaldus 5,63% Kasutatakse näiteks magusa suupistena koos tumedate viinamarjadega või magustoidu osana. Eesti juust Poolkõva juust, valmistatud lehmapiimast Maitselt mahe, hõrk lõhn ja ühtlaselt jaotunud ümmargused augud juustus. Värvus helekollane 100g sisaldab : energiat 1460kJ, valke 27g, rasvu 27 g, kaltsumit 900mg, soola 1,4 g, süsivesikuid 0 g. Kasutakse nii kuilinaarias kui ka võileibade valmistamisel Sulatatud juust Merevaik Erinevate naturaaljuustude segust valmistatud sulatatud juust. Koostiselt plastiline, kreemjas ja kergelt määritav Keskmise soolasuseg, täidlase ja suusulava maitsega Koostis: vesi, juust, rõõsk koor, lõssipulber, või, sool
ülitundlikud. Mg imendumise häired esinevad : liigse kaltsiumi tarbimise juhul, alkoholi tarbimisel, kirurgilistel operatsioonidel, maksa- ja neeruhaigetel, rasedusvastaste ravimite tarbimisel. Mg leidub:kõigis rohelistes juurviljades, paljudes pähklites,mandlites, maasikates, vaarikates, mustades sõstardes, päevalille- ja kõrvitsaseemnetes, banaanis, nisuidudes, soja toodetes, kakaos, meretaimedes. Aedoas, spinatis, lõhes, forellis, sealihas, loomalihas, õlles, juustus, piimas ja munas leidub vähesel määral. !!! Selleks et saada ööpäevane Mg vajalik kogus oleks vaja süüa päevas: 9(!) banaani või 100g päevalilleseemneid või 200g india pähkleid või 0,5 kg spinatit vvõi 2 (!) kg sealiha Toidust saadud Mg imendub 50% peensoolest, kuid on sõltuv organismi Caja P (fosfori) imendumise kiirusest ja omastamise võimest. Niipea kui on nende mineraalide puudus, on Mg omastamine puudulik.
2. Valkudest koosnevad meie siseorganid, sooled, juuksed, küüned, nahk. Millisest valgust saab eelpool nimetatud organeid? - keratiin (juuksed, küüned), kollageen (nahk) 3. Kuidas saab juustust juukseid? - lõhustades valgus olevate aminohapete vahelised sidemed 4. Kui palju grammides me ööpäevas omaenda siseelundeid amonihapeteks lammutame? -ööpäevas lammutab inimorganism umbes 400g valke. 5. Kust saab asendamatuid aminohappeid? - näitekeks piimas, juustus, munast ja lihast saab asendamatuid aminohappeid. 6. Mis vahe on globulaarsel ja fibrilliaarsel valgul? Millised keemilised erinevused neil on? - globulaarsed valgud lõhustuvad kergemini ja lahustuvad vees, on mitmekülgsete aminohappeliste koostisega. Fibrilliaarsed valgud on vastupidi. 7. Millised problemid avalduvad valgu ala- ja ületarbimisel? - valkude ületarbimine tekitab maksa ja neerukahjustusi. Valguvaegusel aeglustub organismi areng ja kaitsevõime 8
sümptomitega: väsimus, keskendumisraskused, hingeldamine, infektsioonid jne. Eristatakse kolme tüüpi toitaineid: · Sünteesielemendid, valgud ja mõned mineraalained (kaltsium, magneesium ja fosfor), tagavad rakkude kasvu ja paljunemise ning organismi normaalse arengu. o Kaltsium Üleminekuaastatel vajab keha piisavas koguses kaltsiumi. Kaltsium aitab ennetada luude hõrenemist. Kaltsiumi leidub piimas, juustus, jogurtis ja lehtköögiviljades. Kui vähegi võimalik, kasutage madala rasvasisaldusega piimatooteid, et mitte asjatult suurendada toidu rasvasisaldust. "Kaltsiumivarastena" toimivad meie kehas alkohol, coca-cola, kohv ja sigaretid. Samuti rabarber, spinat, kakao ja shokolaad, mida tuleb tarbida mõõdukalt. Kui sööte tervislikult ja tasakaalustatult ning järgite meie nõuandeid,
