Lk 72-Seened 1. Kirjeldage seente looduslikku mitmekesisust. Seeni on üherakulisi kui ka hulkrakseid, samuti seened evolutsioneeruvad kiirelt, seega tekib uusi liike pidevalt juurde. 2. Missugustest osadest koosneb hulkrakne seen? Seeneniitidest (hüüfidest), mis moodustab mütseeli ja viljakehadest, kus moodustuvad eosed. 3. Tooge kand- ja kottseente näiteid. Kandseened: riisikad, puravikud ja kottseened:pintselhallik 4. Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul? Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Seened ühed peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin) 6. Missugust kahju toovad seened looduses?
1.Võrdlemine: Taime-,loomarakk: taimsed koed on teistsugused, neil puudub vaheaine (kude koosneb ainult rakkudest), surnud rakkude esinemine tüüpiline, varuaineks tärklis, insuliin, autotroofne, rakukest ,tsentraalvakuool, plastiidid. Loomsetel omane vaheaine kudedes, surnud rakud ainult välispinnal, kuid mitte sees.varuain. glükogeen, heterotroofne, puudub rakukest, lipiidivakuool ,plastiide pole. Seene-, loomarakk: Seenerakul 2x membr. Peal rakukest,(loomsel puudub) mis koosneb kitiinist, raku sees tsütoplasma, tuum, organellid, tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, lüsosoomid, mitokondrid. Mõlemal rakul on varuainena glükogeeni ning mõlemad on heterotroofsed, lipiidivakuoolid, neil puuduvad plastiidid. Seene-, taimerakk: Seenerakul ei esine plastiide kunagi nagu taimerakul, rakumahlaga vakuoole ka, võivad olla õlivakuoolid vaid.Taimerakul varuainena tärklis, seenerakus glükogeen
organellide ehituslikud iseärasused ja ülesanded. Rakukest- ümbritseb taimerakku, koosneb tselluloosist. Plastiidid- kromoplastis (värviline), leukoplastid(ei sisalda pinkmenti), kloroplastid (roheline) Vakuool- on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga. See aitab rakku hoida sisemise pinge all. 8. Seeneraku ehituslikud sarnasused ja erinevused võrreldes taime- ja loomarakuga. Taimerakul ja seenerakul on varusüsivesikud aga loomarkul pole. Teimerakul ja seenerakul on kestad aga loomarakul pole. Seeneraku ja loomaraku ainevahetustüüp on hetotroofne aga taimerakul autotroofne. Seeneraku ja loomarakul on varusüsivesikud glükogeen aga taimerakkul tärklis ja insuliin. Loomarakul ja seenrakul puuduvad plastiidid aga taimerakul on need 9. Prokarüootse bakteriraku ehitus, tema sarnasused ja erinevused võrreldes eukarüootse rakuga. Pro on eeltuumne aga euka on pärituumne. Euka on membraased organellid.
Bioloogia kordmis küsimused 1. Seenerakul ja taimerakul on mõlemal olemas vakuool ja neil on membraaniga ümbritsetud rakuorganellid. Seenerakul ja loomarakul on aga mõlemad heterotroofsed ja nendel mõlemal on varusõsivesik glükogeen. 2.Seenerakk on pikliku kujuga ja seeneniidi koosseisus üksteise otsa lükitud. Seeneniidistik e. mütseel on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. 3. Seeni jaotatakse toiduobjekti alusel kaheks: sapotroofid(toituvad surnud orgaanilisest ainest nt kuhikmühkel); biotroofid(toituvad elusast orgaanilisest ainest nt kuuseriisikas). 4. 5
Plastiiidi ( kolroplastide ehitus ) : * loroplastid * kromoplastid *leukoplastid 5 . putukad näevad paremini , nad naevad lilli nt : tulpe , sinililled. 6. sisaldavad mitmesuguseid varuaineid , ja sarnanevad üsosoomidega , koosneb membraaniga ümbritsetud põiekesest . Esineb näitseks rohutirtsudel , tarakandisel ja lutikatel . 7. taimede siserõhk , see tekib 8.turgor langeb ja selle tulemusena taim närbub. lk 72 4 . loomarakul ei ole vakuoooli aga seenerakul . Üherakulised pärmseened on ümarad , seenerakul on vakuool ja rakekest . puuduvad sentriooolid ja palstiidid . 5.(Kindlasti kt-s ) Seened on lagundajad . Seened toovad kahju looduses : hallitused , vetikatega , samblikud , Kuidas inimene kasutab seeni : söögiks , meditsiin , ravimiks , veinitööstuses , pagaritööstuses , pärmseened nt : leib .
