Seened inimese elus 8 klass 2007 1 · Inimesele on osa seeni kasulikud, osa kahjulikud. · Mõningaid hallitusseeni kasvatatakse antibiootikumide tootmiseks. · Pintsellhallikust saadakse penitsiliini, mida kasutatakse bakterhaiguste raviks. 2 · Mitmete juustusortide valmistamisel kasutatakse hallitusseeni. Näiteks rokofoori juust valmib inimesele ohutu pintselhalliku kaasabil. · Soojas ja niiskes ruumis võivad hallitusseened rikkuda nii toiduaineid kui ka raamatuid, riietus- ja nahkesemeid. · Hallitanud toit sisaldab mürkaineid ega kõlba süüa. 3 · Pärmseened on asendamatud toiduainete- tööstuses
makroseened. Juba Vana-Kreekas kasutati katkiste jalgade, kas hõõrdumise või põletike, raviks hallitanud sandaale. Seda raviviisi võib seletada sellega, et juba sellel ajal märgati et hallitusseened aitavad põletiku vastu. Praegusel ajal tunneme me seda penitsilliinina , mis on antibiootikumide klass ja mida saadakse Penicilliumi seenest. Pentsiliin on ka ajalooliselt tähtis kuna see ravis varem tõsiseid haigusi nagu süüfilis ja stafülokokinakkusi. Penitsiliini kasutatakse ka tänapäeval aga paljud bakterid on nüüd selle vastu resistentsed. Seeneteraapia, mida kasutatakse erinevate haiguste raviks on saadud Jaapanis kasvavast seenest Lentinus edodes kust eraldatakse lentinaan. Lentinaaniga on võimalik hoida veres suhkru tase normaalse lähedasena ja koos dieedi ravimite kasutamisega saab vähendada diabeedi süvenemist kuni 60%. Haigusi põhjustavad põhjustavad mikroorganismid on
parasiiidinakkusi, põletikku, vähki ja diabeeti. Teaduse mudelorganismidena: kuna seend kasvavd ja paljunevad kiiresti, on nad head mudelorganismid laborikatsetes. Keskkonna puhastamiseks: Seened suudavad lagundada mitmesuguseid mürgiseid jäätmeid ning muuta need süsinikdioksiidiks, veeks ja põhielementdeks. Lisaks tööstuskemikaalide ja ensüümide tootmiseks ja kahjutitõrjes. LISA šoti bioloog Alexander Fleming 1928. a penitsiliini. Australlane Howard Florey töötas välja meetodi selle puhastamiseks ja tootmiseks.
metoodika, saadakse esimesed inimese ja hiire hübriidrakud. 1963/64: Norman Borlaugi juhtimisel aretatakse produktiivsed lühikõrrelised teraviljasordid ning käivitatakse nn. roheline revolutsioon. 1961: USA-s võetakse kasutusele esimene bioloogiline putukatõrjevahend - bakter Bacillus thuringiensis (Bt). 1953: James Watson ja Francis Crick avastavad DNA molekulaarstruktuuri ning geneetilise informatsiooni kopeerimise ja edastamise põhimõtte. 1942: Penitsiliini masstootmisega biorekreatorites algab mikrobioloogiatööstuse ajastu. 1933: USA põllumajanduses algab puhasliinide ristamisel saadava hübriidmaisi tootmine. 1928: Alexander Fleming avastab penitsiliini - esimese antibiootikumi. 1885: Gregor Mendel avastab geenide ja nende pärandumise seadused. See avastus paneb 1900. a. aluse geneetika arengule. 1857: Louis Pasteur teeb kindlaks käärimise mikrobioloogilise olemuse. ~100: Esimene biotõrje: esimene teadaolev
NEG.: mürgitused (valge kärbseseen tekitab amaritiinmürgitust; hallitusseened toodavad mükotoksikoosi; kerahallik toodab aflatoksiini), mükoosid ehk seennakkushaigused - *Süvamükioosid: ehk seennakkus läheb organismi sisse. *Nahamükioosid. *Allergia on inimese immuunsüsteemi ülereageerimine näiliselt ohututele asjadele. POS.:seentest on võimalik saada erinevaid ensüüme, nt. proteaase (pesupulbrites), valgulagundajaid (plekkide eemaldaja), lipaase (rasva lagundajad), penitsiliini ja tsüklosporiini kasutatakse ravimitööstustes.