suurem? Milline puudus võib esineda noores eas maitsmis- ja haistmisanalüsaatorite kasutamises? 33. Puhkepauside tegemine ning nende olulisus sensoorsel hindamisel 34. Pimedegustatsioon 35. Sensoorse analüüsi läbiviimine ja nõuded sellele 36. Proovide esitamise järjekord ja sellest kinnipidamise olulisus (Lihatooted: keedutooted, suitsutatud tooted, soojendatavad tooted, lisanditega tooted; Piimatooted: erinevad täispiimatooted, juustus, võid) 37. Liha- ja piimatoodete esitamise järjekord degusteerimisel 38. Proovide kodeerimine, kodeerimise eesmärk ja selle olulisus 39. Milliseid näpunäiteid tuleks jälgida proovide mälumise juures proovide hindamisel. 40. Arvestuslik tahkete ja vedelate proovide kogus assessori kohta (üldine kokkuleppeline suurus). Tahked: 15-30g vedelad: 50-100 ml 41. Neutalisaatorid ja nende kasutamise eesmärk 42. Kaalukoefitsendid ja tähtsus toodete pall hindamisel
Karboksüülhapped on orgaanilised aineid, mis sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma (-COOH). Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide - hape. Mida kõrgem keemistemp., seda sugevamad on molekulide vahelised sidemed. Tihedus väheneb sest molekulide ruumalad suurenevad ha neid mahub vähem. Füüsikalised omadused Madalamad karboksüülhapped (kuni propaanhappeni) on terava lõhnaga värvuseta vedelikud, mis segunevad veega igas vahekorras. Kõrgemad karboksüülhapped on värvuseta või valged, õlijaid või tahked, vees vähe lahustuvad ained. Molekulmassi kasvuga nende lõhn nõrgeneb, kuid see muutub ebameeldivamaks (neid ületab butaanhape, mis on eriti läbitungivalt vastiku lõhnaga). Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende võimega moodustada oma molekulide vahele vesiniksidemeid. Vesiniksidemete moodustumise tõttu molekulide vahele võivad karboksüülhapped ühineda omavahel di...
Taimsed toiduvärvid Koostanud: Liis Reiter Toiduvärvid on lisaained, millega antakse toiduainetele meeldiv värvitoon või tugevdatakse looduslikku värvust. E-ainete nimistus jäävad nende registrikoodid vahemikku E100 E199. Olemuse alusel eristatakse looduslikke, loodusidentseid ja täissünteetilisi toiduvärve. Esimesi saadakse taimedest või loomadest. Teise rühma kuuluvaid ühendeid leidub küll looduses, kuid odavam tuleb neid sünteesida. Kolmanda rühma värvained on täies ulatuses valminud inimtahte tulemusena: looduses neid pole, tegu on kehavõõraste ühenditega. Tutvustame enamlevinud looduslikke toiduvärve: E 100 kurkumiin Veeslahustuv kollane värvaine, mida saab kollajuure ribosoomi peeneks jahvatamisel. Suurtes kogustes annustatuna on kurkumiin põhjustanud sigadel kilpnäärme haiglaslikku suurenemist. Inimestel ei ole kõrvalmõjusid täheldatud. Kasutatakse maiustustes, meiereitoodetes,...
