Tauri Must Midagi ei kao, mis on olnud Kaasaegne üldtunnustatud kalender koosneb 365st või 366st päevast, mida esineb kord iga 4aasta tagant. Põhjuseks Maa reis ümber Päikese, mis kestab kalendriaastast mõned tunnid kauem. Kuigi inimene on aega arvestanud juba kümneid sajandeid, on kristlik maailm selle lugemise ühel hetkel nullinud ning otsast alustanud. See on märk sellest, et juba meie eelkäijatel oli soov ja võime midagi korda saata ning tehtut tunnustada. Osati hinnata sündmuste väärtusi ja mäletada seda, mida avalikkus lubas. Bulgakovi ,,Meister ja Margarita" sisaldab endas keerulist teemaarendust, kus uskumus on seotud reaalsusega. Kõik see on omakorda toodud kaasaega, et panna proovile inimeste kannatus ja välja selgitada nende tegelikud pahed. Romaan üritab tõestada ajaloo loogilist arengut ning seda, kuidas ...
Kuradi mitu nägu Kuradit on tavaliselt kujutatud saba ja sarvedega olendina, kellel on kolmhark käes ja kes põrgus patuste hingede üle valitseb, kus ta neid omakorda piinab ja karistab halbade tegude eest. Saatan on ka justkui halb vaim, kes meelitab inimesi pattu tegema. Paljud raamatud räägivad sellest, kuidas inimesed oma hinge mingi suure varanduse eest saatanale müünud. Kuidas on aga saatanat kujutatud Bulgakovi romaanis ,,Meister ja Margarita"? Mis oli saatana eesmärk selles teoses? Bulgakovi ,,Meistris ja Margaritas" ei ole ühte kindlat saatana kehastust, vaid kuradit on kujutatud mitme erineva karakterina. Kõige tähtsam neist on kindlasti Woland kui peasaatan. Tema kaaskonda kuulusid Korovjev, Peemot, Azazello ja Hella. Nad kõik kuuletusid küll Wolandile, kuid tegutsesid ka omasoodu, nad olid kui eraldi kuradid, õigemini kuradile alluvad halvad hinged, keda võib omaette käsitle...
Meister ja Margarita Mihhail Bulgakov Kas Bulgakovi teoses on Saatan olemas või mitte? Inimesed kes seda raamatut lugenud on võrdlevad seda raamatut Goethe Faustig, kuna selle raamatu kohta on võimalik esitada sama küsimus. Bulgakovi raamatust võib välja lugeda, et jumalat ei ole olemas, vaid selleks on Saatan, aga Goethe teoses on just vastupidi. Meistri ja Margarita üks põhitegelasi on Woland. Ta esindab kohe kindlasti kuratlikke jõude. Temaga ühte seltskonda kuuluv Peemot- kujutab laiska, kuid kavalat külge. Wolandi põhjustatud tegusi ei saa nimetada kurjadeks või halbadeks- tegelikult oleks neist inimestele isegi kasu võinud tuua. Tark isik oleks mõistnud, mida talle näidati ja oleks sellest õppust võtnud. Teos on ülimalt selgelt ja irooniliselt esitatud. See pidi otsustama kõige üle ja jätma kõrvale kõik,
kirjanikule väga hinge läksid, ta hävitas oma raamatu ja läks vaimuhaiglasse. Süsteem, mis kehtestab reegleid, väänab ajalugu ja religiooni enda suva järgi, oleks otsekui võitnud, teisitimõtleja oli murtud. Sel kohal sai teos hoo sisse kuna mängu tuli Woland - langenud ingel koos oma saatjaskonnaga, kes justkui täiesti juhuslikult peatus Moskvas, kes andis meistri armastatud Margaritale võimaluse meister päästa. Romaani lõppedes pääsesid Margarita ja meister jumalariiki, jättes maha selle julma Venemaa ning riigikorra, mis keeldus uskumast meistri esitatud varianti Jeesusest , mis oleks kirjaniku viinud hukatuse äärele. 3. Probleemid, mida teoses käsitleti. Bulgakovi kirjeldatud revolutsioonijärgne Venemaa, armastajatest mahajäänud, püüdis üles ehitada kommunistlikku riiki, kartis teisitimõtlejaid. Usk, mis pidi olema rahvale oopiumiks, keelati. Kõik, kellel näis olevat muu arvamus ja seda julgeti välja
