Genoomid Kamo: Tänapäeval kaardistatakse inimese kogu pärilikkuse materjal ehk genoom 2650-7500 dollari eest ning peagi langeb hind õige madalale ja siis saame me kõik seda endale lubada."Aastal 2013 kaardistame me genoomi vähem kui 1000 dollari eest," väidab leiutaja ja bioloog Jonathan Rothberg, kes arengu teedrajava tehnoloogiaga käivitas. Kamo: 2007. aastal kaardistas ta esimese genoomi 1953. aastal DNA- molekuli struktuuri mõistatuse lahendanud ja selle eest Nobeli preemia saanud James Watsoni genoomi. Kamo: Rothberg tuli hiljuti välja uue silmapaistva masina Ion Torrentiga, mis kaardistab DNA elektrooniliselt otse arvutikiibile. Seega võime ka eeldada arvutimaailmast tuntud arengut hindades ja kiiruses. Eq: Tavainimese jaoks tähendab hinnalangus seda, et isikliku pärilikkuse materjali kaardistamise teenuse ostmine muutub üha käegakatsutavamaks. Eq: Lisaks haiguste ennustamis...
loom. Miks on oluline teada organismide genoomide täispikki järjestusi? Tänu geenijärjestamise tehnoloogia täiustumisele loodavad teadlased loomade DNA kaudu jõuda lähemale inimhaiguste mõistmisele, täiendades ühtlasi teadmisi bioloogiast ja evolutsioonist. Looma DNA võrdlemine inimese omaga võib anda meditsiiniteaduse seisukohalt olulist informatsiooni ning seetõttu valmisidki kõigepealt selliste laialdaselt laboriloomadena kasutatavate loomade genoomid nagu rott, hiir ja koer. Suur osa inimeste ja loomade DNA-st on ühine, teatud loomi on aastaid kasutatud inimhaiguste "mudelitena". Loomal esineva haiguse versioonis aktiivsete geenide väljaselgitamine võib aidata viidata ka vastavale inimgeenile.
kompleksus) *Geneetiline info paikneb valdavalt nukleaarselt. Lisaks plastiidide/mitokondrite genoom (v.a. Archaeozoa, kellel puudub organellide DNA). Vähemalt mõnes elutsüklis esineb diploidsena! *DNA hulka haploidses genoomis nimetatakse C väärtuseks ja on liigispetsiifiline (ulatub 0,5pg-132pg). Katteseemnetaimedel varieerub kuni 600x. NB! C väärtus ei korreleeru organismide keerukuse ja geenide arvuga (C-väärtuse paradoks). Seotud transposonite arvuga genoomis. *Väiksemad genoomid omavad suuremat aktiivsete transposonite klasside hulka. *Genoomide kompleksust väljendatakse DNA reassotsiatsiooni kiiruse C0t½ kaudu. Sõltub omakorda korduv DNA hulgast. *G+C hulga intragenoomne varieeruvus väga suur (L ja H isohoorid). Geenid asuvad valdavalt GC rikastes piirkondades! *"Keskkonna" geenid on evolutsioneerunud palju kiiremini kui "majahoidjad".
Raamatute arv TÜRs Märksõna Biokütused 60 35 Sõna Biofuels 5 10 UDK 502.3/.7 109 279 Luque Rafael, Melero Juan A. (2012). Advances in Biodiesel Production: Processes and Technologies. Oxford: Woodhead Publishing. 1.2. Rahvusvaheline kümnendliigitus UDK a) genoomid - 575 b) spektrofotomeetria - 543 c) orgaaniline süntees - 547 d) komposiitmaterjalid 620-419 1.3. e-ajakirja otsing e- väljaannete otsivahendiga A - to Z 1. ,,Biotechnology for Biofuels '' Andmebaas: EBSCOhost , juurdepääs : 2009 vol2 2. ,,Ethanol & Biofuels News'' Andmebaas: EBSCOhost, juurdepääs: 11/6/2006 1.4. Artikli otsing eesti artiklite andmebaasist ISE Otsi andmebaasist ISE artikleid kapillaarelektroforeesi kohta a) Leidsin 4 eesti keelset artiklit selle teema kohta
märksõna kemikaalid 11/269 13/135 liitotsing (Kemikaalid ) and 303 194 (looduses) UDK 504 583 1054ewew331233 b) Roots, O. - Püsivad orgaanilised saasteained meie keskkonnas. Tallinn. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus 1.2. Rahvusvaheline kümnendliigitus – UDK a) genoomid – 575.113 b) spektrofotomeetria - 544.23 c) orgaaniline süntees ´- 547.057 (043) d) komposiitmaterjalid - 620.22-419.8 (075.8) 1.3. E-ajakirja otsing e- väljaannete otsivahendiga A - to - Z Ajakiri: Chemical engineering journal Andmebaas: ScienceDirect Freedom Collection Elektrooniliselt kättesaadav alates 1998 köiteid 70 Ajakiri: The chemical engineering journal and the biochemical engineering journal Andmebaas: ScienceDirect Freedom Collection
liikide või liigigruppide tekkimine, mis erinevad märgatavalt mingite funktsionaalsete on muutunud vastavalt funktsioonile keskkonnas. tunnuste poolest. Tuntud näide: Darwini vindid (Osborn 1902). HOX-geenid- kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv Analoogilised elundid- eri päritolu organismide kehakuju või elundite sarnasus ja mitmekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomid funktsiooni või ka välisehituse poolest, mis on tekkinud konvergentsi tõttu rühmiti; imetajatel on neli rühma (klastrit). Need geenid määravad organismi üldise kohastumisele ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisel. ehitusplaani pea-saba teljel. Binaarne nomenklatuur- Linne loodud liikide nimetamisviis: esimene sõna, mida Konvergents- erineva päritoluga liikidel sarnaste keskkonnatingimuste toimel sarnaste
keemiline süntees 225 223 steroidid 12 29 b) Koostada ühe relevantse raamatu kohta bibliokirje. Synthesis and stereochemical studies of some optically active a-azolylpropionic acids of biological intrest. (1974). / ed. H. Gustafsson. Uppsala 1.2 Rahvusvaheline kümnendliigitus UDK. Leia e kataloogist ESTER abil, milline UDK kirjeldab järgmisi ainevaldkondi: a) genoomid 602.6 :519.2 b) spektrofotomeetria 543.422.3 c) orgaaniline süntees 547.057 (047.31) d) komposiitmaterjalid 620.22-419.8 1.3 E-ajakirja otsing e- väljaannete otsivahendiga A to Z a) Annual Reports on the Progress of Chemistry. Section B, Organic Chemistry Andmebaas: Royal Society of Chemistry Core (KESLI) 1997 vol. 107 b) Current Organic Chemistry Andmebaas: Academic Search Complete 2000 vol. 5 1.4 Artikli otsing eesti artiklite andmebaasist ISE