3) Paljunemine 4) Areng (otsene ja moondeline arend) 5) Aine ja energia vahetus 6) Reageerimine välis ärritustele 7) Pärilikkus 2. Nimeta loomaraku osad ja organellid *Loomaraku osad on: 1) Rakutuum 2) Tsütoplasma *Loomaraku organellid on: 1) Tsütoplasmavõrgustik 2) Golgikompleks 3) Tsütoskelett 4) Ribosoomid 5) Mitokondrid 6) Lüsosoomid 3. Võrdletabelis seene, looma ja taime rakku Kõigil on eelnevad kuus.Taime rakul lisanduvad Suured vakuoolid, membraanikest ja plastiidid. Seenerakul lisandub membraanikest 4. Kõikide rakuosade ja organellide ülesanded. *Rakutuum-Juhib kogu raku elutegevust *Tsütoplasmavõrgustik-Seal toimub ainete liikumine ja lipiidide ja sahariidide süntees *Tsütoskelett-See on rakutugi ja liikumissüsteem *Golgikompleks-Selles toimub valkude sorteerimine ja transport *Ribosoomid-Selles toimub valkude süntees *Mitokondrid-Selles toimub energia tootmine ja salvestamine *Lüsosoomid-Seal lagundatakse neid aineid mida organism ei vaja
1. Kirjeldage seente looduslikku mitmekesisust. Seeni on üherakulisi kui ka hulkrakseid, samuti seened evolutsioneeruvad kiirelt, seega tekib uusi liike pidevalt juurde. 2. Missugustest osadest koosneb hulkrakne seen? Seeneniitidest (hüüfidest), mis moodustab mütseeli ja viljakehadest, kus moodustuvad eosed. 3. Tooge kand- ja kottseente näiteid. Kandseened: riisikad, puravikud ja kottseened:pintselhallik 4. Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul? Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Seened on peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin). 6. Missugust kahju toovad seened looduses
mitmetest rakkudest hallitusseened on ainuraksed ja söögiseened hulkraksed 7. Võrdle seenerakku bakterirakuga. Seenerakul tuum (üks või mitu)rakumembraan, rakukest (koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest), mitokonder (varustab rakku energiaga), tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid. Bakterirakk on aga eeltuumne, tal on plasmiidid, nukleoidid, piilid, kapsel ja vibur mida pole seenerakul. Bakterirakul on ka rakumembraan, rakukest ja tsütoplasma 8. Miks sarnanevad seened pigem loomadega kui taimedega? Raku ehituse poolest, loomrakul pole kesta. Seenel ja loomrakul on tuum, tsütoplasma, mitokondrid, rakumembraan, tsütoplasma jne. 9. Kuidas jaotatakse seeni nende eose tekke koha alusel? Too näiteid iga rühma kohta. Kottseened pärmseened, jahukasted, mürkel ikkeseened täpphallikud, rohehallikud kandseened pilvik, kärbseseened, roosteseened, majavamm
- tsütoplasmavõrgustik - Golgi kompleks - lüsosoomid - ribosoomid 6. Kirjelda seente mitmekesisust seene hüüfide erinevuse alusel? Too näiteid (hulkraksed ja ainuraksed seened). - osad seened koosnevad ainult ühest rakust, millel on mitu tuuma, teistel on hüüfid moodustatud mitmetest rakkudest - hallitusseened on ainuraksed ja söögiseened hulkraksed. 7. Võrdle seenerakku bakterirakuga. Seenerakul on: - tuum (üks või mitu) - rakumembraan, - rakukest (koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest), - mitokonder (varustab rakku energiaga), - tsütoplasmavõrgustik, - Golgi kompleks, - lüsosoomid, - ribosoomid. Bakterirakk on aga eeltuumne, tal on: - plasmiidid, - nukleoidid, - piilid, - kapsel - vibur (mida pole seenerakul)
....................... ja ............................. (füüsikaliste protsesside nimetused?) teel. Selleks täiendavat energiat vajatakse/ei vajata . ............................. (transpordi liik) toimumiseks läheb täiendavat energiat vaja ning seda teostavad ....................... molekulid. Suuremad aineosakesed ja makromolekulid satuvad rakku ............................. teel, siis rakumembraan sopistub ümber selle aineosakese ja ta neelatakse ,,alla". Seenerakul on rakumembraani peal veel kitiinist (mis ainest?) rakukest. chryssy 2007 Tööleht: Rakk 11. Vali sobivaim vastusevariant. 7 p A. Rakkude ehitust ja talitlust uurib a) tsütoloogia b) histoloogia c) anatoomia d) füsioloogia B