midagi pakub on tema tegemiste lähedus ja sealt ka põnevus. Sarnaselt Pontus Pilatusele, kes oli samuti väsinud. Pilatus kohtas aga Jesuat, kes tekitas temas huvi ja uut elutahet. Tema õnnetuseks aga mitte piisavalt. Tulles tagasi romaanis täide saadetud "imetegude" juurde, võime öelda, et tegu oli siiski äärmiselt süütute lugudega, sest nagu selgub lõpulehekülgedel suur osa, sellest, mis Wolandi ja teistega seotud on vaid illusioonid inimeste peas. Meister ja Margarita hõljuvad nõiduslikult linna kohal ringi ning külastavad hullumaja nad kõnelevad luuletaja Ivaniga, olles oma kehas hoopis mujal. Meistri ja Bulgakovi omavaheliselt paralleelist pole mõtet justkui kõnelda, mitte ainult, et iga kirjaniku biograafia (kasvõi vähemalgi määral) ilmneb tema teostes. Meister oligi Bulgakov. Kuni viimase juuksekarvani. Aga miks siis tema ja Margarita, miks nemad said igavese rahu, mitte õnne, vaid rahu, mis iseenesest on ehk veelgi parem
oleks inimväärne elu. Kui Jesua soovis rääkida ainult tõtt ja ainult tõtt, kuid selle eest tuli tal maksta eluga, siis Meister sooritas loomingulise kangelasteo: kirjutas romaani Pontius Pilatusest. Ent tema jõud ning sisemine kindlus murti ja ta ei suutnud seista kunstitõe eest. Ta murdus, kui tema romaani maha tehti, ning sattus hullumajja. Sisemise kindluse saab ta tagasi, ning suudab oma raamatu lõpetada alles Wolandi pakutud viimses rahupaigas. Tsitaat: "Kuula hääletust," ütles Margarita meistrile ja liivsahises tema paljaste jalgade all, "Kuula ja naudi seda, mida sulle elus ei antud - vaikust. Vaata, seal ees on su igavene kodu, mis anti sulle tasuks. Ma näen juba veneetsia akent ja viinamarjavääte, mis ulatuvad katuseni. See on su kodu, su igavene kodu. Ma tean, et õhtul tulevad sinu juurde need, keda sa armastad, kelle vastu sa huvi tunned ja kes sind ei ärrita. Nad mängivad sulle, nad laulavad ja sa saad näha, missugune valgus on toas, kui seal põlevad küünlad
Arstile jäetud raha muutub kuldrahaks, arsti käes pudelisiltideks. Hiljem ilmuvad doktori lauale veel kassipoeg ja varblane; õeks maskeerunud Azazello kaanidega, mida arst endale tellis. Arst saab vapustuse. II osa Margarita Nikolajevna igatseb endiselt meistri järele. Aegu tagasi oli ta lubanud oma abikaasa jätta ja igaveseks meistri juurde jääma, ent tol saatuslikul ööl ei jõudnuki ta abikaasa koju ning hommikul meistri juurde minnes oli ka tema kadunud. Ühel hommikul ärkab Margarita eelaimdusega, et midagi peab sel päeval juhtuma ta oli meistrit unes näinud. Abikaasa on komandeeringus ning Margarita otsustab välja minna. Toatüdruk Natasa räägib maagist ja tema imelistest kingitustest, mille peale perenaine talle kingib sukad ja pudeli odekolonni ning palub tal naerdes selliseid lollusi mitte enam rääkida. Trolliga sõites kuuleb Margarita, et Berliozi pea on kirstust varastatud. Pargipingil istudes kohtab Azazellot, kes palub teda õhtul isanda juurde külla