mikroskoobis ja nad läbivad bakterifiltreid; 2) viiruste genoom on elusrakkudes aktiivselt isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul; 3) viiruste genoom ei sisalda selliseid geene, mis tagaksid viiruste ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida rakuväliselt valke; 4) väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena. *Viiruse kõige tähtsamaks komponendiks ja kõigi omaduste määrajaks on tema genoom. Väiksemad viiruste genoomid koosnevad umbes kolmest tuhandest nukleotiidist, suurimad aga kuni 300000 nukleotiidist. Viirused kasutavad oma genoomi rakusiseseks paljunemiseks paljusid erinevaid mooduseid, kuid kindlasti peab nende genoomides olema kolme tüüpi geene:*replikatsioonigeenid *regulaatorgeenid *struktuurgeenid. Viirusosakese struktuurvalgud ümbritsevad viiruse genoomi tiheda ja tugeva kaitsva kapslina. Seda nim kapsiidiks- jäik, kompaktne ja kindla ülesehitusega struktuur. Koosneb kindlast arvust
ja konservitult Korrastab seedimist, dieettoitudes tähtsal kohal Viljaliha sisaldab rohkelt puitunud seintega kivisrakke Seemned viies õõnsuses Pirni värvus võib sõltuvalt sordist olla roheline, kollane, punane, pruunikas Pirni genoom Harilik pirn on üldiselt diploidne (2n=34) Enam kasvatatavad sordid on triploidsed ning tetraploidsed Pirnis geenide arv 42 812 Suurus 118.8 Mb Pirn ja õun Pirn ja õun lahknesid üksteisest 5,4 21,5 milj. aastat tagasi Õuna ja pirni genoomid erinevad suuruses Peamine põhjus korduvate jadade olemasolu Geensed alad siiski mõlemas liigis sarnased The genome of the pear (Pyrus bretschneideri Rehd.) Pirni genoomi järjestus annab väärtusliku ressursi Pyruse bioloogilistes uuringutes Käesolevas artiklis töötati pirni genoomi ning sellega seonduvate transkriptsiooni protsessidega Teadustöös avastati uut tähtsat informatsiooni kivisrakkude ning nende moodustumise kohta
Fotoefektiks nim. elektronide "väljalöömist" ainest valguse toimel FOTOEFEKTI PUNAPIIR suurim lainepikkus, mille puhul veel tekib fotoefekt I seadus: Kiirguse poolt väljalöödud elektronide maksimaalne kineetiline energia ei sõltu kiirguse intensiivsusest II seadus: Fotoefekti punapiir sõltub ainult elektroodi materjalist ega sõltu kiirguse intensiivsusest III seadus:Küllastusvool on võrdeline elektroodile langeva valgusvooga Väljumistöö on alati võrdne vähima energiahulgaga, mis on vajalik elektroni ainest välja viimiseks, ltu kiirguse intensiivsusest vaid sõltub kiirguse sagedusest (lainepikkusest) ja elektroodi materjalist nsiivsusest ja viimiseks, kromosoomid on pärilike tunnuste kandjad genoomid geenide kogum fenotüüp ühe isendi kõik tunnused molekulaargeneetika on teadus, mis uurib pärilikkuse seadusi molekulide tasemel MG kolm protsessi: replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon replikatsioon selle käigus toimub DNA sünte...
põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. GMOsid luuakse geenitehnoloogia abil. Võõrastest liikidest pärit DNAd võib organismidesse viia ka ristamise, rakkude fuseerimise (liitmise) või viiruste abil, kuid vastavalt GMOsid puudutavale seadusandlusele ei ole sellised liigid (näiteks kõik traditsioonilised kultuurtaimed ning kariloomad) GMOd. GMO genoomid erinevad oma tavaeellastest tegelikult väga vähe. Nimelt on igas rakutuumaga organismis umbes 10 000 - 50 000 geeni. Geenide vahele jäävad lisaks nn mittekodeerivad regioonid, mis osas liikides moodustavad 99% kogu organismi genoomist. Ehkki GMOde kasutamise ajalugu pole kuigi pikk, on maailmas juba mitmeid GMOsid kasutusele lubatud. Euroopa Liidus kasvatatakse või kasutatakse tööstuslikult paarikümmend nimetust GMOsid
Saab eristada: positiivne spiralisatsioon – kui keerdumine on samas suunas heeliksi suunaga (paremale), tekib tihedam DNA struktuur. negatiivne spiralisatsioon - kui keerdumine on vastassuunas (vasakule), tekib lõdvem DNA struktuur Eukarüootne DNA on pakitud kromosoomidesse. Imetaja kromosoom on lineaarne DNA molekul, mis on tihedalt pakitud valkude kompleksis. Genoom on organismi kõigi kromosoomide DNA. Eukarütoosed genoomid: Reeglina suur genoom. Umbes 98% genoomist ei kodeeri valkudeks. Kuid osa sellest transkribeeritakse RNA-ks. Vahel nimetatakse “rämps“ DNAks. Inimese genoomne DNA on 3x109 aluspaari. Lisaks nukleaarsele DNA-le esineb ka mitokondriaalne ja kloroplastide DNA. Suur osa genoomist moodustavad kordusjärjestused. Ainult mõni protsent genoomist on kodeeritav valguks. Inimese genoom on pakitud 24 kromosoomi. Eukarüootses rakus on mitmeiid geenide regulatoorseid mehhanisme:
viirustel kaheahelaline DNA ja RNA. Nukleiinhapped on suutelised säilitama viiruse pärilikku informatsiooni ning andma seda edasi järeltulevatele viiruste põlvkondadele. Viirus genoom võib koosneda ühest või mitmest nukleiinhappe molekulist. Näiteks lastehalvatus tekitav polioviirus koosneb ühest üheahelalise RNA molekulist, gripiviiruse genoom aga kaheksast erinevast RNA molekulist, millest igaüks kodeerib teatud kindlat viiruse elutegevuseks vajalikku valku. Väiksemad viiruse genoomid koosnevad umbes kolmest tuhandest nukleotiidist (näit. Mõned bakteriviirused), suured aga kuni 300 000 nukleotiidist (rõugeviirus). Seega on väiksematel viirustel kuni kolm geeni ja suurimatel enam kui paarsada geeni. (Geeni keskmiseks suuruseks või arvestada 1000 nukleotiidi). Viirused kasutavad oma genoomi rakusiseseks paljunemiseks paljusid erinevaid mooduseid, kuid kindlasti peab nende genoomis olema kolme tüüpi geene
