TOIDUAINETE KUUMTÖÖTLUSVIISID 10.KLASS KUUMTÖÖTLEMISVIISID Kuumtöötlemisviisid võib jagada põhi- ja abiviisideks. Põhiviisid on keetmine ja praadimine ning kombinatsioonid nendest, abiviisid on kupatamine, blanšeerimine ja lühiajaline kuumutamine rasvas. KEETMINE • Keetmisel pehmeneb toiduaine kuumas vedelikus või veeaurus. Keetmise alguses tuleb vesi keema ajada (100 °C) ning seejärel kuumust vähendada, et vedelik terve kuumtöötlemise aja tasaselt keeks (95–97 °C). • Väheses vedelikus • Rohkes vedelikus. • Omas mahlas • Veeaurus keetmisel • Veevannis • Rõhu all kiirkeetjas KEETMINE • Väheses vedelikus keetmisel on toiduaine vaevalt vedelikuga kaetud või on vedeliku maht vaid 1/3 toiduaine omast. Keetmiseks kasutatakse kaanega nõu, et vedelik ei aurustuks. Väheses vedelikus
pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. 4. Rohkes vedelikus keetmine Keedetakse tangaineid, makaronitooteid, kuivatatud herneid ja ube, liha. Kartuleid alates märtsikuust. Olenevalt toiduainest pannakse need keema külma või keeva vedelikku. 5. Väheses vedelikus keetmine Keedetakse kala, liha, aedvilja jne. Vedeliku hulk valitakse vastavalt toiduainele - see võib olla vaevu vedelikuga kaetud või ulatub vedelik vaid 1/3 - 1/2 toiduaine kõrgusest. 6. Veeaurus keetmine Keedetakse toiduaineid aurukapis, erilises keedupotis või aukudega keedurestil. Veeaurus keetmine võtab rohkem aega kui vedelikus keetmine, kuid mineraalainete kadu on väiksem. 7. omas mahlas keetmine Keedetakse rohkesti vett sisaldavaid toiduaineid, millest eralduvast vedelikust piisaks toiduaine valmistamiseks. 8. vesivannil keetmine Keedetakse toite, mis kergesti põhja kõrbevad. Keedunõu koos keedetava toiduaine või
väheses Toote valmistamiseks. maitseained. ulatubvähemalt poole toidu vedelikus aine kõrguseni(köögiviljad,liha) 3. Keetmine Toiduvalmistamiseks. Keedupott,elektriauruti,pliit Kasutatakse spetsiaalselt köögivilju ja kalu. veeaurus Veeaurus keetmine võtab vesi keedupotte või korve aga rohkem aega kui vedelikus ka ahje. keetmine, kuid vitamiinide ja mineraalainete kadu on väiksem. 4. Vesivannil Keedetakse neid toite, mis Pott,vesi ,pliit Ühes nõus on vesi ja Magustoite,pudingeid
· Maitseained (mis keedunõus. lisatakse hiljem) 3. Keetmine Toiduaine valmistamiseks, · Spets. Keedupott Paned vee spetsiaalsesse · Aurutatakse veeaurus ning aruga toidu valmistamist · Ahi (ajab ka asja ära) potti ning paned vee keema tavaliselt loetakse üheks tervislikumaks · Elektriauruti ning toiduained ülespoole heamaitselisi toiduvalmistamise viisiks. Kui vett ning kaane all köögivilju ja kalu
Toidlustamine Tuuli Pirk Toiduainete töötlemine Toiduainete kulinaarseks töötlemsie viise on kaks : 1) KULMTÖÖTLEMINE 2) KUUMTÖÖTLEMINE Toiduainete külmtöötlemine Toiduainete külmtöötlemine on toiduainete ettevalmistamine kas söömiseks või kuumtöötlemiseks. Külmtöötlsmis viisid Sulatamine Sorteerimine,pesemine,koorimine Kontide, kõhrede eemaldamine Pooltoote kuju andmine (tükeldamine, vormimine) Toiduainete leotamine, marineerimine vahustamine, paneerimine hakkmassi valmistamine Jne. Kuidas tükeldada Tükeldamine http://www.youtube.com/watch?v=y-iG_Vxu1JM&feature= Toiduainete kuumtöötlemine Kuumtöötlemise põhiviisid on keetmine ja praadimine . Keetmine -Cuisson Keetmiseks nim. toiduainete kuumtöötlemist keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskonnas. +95-97 ° C seda nim. "Keedetakse tasasel tulel " Soola lisamisel veele t ° võib tõust...
suuremad, suurte tehaste läheduses. Õhu saastatuse vähendamine Nõutakse korstnatele filtrite paigaldamist Uute autode tootmisel on hakatud nõudma neile heitgaaside puhastajate paigaldamist. Linnatänavaid tuleks pidevalt puhastada, sest autokummide kulumisest tekkiv tolm ärritavad silmi ja hingamisteid. Inimene põhjustab happesademeid Energia tootmisega kaasneb õhukeskkonna saastumine. Kütuste ja puidu põletamisel paiskub atmosfääri palju erinevaid gaase. Õhus olevas veeaurus lahustudes moodustavad need ühendid happeid. Kui veeaur muutub veepiiskadeks, sajavad need happesademetena maapinnale. See kahjustab taimestikku, veekogusid ja mulda ning ka kivist ehitisi. Happesademed mõjuvad taimedele Kui happevihm sajab maapinnale, siis muld hapestub. Seejärel kahjustub juurestik. Kuna toitained uhutakse mullast välja, siis taime varustamine vee ja toitainetega halveneb, selletõttu okkad surevad ning taimes tekib veepuudus. Happesademed kahjustavad lehti ja okkaid
säilib ning otsest kahju ei järgne. Suuremate saasteallikate mõju ei suuda aga looduslikud ökosüsteemid taluda selle tulemusena loodusliku tasakaal kas muutub või ökosüsteem hävib. Kõige enam saastavad ümbritsevat keskkonda suured tööstusettevõtted, kus keskkonnakaitsele pole tähelepanu pööratud. Nii näiteks lahustuvad tehaste korstnatest suitsuga väljuvad happelised oksiidid (eriti väävel- ja lämmastikoksiidid) õhus leiduvas veeaurus ning põhjustavad happevihmasid. Need saastavad aga pinnast ja veekogusid ning kahjustavad taimestikku. Eriti tundlikud on happelise keskkonna suhtes okaspuud selle tulemusena muutuvad nende okkad pruuniks ja oksad kuivavad. Kestvate happevihmade korral võivad okaspuumetsad hävida ulatuslikel maa-aladel. Ka suurte maanteede ääres on taimkate ohustatud. Autode heitegaasid sisaldavad erinevaid keemilisi ühendeid. Neist on
Ränidioksiid (SiO2) Omadused: 1) happeline oksiid 2) on amorfne 3) sulamistemperatuur on 1710 °C Kasutamine: 1) kasutatakse klaasi valmistamiseks 2) kasutatakse keraamika-, valu-, tsemendi jne tööstustes TELLIS- koosneb savist, mida põletatakse tugevuse ja veekindluse tagamiseks. SILIKAATTELLIS- valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. TSEMENT- põhilised koostisosad on ränioksiid, alumiiniumoksiid ja raud(III)oksiid, mille molekulid on seotud lubja molekulidega. LUBI- lupja toodetakse valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnevast lubjakivist. SAVI- savi koosneb savimineraalidest ehk kihilise kristallstruktuuriga silikaatidest, milleks on peamiselt illiit, smektiit ja kaoliniit.