BIOloogia BIO Elu Loogia teadus Elusorganismide riigid 1)Taimeriik 2)Loomariik 3)Seeneriik 4)Bakterid 5)Protistid (Vetikad, ainuraksed) Elu omadused 1)Rakuline ehitus 2)Ainevahetus 3)Kasvamine 4)Arenemine 5) Paljunemine 6)Reageerimine keskkonna tingimustele Liiv, Bakter, Vetikas, Savi, Kuuseriisikas, Rändrahn, Karu, Hallitusseen, Vesi, Kõrvernõgu. Eluslooduse organiseeritus 1)Molekulaarne tasand - Elu molekulaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia NT: DNA molekuli uurimine 2)Rakuline tasand Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia. 3)Koe tasand, ehk kude Rakud valmistavad kudesid, Kudesid uurib histoloogia 4)Elund ehk organ Nt: süda ülesanne verd pumbata, magu mis seedib toitu 5)Elundkond ehk organsüsteem Nt: Hingamiselundkond 5)Organismi tasand Nt: inimorganism, taimorganism 6)Populatsiooni tasand Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni. 7)Lii...
tingimustest 3.8 1. Kirjeldage seente looduslikku mitmekesisust. Seeni on üherakulisi kui ka hulkrakseid, samuti seened evolutsioneeruvad kiirelt, seega tekib uusi liike pidevalt juurde. 2. Missugustest osadest koosneb hulkrakne seen? Seeneniitidest (hüüfidest), mis moodustab mütseeli ja viljakehadest, kus moodustuvad eosed. 3. Tooge kand- ja kottseente näiteid. Kandseened: riisikad, puravikud ja kottseened:pintselhallik 4. Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul? Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Seened ühed peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin) 6. Missugust kahju toovad seened looduses?
Võivad sisaldada kas magusaid suhkruid, et loomad aitaks levitada antu Neid või vastupidi sisaldada lahustunud pigmente, alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse ning see kaitseb loomad PLASTIIDID:on sünteesivad. Jagunevad leukoplastideks, kloroplastideks ning kromoplastideks. RAKUKEST: koosneb põhiliselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist. Ülesanneteks on taime kaitsmine ning püstihoidmine n Tagamine. 31. Millised erinevused ja sarnasused on seenerakul taime- ja loomarakuga võrreldes? Sarnasused: nende tsütoplasmas paikneb 1 või mitu rakutuuma. Vaatamata seente suurele mitmekesisusele, on nad kõik he Fid ning seetõttu kasutavad eluks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Enamik seentest on hukraksed organismid. Tsütoplasmas on samad organellid, mis esinevad ka loomaraku ehituses. Seene
Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Seega iga organell omab rakus väga suurt tähtsust. 3) Võrrelge bakteri-, seene- ja taimerakku loomarakuga (tooge välja 2 erinevust ja 2 sarnasust). Bakterirakk: Eeltuumne organism puudub rakutuum. Ei sisalda eukarüootstele rakkudele omaseid membraanseid organelle. Taimerakk: Taimerakku ümbritseb rakukest, mis koosneb tselluloosist. Taimerakus esinevad plastiidid, keskvakuoolid. Seenerakk: neid on nii üherakulisi kui ka hulkrakseid. Seenerakul on kest, mis koosneb kitiinist Sarnasused: kuigi bakterirakul puudub rakutuum, on neil siiski olemas tuumaaine, mis teistel on ümbritsetud rakutuumaga. Kõigis rakutüüpides esineb DNA. 4. ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS 1) Selgitage mõisteid autotroofid ja heterotroofid, tooge kummagi kohta 3 näidet. Autotroofid- Organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ained väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, kasutavad valgusenergiat
mikroskoobis hästi nähtav Tänu sellele on avastuatud uusi rakustruktuure ja täpseustatud nende siseehitust 2. Tsütohistokeemia 3. Diferentseeriv tsentrifuugimine Rakustruktuuride eraldamine tsentrifuugimise teel, preparaatide valmistamiseks 4. Värvumine Rakkude mitmekesisus Rakuorganellid Rakkude jaotus tuuma ehituse alusel: Sarnased struktuurid looma-, taime- ja seenerakul: 1. Päristuumsed rakud e. eukarüoodid 1. Tsütoplasma Taime-, looma- ja seeneriik Poolvedel aine, põhiliseks koostisosaks on vesi (60-90%), kus on Protistid lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained
Samas hangib osa seeni oma vajalikud ained teistest elusorganismidest seenhaigused. · Tselluloos ja ligniin on orgaanilise aine allikad. · Põhjustavad ka nahahaigusi. · Kirjeldage seente looduslikku mitmekesisust. Kasvavad, paljunevad jne · Missugustest osadest koosneb kulkrakne seen? Hüüfid, mütseel, viljakeha. · Tooge kand- ja kottseente näiteid.Puravik, riisikas ja pintselhallik · Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul? Rakuvaheseinad puuduvad, kitiinist rakukest · Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Lagundajad. · Missugust kahju toovad seened looduses? Hallitus, seenhaigused · Tooge näiteid seente kahjulikust toimest inimestele. Majavamm, nahahaigused. · Selgitage seente rakenduslikku tähtsust. Pärm BAKTERID · Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma.