Geneetilise materjali muutumine on palju keerulisem, kui mõni aeg tagasi arvati. Geneetilise materjali aluseks olevate nukleotiidide kustumised (deletsioonid), kordumised (duplikatsioonid ) ning ümberpaiknemised tekitavad ka lähedalt seotud genoomides suuri erinevusi. Seega, kui mõõta nukleotiidide sarnasust inimese ja simpansi vastavates genoomi osades, on see tõesti 98-99 protsenti, aga see number ei näita täpselt, kui suured on inimese ja simpansi genoomid ega seda, millised on nende struktuurierinevused. Sageli piisab vaid mõnenukleotiidilistest erinevustest või mõne genoomi piirkonna ümberpaiknemisest, et muuta organismi arengut tundmatuseni DNA järjestus on ühedimensiooniline suurus, mida on palju kergem omasugustega võrrelda kui neljadimensioonilist keha ennast. Geenid, mis viivad inimese ja simpansi reieluu tekkimiseni, võivad olla küll 98-99% identsed, aga sellest ei
4. Prokarüootsete genoomide omadused (suurused, G+C, funktsionaalsed grupid). Prokarüootsete genoomide uurimise põhjused: Rakuliste protsesside ja geenide funktsiooni uuringud: evolutsiooniliselt konserveerunud, Patogenees: haiguste molekulaarse tagapõhja ja ravivõimaluste leidmine, Evolutsioon: kuidas on organismid üksteisega seotud, millises suunas liigub evolutsioon, Kõige arvukam organismiderühm Maal (~6x1030 rakku, ~5x1017g, ~4x105-4x106 liiki). Prokarüootsete genoomide omadused: Genoomid valdavalt tsirkulaarsed, esineb ka lineaarseid sisaldades telomeere (B.burgdorferi), Tihti esineb ekstrakromosomaalseid geneetilisi elemente, Enamik baktereid haploidseid, mõned ka di- ja tetraploidsed (D.radiodurans). Teatavates situatsioonides ka 10 koopiat (M.jannaschi), Genoomide suurus jääb 1-5Mb vahele. Väiksem genoom M.genitalium 517 geeni (genoomi suurus 580 kb), suurim M.xanthus 9,2 Mb. Genoomi suurus sõltub
3. Viiruse genoomi ja viirusvalkude paljunemine. 4. Uute viirusosakeste moodustumine ja lahkumine rakust. 4. Mis on viiruse genoom ja milliseid geene see sisaldab? Viiruse kõige tähtsamaks komponendiks ja kõigi omaduste määrajaks on tema genoom, milleks on DNA või RNA molekulid. Osadel viirustel on viirusosakeste oosseisu genoom üheahelaline teistel kaheahelaline DNA või RNA. Viiruse genoom võib koosneda ühest või mitmest nukleiinhappe molekulist. Väiksemad viiruste genoomid koosnevad umbes 3000 nukleotiidist suurimad aga kuni 300 000 nukleotiidist.. 5. Millised on viirusvalkude peamised ülesanded? Viirused kasutavad oma genoomi rakusiseseks paljundamiseks paljusid erinevaid mooduseid, kuid kindlasti peab nende genoomis olema kolme tüüpe geene 1) replikatsioonigeenid, mis kindlustavad viiruse genoomi paljundamise 2) regulaatorgeenid, mis mõjutavad nakatunud raku aktiivsust selliselt, et soodustada viiruse paljunemist 3) struktuurgeenid, mis kindlustavad
jooksutatakse seda kasutades konkreetseid andmeid ehk omavahel on keeruline programme võrrelda, kui igaüks jooksutab erineva andmete alusel. Assemblathon 1 ja 2, GAGE (Genome Assembly Gold- standard Evaluations) ja dnGASP (de novo Genome Assembly Assesment Project) on projektid, mille raames erinevad tarkvara arendajad moodustasid võistkondi ja proovisid enda programmiga saavutada häid tulemusi. Töötlemiseks kasutatud andmed olid selleks spetsiaalselt stimuleeritud andmestik mitte päris genoomid. Andmete valikut on kritiseeritud Assemblathon 1 puhul, kuna tehislikud andmed ei suuda kunagi peegeldada tegelikku olukorda piisavalt rahuldaval tasemel. Assemblathon 2 projektis pidi töötlema ka tõelisi sekveneerimisandmeid, mis pärinesid näiteks papagoilt ja boamaolt. Järeldused Assemblathon, GAGE ja dnGASP jõudsid kõik ühele järeldusele ka kõige paremad koostud sisaldavad olulisi ja rohkelt vigu. Iga bioloog peaks silmas pidama, et täiuslikku genoomi ei saa
Kapsiidis sisalduv nukleiinhape vabaneb raku tsütoplasmasse 4. Viiruse genoomi paljunemine ja viirusele vajalike valkude süntees 5. (Pannakse kokku uusi viirusosakesi, mis väljuvad rakust.) Viirused võivad ka vaikivas olekus rakus püsida DNA- ja RNA viiruste paljunemine Genoomiks on DNA. Viirus siseneb nakatanud raku tuuma, kus toimub mRNA süntees. mRNA väljub sütoplasmasse, kus hakatakse sünteesima viirusvalke. Viirusegenoom paljuneb tuumas, seejärel pakitakse genoomid koos kapsiidvalkudega viiruspartikliteks ja see järel see väljub rakust. Genoomiks on RNA. Siis võib jäädagi nukleiinhape raku tsütoplasmasse. Plussahelaline viiruse genoom toimib mRNAna, kodeerideks viiruse paljunemiseks ja kapsiidide moodustamiseks vajalikke valke. Vaktsineerimine Vaktsiin- sisaldab viiruse neid osasid, mille kaudu immuunsüsteem tunneb ära haigustekitaja. Antigeen- immuunsüsteemile äratuntav osa.
Putukate, vetikate ja ainuraksete suured DNA genoomsed viirused Baculoviirused moodustavad suure viiruste sugukonna (teada üle 500 liigi). Neile kõigile on iseloomulikud suured tsirkulaarsed dsDNA genoomid, mis on virionis pakitud kepikesekujuline nukleokapsiid (lad. baculum – kepike, siit ka sugukonna nimetus). Baculoviirustele on iseloomulik nakatunud rakkudes spetsiifiliste inklusioonkehade moodustamine. Baculoviiruseid on kõige enam teada liblikalistel, kuid neid on leitud ka kahetiivalistel, ehmestiivalistel ja ka krevettidel. Baculoviirustel esineb kahte tüüpi virione: • Virionid, mis kujunevad pungumisel raku plasmamembraanist (BV-budded viruses).