Nimi 1.Sisukord 2.Toiduainete eeltöötlemine 3.Toiduainete kulinaarse töötlemise võtted 4.Külmtöötlemise võtted 5.Kuumtöötlemine: Keetmine 6.Keetmise võtted 7.Kuumtöötlemine: Praadimine 8.Praadimise võtted 9.Kasutatud materjalid 10.Kasutatud materjalid vol2 Toiduainete eeltöötlemiseks nimetatakse toiduainete kulinaarset töötlemist. Toiduainete kulinaarse töötlemise viise on kaks: 1. Külmtöötlemine- Toiduainete külmtöötlemisel ei kasutata kuumust, külmtöötlemine on näiteks kartulite koorimine ja pesemine ning erinevate asjade hakkimine. 2. Kuumtöötlemine- Toiduainete kuumtöötlemisel kasutatakse kuumust näiteks praadides või keetes. 1.Külmutatud toiduainete sulatamine. 2.Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine. 3.Madala toiteväärtusega osade eraldamine. 4.Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine. 5.Võtted, mis kiirendavad järgnevat k...
800°C.) - enamik lahustub hästi vees - head elektrijuhid Vesinikside esineb molekulide vahel, kui molekulis on väga polaarne side. - nõrgem - võib kergesti katkeda ja jälle uuesti tekkida · Jääs on kõik veemolekulid seotud vesiniksidemega · Vees on 2-4 molekuli omavahel seotud · Veeaurus puuduvad vesiniksidemed, on üksikud molekulid. Vesiniksidemest tingituna: - ained lahustuvad paremini - neil on kõrgem sulamis- ja keemistemperatuur Metalliline side esineb metallides metalli aatomite, ioonide ja elektronide vahel. - põhjustab metallide elektrijuhtivuse(elektronid) - põhjustab metallide plastilisuse
Savist valmistatakse telliseid, ahjupotte, katusekive, tarbekeraamikat jm. Sinisavi kasutamise eeliseks on tema piiramatud varud, koostise suur püsivus laialdasel alal ja lasundi erakordne paksus. Tellised Tellis on päikese käes kuivatatud või ahjus põletatud, tavaliselt risttahukakujuline savist ehituskivi . Lisaks savitellistele tuntakse silikaattellised , mille valmistamisel pressitakse kokku lubja ja liiva segu ning kuumutatakse seda veeaurus . Savitaignast vormitud ja kuivatatud esemed kuumutatakse 9001100 kraadi C juures. Lupja toodetakse paekivi kuumutamisel umbes 1000°C juures. Kustutamata lubi kustutatakse vee lisamisega. Kustutatud lupja kasutatakse joogi ja heitvee puhastamiseks, samuti ehitustööstustes. Üks vanemaid sideaineid on lubimört, mis valmistatakse lubjast ja liivast. ...on tänapäeval ehituses peamine sideaine Seda kasutatakse suure tugevuse ja kõvaduse
Jaotatakse kolmeks: Kooritud vineer e. treivineer Saeviineer Höövel vineer Miks spoone kasutatakse? Spooni kasutamine võimaldab kokku hoida väärtuslikku puitu, sest pealistamiseks kasutatakse ainult imeõhukest lehte. Nt: 1 m³ palgist saab tavaliselt 6001000 m² spooni. Spooni tootmine Tooraineks on vineeripakk, mille küljest lõigatakse kas ringkoorimise või hööveldamise teel õhukesi puidulehti. Elastsuse suurendamiseks kuumutatakse pakke vees või veeaurus. Tänapäeval toodetakse spooni 2 meetodiga koorimine ja hööveldamine. Kooritud spoon Vineeri valmistamiseks kasutatakse spooni, mis kooritakse ringkoorimismasinas pideva lindina pöörlevalt ümarpakult ehk vineerinotilt mis on jäme, aurutatud ja koorimismasina mõõtmetele vastav puutüve osa. Eestis valmistatakse kooritud spooni ka haavast, mujal ka teistest tiheda ja ühtlase puiduga liikidest. Höövelspoon Kasutatakse kõige rohkem puitplaatide
ehitusmaterjal, mis on rahvusvaheliselt tuntud kui laprex. Silikaltsiiti saadakse aluseliste ja happeliste ainete ning vee segu aktiveerimise.Seejärel pannakse need desintegraatorisse ja kivistatakse hüdrotermiliselt. Silikaltsiidist valmistatakse kive ja paneele. Nõukogude ajal oli Eestis kaks silikaltsiiditehast: Paliveres ja Araverel. * Silikaattellis on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamise autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast. Eestis toodab silikaattelliseid AS SILIKAAT. * Tellis on päikese käes kuivatatud või ahjus põletatud, tavaliselt risttahuka kujuline savist ehituskivi. Esimene teade Eestis tegutsevast telliselöövist pärineb 14. sajandist. Traditsiooniliselt vormiti telliseid käsitsi. 18. sajandil
Aurumasin 16.10.2006 Sisukord Tiitelleht lk1 Sisukord lk 2 Mis on aurumasin lk 3 Aurumasina leiutamine ja selle arengu etapid lk 4-5 2 Mis on aurumasin Aurumasin on masin, mille abil saab kasutada termaal energiat, mida leidub veeaurus, muutes selle mehaaniliseks tööks. Aurumasinaid kasutati pumpades, lokomotiivides, aurupaatides, veomasinates ja teistes sõidukites. Aurumasinad olid hädavajalikud tööstuslikule revulutsioonile. Auruturbiinid, põhimõtteliselt aurumasina tüüp, mida kasutatakse veel tänapäevalgi elektri tootmisel, kuid vanemad tüübid on välja vahetatud elektriliste ja sissepõlemis mootorite vastu, kuna nende kasutegur on ...