Markoelemendid: keemiline lement, mida organismid vajavad elutegeuseks palju O-hingamine, biomolekulide koostisosa,56%inimesest toidus, biomolekulides C-biomolekulide koostises, 21%inimesest-süsihappegaasis H-esineb aminohapete koostises,vesiniksideme moodustamiseks, 10 % inimesest-valkudes N-kehavalkudes, hormoonides, 3% inimsest-toidus P-luukes, 1%inimsesest-riisis, lihas, juustus S-valkude moodustamiseks, toidu seedimiseks, insuliini tootmiseks-vitamiinides, ubades, kapsas Mikroelemendid: Na/K-tagab rakkude elutegevuse, rärviimpulsside moodustamiseks Ca-esineb luude koostises, vere hüübimine, vererõhu reguleerimine, lihaste kokkutõmbed Mg-esineb klorofülli koostises, alandab vererõhku, lõdvestab lihaseid Cl-maohappe sünteesi aluseks, närviimpulsside teke Fe-esinb hemoglobiini koostises, verele annab värvuse, valkude ja ensüümide koosisosa
Keskmisest rohkem peavad kaltsiumi saama lapsed, rasedad ja imetavad emad, sest see läheb kasvavate luude ehitamiseks. Küllaldane kaltsium lapseeas vähendab hilisemat luudehõrenemise ohtu. Rohkesti kaltsiumi peavad saama ka üleminekueas naised ja vanurid. Täisväärtusliku ja kergesti omastatava kaltsiumi tähtsaim allikas on piim ja piimasaadused. Kaltsiumil on tähtis roll luustiku ja hammaste moodustamisel, aitab vahendada närvisignaale. Sisaldub: piimas, jogurtis, juustus. Piisavalt palju on kaltsiumi ka taimsetes toiduainetes, eriti kapsastes, hernestes, ubades. Paraku pole neis leiduv kaltsium samavõrd kergesti omastatav kui piimasaadustes. Täiesti tõsimeeli võib soovitada nii täiskasvanuil kui lastel süüa räimi luudega. Ka kana- ja loomakrõmpskondid ning kõhred on väärt toit. 3 Kaltsiumi üldiseloomustus.
· hammastele. Maailmas on umbes miljard inimest, kes kannatavad joodi puuduse all. Eestis ei tohiks joodi saamisega probleeme olla, sest seda sisaldab nii meie joogivesi kui ka keedusool, mida tarbime kahjuks liiga palju. Parimateks joodi allikateks on merekala, mereannid, tursamaks ja jodeeritud sool. Joodi päevane soovitatav kogus on 150 µg, see kogus sisaldub näiteks: * 1 g vetikas Spirulina, * 7 g jodeeritud soolas, * 150 g tursas või suitsulõhes, * 100 g kamajahus, * 160 g juustus. 5 Kokkuvõte Antud töös on tehtud ülevaade kolmest mineraalained. Jood abistav element kilpnäärme funktsioneerimisel. Vaegus tekitab hüpotüreoosi ehk kilpnäärme alatalitluse, mida iseloomustavad unisus, kilpnäärme suurenemine, kaalus juurdevõtmine ja külmatunne. Kaalium vajalik närvi- ja ajurakkude tööks ning osmootse rõhu reguleerimiseks. Teeb koostööd
vererõhku alandades hoida südame ja südame-veresoonkonna tervist. Selline toime tuleneb firma kinnitusel juustule lisatud Tensia bakterist. Kolmas uuring korraldati perearstide kaudu. Osales 21 üle 65aastast inimest, kellel samuti täheldati vererõhu langust. Tulemus kinnitas, et Tensia omadused väärivad täpsemat uurimist ja väärtuslikud omadused patendiga kaitsmist. Järgmine uuring tehti bakteri kasuliku toime kohta juustus. Esialgne analüüs valmistas pettumuse, tulemused polnud väga veenvad. Näis, et tervetele inimestele ei avalda Tensia mingit mõju. Kogutud andmeid edasi uurides avastasid teadlased, et bakter siiski mõjus neile, kel vererõhk oli juba normaalsest kõrgem, aga mitte veel ravi vajav.See oli väärt leid ja piimatööstusele piisav argument, et lasta juust müügile ja korraldada reklaamikampaania. Et vererõhku korrigeeriv bakter võiks olla müügiargument