Positiivse polaarsusega RNA de süntees erineb negatiivse polaarsusega RNA sünteesist, on lihtsam ja efektiivsem ning sõltub RNA 5’- ja 3’-otstes asuvatest struktuursetest elementidest. Ka siin lisab RdRp maatritsi 3’ otsa täiendava A-jäägi taastades normaalse 3’ otsa (CCAoh). Loeng 2 Merits Positiivse polaarsusega RNA viiruseda + RNA viiruste genoom on sama polaarsusega kui mRNA. + RNA viiruste paljad genoomid on infektsioonilised. + RNa viiruste esimeseks biosünteesiks rakus on alati translatsioon. + RNa viiruste replikaas on alati transleeritav otseselt genoomselt RNA-lt. Kõik eukarüootide + RNA viirused replitseeruvad alati raku tsütoplasmas ja replikatsioon on alati seotud raku membraaniga. Eristatakse RNA viiruste seas nelja erinevat super-sugukonda: 1. Picorna sarnased viirused. 2. Alpha sarnased viirused. 3. Flavi sarnased viirused. 4
põlvkonna vältel. Vastasel juhul pole tegu GMOga. Teiseks tuleb rõhutada, et GMOsid luuakse geenitehnoloogia abil. Võõrastest liikidest pärit DNAd võib organismidesse viia ka ristamise, rakkude fuseerimise (liitmise) või viiruste abil, kuid vastavalt GMOsid puudutavale seadusandlusele ei ole sellised liigid (näiteks kõik traditsioonilised kultuurtaimed ning kariloomad) GMOd. Viimaks tuleb märkida ka seda, et GMO genoomid erinevad oma tavaeellastest tegelikult väga vähe. Nimelt on igas rakutuumaga organismis umbes 10 000 - 50 000 geeni. Geenide vahele jäävad lisaks nn mittekodeerivad regioonid, mis osas liikides moodustavad 99% kogu organismi genoomist. Kui nüüd viia kirjeldatud organismi veel üks geen, erineb selle GMO genoom eellase omast 0,00002%. Vaatamata sellele, et organismi geenide kogum on peaaegu samasugune kui vanemliinis, võib uue organismi talitlemine olla paljuski erinev.
DNA otsad. Selliste fragmentide eeliseks see, et kuna nad on mittespetsiifilised siis võimaldab see üksteisega liita komplimentaarsete järjestusteta molekule. 11. Kust me leiame restriktsiooniensüüme looduses? Bakterid kasutavad neid kaitseks bakteriofaagide vastu. 12. Mis on vektorid ja kuidas me neid kasutada saame? 1:37-42. Geenide rakkudesse viimiseks kasutatakse vektoreid mis on nukleiinhappe molekulid nagu: viiruste genoomid, transposoonid, plasmiidid, ning suuremad vektorid nagu bakteri (BAC) ja pärmi (YAC) tehislikud kromosoomid. Vektoriks nimetatakse DNA molekuli mida kasutatakse tehislikult võõra geneetilise materjali ühest rakust teise viimiseks kus seda geneetilist informatsiooni replitseeritakse ja/või ekspresseeritakse. 13. Mis on vektorite toimimiseks hädavajalikud komponendid? Kõikidele vektoritele on omane replikatsiooni alguspunkti (origin of
1.2 Viiruste ehitus Viiruste genoom Genoom on viiruse kõige tähtsam komponent ja kõigi omaduste määraja. Genoom on tihedalt pakitud viirusvalkudest koosnevasse kindla struktuuriga kapsiidi. Genoomiks võivad olla DNA või RNA molekulid. Osadel viirustel on viirusosakese koosseisus genoom üheahelaline, teistel kaheahelaline DNA või RNA. Viiruse genoom võib koosneda ühest või mitmest nukleiinhappe molekulist. Väiksemate viiruste genoomid koosnevad u. kolmest tuhandest nukleotiidist (bakterviirused), suurimad aga kuni 300 000 nukleotiidist (rõugeviirus). Seega on väiksematel kuni 3 geeni suurimatel kuni paarsada. (Geeni keskm. suurus on 1000 nukleotiidi). DNA-VIIRUSED: a) Üksikahelaline DNA b) Kaksikahelaline DNA (adenoviirused, herpesviirused). RNA-VIIRUSED: a) Üksikahelaline RNA (paragripp, gripp, polioviirus, retroviirus). b) Kaksikahelaline RNA (reoviirus, rotaviirus).
Inimesel pole! Tagajärjel tekivad haploidsed enamasti, aga vahel ka diploidsed (emaste ainueksisteerimisel, areng algabki diploidsusest). 2. Günogenees Toimub viljastumine, kuid uue isendi areng lähtub munaraku infost, sperm on ainult arengu aktivaatoriks. Tagajärjel tekivad emased isendid. Nt hõbekoger, kellel isaseid esineb väga väikses koguses, emased kasutavad kõigi karplaste sperme, hübriide ei tule, sest genoomid ei segune. 3. Androgenees Toimub viljastumine, kuid uus isend areneb spermi info baasil, munarakk on vaid arengukeskkond. Esineb tubaka- ja maisisortidel, loomadest siidiliblikatel. Sugurakkude valmimine inimesel Spermatogenees 1. Koht - munandites, väänilistes seemnetorukestes, spermatogeenses epiteelis. 2. Algus - lõpp. Algab looteeas (munandi algmete eristumisega), siis pidurdub, taaskäivitub suguküpsuse saabumisega vanuses 11 - 16 aastat. Lõppeb häirete
teel genoomi. Mõlema meetodi puhul tuleb pärast DNA rakku viimist muundatud üksikust rakust kasvatada terve uus taim, sest ainult sellisel juhul saame tõelise GMO. Üksikust rakust uue taime regeneratsioonil kasutatakse koekultuuri meetodeid, mida tuntakse põhimõtteliselt juba üle poole sajandi. Sarnase metoodikaga on kasvatatud näiteks laialt tuntud meristeemmaasikad, koekultuuri etapi on läbinud suur osa Eestis kasvatatavate seemnekartulite eellasi. GMO genoomid erinevad oma tavaeellastest tegelikult väga vähe. Nimelt on igas rakutuumaga organismis umbes 10 000 - 50 000 geeni. Geenide vahele jäävad lisaks nn mittekodeerivad regioonid, mis osas liikides moodustavad 99% kogu organismi genoomist. Kui nüüd viia kirjeldatud organismi veel üks geen, erineb selle GMO genoom eellase omast 0,00002%. Vaatamata sellele, et organismi geenide kogum on peaaegu samasugune kui vanemliinis, siis võib uue organismi talitlemine olla paljuski erinev.
Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Oluline on see, et võõr-DNA peab olema stabiilne see tähendab, et ta peab loodud GMO kõigis rakkudes püsima stabiilselt vähemalt mitme põlvkonna vältel. Vastasel juhul pole tegu GMOga. Teiseks tuleb rõhutada, et GMOsid luuakse geenitehnoloogia abil. Kolmandaks tuleb märkida ka seda, et GMO genoomid erinevad oma tavaeellastest tegelikult väga vähe. Nimelt on igas rakutuumaga organismis umbes 10 000 - 50 000 geeni. Geenide vahele jäävad lisaks nn mittekodeerivad regioonid, mis osas liikides moodustavad 99% kogu organismi genoomist. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene.
kromosoomikomplekte rohkem kui üks (n > x) ja diplofaasis (sügootides) rohkem kui kaks (2n > 2x). Euploidid- kromosoomistiku võrdkordsus, genoomi kõigi kromosoomide (erandiks võivad olla sugukromosoomid) võrdne arv indiviidil (rakus).x, 2x, 3x, 4x Aneuploidid- kromosoomikomplektist on puudu või üle üks kromosoom või kromosoomipaar. 2n-2 nullisoomik 2n-1 monosoomik 2n+1 trisoomik 2n+2 tetrasoomik 57.Autopolüploidid- kõik genoomid (ühekordsed krom. komplektid) on ühesugused 2n=4x nt.kartul Allopolüploidid e. amfiploidid - genoomid on erinevad nt.pehme nisu ( AABBCC). Neil on koos kolm või enam mittehomoloogset, eri vanemliikidelt pärit genoomi.nt. aedmaasikas, pirnipuu 58. Polüploidide indutseerimine: *uute vormide saamine * muuta kaughübriidid fertiilsexmood.seemneid, vilju *saada seemnetute viljadega taimi(banaan) *saada gigantsete mõõtmetega taimi *stimuleerida täidisõieliste vormide teket
x) ja diplofaasis (sügootides) rohkem kui kaks (2n > 2x). Euploidid- kromosoomistiku võrdkordsus, genoomi kõigi kromosoomide (erandiks võivad olla sugukromosoomid) võrdne arv indiviidil (rakus).x, 2x, 3x, 4x Aneuploidid- kromosoomikomplektist on puudu või üle üks kromosoom või kromosoomipaar. 2n-2 nullisoomik 2n-1 monosoomik 2n+1 trisoomik 2n+2 tetrasoomik 57.Autopolüploidid- kõik genoomid (ühekordsed krom. komplektid) on ühesugused 2n=4x nt.kartul Allopolüploidid e. amfiploidid - genoomid on erinevad nt.pehme nisu ( AABBCC). Neil on koos kolm või enam mittehomoloogset, eri vanemliikidelt pärit genoomi.nt. aedmaasikas, pirnipuu 58. Polüploidide indutseerimine: *uute vormide saamine * muuta kaughübriidid fertiilsexmood.seemneid, vilju *saada seemnetute viljadega taimi(banaan) *saada gigantsete mõõtmetega taimi *stimuleerida täidisõieliste vormide teket
ristamiseks) ning seejärel nende järglaskonnaga bakteritüvede B ja B/2 segu. Faagide genoomide vahel oli toimunud geneetiline rekombinatsioon. Seda näitas faagilaikude morfoloogia. Genotüüp rh+ põhjustab suuri häguseid laike, r+h väikeseid ning läbipaistvaid. Lisaks kirjeldati ka suuri läbipaistvaid laike (genotüüp hr) ja ja väikeseid häguseid (genotüüp r+h+), mis saavad ilmneda ainult siis, kui genoomid on rekombineerunud. Rekombinante oli järglaskonnas 2%, mis näitab, et geenid h ja r paiknevad T2 geneetilisel kaardil teineteisest 2 ühiku kaugusel. Faagide genoomidevaheline rekombinatsioon võib aset leida suvalisel hetkel faagi elutsükli vältel, kui genoom pole pakitud kapsiidi. Faagi geenide peenstruktuur. 50-ndate aastate keskel hoogustus faagide geenistruktuuri uurimine. Seymor Benzer kaardistas faagi T4 rII lookuse mutatsioone kahes järjestikku paiknevas geenis rIIA ja rIIB
Aastal 1971, Kalifornias oli loodud esimene GM bakter ning aastal 1983, Belgias ja Missouris esimesed GM taimed. Teistest liikidest pärit geene võib viia organismi ka ristamise, rakkude fuseerimise (liitmise) või viiruste abil, kuid vastavalt seadusandlusele need organismid ei ole GMO-d. (Keskkonnaministeerium, 2004.) Geneetilise muundamise abil on võimalik siirdada organismi väga kaugete liikide geene või tehisgeene. (Eestimaa Looduse Fond, 2006). GMO genoomid erinevad oma tavaeellastest vähe. Igas rakutuumas on ligikaudu 10000 50000 geeni ning kui viia organismi veel üks geen erineb selle GMO genoom eellase omast kõigest 0,00002% võrra. (Keskkonnaministeerium, 2004.) Geenitehnoloogia väljendab nii meie lootusi ja unistusi ning see võimaldab meie elukvaliteedi paranemist ning mõned, kuid mitte kõik GM-tooted võimaldavad isegi rohkemat, kui meie veel mõni aeg tagasi unistada oskasime. Geenitehnoloogia meetmed
järglane. Sündinud loom ei ole 100% oma ema, kelle somaatilisest rakust võeti tuum, koopia, vaid väga sarnane loom. 57. Miks on oluline teada organismide genoomide täispikki järjestusi? Loomade DNA kaudu võib jõuda lähemale inimhaiguste mõistmisele, ühtlasi täiustuvad teadmised bioloogiast ja evolutsioonist. Loomade DNA võrdlemine in omaga annab meditsiiniteaduse seisukohalt olulist infot ja setõttu valmisidki esmalt tuntud laboriloomade hiire, roti ja koera genoomid. Suur osa in ja loomade DNAst on ühine, teatud loomi on aastaid kasutatud inimhaiguste mudelitena. Loomal esineva haiguse versioonis aktiivsete geenide väljaselgitamine võib kaas aidata vastavate geenide leidmise inimesel.