siseenergia. Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Taastumatud on sellised (maakoorega seotud) energiaallikad, mida tarbitakse rohkem, kui loodus neid taastoota suudab (nafta, süsi, turvas, uraan jne). Tuulikud Kokkuvõte Päikeseenergia: Enamust energiat päikese paistelisel päeval. · energia peegeldub tagasi atmosfääri välispinnalt · neeldub osoonikihis, veeaurus, süsihappegaasis ja teistes atmosfääri komponentides · hajutatakse tolmuosakeste ja veeauru poolt. Taastuvenergia Taastuvenergia ei tohiks kunagi otsa saada. Taastuvatenergiat kasutatakse juba paljudes riikides isegi Eestis. Eestis on enam levinud taastuvastenergiast tuuleenergia. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike http://www.eau.ee/~mhovi/kuiv/paike/ http://silmaring.pri.ee/viewtopic.php?t=152
Spooni kasutamine võimaldab kokku hoida väärtuslikku puitu, sest pealistamiseks kasutatakse ainult imeõhukest lehte. 1 m³ palgist saab tavaliselt 6001000 m² spooni. Spooni tootmine Spooni tooraineks on vineeripakk, mille küljest lõigatakse kas ringkoorimise või hööveldamise teel õhukesi puidulehti. Töötluseks valitakse võimalikult veatud ja oksteta pakud. Elastsuse suurendamiseks kuumutatakse pakke vees või veeaurus. Tänapäeval toodetakse spooni peamiselt kahe meetodiga koorimine ja hööveldamine. Mõlemal juhul kasutatakse lõikamiseks pikka (vähemalt pakuga ühepikkust) nuga. Erandjuhtumitel võidakse spooni ka saagida. Spoonilehe paksus jääb tavaliselt alla 3 mm, kuid vajadusel toodetakse ka kuni 5 mm paksust spooni. Levinumad standardsed spooni paksused on 0,55 kuni 0,6 mm; 1,5 ja 2,7 mm. Erijuhtudel võidakse valmistada ka märksa õhemat spooni
mahukaal on vaid 425 kg/m³, võrrelduna Fibo3 kaaluga 700 kg/m³ ja Columbia Kivi rohkem kui 1000 kg/m³ kaaluga. dry vahed on veelgi suuremad Classicul 0,10 W/mK, Fibo3-l 0,20 W/mK, Columbia Kivi õõnesplokkidel 1,19 W/mK. Seetõttu on Classic seinad samade seinapaksuste korral alati soojapidavamad. Silikaatplokk on plokk, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Plok on suhteliselt raske ning kaalub 16 kg. Raskest materjalist valmistatud plokk vastab kõrgendatud kvaliteedinõuetele: mürapidavus, tulekindlus, soojapidavus ja külmakindlus. Ploki konstruktsioon ei nõua püstvuukide täitmist ning plokki sobib kasutada nii kandvate , kui ka vaheseinte ladumiseks. Roclite ehitusplokid saadakse autoklaavmeetodil kõrgel temperatuuril liiva, põlevkivituha ja vee segust
TEHISKIVI KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärgiks on määrata silikaatkivi tihedus ja veeimavus ning määrata surve- ja paindetugevus. 2. Katsetatud materjal Silikaattellis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel. Järgnevalt kuumutatakse autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. [1] 3. Katsetatud vahendid Töökäigus kasutavateks vahenditeks oli nihik, hüdrauliline press ja kaal (täpsusega 2g). 4. Töö käik 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 3 proovikeha. Määratakse proovikehade mass ja mõõtmed. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Tihedus[kg/m3] arvutatakse valemi 1 järgi.
suur globaalprobleem. Happesademed Happesademed on ka üks osa õhu saastumisest ehk nad saastavad ka õhku. Happesademeid põhjustab inimene oma tegevusega. Allpool on seletatud kuidas inimene põhjustab happesademeid: · Energia tootmisega kaasneb õhukeskkonna saastumine kahjulike gaasidega · Maapõuest kaevandatud kütuse ja ka puidu põletamisel paiskub atmosfääri palju erinevaid gaase( sealhulgas ka vääveloksiide ja lämmastikoksiide ) · Õhus olevas veeaurus lahustudes moodustavad need ühendid happeid. · Kui veeaur muutub veepiiskadeks, sajavad need happesademetena maapinnale, kahjustades taimestikku, rikkudes veekogusid ja mulda ning ka kivist ehitisi ja mälestusmärke. Happesademed ( vihm ja lumi) kahjustavad puude lehti ja okkaid. Kõige tundlikumad puud on happevihmadele okaspuud. Lehtpuud langetavad lehti igal sügisel, okaspuude okaste eluiga on aga mitu aastat. Seestõttu on okkad kauem happerünnaku mõju all.