Selgitas käärimise olemust ( elusolendi toimimise protsess); kõik elus tekib elusast ( avastas hermeetiliselt suletud toitaine kuumutamisel ( pastöriseerimine) ei tekkinud käärimist, roiskumist ). Vaktsineerimine organismi surmatud või nõrgestatud haigustekitajate süstimine, mis vallandavad immunoloogilised kaitsemehhanismid ( marutõvevaktsiini looja ) b) Alexander Fleming mikrobioloog, bakterioloog ja õppejõud. Avastas penitsiliini ( rohehallik) Petri tassis olnud hallikukolooniast eraldatud aine, mis on ravimiks sarlakite, kopsupõletiku, gonorröa, meningiidi jne vastu. 4.Millised on antibiootikumidega ravimise põhimõtted? Mis juhtub nende põhimõtete eiramisel? Miks antibiootikumidega ei saa ravida viirushaigusi? Antibiootikumide ravipõhimõtted: * kindla haiguse vastu (bakterhaigus) * ravimise aeg peab olema piisav * ravimite kogus piisav
Millised organismid toodavad? Antibiootikum ained, mida toodavad ja eritvadad keskkonda paljud hallitusseened, bakterid, et tõrjuda konkureerivaid mikroobe.(Hävitavad neid, pärsivad paljunemist.)Viirushaigutruktuure haiguste puhul ei toimi, sest viirused on rakutud ja kasutavad paljunemiseks peremeesraku struktuure. 10.Flemingi töö antibiootikumidega,aeg (saj. pool), tema õpetused arstidele. Elas19-20 saj. Avastas penitsiliini. Hoiatas arste, et ei tohi kasutada antibiootikume liiga väikstes kogustes, liiga lühikest aega. 11.Mis on antibiootikumiresistentsus, millised haigused, #multiresistentsed bakterid? Antibiootikum-resistentsus on bakterite omadus mitte alluda antibiootikumide toimele. 12.#Millest tekivad juustu augud? 13.# Mida tead bakterikultuurist ME-3? 14.#Marutaud/tõbi, koolera, siberi katk. 15.Mille poolest on biotõrje (bioregulatsion) parem kui keemiline tõrje? Põhjenda pikemalt, oska tuua
2.2.2 Samblikud--liitorganism, mis moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest. Seened paljunevad enamasti eoste abil. Need moodustuvad nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel. Osal seeneliikidel arenevad eosed viljakehades, et loomad viljakehad koos eostega ära sööks ja nii eoseid laiali viiks. Ikesseened--kõige lihtsamad ainuraksed seened. Paljud neist on parasiidid. Näiteid: hallikseened (rohehallik aitab toota penitsiliini; sõnnikuhallik on oluline surnud orgaanilise aine lagundaja; nutthallik, musttäpphallik, sõnnikuhallik). Kottseened--ainu- ja hulkraksed seened. Näiteks: pärmid (paljunevad pungumise teel!); jahukasted tekitavad viljade pinnale jahu taolise kihi; kaseluudik hävitab kasepungad, tekitades peenikeste okste vohamist; söödavad kottseened on näiteks korgits, mürkel, trühvlid. Kandseened--suguliselt paljunevad seened, kes moodustavad viljakehi. Näiteks pilvikud,