Eksoensüümid - ekso - välja. Valgud on alati stabiilsemad , siis kui nad saavad mingile pinnale kinnituda. Aktinomütseedid - antibiootikumide tootja. Mis on genoom - kogu organismi geenide kogu. Kõige väiksem genoom prokarüootidel. Aktinomütseetidel on lineaarsed kromosoomid. Vetthülgav pind - koniitide tõttu pinnal - hülgavad vett. Suure genoomiga bakterid. 13.Mis võiks olla põhjus, et parasiitsetel bakteritel on väikesed genoomid? Sest nad elavad teiste organismide arvel, neil ei ole vaja palju erinevate funktsioonidega valke. Klamüüdiatel on väikesed genoomid, tema genoom on väike, sest ta elementaar keha on ka pisike. Näiteks nad ise ei suuda ATP´s sünteesid ja siis genoom on selle võrra väiksem, kasutab peremees organismi võimet, tema sünteesitud ATP´d kasutab. 14.Temperatuurirühmad: 4...psührofiilid (hea kasv 0kraadi juures,) , meso-(meelistemp 37kraadi,
· NB! Arhedel on näidatud, et nad ei suuda kohaneda paindlikult temperatuuri muutusele, sünteesides muutunud küllastatusega või pikkusega lipiide. Eubakterid suudavad. · Küll aga on Sulfolobusel ja Thermoplasmal näidatud, et nad saavad reguleerida tsüklopentaani hulka membraanides.See mõjutab ka membraanide stabiilsust. Mida rohkem neid jääke, seda tugevam membraan. Arhede genoom, geenid, transkriptsioon · Paljude arhede genoomid on sekveneeritud. Esimesena sekveneeriti Methanococcus jannaschii. · Nende kõigi genoomides on geene, millel pole homolooge ei eubakterite ega eukarüootide hulgas. Näiteks M. jannaschii orfidest 56% polnud homolooge endmebaasides. See tegelikult näitab arhede domeeni selget erinevust teistest, nende unikaalsust. · Methanococcus jannischii isoleeriti ookeanist 2600 m sügavusest. Ta on metanogeen, sünteesib vesinikust ja CO2 metaani
moodusta. Kuigi mütseeliga aktinomütseedid on mikroseentega sarnased, ei ole neil erinevalt seentest rakutuuma ega hüüfides rakuvaheseinu. Kogu aktinomütseedi mütseel on üksainus torukestena hargnenud rakk. Ka on aktinomütseedi hüüfid palju peenemad, kui seenehüüfid (alla 1 µm ja üle 5µm vastavalt). Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Aktinomütseeridel on ka väga suured genoomid (mitmel Streptomyces perekonna liikmel 8-10 Mb). Paljudel neist (võibolla enamikul) on lineaarsed kromosoomid. Mõnes neist leiti ka suured lineaarsed plasmiidid. Mudelorganismiks aktinomütseetide molkulaarbioloogias on Streptomyces coelicolor A3(2). Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Aktinomütseedid Aktinomütseetide kolooniad on tugevasti söötmes kinni ning mati "kriidise" ja hüdrofoobse pinnaga. Koloonia
Aktinomüsteetide hulgas ona ka patogeenseid liike, näiteks Streptomyces scabies. Hõimkonda Actinobacteria kuuluvad ka tuberkuloositekitaja (Mycobacterium tuberculosis) ja difteeriatekitaja (Corynebacterium diptheriae). Puudub rakutuum, hüüfides puuduvad vaheseinad. Kogu aktinomütseedi mütseel on üksainus torukestena hargnenud rakk. Ka on aktinomütseedi hüüfid palju peenemad, kui seenehüüfid (alla 1 µm ja üle 5µm vastavalt). Aktinomütseeridel on ka väga suured genoomid (mitmel Streptomyces perekonna liikmel 8-10 Mb). Paljudel neist (võibolla enamikul) on lineaarsed kromosoomid. Müksobakterid Müksobakterid on limabakterid, kellel on kirjeldatud elutsükkel. Graamnegatiivsed, painduva kestaga, liiguvad libisevalt. Suure genoomiga. Elavad taimejäänustel, loomajäänustel, sõnnikul. Sõnnikul on neid palju, sest osa müksobaktereist toitub teistest bakteritest (bakteriolüütilised müksobakterid). Teine grupp müksobaktereid on tsellulolüütilised.
jälgida." Ta lisas veel, et varbussi on mõistlik valida pikaajaliseks kosmosemissiooniks bioloogiliste mõjude avastamiseks ja uurimiseks katseorganismina. (Jaak-Kristjan Sutt, 2011) 2.2.1. Ussid kosmosejaamas Varbussi head omadused on muutnud selle üheks enim kasutust leidvaks molekulaar- ja arengubioloogia mudelorganismiks. Varbussil on umbes 20000 valku kodeerivat geeni, inimestel on neid 23000. Suures osas on inimese ja varbussi genoomid samad- hulk geene täidavad mõlema puhul peaaegu samu ülesandeid. Szewczyki teadlasterühma eesmärk oli kindlaks määrata, kas varbuss on orbiidil sama sobilik kui ta on maa peal. Selle saavutamiseks tegid nad usside kasvukeskkonda reguleeriva automaatse süsteemi, mida saaks ka eemalt jälgida. Pärast selle valmimist viis kosmosesüstik Discovery 2006. aasta detsembris 4000 varbussi rahvusvahelisse kosmosejaama ning teadalased jälgisiid neid järgnevad kolm kuud.