stabilisaatorid Mis on juust? Juuston piimavalkude ja -rasvade tahke kogum Suurem osa laktoosist ja mineraalsooladest läheb vadakusse Mis on juust? Juustude järelvalmimisel lagundavad mikroorganismid juustu piimavalke lihtsamateks ja paremini seeduvateks ühenditeks Seetõttu muutub juustumass pehmemaks ja ühtlasemaks ning omandab erilise maitse ja lõhna. Mis on juust? Käärimisel eralduvad gaasid kogunevad ja moodustavad auke Et augud paikneksid juustus ühtlaselt, keeratakse seda valmimise ajal pidevalt Aukude järgi saab otsustada juustu kvaliteedi üle Lõpuks mikroobide elutegevus soikub, kuna toitained lõpevad otsa ja jääkained kuhjuvad Juustulaadne toode ametliku nimega juustulaadne toode taime- ja piimarasvaga poolkõva rasvane valminud juust, mille tootmises on kasutatud hüdrogeenitud taimset rasva Maitseomadustelt ei erine juustulaadne toode oluliselt tavalisest juustust Juustu tootmise etapid 1
igasugusel kõdunemisel ja roiskumisel. 24. Heterotsüklilised ühendid. Ühendid, mis sisaldavad oma tsüklites peale C ja H veel teisi ühendeid (Näiteks S, N, pürrool jne.) 25. Aniliin valem, omadused ja kasutamine. 26. Mis on amiinid? Ammoniaagi derivaadid, milles 1 3 vesinikku on asendatud süsivesinikradikaaliga. 27. Metaani füüsikalised omadused. 28. Äädikhappe valem, füüsikalised omadused ja kasutamine. CH3 - CH2 COOH · Tekib kääritamisel (võis, juustus, õlus) · Värvuseta · Terava lõhnaga · Hapuka maitsega · 0 kraadi juures tekitab konts. Äädikhape jää äädikhappe Kasutatakse toiduainetetööstuses ja vesilahuses on äädikas. 29. Mis on alkeenid, alkadieenid ja alküünid? Alkeenid süsivesinik (koosneb Cst ja Hst) , milles on kakskikside Alkadieenid süsivesinik, milles on kaks kaksiksidet. Alküünid süsivesinik, milles on kolmikside. 30. Nitreerimine, Zinini reaktsioon ja esterdamine.
8. Metaanhape ehk sipelghape (keemiline valem HCOOH või CH2O2) on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik. Metaanhape on kõige lihtsam karboksüülhape. Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees. Etaanhape ehk äädikhape (keemiline valem CH3COOH) on karboksüülhapete hulka kuuluv normaaltemperatuuril värvuseta, söövitav, teravalõhnaline vedelik. Butaanhape ehk võihape (CH3CH2CH2COOH) Leidub haisvas võis, juustus, parmesanis,okses ja keha lõhnades, ebameeldiva lõhnaga, kibeda maitsega, koos magusa järelmaitsega, sarnaneb eetritega, nõrk hape. Pentaanhape ehk palderjanhape ( C4H9COOH) Heksadekaanhape ehk Palmithape (C15H31COOH) Oktadekaanhape ehk Stearhape (C17H35COOH) Palmithapet ja stearhapet leidub palju veise- ja searasvas, koorevõis, kuid vähem oliivi-, soja- ja kalamaksaõlis. Cis-oktadets-9-eenhape ehk Olehape (C17H33COOH) Olehapet sisaldub ohtralt
1.Miks on valke vaja?Millest valgud koosnevad?Millistes toitudes on rohkelt valke? Neid on vaja rakkude moodustamiseks. Valgud koosnevad aminohapetest. Valke on rohkesti piimas, juustus, kohupiimas kalas, lihas ja munades. 2.Miks on vaja süsivesikuid? Millised toidud sisaldavad süsivesikuid? Süsivesikud on keha peamine energiaallikas. Süsivesikuid saame leivast-saiast, suhkruga magustatud toodetest, puuviljadest. 3.Miks rasvad olulised? Millised toidud sisaldavad rasvu? Rasvad on energiavarud kehale. Seemned, pähklid, piimatooted, loomaliha. 4.Millised on ebatervisliku toitumise tagajärjed? 1.Kui inimene ei saa piisavalt kõiki toitaineid, kujuneb vaegtoitumus, mille tõttu kaal oluliselt langeb. 2.Rasvumine soodustab südame-veresoonkonna haiguste teket , suhkrutõbe, liigeseprobleeme jm. 3.Pikaajaline nälgimine põhjustab noortel kasvu pidurdumist ning mõned organid võivad pöördumatult kahjustuda. 5. Seedeelundkonna osad, neis toimuvad pro...