tupes. Seennakkused kipuvad tekima seepärast, et lisaks haiguse tekitanud bakteritele hävitavad antibiootikumid ka organismile kahjutud või vajalikke baktereid. Mõnedel inimestel võib tekkida allergiline reaktsioon: nägu paistetab üles, tekib nahalööve ja -sügelus, tõsisematel juhtudel ka hingamisraskused. Sellistel juhtudel tuleb kiiresti arsti poolepöörduda. Alexander Flemming Ajalugu 1928. aastal avastas penitsiliini soti bioloog ja farmakoloog Alexander Flemming, mille eest sai ta 1945. aastal Nobeli preemia. Esimeseks kommertskasutusse jõudnud antibiootikumiks oli aga prontosiil, mille arendasid välja Gerhard Domagki (Nobeli preemia 1939. aastal) juhitud teadlased saksa meditsiiniettevõttes Bayer. Mõiste "antibiootikum" võttis 1942. aasta kasutusele Selman Waksman. 1929 aastal haiglalaboris katseid tehes märkas ta, et stafülokokisöötmele oli kinnitunud hallitus
st 4. Kuju Ei ole On On 5. Plastiidid Ei ole On Ei ole 6. Ainevahetus Heterotroof Autotroof Heterotroof ne ne ne BAKTERID Eeltuumsed e. prokarüoodid Pasteur – tõestas bakterite olemasolu Fleming – avastas penitsiliini Bakteriraku ehitus: Puudub tuum ja teised membraaniga ümbritsetud organellid ribosoomid, vibur, DNA, plasmiid, piilid (toidule
(pärmseened), salaami vorst, soja kaste, õlle ja leiva omaduste parandamine, · Meditsiinis antibiootikumid (hallitusseened pintselhallik = penitsiliin), alkaloidid aka mükotoksiinid (seenemürk) · Pesuvahendites seente ensüümid valkude, rasvade lagundamiseks. · Põllumajanduses taimekaitsevahendid Bakterid · Väikseimad üherakulised organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda. · 1928 avastas penitsiliini Bakteriraku ehitus Bakterirakud on 3-5µm pikad · DNA ( kromosoom haploidsed) · Tsütoplasma · Plasmiidid ainevahetuse antibakterid (pole joonisel) · Ribosoomid · Gaasivakuoolid vees elavatel bakteritel (pole joonisel) · Nukeloid piirkond rakus, kus paikneb bakteri dna · Rakumembraan koosneb valkudest, lipiidiest, kuid puudub kolesterool · Rakukest koosneb polüsahhariididest, valkudest, liitlipiididest
S.N. Vinogratski ( 1856.1953 ) uuris nitrifitseerivaid baktereid. Taandamisprotsessist võtavad osa mikroorganismid. M. W. Beijverinck (1852-1931 ) isoleeris ja avastas mügarbakterid. Moodustuvad peamiselt liblikõieliste taimede peal. Aitavad siduda õhu lämmastikku. Avastas, et tubaka mosaiikhaiguse puhul on tegu "elava organismiga" ( viirus ). Aleksander Fleming ( 1881-1955 ) avastas lüsosüümi, valguline element, mida leidub inimese pisaras, süljes. Avastas penitsiliini ( antibiootikumi) Montagniari ja Gallo identifitseerisid inimesel immuunpuudulikkuse põhjustava viiruse ( HIV ). Mikrobioloogia areng Eestis Sai alguse Tartu Veterinaaria Instituudis ja Tartu Ülikoolis, kus siis kujunes välja haigusttekitavate ehk patogeensete bakteritega tegelev haru. 19. sajandil levisid väga paljud mikroobilise päritoluga haigused. Siberikatku suri igal aastal mitmeid tuhandeid loomi ja umbes 15000 inimest. Koolera, epideemia.