spioone, välismaalasi ning maad laastas usaldamatus. Ivani traagika seisneb ehk selles, et ennem Wolandiga kohtumist oli tema mõttemaailm tavaline. Wolandi keeras tema elu pea peale ning ta sattus lausa hullumajja. 3. Nad ,,kuulutasid usku". Nad kritiseerisid ühiskonda ja riigikorda. Nad olid sügavalt usklikud. Nende eesmärk oli teada saada, kuidas on Moskva elanikud muutunud pärast Wolandi viimast külaskäiku ning tahtsid ära viia Meistri, Margarita ja romaani käsikirja. Autor kujutab Wolandi üsna õiglasena, kes karistab pattude, ahnuse ja muude 10 käsu rikkumise korral. Teda on kujutatud Moskva tegelaste saatuse otsustajana. 4. Lavale astus Woland ja tema kamp. Alguses tegid nad paar kaarditrikki, siis tehti lavale riidepood ja laest sadas kümnerublalisi. Külalised lahkudes aga avastasid, et raha oli muutnud paberilipikuteks ning riided kadusid seljast. 5
üks positsioonilistel kaalutlustel, teise motiivid jäävad segaseks. Siiski, järgides Hegeli ajaloofilosoofia teooriat, ajalugu kordub, kuid seekord meister, Jesua tänapäevane kehastus, saab päästetud. Hegel käsitles ajalugu spiraalina, mis suundub üha kõrgemale, kordudes keerukamal, täiuslikumal moel. Vead saavad parandatud. Ajaloo teisel ringil sekkub Afranius/Woland isiklikult ning võtab meistri ja Margarita kaasa. Wolandi sekkumine lõpetab selle liini spiraalse liikumise ning paneb punkti Pilatusele andestatakse ning ta vabastatakse piinadest, Kristus saab päästetud ning armastajad jäävad kokku. Romaan, mis on täis sümboleid, mitmetimõistetavusi, päästab meistri ja Margarita uppuvalt Venemaalt nagu Noa sai päästetud. Bulgakov ei nõustunud muudatustega, mis Venemaal kahekümnendatel-kolmekümnendatel läbi viidi, ta teadis, mis toimus tegelikult, ta nägi selle allakäiku
Moskva tasand: Berlioz ajakirja toimetaja, suursugune tegelane oma kõrgi ja ennasteksponeerivahoiakuga. Massolit'i nimelise esinduse esimees.(kirjanduslik rühmitus) keskealine,pisut matsakas esimehele omaselt väga intelligentne. Lihhojedov varietee teatri direktor.Ärkab ühel hommikul üles ja avastab et on allakirjutanud nädalasele lepingule Wolandiga et too saaks seal oma etendusi korraldada. Bossoil korteriühistu esimees, on selle maja hoidja kus peatuvad niiBerlioz,Lihhjedov, kui ka Woland oma kaaskonnaga.Ta võtab Wolandilt vastu 400rubla altkäemaks,aga Woland laseb Fagotil temast politseile ette kanda ja Bossoilviiakse vangi. Varenuhha varietee administraator.Kui Stjopa saadab Jaltast teatrissetelegramme,siis Rimski käsib Varenuhhal need politseisse viia,et saaks asjauurida.Varenuhhat aga ähvardatakse seda mitte tegama,kuid mees teeb sedasiiski.Varenuhha on truu alam,kes teeb alati seda mis talt palutakse, on väga lojaalne ja he...
MEISTER JA MARGARITA 1. Kus ja kuidas kohtusid Meister ja Margarita? Nad kohtusid Põiktänavas. Margarita kõndis mööda tänavat ja märkas Meistrit. Naisel olid käe kollased lilled, Meister nägi neid ja mõtles, et need peaksid tähendama midagi. Margarita keeras Põiktänavasse, Meister järgnes talle. Tverskaja tänaval oli tuhandeid inimesi, aga Margarita silmad jäid vaid Meistri peale. Mehele jäi silma naise üksindus tema silmis. Margarita oli abielus, ta rääkis sellest ka Meistrile. 2. Miks saatis Pilatus Jesua hukule? Pilatus saatis Jesua hukule kuna ta olevat tahtnud templihoonet maha lammutada/kukutada. Aga tegelikult rääkis Jesua rahvale, et inimesed jõuavad tõe ja õigluse riik, kus mingit võimu pole enam tarvis. Jesua pidas lihtsalt totraid kõnesid, mis inimesi eksitasid. Barabasi teod olid suuremad ja väga julmad, ta õhutas rahvast mässule ja tappis ühe sõjamehe.