tagajärjel tekib piimhape ja vabaneb energia. Piimhappelist käärimist tekitavad erinevad piim- happe bakterid, mis on looduses laialt levinud. Neid leidub alati piima mikrofloora koostises, aedviljades, jahus. Toiduainetööstuses ja ka kodudes kasutatakse laialdaselt piimhappelist käärimist. 4.3. Muud anaeroobsed käärimised Looduses on propioonhappebakterid levinud. Neid leidub piimas, piimasaadustes ja juustus. Propioonhappebakterid põhjustavad piimhappesoolade ja suhkru käärimise, kusjuures moodustuvad propioon- ja äädikhape ning süsihappegaas. Juustutööstuses on propioonhappekäärimine suure tähtsusega. Propioon- ja äädikhape annavad juustule iseloomuliku maitse ja lõhna, süsihappegaasi osavõtul moodustuvad juustus tühikud. Võihappekäärimine on süsivesikute lõhustamine võihappebakterite toimel, kusjuures moodustub
guarkummi, pektiin, karrageen, maltodekstriin, modifitseeritud kiudained. Tihti arvatakse sellesse rühma ka valke sisaldavad hüdrokolloidid, näiteks zelatiin, kuna neil on ülalnimetatutega sarnased omadused. Nende rasvaasendajate toiduenergia kõigub 1-4 kcal grammi kohta (Liebert 2008). Veeslahustuvad rasvaasendajad seovad palju vett, moodustavad geele, stabiliseerivad rasvaemulsioone. Neid kasutatakse vorstides ja sinkides, majoneesides ja salatikastmetes, jäätises ja juustus. Valgupõhised rasvaasendajad Valgupõhjalisi rasvaasendajaid toodetakse piima-, vadaku-, muna- ja sojavalgust. Naatriumkaseinaati, lõssi- ja vadakupulbrit, aga ka sojaisolaate kasutatakse lihatööstuses laialdaselt. Need annavad 4 kcal grammi kohta. On ka vähendatud energiasisaldusega rasvaasendajaid, kreemja konsistentsiga mass. Niisuguseid rasvaasendajaid kasutatakse palju majoneesides, salatikastmetes, piimadessertides, juustudes. Energiasisaldus on neil 1-2 kcal grammi kohta
Allikad Päevane vajadus • Allikad päevalilleseemned, nisuidud, pärm, seafilee, täisteratooted, kuivatatud herned ja kaerahelbed. B1-vitamiini päevane soovitus on 1–1,5 mg, 1 mg B1-vitamiini sisaldub umbes: * 45 g päevalilleseemnetes, * 60 g nisuidudes, * 80 g küpsetatud seafilees, * 165 g kuivatatud hernestes, * 200 g pärmis, * 300 g kaerahelvestes, * 900 g juustus, * 2,5 liitris piimas. Biofunktsioonid • organismi ainevahetuses energia tootmiseks, kuna ta aitab organismil vabastada süsivesikutest energiat, • närvisüsteemi, lihaste ning südame normaalseks funktsioneerimiseks, • soolestiku peristaltika ergutamiseks ja söögiisu stabiliseerimiseks, • lastel kasvamiseks, • lihaste toonuse hoidmiseks ja tõstmiseks, • õppimisvõime parandamiseks. Vaegus Liig
Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud toode. Juustu valmistatakse kõige enam küll lehmapiimast, kuid selleks sobib ka paljude teiste koduloomade piim, näiteks kitse-, lamba- või pühvlipiim. Juustu tootmist võib kirjeldada kui protsessi, mille käigus eemaldatakse piimast vesi, laktoos ja mõned mineraalid, et toota kontsentraat piima rasvast ja valgust. Põhilised juustu komponendid on piim, laap, bakteri kultuurid ning sool. Laap seob piimavalgud ning lõpuks muudab vedela piima pooltahkeks kalgendiks. Kalgendi lõikamisel hakkab eralduma vadak, mis koosneb põhiliselt veest ja laktoosist. Bakterite poolt toodetud hape aitab vadakul kalgendist eralduda ning suuresti mõjutab juustu lõplikku niiskust, maitset ja tekstuuri. Nüüd Hollandi tüüpi juustude tootmisest. Kõigepealt siis valitakse piim - juustu tootmiseks igasugune ei sobi, sellele piimale tehakse erinevad keemilised ja mikrobioloogilised analüüsid Piima ettevalmistamine, pa...