d) Prokarüootsel on olemas rakukest, see sisaldab polüpeptiide. Eukarüootsetel taimerakkudel on rakukest tselluloosist, seenerakkudel kitiinist ja loomarakkudel rakukest puudub. e) Prokarüootsel rakul esineb tsütoplasmas vähesel määral ribosoome. Eukarüootsel on rakus palju ribosoome, mis asuvad peamiselt tsütoplasmavõrgustikul. f) Prokarüoodil pole vakuoole, eukarüoodil on, va loomarakkudes. g)Prokarüoodil puudub tsütoskelett. Eukarüoodil on olemas, va seenerakul. h) Prokarüootse raku läbimõõt on umbes 100x eukarüootse raku läbimõõdust väiksem 26. Lipiidide lühiiseloomustus. Milleks vajab rakk lipiide? Lipiidid on vees lahustumatud orgaanilised ühendid. Jagunevad rasvadeks, õlideks, vahadeks ja steroidideks. Rasvad ja õlid on lihtlipiidid, mis koosnevad rasvhapete estritest ja glütseroolist. Lipiidid on vajalikud a) rakukesta koostises, nt fosfolipiidid ja kolesterool b) energia talletamiseks
Parafüleetiline rühm – selline ühisest eellasest kujunenud liikide rühm, millest osa taksoneid on välja jäetud Polüfüleetiline takson – liikide rühm, kuhu on ühendatud erinevatest esivanematest pärit organismid Loeng 9 19. Taimede, loomade ja seente võrdlus 1) loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2) taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte 4)Taimerakul on plastiidid seenerakul aga mitte 5) Seenerakul ja taimerakul on ühised rakukest ja vakuool 20. Kõrgemad taimed KÕRGEMAD TAIMED ehk maismaataimed ehk embrüofüüdid ehk kormofüüdid ehk tüvendtaimed Siia kuuluvad: Sammaltaimed, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed TUNNUSED: * sporofüüt on hulkrakne, esinevad koed, tipmine meristeem * keha (cormus) liigestunud vegetatiivseteks põhiorganiteks * sporofüüdi varases staadiumis esineb embrüo puhkeseisund (embrüofüüdid)
SEENERAKK Seeneteadus ehk mükoloogia Seenerakud on eukarüoodsed ehk päristuumsed. Seenerakud on heterotroofsed- toituvad valmis orgaanilisest ainest. Rakud on püsiva kujuga, st rakku ümbritseb kest. Seened on rakulise ehituse alusel nii ainuraksed kui hulkraksed (u. 1,5 milj. liiki) Raku kuju on väga mitmekesine. Võivad olla ümmargused, hargnenud, või pikad niitjad ehk hüüfid (kõrgematel seentel). SEENERAKU EHITUS Ehituslikult sarnane loomarakuga. Lisaks on seenerakul ümber kitiinist kest (elastne) ning esineb vakuoole. Pikkadel niitjatel rakkudel ehk hüüfidel on mitu tuuma. Nad moodustavad läbi põimunud kimpe ehk mütseeli. SEENERAKU TOITUMINE Toimub läbi rakukesta ja membraani sisseimendumise teel. Imenduvad nii anorgaanilised kui orgaanilised ained. Toituvad välispidise seedimise teel, st seenerakud eritavad keskkonda ensüüme, mis lagundavad surnud orgaanilise aine ja seejärel imenduvad laguproduktid seenerakku