elu pihta, väga vaimukas ja põnev lugemine samaaegselt. Bulgakov arendab edasi Goethe "Fausti" loomeinimese rolli ja saatuse teemat nüüd juba totalitaarses ühiskonnas. Võim vastandub vaimule ja selles võitluses jääb kõrgema jõu sekkumiseta võitjaks alati inimlik võim. Sellel teemal on romaanis paralleelselt kaks lugu üks Jeshua Ha-Notsri ja Pontius Pilatuse lugu ja teine Meistri ja nõukogude võimu kokkupõrge. Üheks kõige kaunimaks armastuslooks läbi aegade on Meistri ja Margarita kohtumine. Armastus, mis ületab maise ego piirangud. Armastus, mis on igavene ja alati truu. Margarita tegelaskuju on inspireeritud Bulgakovi enda naise olemusest. Võrreldes naiivse "Fausti" Margaritaga on romaani tegelane hoopis teistsugune tugev, ennastsalgav, kuid ta südames on põhimõte, et jäädes iseendaks saad kõik, mis tahad. "Meistris ja Margaritas" on omavahel põimunud palju, mis holistilises maailmapildis on meie jaoks nurgakivideks.
teose kriitilise sisu tõttu ei avaldatud seda ning kaotas ka loomingulise vabaduse. Meistri osaks said hoopis karmid kriitikalained. Seesugune vastukaja tema teose kohta viis mehe vaimselt tasakaalust välja, millele järgnes hullumaja. Ta ei suutnud taluda seda, et riik ei austanud tema printsiipe ning mõttemaailma, seda, mis on tegelikult tõsi. Raamatu kirjutamise ajal oli Meistri elus olemas kõik, mis ta õnnelikuks tegi: toetav ja armastav naine Margarita, Meistri soovidele ka vastav väike elukoht, ta oli hingelt kõigega oma elus rahul. Teada saades, et tema raamatut ei avaldata, põletab Meister oma käsikirjad ja loodab sellega põletada ka kogu mineviku, kaheldes seejuures, kas Margarita teda enam üldse väärib. Meister püüdis elada oma elu õieti ning tegi seda mis talle meeldis, elu oli nii paigas, et ei osanud enam midagi muud tahtagi. Leppis sellega mis oli ning väärtustas kõike millel on päriselt hind
üks positsioonilistel kaalutlustel, teise motiivid jäävad segaseks. Siiski, järgides Hegeli ajaloofilosoofia teooriat, ajalugu kordub, kuid seekord meister, Jesua tänapäevane kehastus, saab päästetud. Hegel käsitles ajalugu spiraalina, mis suundub üha kõrgemale, kordudes keerukamal, täiuslikumal moel. Vead saavad parandatud. Ajaloo teisel ringil sekkub Afranius/Woland isiklikult ning võtab meistri ja Margarita kaasa. Wolandi sekkumine lõpetab selle liini spiraalse liikumise ning paneb punkti Pilatusele andestatakse ning ta vabastatakse piinadest, Kristus saab päästetud ning armastajad jäävad kokku. Romaan, mis on täis sümboleid, mitmetimõistetavusi, päästab meistri ja Margarita uppuvalt Venemaalt nagu Noa sai päästetud. Bulgakov ei nõustunud muudatustega, mis Venemaal kahekümnendatel
Otsuse pean langetama siiksi ise ja eks edasises elus näeb, kas käin valguse või varju poolel. Armudes analüüsime iga omna pisematki liigutust, soovime jätta endast parima mulje. Arvame esklikult, et kui vastaspool midagi ebameeldivat märkab, siis ei tundu me enam nii head. Tegelikult teame kõik, kui mängus on tunded, mis on vastastikused, ei muuda seda valesti öeldud lause või ükskõik mis muu halb asi. Kõigis on helgem ja tumedam pool. Teoses pandi Meistri ja Margarita armastus proovile, neilgi oli lahkarvamusi, aga see ei vähendanud tunded üksteise vastu. Täpselt nagu kõigi teiste eluvadkondadegagi on, ei tea me iial, kas astume valguse või varju rajal. Tunnete puhul peame lihtsalt ise täpselt teadma ja järjekindlad olema. Kui oleme kellegi välja valinud ja arvame, et ka temal on sarnased tunded, siis peab seda välja näitama. Valgus ja varjud puudutavad kõiki eluvaldkondi. Maailmas ei eksisteeri halba ilma heata. Valguse