· Kuiv kuumus (leegis või steriliseerimiskappides kuumutamine) Põletab orgaanika, kuid ei sobi kõikidele materjalidele Kasutatakse pintsettide, tühjade kolvide vms puhul Kuiv kuumus toimib oksüdeerijana 170°C juures 1h ja 160°C juures 2h · Keetmine vees 30 min tapab kõik vegetatiivsed rakud, kuid mitte endospoorid Ka viirused võivad ellu jääda · Kuumutamine veeaurus rõhu all (autoklaavimine) Kasutatakse laboratoorsete söötmete jm vahendite puhul Niiske kuumus denatueerib valke ja DNA-d, kahjustab membraane Tapab bakterid ja endospoorid · Pastöriseerimine Ei taga steriilsust Vähendab oluliselt mikroobide arvu Kasutatakse õlu, piima jm hoidiste puhul 72°C 15 sek ja kiire jahutus või 140°-150°C 1-3 sek ja kiire jahutus
suurusega ja sõltub peamiselt tihedusest. Betooni tugevust iseloomustab tema mark, mis määrab ärabetooni survetugevuse ja tõmbetugevuse telgtõmbe või painde korral. 4 2. Betoontellis Telliseid valmistatakse silikaatbetoonist. Silikaattellis on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast. Silikaattellise tavamõõtmed on 88x120x250 mm. Silikaattellise tootmisel pressitakse lubjast ja liivast koostatud muldniiske segu kokku tehis-kiviks, mis kivistatakse autoklaavis veeauru keskkonnas temperatuuril cá 180°C. Sellistes tingimustes formeerub lubja ja liiva vaheliste reaktsioonide tulemusena sideainekivi, mis
meetodid aitavad eksponeerida puidu pinna naturaalset tekstuuri efektsemalt. Spoonitud tooted on tihti tugevamad kui täispuit tooted (täispuit + liim + spoon = tugevam tammest). 3 1. Spooni tootmine Spooni tooraineks on vineeripakk, mille küljest lõigatakse kas ringkoorimise või hööveldamise teel õhukesi puidulehti. Töötluseks valitakse võimalikult veatud ja oksteta pakud. Elastsuse suurendamiseks kuumutatakse pakke vees või veeaurus. Spoonilehe paksus jääb tavaliselt alla 3 mm, kuid vajadusel toodetakse ka kuni 5 mm paksust spooni. Levinumad standardsed spooni paksused on 0,55 kuni 0,6 mm ning 1,5 ja 2,7 mm. Nüüdisaja mööblitehnoloogia võimaldab kasutada märksa õhemat spooni kui veel paarikümne aasta eest. See säästab märgatavalt spooni tootmiseks kasutatavat ümarmetsamaterjali. Erijuhtudel valmistakse ka õhemat spooni paksusvahemikus 0,3 kuni 5,0 mm. Pikkuse osas sorditakse need ukse- (2,1..
Nt: toiduainete leotamine, Marineerimine · Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti. Nt: vahustamine, Hakkliha valmistamine, Pooltoodete paneerimine jne. 2.Kuumtöötlemismeetodid: · Keetmine- toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. Vedeliku temperatuur võib keskmiselt ulatuda 100kraadini. Rohkes vedelikus keetmine Väheses vedelikus keetmine Veeaurus keetmine Omas mahlas- keedetakse rohkesti vett sisaldavaid toiduaineid. Vesivannil- keedetakse toite, mis kergesti põhja kõrbevad. Rõhu all- Nõud on suletud nii tihedalt, et keetmisel tekkiv veeaur ei pääse välja ning tekitab ülerõhu. Kupatamine- toiduaine keetmine rohkes magedas või nõrgalt maitsestatud vees. Eesmärk on soolase, kibeda või hapu maitse vähendamine. Blanseerimine- toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga.
2) Terassilinder - Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Ebakorrapäraste kujudega: 1) Graniit - on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim, mis sisaldab kvarsti ja päevakivi. 2) Silikaattellis - on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. 2.1 Kasutatud töövahendid Kaal materjalide õhus kaalumiseks Ämber veega materjalide vees kaalumiseks Parafiin silikaattellise pooride sulgemiseks Traat materjali vees kaalumiseks Joonlaud materjali mõõtmiseks Nihik korrapäraste kujudega materjalide mõõtmiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Korrapäraste kujudega kehad Korrapärase kujuga kehad mõõdeti joonlaua või nihikuga
Gammakiirgus, röntgenkiirgus, ultraviolettkiirgus, nähtav kiirgus, infrapunakiirgus, Raadiolained. 26. Mis on solaarkonstant? Päikese kiirgusvoo võimsus, mis jõuab Maa atmosfääri ülapiirile kiirtega ristiolevale ühikpinnale Maa ja Päikese keskmisel kaugusel. 27. Millised tegurid mõjutavad Päikese otsekiirguse nõrgenemist atmosfääris? · nn ideaalne atmosfäär neelab ja hajutab kokku ca 18% (h = 30°) ... see on püsiv osa otsekiirguse nõrgenemisel · neeldumine veeaurus: 9-16% muutlik osa, sõltub atmosfääri veeaurusisaldusest · hajumine ja neeldumine aerosooliosakeste (tolm, suits, udu): 7-16% väga muutlik osa, kirjeldab atmosfääri saastumist · kogu otsekiirguse nõrgenemine massiarvul m=2 on 34-50% 28. Miks ja kuidas on põhjustatud taeva sinine värv ja loojuva päikese punane värv? Kui Päike on madala horisondi kohal, peavad päikesekiired läbima pikema tee, seega kaotavad hajumise tõttu rohkem violetset ja sinist komponenti ...