Karbonüülühendid ja karboksüülhapped Selgita moisteid: karbonuuluhend, aldehuud, ketoon, karboksuulhape, formaliin, rasvhape, aminohape. 1. Karbonuuluhend: orgaanilised uhendid, mis sisaldavad karbonuulruhma. Karbonuuluhendite struktuuris esineb kaksikside susiniku ja hapniku vahel. 2. Aldehyyd: orgaanilised uhendid, mis sisaldavad aldehuudruhma. Aldehuudruhmas on karbonuulruhm seotud uhe vesiniku ja uhe susiniku aatomiga. 3. Ketoon: orgaanilised ained, mis sisaldavad ketoruhma. Ketoruhmas on karbonuulruhm seotud kahe susiniku aatomiga. 4. Karboksyylhape: orgaanilised aineid, mis sisaldavad uht voi mitut karboksuulruhma (-COOH). Karboksuulhapete nimetused tuletatakse susivesinike nimetustest ja lisatakse nimele loppu loppliide - hape. (N: CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) ) 5. Formaliin: on formaldehüüdi e. metanaali 37-protsendine vesilahus, millele tavaliselt on lisatud mõni protsent me...
Valguvajadus protsendina üldisest energiavajadusest on 10-15%. Liigne pidev valk toidus koormab maksa ja kiirendab organismi vananemist. Inimene peab oma toidus tarbima rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida organism ei suuda ise sünteesida. Rasv toitainena aitab üles ehitada rakke ja lahustab mitmeid vitamiine. Loomsed rasvad sisaldavad palju küllastunud rasvhappeid, mis tõstavad vere kolestoroolitaset. Seda leidub võis, searasvas, margariinis, juustus, täispiimas ja muudes ainetes, mis sisaldavad eelnimetatuid. Ka koogid, küpsised ja muud pagaritooted sisaldavad küllastunud rasva. Küllastunud rasv tekitab südamehaiguse riski. Küllastunud rasv leidub taimsetes allikates peamiselt ja see on hea alternatiiv küllastunud rasvale. Seda leidub seesamis, päevalilles, sojas, oliivides ja mujal. Üle 60% rasvadest toidus on varjatud rasvad, mida silmaga ei ole näha. Neid leidub palju vorstis, juustus, munas ja kondiitritoodetes.
Omega-6 rasvhappeid sisaldavad maisiõli, kõrvitsaõli, safrooliõli, seesamiõli, sojaõli, päevalilleõli, kreekapähkliõli ja nisuiduõli. Kõige kahjulikumad toidud on need, mis on praetud. Praetud toitu kutsutakse isegi "surnud" toiduks, sest kõik kasulikud vitamiinid ja mineraalid "hukuvad" praadimise käigus. Mälu jaoks on olulised ka mitmed vitamiinid B1 vitamiin, mida leidub kaerahelvestes, maapähklites ja köögiviljades. B2 vitamiin, mida leidub juustus, munades, kalas, maksas, piimas ja brokolis. B6 vitamiin, mida leidub loomalihas, lillkapsas, maksas, nisuidudes ja täisterades. B12 vitamiin, mida leidub loomalihas, juustus, munades, neerudes ja maksas. Vitamiin E on suurepärane vahend vabade radikaalide hävitamiseks. Need on toksilised ained, mis kahjustavad aju, E vitamiin aga leiab need üles ja hävitab ära. E
Saiast lõikasin ringikesed soolalõhe rooside jaoks. Kastme jaoks riivisin õna, värskekurgi ja konservkurgi, segasin majoneesiga ning maitsestasin soola, pipra ja suhkruga. Kaunistuseks lisasin soolalõhe roosidele frisee salatit. Prae põhi tooraineks valisn sealiha. Põhjuseks, miks ma valisn sealiha on see, et see jääb õigesti küpsetades alati väga maitsev ja mahlane. Kuna kasutan sea välisfileed, siis paneerin liha jahus, munas ja juustus, nii saavutab see ilusa välimuse ning jääb mahlane. Lisandiks pakun kartulirosetti paprika ja murulauguga. See jääb prae kõrvale väga ilusa ja isuäratavana. Köögivilja lisandiks pakun roheliste ja valgete ubade hautist tomati kastmes. Minu arust on oad väga maitsvad ja sobivad hästi tomatikastmega, samas on nad ka tervislikud kuna on kiudainete rikkad. Desserdiks pakun vaniljekastet vaarikatega. Ma valisn vanilje kastme, kuna see on väga
toiduaine pinnal, näiteks sibula vahetul lõikamisel. Harjumine lõhnaga on eri lõhnade puhul erinev, näiteks küüslaugu lõhn-harjumine võtab aega 45 minutit. Lõhna meeldivus/ebameeldivus Tunnetatakse kultuuriti erinevalt. Üldiselt peetakse meeldivaks marjade ja puuviljade lõhna. Mõni lõhn võib olla ühel juhul meeldiv ja teises olukorras mõjuda ebameeldivalt. Näiteks isopalderjanhape on juustus meeldiv, higis eemalepeletav. Väike kogus väävliühendit piimas on hea aroomitäiendus, kuid suuremas koguses osutab lõhnaveale. Väga ebameeldiva lõhnaga on roiskunud kala ja liha bakterite toimel valkude lagunemisel tekivad mitmesugused amiinid. Lõhnatundlikkust mõjutavad tegurid Meeleolu Nälja- ja täiskõhutunne Valgus, temperatuur ja näljatunne suurendavad lõhnatundlikkust.