S.N. Vinogratski ( 1856.1953 ) uuris nitrifitseerivaid baktereid. Taandamisprotsessist võtavad osa mikroorganismid. M. W. Beijverinck (1852-1931 ) isoleeris ja avastas mügarbakterid. Moodustuvad peamiselt liblikõieliste taimede peal. Aitavad siduda õhu lämmastikku. Avastas, et tubaka mosaiikhaiguse puhul on tegu "elava organismiga" ( viirus ). Aleksander Fleming ( 1881-1955 ) avastas lüsosüümi, valguline element, mida leidub inimese pisaras, süljes. Avastas penitsiliini ( antibiootikumi) Montagniari ja Gallo identifitseerisid inimesel immuunpuudulikkuse põhjustava viiruse ( HIV ). Mikrobioloogia areng Eestis Sai alguse Tartu Veterinaaria Instituudis ja Tartu Ülikoolis, kus siis kujunes välja haigusttekitavate ehk patogeensete bakteritega tegelev haru. 19. sajandil levisid väga paljud mikroobilise päritoluga haigused. Siberikatku suri igal aastal mitmeid tuhandeid loomi ja umbes 15000 inimest. Koolera, epideemia.
1. Rakendusbioloogia ajalugu, olulisemad sündmused (valik õpikust lk 18) tuleb teada sündmuste järgnevust, mitte aastaarve. 1) Käärimise mikrobioloogilise olemuse kirjeldamine. 2) Geenide pärandumise seaduspärasuste kirjeldamine. 3) Antibiootikumi - penitsiliini - masstootmine ja rakendamine bakteriaalsete haiguste raviks. 4) James Watson ja Francis Crick avastavad DNA geneetilise struktuuri seaduspärasused. 5) Esimene keharakkude (somaatilised rakud) liitmisel saadud hübridoom. 6) Esimese transgeense imetaja - hiire, loomine. 7) Turule lubatakse esimene GMO organism. 8) Sünnib esimene tuumkloonimise teel saadud imetaja. 2. Mida mõistetakse rakendusbioloogia all ja mida biotehnoloogia all?
mikrsoskoobi, uuris seeni mikroskoobi all. Antony van Leeuwenhoeck (1632—1723) – avastas bakterid, vere ja spermarakud, ümarussid ja keraloomad, avaldas raamatu Looduse saladused. Louis Pasteur (1822—1895) – avastas aeroobsed ja anaeroobsed bakterid. R. Koch (1843—1910) tõi välja patogeensete (haigustpõhjustavate) organismide osa nakkushaiguste kujunemisel. M. W. Beijerinck (1851—1931) isoleeris ja avastas mügarbakterid. A. Fleming (1881—1955) – avastas penitsiliini. Friedrich Branell – avastas siberikatku tekitaja ja selle vahelise seose. Voldemar Gutman – Tartu Ülikooli professor, võttis kasutusele tuberkuliini. Valmistatud tuberkuloosi bakterite abil. 2. Mikroorganismide taksonoomia. Taksonoomia on teadus mikroobide klassifikatsioonist. Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid ja sinivetikad. Eeltuumsed rakud, kus rakus olevad organismid ei ole eraldatud rakumembraaniga, vaid on vabad. DNA esineb tsütoplasmas vabalt.
on uriinis kõrge (kuseteede infektsiooni raviks). Diureetikute sekretsioon võimendab ravimite kandumist sinna, kus nad peaksid minema (furosemide – Henle lingu jäme ülenev osa ja thiazide – distaalne vääntoruke). Orgaaniliste ioonide sekreteerimise inhibiitorid tõstavad taset veres ja pikendavad teiste ravimite aktiivsust, mis manustatakse samaaegselt ja väljutatakse seda teed pidi – see võib põhjustada tahtmatut ravimite toksikoosi või kasutada teraapilistel eesmärkidel. Penitsiliini näide. Tavaliselt eritatakse penitsiliin neerudest kiiresti, suures osas proksimaalne tuubul sekreteerib. Probenecid – inhibeerib orgaanilisi anioonseid transportereid – manustatakse koos penitsiliiniga, et pikendada penitsiliini poolestusaega ja vähendada doseerimissagedust, mis on raviks vajalik. 3.4. Uriini koostis ja maht ning seda mõjutavad tegurid. Diureetikumid. 5. Kehavedelike mahu ja osmootse rõhu regulatsioon. Veebilanss.