20. Mis on solaarkonstant? Solaarkonstant on Maa atmosfääri ülakihile risti langeva päikesekiirguse intensiivsus Maa keskmisel kaugusel Päikesest. Solaarkonstandi väärtuseks on ligikaudu 1366 W/m² (vatti ruutmeetrile) 21. Millised tegurid mõjutavad Päikese otsekiirguse nõrgenemist atmosfääris? Otsekiirguse nõrgenemise põhjused - nn ideaalne atmosfäär (hüpoteetiline mudelatmosfäär, kus puuduvad veeaur ja aerosooliosakesed) neelab ja hajutab kokku ca 18%. - neeldumine veeaurus: 9-16%. Muutlik osa, sõltub atmosfääri veeaurusisaldusest. - hajumine ja neeldumine aerosooliosakestes (tolm, suits): 7-16%, väga muutlik osa, kirjeldab atmosfääri saastumist. 22. Mis on albeedo? Kui suur on ligikaudu looduslike pindade albeedo? Peegeldusvõime e albeedo näitab kui suur osa kehale langevast kiirgusenergiast peegeldatakse tagasi. Enamus looduslikke pindu peegeldavad tagasi 10-30% pealelangevast energiast.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Kinnisvara haldamine NIMI SILIKAATTELLISTEST MÜÜRITIS Referaat Õppejõud: NIMI Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Silikaattellis on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest side- ainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast. Silikaattellise tavamõõtmed on 88x120x250 mm. Müüritis on ettenähtud seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Antud referaadis on müürikiviks silikaattellis. Seotis on silikaattelliste asetus müüris, mis kindlustab müüri töötamise ühtse tervikuna.
Nii kogukat eset ei saa tervikuna kosmosesse viia, seepärast on peegel valmistatud 18 kuusnurksest berülliumsegmendist, mis stardi ajal kokkupakituna orbiidile jõudes lahti volditakse. Webbi teleskoop kaalub vaid veidi üle kuue tonni. Webb on ettenähtud taevakehade vaatlemiseks ainult infrapunalainealas lainepikkustel 0,6-27 mikromeetrit. Infrapunakiirgus pääseb atmosfäärist läbi vaid mõnes üksikus lainepikkuste vahemikus ja sedagi kehvasti, sest suurem osa neeldub veeaurus ja süsihappegaasis. See-eest võimaldavad infrapunavaatlused saada palju uut informatsiooni näiteks pärast Suurt Pauku tekkinud esimeste galaktikate kohta. Nendelt tulev valgus on suure punanihke tõttu infrapunapiirkonda nihkunud. Peale selle peetakse Webb'i oluliste tegevusaladena silmas galaktikate, tähtede ja planeetide tekke ning evolutsiooni uurimises. Webbi pardale paigutatakse kolm vaatlusriista, millega hakatakse analüüsima kogutud kiirgust
Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. Kipsplaat kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. 2.2. Töö teises pooles olid kasutusel ebakorrapärase kujuga kehad Silikaattellis - tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal: tugev, soojust akumuleeriv, sisekliimat stabiliseeriv, helipidav ning mittepõlev. Graniit - hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2550...2700 kg/m³. 3. Kasutatud töövahendid
1. TOIDUAINETE KULINAARNE TÖÖTLEMINE. 1. Mis on toiduainete külmtöötlemine? Selleks, et toiduaineid saax toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid eelnevalt pesta, koorida, jne. 2. Kas toiduainete külmtöötlemine ja eeltöötlemine on analoogilised mõisted? Ei ole kuna eeltöötlemisel võib kasutada kuumtöötlemist. 3. Millised on toiduainete kuumtöötlemise viisid? Toiduaine keetmine(rohkes vedelikus, väheses vedelikus, veeaurus keetmine, omas mahlas, vesivannil, rõhu all, kupatamine, blanseerimine-lühiajaline töötlemine kuuma veega või auruga) Toiduaine praadimine(väheses rasvas, rohkes rasvas, friipraadimine, röstimine, grillimine, küpsetamine, hautamine, töötlemine mikrolaineahjus) 4. Mis on toiduainete keetmine? Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. 100 kraadi soolaga, 95-97 kraadi juures tavaliselt. 5
Ehitusklaas Tavaline ehitusklaas koosneb peamiselt kvartsliivast (klaasimoodustaja), kaltsineeritud soodast (selgitaja) ja lubjakivist. Jahtunud klaas on amorfne. Klaas on homogeenne ja isotoopne aine. Vastupidavam deformatsioonidele, kui tavaline klaas. Kasutatud materjal: http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Klaasmaterjalid.pdf Silikaattellis - Tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. Aastatest. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal: tugev, soojust akumuleeriv, sisekliimat stabiliseeriv, helipidav ning mittepõlev. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Silikaattellis Õõnes silikaattellis Vt silikaattellis, selle erinevusega, et silikaatellisel on õõnsused, mis muudavad antud kivi kergemaks.
Vahustamine. Hakkliha valmistamine. Toiduainete või pooltoodete paneerimine. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid lehekülg 14-19 Toiduainete kuumtöötlus põhivõtted on keetmine ja praadimine: Toiduainete keetmine Toiduainete praadimine Muud kuumtöötlemisviisid Keetmine väheses vedelikus-lühike Praadimine väheses rasvas 5-10% Hautamine Keetmine rohkes vedelikus-pikk Praadimine rohkes rasva 1/3 Töötlemine mikrolaineahjus Keetmine veeaurus. 100 c juures Frittimine-180 kraadi õlis Suitsutamine Keetmine omas mahlas-kalad, Röstimine-kuival pannil Barbecue-BBQ-ahi Keetmine veevannil Grillimine-200-300 kraadi Küpsetamine madaltemperatuu Keetmine rõhu all Küpsetamine 38-162 kraadini 1-20 tundi Keetmisega sarnased: Praadimisega sarnased: Kupatamine-keetmine rohkes Vokkmiine-lühikest aega kõrgel