müüdid on visad kaduma. Üks selliseid on näiteks arusaam, et margariin on tervislikum kui või. Selline arusaam põhineb nähtavasti teadmisel, et taimsed õlid on tervislikud. Paraku näitavad kõik teadusuuringud aga, et tervislik taimne õli ei jää sugugi sama tervislikuks peale selle tööstuslikku muutmist poolvedelaks või tahkeks. Hüdrogeenitud rasv on paraku levinud kõikjal, kus varem kasutati tervislikku piimarasva: juustus, vahukoores, jäätistes, isegi mõnedes kohukestes. Samuti leidub neid pea kõigis kondiitritoodetes. Arvestades, et südame ja veresoonkonna haigused on läänemaailmas kõige levinum surma põhjus, on hüdrogeenitud rasvade vältimine väga oluline. Paljud meist ei teadvusta endale, mida sisse söövad. Kuni käesoleva essee tegemiseni kuulusin ka mina nende hulka. Muidugi olin kuulnud palju müüte ning võib-olla ka vähem
välja. Üks kaastundlik mõisaproua tuli mõttele lisada leiva- ja koogitaignale maltsa ja nägeseid ning päästis nõnda oma pärisorjad näljasurmast K-vitamiini abil. · See vitamiin kiirendab haavade paranemist · Suurendab veresoonteseinte vastupidavust · Mõjub valuvaigistavalt · Tugevdab lihaseid K-vitamiini leidub aedviljades (lillkasas, brüssel kapsas, spinat, salat, kabatsokk, sojauba), loomamaksas ning looma- ja seaneerudes. Natuke vähem on seda võis , juustus, munades, maisiõlis, kaeras ja hernes. Väikestes kogustes on seda avastatud ka peedis, kartulites, porgandis, tomatis, puuviljades (apelsin, banaan, virsik), teraviljades (mais, nisu), piimas ja leivas. Nipp: Kindlasti K-vitamiini sisaldavatest aedviljadest valmistatud roogi maitsestada hapukoore, majoneesi, päevalille-,oliivi- või maisiõliga, kuna muidu K-vitamiin ei imendu organismi. K-vitamiini vaegust tuleb harva ette. Kuid kui igemed ja nina hakkavad
võrra). Esineb rohkem menopausiga naistel. Selle põhjuseks on naissuguhormoonide produktsiooni langus ja sellest omakorda on suurenenud luukudet lammutavate rakkude ehk osteoklastide aktiivsus. Naissuguhormoonidel on luukudet kaitsev funktsioon. Kui neid on normaalselt siis nad piirvad osteoklastide teket. Luukoe tugevus määratakse ära pärilike faktorite poolt. Teiselt poolt ka toitumise ja elureziimiga lapseeas. - Oluline on kaltsiumi piisav tarbimine (1000mg päevas- piimas, juustus, kodujuustus jne) - Sõltub füüsilisest aktiivsusest ( aitavad luutihedust välja kujundada ja takistavad luude enneaegset hõrenemist. uuringutel oli hõredemate luude üheks põhjusest oli kehaehitus. Peene skeletiga olid hõredama, sportimine mõjutas positiivselt ja tihedama luud olid silmapaistvalt tihedamad kui teistel. Suusatajatel nt olid hea tihedusega luud. Niiet sport mõjutab hästi. Ühel oli kõik ok
soolatud ja suitsutatud tooted, juust, leib, lihasaadused, oliivid, ketšup. Näiteid soola sisaldusest Umbes 1 g soola (päevane maksimaalne soovitus 5–6 grammi) sisaldub näiteks: * 2 g puljongipulbris, * 8 g soolaheeringas, * 15 g oliivides, * 40 g ketšupis, soolakurgis, kartulikrõpsudes või maisihelvestes, * 50 g suitsusingis või viinerites, * 50 g rosoljes, * 60 g verivorstis, * 90 g juustus või leivas Kaalium * Kaalium on mineraal mida organism vajab: - vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu langetamiseks, - närvide, lihaste ja südame töö normaalseks funktsioneerimiseks, - neerudest mürgiste ülejääkide eraldamise stimuleerimiseks. * Neerupuudulikkuse süvenedes kaaliumi eritumine väheneb üldiselt koos uriini eritumise vähenemisega. Seetõttu jääb liigne kaalium organismi ja vere kaaliumisisaldus tõuseb.