Kandjad on kassid,koerad ja leidub toores lihas. · Herpes on viirus,mis võib edasi kanduda lapsele. Vastsündinu jaoks on herpes tõsine haigus, võib tekitada surma või kesknärvisüsteemi kahjustusi.Kui rasedal tekib herpes suguorganites elus esimest korda vahetult enne sünnitust,siis soovitatakse keisrilõiget. · B-grupi streptokokk on laialt levinud bakter,mis põhjustab väga harva probleeme raseduse ajal.Ravida penitsiliini abil. · Lapse mittepiisav kasvamine mõnikord juhtub,et raseduse jooksul kasvab laps vähem kui normaalselt ettenähtud. Näiteks võib kõht olla liiga väike. Võib kailmneda,et tunned lapse liigutusi harva.Raviks on eelkõige puhkus. · Enneaegne sünnitus on ohtlik vaid juhul , kui laps sünnib rohkem kui 21 päeva enne määratud tähtaega . harilikult märkab naine enneaegse sünnituse ohtu siis,
tekitajale. Aafrika unitõbi. Algloom. Pärssis süüfilisetekitajat. Tänapäeval ei kasutata kuna on leitud vähem-toksilisi ühendeid. Prontosil muutub inimese organismis sulphanilamide's. Tuberkuloosi ravim ionised - tänapäevalgi kasutusel. Bensalkoonium... hambapastas.jne Fleming Avastas lüsosüümi, mis lagundab bakteri rakukesta. Bakteri rõhk tõuseb ja ta lõhkeb. 1928 - Penicillium notatumi - pärsib stafülokokkide kasvu. Penitsiliin hävitas kolooniad. Hariduselt oli arst, penitsiliini puhastasid Oxfordis Chain, Florey ja Heatley (keemikud). 1941 - esimest korda testiti inimeste peal. 2. Ms sulphanilamide, ei osatud penitsiliini toota suurtes kogustes. Ektremofiilid bakterid, kes armastavad äärmusi. Leuunewhoek tema mikroskoobid, esimeses kirjas kirjeldas hallitust. Vaatles ainuraksete loomade esindajaid, kuid avastas oma mikroskoobiga ka punased verelibled ja spermatosoidi. 1683 esimesed joonised bakteritest. Kuulus on L-i katse pipraleotisega
Ühed neist on parasiidid ja põhjustavad haigusi. Teised seened elavad mitmesuguste organismidega sümbioosis : nad näiteks moodustavad taimejuurtega mükoriisa ja moodustavad koos vetikate või sinikutega samblikke. Inimesele on osa seeni kahjulikud, osa kasulikud, keda inimene on õppinud kasutama enda huvides. Mõningaid hallitusseeni kasvatatakse antibiootikumide tootmiseks. Neist tuntuim on pintselhallik, millest saadakse penitsiliini. Antibiootikume kasutatakse bakterhaiguste ravimiseks. Mitmete juustusortide valmistamisel kasutatakse hallitusseeni. Soojas ja niiskes ruumis võivad hallitusseened rikkuda nii toiduaineid kui ka raamatuid, riietus ja nahkesemeid. Pärmseentest on tuntuimad need, keda kasutatakse toiduainetööstuses. Neid on vaja pagaritoodete valmistamiseks ning õlle ja veini tegemiseks. Pärmseente elutegevuse käigus anaeroobses keskonnas tekib süsihappegaas ja alkohol. Seda protsessi