reaktsioon ei ole asendusreaktsioon Ag + 2HNO3 = AgNO3 + NO2 + H2O Metall + vesi Väga aktiivsed metallid tõrjuvad vesiniku veest välja. Alguses tekib oksiid, kuid nende metallide oksiidid reageerivad veega ja reaalseks saaduseks on hüdroksiid (leelis) Ca + 2H2O = Ca(OH)2 + H2 Keskmise aktiivsusega metallide oksiidid veega ei reageeri ja reaktsiooni saaduseks on oksiid.reaktsioon kulgeb kõrgel temperatuuril. eriti vastupidava oksiidse kile tõttu on Al ja Cr praktiliselt püsivad ka veeaurus .Näiteks3Fe + 4H2O = Fe3O4 + 4H2 Nendes reaktsioonides on oksüdeerijaks samuti vesinikioon Väheaktiivsed- ja väärismetallid veega ei reageeri Metall + soola vesilahus Metallid ( va kõige aktiivsemad) tõrjuvad vähemaktiivse metalli soola vesilahusest välja 2Al + 3CuSO4 = Al2(SO4)3 + 3Cu ioonivõrrand 2Al0 + 3Cu2+ = 2Al3+ + 3Cu0 loomulikult ei reageeri omavahel Cu + Al2(SO4)3 Kõige aktiivsemad metallid reageerivad soola lahuses oleva veega. Tekib leelis, mis võib soolaga
igasuguseks keetmiseks, järgmine on perforeeritud aurutusosa ja kõige viimane haudeosa. Poti kaas sobib kõikidele osadele.Poti alumine osa täidetakse ½ ulatuses veega, peale asetatakse aurutusosa, haudeosa või mõlemad. Keetmise käigus tuleb jälgida, et alumises osas oleks kogu aeg vett. Korraga saab valmistada ka mitut erinevat rooga aurutusosas köögivilju, haudeosas kastet. Korruskatla aurutusosa kasutatakse köögiviljade ja kala aurutamiseks, toit valmib veeaurus Korruskatla haudeosa kasutatakse kastmete, putrude, piimatoitude valmistamiseks, sokolaadi sulatamiseks - toit ei kõrbe põhja, sobib ka külmunud toiduainete sulatamiseks ja valmistoidu soojendamiseks. Pastakatel ja neli aurutussektorit 15 Kõrge pott ehk katel Parimad keedunõud on paksupõhjalised, valmistatud roostevabast terasest. Keedunõusid valmistatakse ka alumiiniumist ( hea soojusjuht ), kuid need ei sobi
Kui 11 temperatuuride vahe on valitud vale võib tekkida katla siseseina ja valmistatava toote vahele auru kile, millel on tugevad isoleerivad omadused. Välistatud ei ole kõrbemine või valkude koaguleerumine anuma seintele. Nüüd natuke lähemalt erinevatest soojusvahetusprotsessidest. 3.1. Keetmine Toiduaineid keedetakse vees või veeaurus. Keetmisel kalgenduvad toiduainetes olevad valgud, tärklis kliisterdub, rasvad sulavad, ekstraktiivained muutuvad ja ka eralduvad, enamik mikroobe hävib, muutub toiduainete konsistents, lõhn, maitse. Keedetud toiduained on pehmemad ja paremini omastatavad. Keetmiseks kasutatakse lahtiseid katlaid, mida kuumutatakse auruga, elektriga või lahtisel tulel. Tööstuses kasutatakse surve all töötavaid autoklaave, vaakumkatlaid, auru-keedukambreid. 3.2
niiskuse ja väldib selliselt nende seente või putukate poolt kahjustumist. Puidu tasakaaluline niiskuse sisaldus on nt 8 12%. Loomsed kahjurid vajavad tegutsemiseks reeglina 14 18%, seened üle 20% niiskust. Savi konserveeriv omadus võib osutuda puudulikuks vaid põhu kui äärmiselt suure kapillaarjõuga materjali puhul, kui sellest valmistatud kergsavi konstruktsiooni mahukaal jääb alla 500 kg/m3 · Savi seob õhust saasteaineid. Savil on võime absorbeerida veeaurus lahustunud saasteaineid, mis võivad olla sinna sattunud rasva kuumutamisest, tänavalt vm. Savi omaduste testimine Kohapeal kättesaadava savi esmaseks ehituskõlbulikkuse hindamiseks võetakse kaeve erinevatelt sügavustelt (40, 60, 80 cm) ca 15 proovi. Segatakse need omavahel hoolikalt ja sõelutakse läbi max 1 mm avausega sõela 200 g. Lihtsaima testina voolitakse materjal vähese vee lisamisega kuuliks. Lastes sellel 2 m
Elutegevuseks vajalikke orgaanilisi aineid ja vett omastavad seened ümbritsevast keskonnast läbi rakukesta. Paljud seened toituvad surnud taimede, harvem loomade jäänustest neid lagundades. ______________ Energia tootmisega kaasneb õhukeskkonna saastumine kahjulike gaasidega. Maapõuest kaevandatud kütuse ja ka puidu põletamisel paiskub atmosfääri mitmesuguseid kahjulikke gaase. Peamised happesademete tekitajad on vääveldioksiid ja lämmastikoksiid: õhus olevas veeaurus lahustudes moodustavad need ühendid happeid. Kui veeaur muutub veepiiskadeks, sajavad need happesademetena maapinnale. Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Happesademed : 1. Kahjustavad otseselt taimede lehti ja nende kaudu taimi tervikuna 2. Muudavad mullad happelisemaks ja seega halvendavad paljude organismide elutingimusi; selle mõju taimedele on eriti ilmekas 3. Muudavad veekogude vee happelisemaks, mitmesuguste liikide eluks sobimatuks :
tulel keetmiseks, kui aga lisada soola tõuseb temperatuur +101°C juurde ning kui tõsta rõhku 1 atm. võrra tõuseb temperatuur +119°C juurde. Tuleb arvestada, et toiduainete keetmise ajad on erinevad. Alati pandakse rohkem keetmist vajavad toiduained ennem keema. Kartul keeb üsnagi vähe aega võrreldes näiteks porgandi ja kaalikaga. Ülekeetmine vähendab kartuli kvaliteeti. Kartuleid võib keeta erinevate võtetega: 1. Vedelikus (vees) 2. Veeaurus 3. Blanseerides Tööstuslikult keedetakse kartuleid blanseerides. See on kartulite lühiajaline (mõnekümnest sekundist mõne minutini) töötlemine (nn "kuumehmatamine") keeva vee või auruga ning järgnev külma vee all kastmine keemisprotsessi kiireks peatamiseks. Nii saadakse poolfabrikaat edasiseks töötlemiseks. Praadimine: Kartulite praadimine on kartulite kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta.