transkriptaasi aktiivsuse mahasurumisega valminud väliskapsiidi poolt). Pole teada, kas partiklid, milles toimub sekundaarne transkriptsioon, moodustavad hiljem valmis virione või moodustuvad virionid ainult sekundaarses transkriptsioonis mitte osalenud partiklitest. Valminud virionid vabanevad nakatatud rakkude lüüsimisel (purunemisel); pungumist ja vesikulaarset transporti reoviiruse puhul ei tunta. Reoviiruse genoomi plastilisus Uute omadustega reoviiruse genoomid moodustuvad: 1) RNA polümeraasi poolt tehtavate kopeerimisvigade tulemusena. 2) Väga oluliseks mehhanismiks on (nagu ka teiste segmenteeritud genoomiga viirustel, nt. gripiviirusel) segmentide ümbersorteerimine (esineb lähedaste viiruste ko-infektsiooni korral, vt. loeng 19). 3) RNA süntees partiklites vähendab oluliselt (või isegi välistab) genoomide vahelise RNA rekombinatsiooni toimumist reoviiruse replikatsiooni-protsessis. 3.1.10
identifitseerimiseks ja potentsiaalselt ka ravi väljatöötamiseks erinevatele geneetilistele haigustele. Tänu geenijärjestamise tehnoloogia täiustumisele loodavad teadlased loomade DNA kaudu jõuda lähemale inimhaiguste mõistmisele, täiendades ühtlasi teadmisi bioloogiast ja evolutsioonist. Looma DNA võrdlemine inimese omaga võib anda meditsiiniteaduse seisukohalt olulist informatsiooni ning seetõttu valmisidki kõigepealt selliste laialdaselt laboriloomadena kasutatavate loomade genoomid nagu rott, hiir ja koer. Genoomika - täispikkade genoomide uurimine. Igal inimesel on pisut erinev genoom, need erinevused võivad mõjutada inimese tervist. Genoomi täispikka järjestust kasutades saab tegeleda personaalmeditsiiniga, sest on võimalik teada, kuidas patsient ravimile reageerib ja selle põhjal määrata just talle sobiv ravi. Polümeraasi ahelreaktsioon. Esmalt tuleb DNA denatureerida. PCR-i puhul on vaja teada lühikesi järjestusi kahel pool sünteesitavat piirkonda
M. pneumoniae põhjustab kopsupõletikke just lastel. Ureaplasma urealyticum põhjustab uretriiti, neeru- ja põiekive. Klamüüdiad On peetud viiruste ja bakterite vahevormideks. Tegelikult ikkagi tüüpilised bakterid. See, et nad eukarüootses rakus parasiteerivad, teeb nad viirustele sarnaseks. Klamüüdaid ja mükoplasmad levivad mõlemad ka sugulisel teel, põhjustavad teatud suguhaigusi, mis põhjustab kroonilisi põletikke ja sigimatust. Genoom on väike. Mitmete klamüüdiate genoomid in sekveneeritud. Klamüüdiatel on elutsükkel, milles vaheldub 2 vormi: väliskeskkonnas vastupidav vorm (elementaarkehad) ning rakusisene paljunemisvõimeline vorm (retikulaatkehad). Ei suuda ise ATPd sünteesida. Chlamydia trachomatise erinevad tüved põhjustavad haigusi loomadel, lindudel ja inimesel. Silmahaigused (trahhoom), suguelundite põletikud, kopsupõletik. Psitakoos e. ornitoos. Nakatuvad näiteks linnud: papagoid, tuvid, pardid
4 tsükkel 4 tsükkel.........................................................................................................................1 Pärilikkus.............................................................................................................................3 Pärilikkuse põhimõisted :...................................................................................................................3 Gregor Mendeli seadused :................................................................................................................3 Monohübriidne ristamine :.................................................................................................................3 Dihübriidne ristamine:.......................................................................................................................4 Vererühmad...
Geeniteraapia vt. kospekt ja õpik 53. Miks on oluline teada organismide genoomide täispikki järjestusi? Tänu geenijärjestamise tehnoloogia täiustumisele loodavad teadlased loomade DNA kaudu jõuda lähemale inimhaiguste mõistmisele, täiendades ühtlasi teadmisi bioloogiast ja evolutsioonist. Looma DNA võrdlemine inimese omaga võib anda meditsiiniteaduse seisukohalt olulist informatsiooni ning seetõttu valmisidki kõigepealt selliste laialdaselt laboriloomadena kasutatavate loomade genoomid nagu rott, hiir ja koer. Suur osa inimeste ja loomade DNA-st on ühine, teatud loomi on aastaid kasutatud inimhaiguste "mudelitena". Loomal esineva haiguse versioonis aktiivsete geenide väljaselgitamine võib aidata viidata ka vastavale inimgeenile. 54. Miks tekib organismis vähkkasvaja vt. koduõpetaja lk.102. 55. Miks on soolekepike ning pärmid head geenitehnoloogia mudelobjektid? Soolekepike järgi on mugav uurida bakteerite geneetikat, füsioloogiat ja biokeemiat
Kasutatakse õlle ja veini tegemisel Pagaritoodetes Paljunevad Toituvad suhkrust Tekib CO2 ja alkohol Eralduvad Tainas kerkib · Sümbioos Pärmiseened ja puuviljakärbes Pärmiseen ja äädikhappebakterid Teeseen Bioloogia Page 30 Bakterid 25. november 2009. a. 16:49 · Ehitus DNA ei ole eraldatud tuumamembraaniga Erinevad genoomid Väikese genoomiga mükoplasma ja parasiidid Suuremaga aktinomütseedid Tuumapiirkond e. Nukleoid Selles on 1 rõngakujuline kromosoom Kromosoomistik on haploidne Plasmiid DNA väikesed rõngasmolekulid Võimaldavad jääda ellu antibiootilises keskonnas Limakapsel Kaitsev kuivamise eest Sisaldised Tärklis Glükogeen
31. Genoommutatsioonid (jaotus, tüübid) Euploidia all mõeldakse normaalse kromosoomiarvu kordset suurenemist või vähenemist. Inimestel esineb väga harva polüploidid pole elujõulised (v.a. üksikud vastsündinud) Polüploidsus normaalsele diploidsele kromosoomistikule lisandunud 1 või mitu kromosoomistikku Autopolüploidsus ühe liigi piires kordistub üks ja sama genoom (taimed) Allopolüploidsus kordistuvad eri liikide genoomid (hübriidid) Aneuploidia üksikute kromosoomide arvu suurenemine või vähenemine Monosoomia ühe kromosoomi kadu, ehk puudumine (2n-1) Trisoomia ühe kromosoomi lisandumine (2n+1) Nullisoomia ühe kromosoomipaari puudumine (2n -2) Tetrasoomia kromosoomipaari lisandumine (4 homoloogse kromosoomi olemasolu (2n-2) Inimestel olulisemad trisoomiad Patau sündroom (+13) Edwarsdi sündroom (+18) Downi sündroom (+21) +X (poly-X naised) Turneri sündroom 32