Taimekaitsevahendid- seeni kasutatakse taimepatogeenide tõrjeks. Pesuvahendid sisaldavad bakterite ja seente sünteesitud ensüüme, millel on valke, lipiide ja polüsahhariide lagundav toime. Tekstiilitööstuses kasutatakse amülaasi tärklise lagundamiseks. Antibiootikumid Antibiootikumid on ravimid, mida kasutatakse bakterhaiguste raviks. Tootjateks on aktinomütseedid ja seened. Näiteks rohehallikutest saadakse penitsiliini, aktinomütseetidest tetratsükliini. Alkaloidid Tungalterast eraldatakse alkaloide, mida kasutatakse migreeni ja Parkinsoni tõve raviks. Transgeensed organismid Transgeensete kultuurtaimede ja koduloomade pärilikkust on muudetud, neisse on viidud teiste organismide geene eesmärgiga tõsta haiguskindlust ja suurendada saagikust. Transgeensetest organismidest saadud toidus pole taimekaitsemürke. Toiduained on tervislikumad, odavamad ja maitsvamad. Kuna ei kasutata mürke, väheneb ka
koloonia radiaalne kasv (nõiaring, Oregoni 900 hektari laiune hiiglane); mütseel ja viljakeha, viljakeha kui eoste levikut tagav osa seenest. Kasv hüüfidena (tõelised koed puuduvad) või ka üksikrakkude pungumisega (pagaripärm). Seeneraku ehitus, vakuoolid, glükogeen, kitiin kui seente rakukesta peamine ehitusmaterjal. Homotallism kui taandareng - sugulise paljunemisega seotud geenide kaotsiminek. Paraseksuaaltsükkel pintselhalliku näitel, somaatlilse ristsiirde sagedus ja kasu penitsiliini tootmisel. Seente suur plastilisuse ja kiire kohastumisvõime on tagatud sugulise ja suguta tsükli vaheldumise ning paraseksuaaltsükliga. Seente tähtsus inimkonnale. Seened orgaanilise aine lagundajatena. Saprotroof (puidu lagundamine metsatööstuses) biotroof -parasiit -sümbiotroof *Süsinikdioksiid vabaneb atmosfääri *Lämmastik jt. ühendid mulda *mulla ülemine 20 cm horisont sisaldab hektari kohta 5 tonni seeni ja baktereid Kuuse- ja männijuurepess.
· Kartulivähk · Kartuli-lihamädanik · Jahukaste · Tungaltera · Kõrrerooste Bioloogia Page 28 Hallitusseened 25. november 2009. a. 14:37 Nutthallitus · Looduses Hallitusseeened lagundavad surnud orgaanilist ainet Eritavad kahjulikke või mürgiseid aineid · Inimese elus Rikuvad Toitu Raamatuid Riideid Pintselhallikust saadakse antibiootikume, penitsiliini Juustude tootmisel Bioloogia Page 29 Pärmseened 25. november 2009. a. 14:42 · Üherakulised · Toituvad Suhkrust Vees lahustunud mineraalsooladest · Paljunevad Pungudes Eoste abil · Tekitaad käärimist Pärmiseenta elutegevuse käigus anaeroobses keskkonnas tekib süsihappegaas ja alkohol Kasutatakse õlle ja veini tegemisel Pagaritoodetes Paljunevad
Nendega kokkupuutuvad lahused peavad olema reeglina eelsoojendatud vähemalt toatemperatuurini. 88. Esimene päev – rakkude kasvatamine 89. 1. Söötme valmistamiseks (50 ml) tuleb valada tuubi 44,5 ml DMEMi ja lisada 5 ml FBSi (veise loote seerum). Seerum on hüübinud vere vedel osa. Ta sisaldab rakkude kasvuks ja paljunemiseks vajalikke faktoreid (nt. albumiine, kasvufaktoreid, vitamiine, rasvhappeid, lipiide jm). Lisada 0,5 ml 100x penitsiliini ja streptomütsiini (PEST) varulahust. Segada keerates ettevaatlikult topsi. 2. Soojendada sööde 37 °C vesivannis. Pipeteerida 15 ml tuubi 5 ml söödet ja 6 cm tassile 4 ml söödet. 3. Võtta külmast krüoviaaliga rakud (NIH3T3 – hiire embrüonaalsed fibroblastid) ja sulatada kiirelt (tegin seda käes), kuna külmutussegi sisaldab DMSO-t, mis on soojana rakkudele toksiline. 4