Tervislik toitumine Triin Valk 2008 Tervislik toitumine Me sööme selleks, et elada, ei ela selleks, et süüa. Need, kes elavad ainult momendinaudingule, unustavad, et toit peab varustama inimorganismi toitainetega, mis on vajalikud elamiseks, kasvu- ja taastumisprotsessideks, tagama mõtlemisvõime, hea tervise. Nõuandeid tervislikuks toitumiseks Nautige toitu, mida sööte Toituge mitmekülgselt Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid Ärge sööge palju rasvast toitu Ärge maiustage liiga tihti Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraale Soolaga ei tohi liialdada Saavutage optimaalne kehakaal Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt Toiduained jagatakse rühmadesse Toit peab varustama organismi vajalike toitainetega. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toiduaineid optimaalses vahekorras, seetõttu peab toituma ...
· Peamised substraadid -piim, liha, kurgid ja kapsas. · On olemas üle 400 sordi juustu 20 erinevat liigist · Väga lai valik: · Jogurtid ja hapendatud piimajookid, fermenteeritud vorstid, marineeritud ja hapukapsas Piimatooted · Piimhappekäärimine - juustu tootmises · Kasutatakse L. lactis , L. cremoris või Streptococcus thermophilus, Lb. helveticus, ja Lb. delhiieckii subsp. bulgaricus, · Sekundaarne nikrofloora -parem tekstuur (näiteks Sweitsi juustus Propionibacterium) · Parem maitse (näiteks diatsetüüli abil) · Hallitusseened, pärmseened ja bakterid v.a piimhappebakterid -sekundaarne mikrofloora mõnedel juustu sortidel (nt Penicillium roqueforti sinihallitusjuustudes). · Jogurti tootmises starter- kultuuri S. termofiilse ja Lb.bulgaricus segu 1:1 suhtes. · Keefiri alkoholisisaldus kuni 1%. Starter - L. Iakti ja Lb. Delbrueckii subsp. · Kumiss sarnane keefiriga, kasutab mära piima.Kuni 2% alkoholi
3. haigestumise ennetamise ja efektiivse ravi võimalikkus Bioloogilised ohutegurid jagatakse nelja ohurühma vastavalt nende nakatamisvõimele: · 1. ohurühma ohutegurid 1.) teadaolevalt ei põhjusta inimese haigestumist; 2.) võivad põhjustada allergiat. (laktobatsill, hallitusseened, biostimulaatorid). Laktobatsill on bakter, mis levib loomatoidu, silo ja väetisega. Erinevaid liike leidub hapupiimas, juustus, jogurtis. Neil on oluline osa toidu hapendamisel ja kääritamisel. Laktobatsillid kuuluvad inimese soole mikrofloorasse, mis aitavad ära hoida kahjulike bakterite vohamist. Neid kasutatakse soole normaalse floora taastamiseks pärast antibiootikumiravi. I ohurühma kuuluvate bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute korral peab ainult jälgima tööohutuse ja tööhügieeni põhimõtteid. · 2. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist ning seetõttu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