Näiteks: toiduainete leotamine marineerimine · Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti Näiteks: vahustamine hakkliha valmistamine pooltoodete paneerimine 2. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid · Keetmine keetmine rohkes (tangained, makaronitooted, kuivatatud herneid ja ube) väheses vees (kala, köögiviljad) veeaurus (köögiviljad) omas mahlas (köögiviljad, kala, toiduaineid milles on rohkelt vett) vesivannil (munahüüve, munamagustoidud, piimakreemid, toiduained mis kiiresti võivad kõrbema minna või rõhu all kupatamine ( seened, soolaliha soolase, kibeda, hapu maitse eemaldamine, mürkainete, toiduainete puhastamine
saunadetailid, aiamööbel 3) Termo-D okaspuit; 212 °c: välisvoodri materjal, välisuksed, aknaluugid, väliskonstruktsioonid, saunad, vannitoad, põrandad, aiamööbel 4) Termo-D lehtpuit; 200 °c: Sama, mis termo-S. Materjal tumedam. 41. Kuidas tuleb töödelda puitu enne spooni koorimist? Millist puitu kasutatakse Eestis treispooni tootmisel? Töötluseks valitakse võimalikult veatud ja oksteta pakud. Elastsuse suurendamiseks kuumutatakse pakke vees või veeaurus (sõltuvalt vineeripaku läbimõõdust enamasti 8 tundi, tihedama tekstuuriga puidu puhul kauem). Treispooni valmistatakse Eesis peamiselt kasest, millest saadakse hele, ühtlase värvuse ja sileda pinnaga materjal. Eestis valmistatakse kooritud spooni ka haavast, mujal ka teistest tiheda ja ühtlase puiduga liikidest. 42. Mis liiki ja milliste omadustega puidukiudu kasutatakse puitkiudplaadi tootmisel Eestis? Pehme PKP: Kuiva meetodi puhul on eelistatud lehtpuit, kuna kiududevahelised
vähem. Need süsinikuaatomid, mis ei puutu kokku õhuhapnikuga eralduvad keskkonda tahmana. Diiselkütustes leidub mõningal määral ka väävliühendeid. Väävel oksüdeerub samuti ja tekib vääveldioksiid. Vääveldioksiid on ebapüsiv aine ja astub reaktsiooni õhuhapnikuga ning tekib vääveltrioksiid. Vääveltrioksiid, sattudes keskkonda, reageerib veeauruga ning moodustab väävelhappe. Väävelhape lahustub pilvede veeaurus ja sajab sealt alla happevihmana. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine Kõikidelt kütustelt nõutakse, et neil peab olema võimalikult kõrge kütteväärtus, hea segunemisvõime õhuga ja nad ei tohi korrodeerida metalle ega reageerida õhuhapnikuga. Seismisel ei tohi kütuste koostis ja omadused muutuda. Põhilised ekspluatatsioonlised omadused ongi küttesegu kütteväärtus, auruvus, stabiilsus, korrosiivsus. Vedelkütuse auruvus
Veeauru hulk õhus selgub õhu niiskuse mõõtmisel. Vee auramine Õhus on alati meile nähtamatut veeauru, mis koosneb üksikutest vee molekulidest. Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem veeauru võib õhk sisaldada. Vee aurumisel kaasneb molekulide lahkumisega veest vee temperatuuri langus. 1 grammi vee aurumiseks kuluv soojus on aurumissoojus. See on vastavalt vee temperatuurie erinev. Aurumiseks kulunud soojuse viib veeaur varjatud kujul endaga kaasa, seega peituvad veeaurus suured soojusvarud. Auramine oleneb paljudest teguritest. Veekogude pinnalt võib auramine toimuda piiramatult, kuid pinnases pole alati auramiseks vajalikku vett, sellepärast on auramine veekogudelt suurem. Auramisele avaldavad suurt mõju õhutemperatuur ja õhu niiskus. Mida kõrgem temperatuur ja kuivem õhk, seda intensiivsem võib olla auramine. Pinna kohale, kust toimub auramine, koguneb rohkesti vee molekule, mis edaspidist aruamist vähendab
Spooni kasutamine võimaldab kokku hoida väärtuslikku puitu, sest pealistamiseks kasutatakse ainult imeõhukest lehte. 1 m³ palgist saab tavaliselt 6001000 m² spooni. Spooni tootmine. Spooni tooraineks on vineeripakk, mille küljest lõigatakse kas ringkoorimise või hööveldamise teel õhukesi puidulehti. Töötluseks valitakse võimalikult veatud ja oksteta pakud. Elastsuse suurendamiseks kuumutatakse pakke vees või veeaurus. Tänapäeval toodetakse spooni peamiselt kahe meetodiga koorimine ja hööveldamine. Mõlemal juhul kasutatakse lõikamiseks pikka (vähemalt pakuga ühepikkust) nuga. Erandjuhtumitel võidakse spooni ka saagida. Spoonilehe paksus jääb tavaliselt alla 3 mm, kuid vajadusel toodetakse ka kuni 5 mm paksust spooni. Levinumad standardsed spooni paksused on 0,55 kuni 0,6 mm; 1,5 ja 2,7 mm. Erijuhtudel võidakse valmistada ka märksa õhemat spooni. Spoon peab olema
Veelgi enam, koos vihmametsa kadumisega hävib ka õhuke mullakiht, sest tuul ja vesi kannavad selle minema. Nii jääb endise vihmametsa kohale viljatu maa. 36. Õhu saastumine. Happesademed. Osoonkiht Energia tootmisega kaasneb õhukeskkonna saastumine kahjulike gaasidega. Maapõuest kaevandatud kütuste ja ka puidu põletamisel paiskub atmosfääri mitmesuguseid kahjulikke gaase. Peamised happesademete tekitajad on vääveldioksiidid ja lämmastikoksiidid: õhus olevas veeaurus lahustudes moodustavad need ühendid happeid. Kui veearur muutub vee piiskadeks, sajavad need happesademetena (vihma ja lumena) maapinnale. Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Happesademed · Kahjustavad otseselt taimede lehi ja nende kaudu taimi tervikuna · Muudavad mullad happelisemaks ja seega halvendavad paljude organismide elutingimusi (nt osa baktereid hukkub); selle mõju taimedele on eriti ilmekas