Geenide arv genoomis Arabidopsis'el on ~20 000, inimesel 27000-32000. 1 Need arvud näitavad, et enamik DNA-st tuumas ei ole transkribeeritav (vastavat mRNA-d ei sünteesita). Näiteks taimede Arabidopsis thaliana genoomi suurus on ~7x107 aluspaari, Fritillaria assyriaca 1011 bp, aga cDNA (mRNA-lt pöördtranskriptaasiga saadud DNA) suurus on peaaegu ühesugune. See näitab, et mõlemad genoomid kodeerivad sama arvu geene kuigi genoomi suurus erineb neli suurusjärku. Järelikult erinevus genoomi suuruses põhineb mittekodeerivatel korduvatel DNA järjestustel. (50% maisi genoomist on retrotransposoonid). Inimese haploidne genoom sisaldab ~3,2x109 aluspaari, mis on jaotatud 23 kromosoomi vahel. Keskmine kromosoomi pikkus ~108 bp. Suurem osa tuuma DNA-st on vajalik kromosoomide ja genoomi struktuuri tagamiseks, aga mitte valkude kodeerimiseks. Kui
uueks organismiks areneb. 55. Miks on oluline teada organismide genoomide täispikki järjestusi? Tänu geenijärjestamise tehnoloogia täiustumisele loodavad teadlased loomade DNA kaudu jõuda lähemale inimhaiguste mõistmisele, täiendades ühtlasi teadmisi bioloogiast ja evolutsioonist. Looma DNA võrdlemine inimese omaga võib anda meditsiiniteaduse seisukohalt olulist informatsiooni ning seetõttu valmisidki kõigepealt selliste laialdaselt laboriloomadena kasutatavate loomade genoomid nagu rott, hiir ja koer. Suur osa inimeste ja loomade DNA-st on ühine, teatud loomi on aastaid kasutatud inimhaiguste "mudelitena". Loomal esineva haiguse versioonis aktiivsete geenide väljaselgitamine võib aidata viidata ka vastavale inimgeenile. 56. Miks tekib organismis vähkkasvaja. Lühidalt öeldes on vähk rakkude kontrollimatu paljunemise tulemusena tekkinud pahaloomuline kasvaja, mis võib areneda igas elundis. Vähil on palju vorme ja alaliike, mistõttu selle väljendumine
lapsi. Tulemusena saadi teada, et pole vahet kas laps on pime või terve – samal ajal (1.kuuselt) hakkavad lapsed naeratama. Niiet sellest saab järeldada,et see ei saa olla õpitud oskus, kuna pimedana sündinud lapsed poleks saanud hakata samas ajavahemikus asja tegema kui see poleks kaasasündinud oskus. Intelligentsus – kaasasündinud potentsiaaliga, kuid seda mõjutab suuresti keskkond. Ehk kui pole soodsaid tingimusi ning piisavalt stiimuleid siis intelligentsuse genoomid ei saa avalduda. EVOLUTSIOON, GEENID JA PAARITUMINE. Paarilise valik: Meestel – füüsiliste faktorite põhjal. Naistel – ühiskondliku positsiooni põhjal. Kehtib üldiselt siiani universaalselt. Armukadedus: ● Mehed hoolivad rohkem seksuaalsest truudusest (ehk et partner ei petaks), naised aga emotsionaalsest sidemest, et kindlustada, et mees hoolitseb pere eest ning tuleb nende juurde tagasi.
mükoplasmadest? Mükoplasmad ja klamüüdiad haigustetekitajatena. · Aktinomütseet efektiivsed orgaanilise aine lagundajad. Mullas väga edukad. Pikka aega peeti seenteks, kuna neil on mütseel nagu seenelgi. Neil on võime sünteesida antibiootilisi aineid. Erinevalt seentest puudub neil rakutuum ja hüüfides rakuvahesein. On ka patogeenseid liike nt tuberkuloositekitaja, difteeriatekitaja. Aktinomütseetidel on suured genoomid, lineaarsed kromosoomid paljudel. Mõnes ka suured lineaarsed plasmiidid. · Müksobakter müksobakterite elutsükli üheks osaks on makroskoopiline viljakeha. 2x suurem genoom kui E.coli oma. On gramnegariivsed, saledate rakkudega, painduva kestaga bakterid, liiguvad tahkel pinnal libisedes. Eritavad lima ja jätavad liikudes enda järele limase raja. Toitumise järgi
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos. Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Nüüdisaegse teadusliku geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja G. Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika. Kuigi geneetika "ametlik" ajalugu on võrdlemisi lühike, eelnes sellele siiski üsna pikk tähelepanekute kogunemise, arusaamade kujunemise ning uurimismeetodite loomise periood. Samuti on selles ajaloos mõnede ekslike kujutluste väga pikaaegne püsimine, kuid ka mitmete avastuste ja teooriate ignoreerimine ning unustamine kauaks ajaks. 2.Geneetika klassikud Gregor Mendel (1822-1884) -- pärilikkuse aluste esmaavastaja G. Mendel oli Brünni linnas (nüüdne Brno, T ehhimaal)...
Regulatoorsed võrgustikud • • Susumu Ohno: DNA duplikatsioon kui põhimehhanism genoomi evolutsioonis; seda teooriat toetavad teadmised • Ohno pakkus välja, et geenide duplikatsioon on peamine tegur uute geenide arengul. Mis on praeguseks hetkeks teada üks olulisimaid mehanisme uute geenide tekkel. On tavaline evolutsiooni mehanim ning seega esineb paljudes liikides. Toetavad teadmised – selgroogsete genoomid sisaldavad palju geeniperekondasid, mida pole leitud selgrootutes. Geeniduplikatsioon on oluline sama funktsiooniga geenide koopiate tootmisel ning sellega mRNA ja valgusünteesi suurendamisel. Mitmetel valkudel on sarnased funktsioonid või struktuur. • • Genoomse materjali duplikatsiooni viisid; nende olulisus evolutsiooni kontektstis 1. Osa geenist duplitseeritakse 2. Ühe geeni duplitseerimine – on oluline mehanism evolutsioonis. Teine
kaitsemehhanismide uurimine» esitati talvel Eesti riikliku teaduspreemia saamiseks. Paraku jäi auhind seekord saamata. Kevadel kaitses Sarmiento doktorikraadi, teema «RNA vaigistamise supressorid taimedes». Suure tulevikuga teadusala Geenitehnoloogia on tavainimese jaoks keeruline nagu hiina keel, milles igal hieroglüüfil oma tähendus. Vanasti oli lihtne. Koolitarkus ütles, et igal rakul on kest, plasma ja tuum. Aegade jooksul on leitud DNA ja RNA, igasugused kromosoomid, geenid ja genoomid. Ja geene olevat igaühes meist mitukümmend tuhat, kui mitte rohkem. Geenitehnoloogia instituudi laborid on täis klaasanumaid ja seadmeid. Kuskil eraldatakse DNAst RNAd, kuskil kloonitakse taimerakke. «Siiani oleme siin TTÜ geenitehnoloogia õppetooli laboris tegelenud taimedega, aga paar kuud tagasi alustasime uuringuid ka inimrakkudega,» sõnab Sarmiento. Ta püüab juhmile ajakirjanikule energiliselt seletada, mida tähendab RNA vaigistamine; teeb seda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
