· 1,7 miljardit a esimesed üherakulised eukarüoodid · 1683 a A von Leeuvenhoek avaldas esimese joonistuse bakteritest · 1836 a - C. Ehrenberg vaatles esimesena vibureid · 1872 a - F. Cohn avastas viburid teistkordselt · 1893a. - Pfeiffer toksiinid endo - ja eksotoksiinideks · 1920a Oparin ja Haldan näitasid üksteisest sõltumatult, et tingimused primitiivsel Maal toetasid keemilisi reaktsioone · 1970 Richard Blakemore isoleeris järvemudast bakterid, kes reag magnetväljale, avastati magnetosoomid · 1977 a hakati võrdlema erinevate organismide RNAde järjestusi, sai selgeks, et elusorganimid tuleks jagada kolme suurde domeeni, seda algatas C.Woese Mõisted: · Stomatoliit vöödiline settekappel, mis on sarnane tänapäeval elavatele bakterite ja tsüanobakterite moodustatud kihilistele mattidele · Protobiont ürgrakk · Proteinoid abiootiliselt valmistatud polüpeptiid
Charles teenis seal kuus shillingut nädalas ja sai seal endale hüüdnimeks ,,noor dzentelmen". Kaheteistkümneselt hakkas ta tööle ühes Londoni sadamakvartali saapamäärdevabrikus. Igapäevased külaskäigud isa juurde vanglasse ja vabrikutöö jätsid Charles'i hinge sügavaid jälgi. 1824 sai isa vanglast vabaks ja Charles läks kaheks aastaks uuest kooli. Kirjanikukarjääri algus 1827, kui Charles oli 15 aastastane, hakkas ta tööle Blakemore advokaadibüroos. Hiljem teenis ta leiba ka kohtureporteri ja parlamendi stenografistina. Oma tööd tehes kasutas ta Thomas Gurney stenograafisüsteemi ja on tänase päevani selle süsteemi kõige tuntum kasutaja. Aeglaselt ja järk-järgult ehitas ta endale teed kirjaniku karjäärini. Ta kasutas igat võimalust, et näidata oma potensiaali, talenti ja väsimatut võitlushinge. Ta hakkas kirjutama ajalehtedele ja ajakirjadele artikleid, kujundas välja oma visandikollektsiooni, kasutades
5. Arhede ja bakterite viburite sarnasus tuleneb sarnase funktsiooniga organellide konvergentsest evolutsioonist Taksised (suunatud liikumised) Taksis on organismide võime suunatult liikuda. Taksised jagatakse: 1. kemotaksis - See on suunatud liikumine keemiliste ainete mõjul , 2. aerotaksis Aerotaksis on hapniku mõjul toimuv suunatud liikumine , 3. fototaksis Võime suunatult liikuda valguse mõjul , 4. magnettaksis 1970. a. isoleeris Richard Blakemore järvemudast bakterid (Aquaspirillum magnetotacticum), kes reageerisid magnetväljale. Nende raku pikiteljel tsütoplasmas paiknevad Fe3O4 (magnetiidi) kristallid -magnetosoomid. Võimaldavad baktereid orienteeruda (liikuda) magnetväljas. Põhjapoolkeralt isoleeritud bakterid liiguvad põhjasuunas, lõunapoolkeralt isoleeritud aga lõunasuunas. Tegelikult on need bakterid mikroaerofiilid ja nad liiguvad veekogu põhja poole, kus hapnikku on vähem. , 5. osmotaksis, 6. termotaksis.
Diagnoos: - Sümptomid: valutu massiivne veriokse ja/või meleena, üldsümptomid tahhükardia, hüpotoonia, hingeldus, oligoanuuria, rahutus/hirm. - Diagnoosi kinnitamiseks vaja endoskoopiat, isegi kui pt on teadaolevate vaariksitega. Ravi: - Toetav ravi: infusioonravi, lisahapnik, nasogastraalaspiratsioon jne - Mitteinvasiivne ravi: värskelt külmutatud plasma, vasoaktiivsed ained (somatostatiin, oktreotiid, terlipressiin) - Tamponaad: Blakemore toru, Danis stent ajutine lahendus - Endoskoopia: skleroteraapia, vaariksite ligeerimine peamine ravimeetod, ideaaljuhul 12t jooksul - Endoskoopilise ravi ebaõnnestumisel: transjugulaarne intrahepaatiline portosüsteemne sunt (TIPS), perkutaanne transhepaatiline embolisatsioon, kirurgiline venoosne sunteerimine või ösofagogastraalne devaskularisatsioon (Sugiura op). 15. Seedetrakti alaosa verejooks: põhjused, diagnostika ja ravi
The containing volume, Cole and Morgan (1975), is a splendid one, and contains several other nice works on implicature; see also Cole (1978). Karttunen and Peters (1979) is good on conventional implicature, as is Warner (1982). But the best general treatment of conventional implicature is Lycan (1984: ch. 5). · Bach (1999) iconoclastically but tenably disputes the very existence of conventional implicature. · The Relevance Theory literature is now very large. See Blakemore (1992) and Carston (2002). · The classic papers on indirect force are in Cole and Morgan (1975); see particularly the papers by Gordon and Lakoff, Georgia Green, and Alice Davison. · Morgan (1978)'s theory of indirect force is developed further in Lycan (1984: ch. 7). · Bach and Harnish (1979) offer an imposing master theory of com- munication, incorporating all the phenomena we have surveyed in this chapter and the last. · Levinson (1983) is a good general book on pragmatics
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