· Vahustamine · Hakkmassi valmistamine · Paneerimine(nt riivsai ja munaga) KUUMTTTÖÖTLEMINE · Keetmine-vedeliku abil(soolses vees 101 kraadi ja rõhuall keetmine on 119 kraadi )/tasel keetmsel on 95/97 kraadil(virvendab vesi)kanne all.tuleb arvetsada keeduaegu · Keetmisviisid:rohkes vedelikus keetmine(pastad) Väheses vedelikus:toiduained on vaevu kaetud Veeaurus : · Praadimine Keetmisviisid Kupatamine · Rohkes magedes vees · Soolases,kibeda,hapu maitse vähendamiseks TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Mürkainete lahustamiseks · Toiduainete puhastamiseks Blaneerimine · Lõhiajaline töötlemine kuuma vee või veeauruga · Pehendamine · Värvi säilitamine PRAADIMINE · Ilma vee juuresolekuta · Toiduaine välispind kuivab,tekib pruun koorik · Rasvaga
taime koosluste hävinemise. Muldi hävitatakse ka kaevanduste rajamisel. Muldade keemiline degradatsioon on seotud töötusest pärit ainete sattumisega mulda. Enamasti saastub sellise tööstusettevõtte lähiümbrus, kui osaliselt kanduvad saasteained õhu ja veega ka kaugemale. Juba pikka aega on Põhja- ja Lääne-Euroopas suureks probleemiks ulatuslikd väävliheited. Õhku sattunud väävliühendid lahustuvad õhus olevas veeaurus ja põhjustavad happesademeid, mis maapeale jõudes rikuvad mageveekogude ökosüsteeme ja muudavad muldi happelisemaks. Selle tagajärjel intensiivistub toitainete väljakanne. Ulatuslikemaid muldade kahjustusi on toonud kaasa kõrbete pealetung ehk kõrbestumine. Seda põhjustavad kuiva kliimaga aladel (kõrbes, poolkõrbes, stepis ja savannis) nii looduslikud tegurid kui ka järjest tugevnev inimmõju. Mulda on vaja kaitsta.
tõmmatakse elektronegatiivsema elemendi aatomi poole viimasele moodustub negatiivne osalaeng vesinikule positiivne ning nende vaheline tõmbejõud on sideme moodustajaks. 27. Vesiniksidemed vees vesiniksidemete mõju vee omadustele - Vesiniksideme tõttu vee molekulid liituvad omavahel, moodustades assotsiaate. Assotsiaatide esinemise tõttu on veel tunduvalt kõrgem keemis- ja külmumistemperatuur, kui peaks olema lähtudes ainuüksi vee valemist H2O. Veeaurus vesiksidemeid praktiliselt ei esine 28. Molekulidevahelised jõud - Molekulide küllaldasel lähenemisel üksteisele tekivad nende vahel külgetõmbejõud van der Waalsi jõud.Kohesioon-tõmme ühesuguste molekulide vahel (A-A või BB).Adhesioon-tõmme erinevate ainete molekulide vahel (A-B). 29. Kompleksühendid koordinatiivne side - kompleksühendid moodustuvad lihtsamatest ühenditest ilma uue elektronpaari loomiseta. Koordinatiivne side kui
III Kontrolltööks kordamine Loeng 11 Viiruse ehitus Viirused koosneb nukleiinhappest (RNA, DNA), mis on ümbritsetud valgukesta e kapsiidiga. Nukleiinhape koos kapsiidiga on nukleokapsiid. Mõnel viirusel on replikatsioonis peremeesrakus vajalikud ensüümid, mõned viirused on ümbritsetud lipiidmembraaniga, mis sisaldab valke ja süsivesikuid. Viiruse elutsükkel Herpes simplex, DNA viirus: Virioon adsorbeerub rakuseinale ja siseneb rakku. Viirusel on kahte tüüpi geene, varajased neist vastutavad viiruse DNA/RNA sünteesi eest ning hilised kapsiidi proteiinide sünteesi ja pakkimise eest. Seejrel ühineb viiruse nukleiinhape kapsiidiga, moodustades nukleokapsiidi. See pakitake raku plasmamembraani ja virioon väljub rakust. DNA viirusevastased ravimid Sihtmärkvalgud: peavad olema viiruse elutsüklis tähtsad (infektsiooni pärssiine), erinema inimese valkudest (kõrvaltoimetevaba), sarnased erinevatel viirustel (universaa...
12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 97 Pinnas 17% Earth peegeldunud is a Vast 100% pilvedest Solar Collector 6% peegeldunud pinnasest 19% neeldunud veeaurus, tolmus 4% neeldunud pilvedes 46% neeldunud pinnases Earth 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 98 Pinnasetemperatuuri aastane muutus Eestis t, °C 16 12 8 3.2m
Kõrge temperatuur kui mikroobe hävitav tegur 1) Kuiv kuumus (leegis kuumutamine, steriliseerimiskappides kuumutamine). Nii steriilitakse külviaasu, pintsette, tühje kolbe jne. Kuiv kuumus toimib oksüdeerijana. Steriilimiseks vajalik kuumutamisaeg 170 kraadi juures on 1 tund, 160 juures 2 tundi. 2) Keetmine vees. 30 min-line keetmine tapab bakterid, kuid ei hävita kõikide bakterite endospoore. Ka mõned viirused võivad ellu jääda. 3) Kuumutamine veeaurus rõhu all (autoklaavimine) (laboratoorsed söötmed jm vahendid). Niiske kuumus denatureerib valke ja DNAd, kahjustab membraane. Kodus võib autoklaavi asemel kasutada kiirkeedupotti. 4) Pastöriseerimine (ei taga steriilsust, vähendab oluliselt mikroobide arvu: piim, õlu, hoidised). Piima pastöriseerimise põhirezhiimid: a) 72°C 15 sekundit ja siis kiiresti jahutada; 140 to 150°C 1 kuni 3 sekundit, siis kohe jahutada. Viimane meetod on ultrapastöriseerimine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