• Bakterirakus puuduvad membraaniga ümbritsetud rakuorganellid • Bakterirakus on ribosoomid väikesed, asuvad vabalt tsütoplasmas ja neid on vähe. 3 on ribosoomid suuremad, tavaliselt asuvad tsütoplasmavõrgustikul ning neid on palju • Bakteri- ja loomarakus vakuoolid puuduvad. • Bakterirakus on tsütoplasma jäik ja liikumatu, 3 on tsütoplasma vedelam ja liikuvam • Loomarakul rakukest puudub, bakterirakul esineb, taimerakul on tselluloosist, seenerakul on kitiinist c) Milliseid kudesid rakus moodustavad? Osata neid iseloomustada • Epiteelkude – katab keha ja elundite pinda – kaitseb keha, võimaldab ainevahetust, osaleb haavade paranemisel – rakud on tihedalt üksteise kõrval • Närvikude – reguleerib organismi eri osade elutegevust ja liidab need ühtseks tervikuks - • Lihaskude – vöötlihaskude-skeletilihastes – silelihaskude-siseelundid – südamelihaskude-südamelihased – reageerib
kujunenud taksonid Parafüleetiline rühm – selline ühisest eellasest kujunenud liikide rühm, millest osa taksoneid on välja jäetud Polüfüleetiline takson – liikide rühm, kuhu on ühendatud erinevatest esivanematest pärit organismid 19. Taimede, loomade ja seente võrdlus 1) loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2) taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte 4)Taimerakul on plastiidid seenerakul aga mitte 5) Seenerakul ja taimerakul on ühised rakukest ja vakuool. 20. Kõrgemad taimed KÕRGEMAD TAIMED ehk maismaataimed ehk embrüofüüdid ehk kormofüüdid ehk tüvendtaimed Siia kuuluvad: sammaltaimed,sõnajalgtaimed,paljasseemnetaimed,katteseemnetaimed TUNNUSED: sporofüüt on hulkrakne, esinevad koed, tipmine meristeem keha ( cormus ) liigestunud vegetatiivseteks põhiorganiteks (siit nimetus kormofüüdid) sporofüüdi varases staadiumis esineb embrüo puhkeseisund (embrüofüüdid)
Kloroplastides püütakse Päikese valgusenergia ja saadud vabaenergia säilitatakse ATP-na, mida kasutatakse NADP redutseerimisel NADPH-ks läbi nende keeruliste protsesside toimubki fotosüntees. 56. Rakuosad eu- ja prokarüootsel rakul? Rakukestad on eu- ja prokarüootidel erinevad. NB! Kõigil rakkudel ei ole kesta! Rakukestas võib eristada kahte komponenti: 1) struktuurifibrille, 2) nendevahelist maatriksist. Struktuurifibrillid koosnevad taimerakul tselluloosist, seenerakul 1,3- beeta-glükaanidest, bakterirakul aga peptidoglükaanist. Eukarüootses rakus on mitokondrid, endoplasmaatiline retiikulum, Golgi kompleks, tsentrioolid jne. Mitmed organellid eukarüootses rakus arvatakse olevat bakteriaalset päritolu moodustunud ürgsesse eukarüooti neelatud bakteritest. Mitokondri eellaseks peetakse ürgset alfa- proteobakterit, kloroplasti eellaseks ürgset tsüanobakterit. Bakteritel puuduvad eukarüootidele
agregeerub niidiks, kuid niit pole helikaalne. MreB niidid paiknevad rakumembraani all, enamasti spiraalina ja vastutavad raku kuju eest. Kreaktiin- arhede ürgne aktiin. Väga sarnane eukarüootide aktiinile. Moodustab rakus spiraalse filamendi, vajab momomeeride polümeriseerumiseks ATPd. Ilmselt vajalik raku kuju hoidmiseks Rakukest. Kaks komponenti- struktuurifibrillid ja nendevaheline maatriks. Struktuurifibrillid koosnevad taimerakul tselluloosist, seenerakul 1,3- beeta-glükaanidest, bakterirakul aga peptidoglükaanist. Erandiks klamüüdiad, Planctomyces, Pirellula ja Gemmata (nende rakukest koosneb valkudest). Mitmed organellid eukarüootses rakus arvatakse olevat bakteriaalset päritolu moodustunud ürgsesse eukarüooti neelatud bakteritest. Mitokondri eellaseks peetakse ürgset alfa- proteobakterit. Mitokondril on 70S ribosoomid. 17
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