Kui indikaator muutub oma värvi, tõenäoliselt tegu on saastusega. Saastunud tassid tuleb viia kiiresti rakukultuuri ruumidest ära ja desinfitseerida. Rakud visata ära) Lisasin 5 ml FBSi, mis sisaldab albumiine, kasvufaktoreid, vitamiine, rasvhappeid, lipiide ja teisi komponenti. Seerum sisaldab rakkude kasvuks ja paljunemiseks vajalikke faktoreid. Lisasin 0,5 ml 100x penitsiliini ja streptomütsiini (PEST) varulahust – et vältida bakterite paljunemist. Segasin ja soendasin 37°C ni Rakkude kasvatamiseks kasutatavate söötmete põhikomponendid: destilleeritud vesi, anorgaanilised soolad – aitavad hoida osmootset tasakaalu ja membraanipotentsiaali; süsivesikud energiaallikaks, näiteks glükoos ja galaktoos; vitamiinid - mitmesuguste kofaktorite eellasteks, näiteks riboflaviin, tiamiin, biotiin;
puhul. 1927 Bohr sõnastab komplementaarsusprintsiibi, mis väidab, et nähtust saab kirjeldada kui lainet või kui osakest, kuid mitte mõlemat korraga. 1927 Werner Heisenberg arendab välja määramatusprintsiibi. 1927 Max Born tõlgendab lainefunktsioone kui tõenäususi. 1928 Chandrasekhara Venkata Raman avastab valguse lainepikkuse nihke, kui see hajub molekulidelt. 1928 Alexander Fleming avastab penitsiliini. 1928 Horton ja Morrison ehitavad esimese kvartskella. 1929 Edwin Hubble näitab, et galaktikate kaugus on seotud nende kiirusega. 1929 Bothe arendab välja meetodi kosmiliste kiirte uurimiseks. 1929 Cockroft ja Walton projekteerivad elektrostaatilise aatomilõhustaja. 1929 Georgi Gamow arvab, et tähtede energiaallikas on vesinikutuumade ühinemine. 1930 Jan Oort arvuatb välja, et päike teeb tiiru ümber galaktika
Kromoplast > kloroplast (kui porgandi säilitusjuur muutub roheliseks) Kloroplast > leukoplast (kui roheline taim satub pimedusse) SEENERAKU EHITUSLIKUD ISEÄRASUSED Rakukest koosneb kitiinist. Seeneniidid e hüüfid | seeneniidistik e mütseel Paljunemine: eostega (kandseened, kottseened), seeneniitidega (kandseended), pungumisel (pärms.) Pintselhallikust eraldas Fleming 1929 esimese antibiootikumi penitsiliini. 3 BAKTER JA BAKTERIRAKK Kõigil bakteritel on tuumapiirkonnas vaid üks kromosoom, mis koosneb ühest DNA molekulist, lisaks mõned DNA rõngad plasmiidid. Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, tsentrioolid, tsütoplasma võrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid. Spoorid moodustuvad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Spooride abil bakter ei paljune.
A nukleotiidi analoog, seondumine toimub suurele subühikule. Antibiootikumiresistentsuse kolm mehhanismi 1. Kui meil mingi AB märklaud (ribosoom, topoisomeraas jne), kuid selle märklaua geenis toimub mingi muutus AB ei saa enam oma märklaulale seonduda. Tekib geeniresistentne variant. 2. Bakter omandab pumba, millega AB bakterirakust välja pumpab ja vähendab AB-de kontsentratsiooni rakus. 3. AB lihtsalt inaktiveeritakse. Nt penitsiliini puhul lõigatakse AB hüdrolüütilise ensüümi poolt katki. Mõnede teiste puhul ka nt fosforüleerimine, metüleerimine jne. Geneetiline kood. Koodoni wobble positsioon (inosiin ja tRNA modifitseerimine). Kolmandas positsioonis on koodoni kasutus lõdvem, tänu millele võib tekkida seal rohkem vigu. Koodoni 1 ja 2 täht olulisemad (seos ribosoomi dekodeeriva tsentriga). Kolmandas positsioonis on puriin või pürimidiin
G(-) bakterite rakukest on mitmekihiline, 10-20 nm paksune. Ta koosneb: õhukesest peptidoglükaankihist (1-3 kihti) (paksus ca 4 nm), selle peal olevast välismembraanist, mis meenutab rakumembraani, kuid sisaldab erinevalt sellest lipopolüsahhariide, lipoproteiinidest, mis seovad peptidoglükaankihti välismembraaniga. Mükoplasmasid eristab teistest prokarüootidest see, et neil puudub rakukest, tänu millele nad on pleumorfsed. Penitsiliini mõju bakterirakule: o Takistab peptidoglükaani sünteesi => kahjustatud peptidoglükaaniga rakud lõhknevad, sest rakusisene osmootne rõhk on kõrge, kui rõhm väliskeskkonnas o Takistab peptiidsideme tekkimist ehk märklauaks on peptiidside Lüsotsüümi mõju bakterirakule: o Lüsotsüüm on ensüüm, mis lüüsib bakterite kestas peptidoglükaanahelas beta 1-4 glükosiidsidet
keskusena. Tegelikult astub Suurbritannia nüüd õige sammu, uue valitsuse moodustamisega 1931a saadakse aru, et kullastandardist tuleb loobuda. Mingisuguse väljapääsu pakuvad uued avastuse: 1) Tekstiiltööstuses uued kunstmaterjalid. 2) Uus elektroonikatööstus: 1930'tel Suurbritannias arendati maailma esimene arvuti, esimene radar ja reaktiivmootori prototüüp. 3) A. Fleming avastas penitsiliini (1928). Kasutusele võetakse alles II Maailmasõja ajal. Uued tehnilised avastused aitavad Suurbritannial toibuda majanduskriisist võrdlemisi kiiresti. Impeeriumi struktuuri revideerimine ja välispoliitika Iirimaa probleemi lahendamine 1921a peale sisesõda sõlmisid Iiri iseseisvuslased ja Suurbritannia valitsus lepingu: moodustati sõltumatu valitsuse, oma parlamendi ja oma armeega Iiri Vabariik = sisemine autonoomia, vaid formaalne side Suurbritanniaga. 1922
organismidele omaseid protsesse inimese huvides. Biotehnoloogilised rakendused- piimatooted, alkoholitööstus, pagaritööstus, hapendamisprotsessid (piimhappebakterid), toidulisandid (ensüümid), funktsionaalne toit. Ravimitööstus- antibiootikumid. Põllumajandus- silo, väetised, biotõrje, GMO-d. Jäätmemajandus- biogaas, biopuhastid, biomuda, biolagunevad materjalid. Tööstus- maagipuhastus, biopesuvahendid. Alexander Fleming on penitsiliini avastaja- antibiootikumid. Louis Pasteur on marutõvevaktsiini looja, pastöriseerimine. Baktereid, pärm- ja hallitusseeni kasutatakse neile iseloomulike ainete tööstuslikuks tootmiseks üha mitmekesisemalt- ka antibiootikumide, mõnede vitamiinide, aminohapete ja ensüümide tootmine; taimede seenhaiguste ja kahjurputukate biotõrje ning heitvee puhastamine. Biotõrje seisneb taimekahjurite hävitamises või nende paljunemise ja leviku
annaabi.ee 