kes sai patsiendile sellise diagnoosi panna ning sõnas, et hetkel tal küll vähki pole. Sokov tasus doktorile ning läks minema. Seejärel hakkasid kliinikus toimuma imelikud asjad arst leidis, et raha oli moondunud pudelisiltideks, tema kabinetis oli kassipoeg koos piimakausiga, tema kabinetis lendas ringi kummaline lind. Professor palus endale kaanid saata ning istus hiljem murest murtuna oma kabinetis, seltsiks professor Bouret. XIX peatükk Tegelased: meister, Margarita Nikolajevna, toatüdruk Natasa, kihvaga punapea Azazello (kuradi käsilane), kriitik Latunski Peatükk tutvustab Margarita Nikolajevnat, meistri armastatut. Naine igatseb meistrit, kardab, et viimane on surnud. Meenutab teda. Läheb parki ja istub pingile, kus nad istusid kunagi koos. Temast möödub Berliozi matuserong ning äkitselt on tema kõrval Azazello, kes meelitab ta Wolandi juurde õhtusöögile, öeldes, et saab midagi meistrist teada. Annab naisele kaasa ka
Me ei oska kuulata oma südant ja teha midagi, mida ihaldame. Mitte keegi meist ei taha olla õel ja kurjust täis, kuid meid ümbritsevad inimesed ja ühiskond on liiga palju mõjutatavad. Teiste inimeste käitumine meie endiga ning ühiskonna suhtumine kodanikesse võib nii mõnegi inimese sisepagulust mõjutada ning viia lausa ühiskonnast võõradumiseni. Ka "Meistris ja Margaritas" kujutas Bulgakov väheseid sellistena, kes julgeksid võtta riske. Selles teoses oli selleks abielunaine Margarita, kes võttis riski, et saada olla vaid oma armastatuga koos ja teha kõik, et ühiskond ei laseks inimese andeid niisama prügikasti visata. Meistri raamat, mis oli kirjutatud nii tõeselt, pidi saama ilmutatud. See oli tema anne, mida Margarita lasi ka teistel näha. Inimesed, kes on meist peajagu kõrgemal, ei tohiks arvata, et nende võimuses on kõik. Poliitikud ja teised võimuvalitsejad peavad oskama näha inimeste andeid ja just nemad peaksid
hariduseta jääb maailma kultuuripärandi mõistmine puudulikuks. Võib olla usu pärast just polegi see kirjandusvool enam nii populaarne. Eksistensialismis rõhutati ka seda, et mõtlemine peab olema seoses tegelikkusega, maailmaga ja ühiskonnaga. Nii oli ka eksistensialistlikus kirjanduses, kus teostes on põimitud tegelikkus ja positiivsus, igapäevased juhtumid. Raskolnikovi juhtumit tuleb maailmas ette igapäevaselt, kui alternatiivid tapmiseks võivad olla teised. Meister ja Margarita lugu, kui selline pole tegelikkuses midagi määrav ega ütlev ja on Wolandi ja tema kaaskonna jaoks pigem igapäevane seiklus. Saatana ballgi ei toimunud ju esimest korda. Nii Hamletis kui ka Faustis toimus samalaadne üritus. Pealkirjas olevale küsimusele saame vastata alles siin ,kui eksistensialismi mõiste põhjalikult läbivõetud. Kui teadlikud oleme me siis maailma eksistensiaalsetes küsimustes ja loomingu hindamisel
peategelane prokuraator vaatas läbi Ješua Ha – Nostri süüasja ning kinnitas tema hukkamise, tundis ta pärast süüd, et lasi Ješual valedel põhjustel surra. Pilatuses raevukalt sõdinud valgus kahjuks võitjaks ei jäänud ja ta pidi leppima tapva hingevaluga. Ješua jagas aga tõde, valgust, et kunagi inimene jõuab tõe ja õigluse riiki, kus võimu pole tarvis. Ta oli veendnud, et inimese võib tuua tagasi tema tõelise ja kauni loomuse juurde. Meistri enda jaoks oli aga valguseks Margarita. Tema kaljukindel kivi, kes innustas, inspireeris, kaitses ja lohutas, kui mehe jõud ja usk olid otsakorral. Margarita oli tugev ja iseseisev naine, kartmatu, ega põgenenud kunagi oma saatuse eest. Ehkki naise omakasupüüdmatus ja kaastundlik süda sunnivad saatanat tegema ebatavapärast ettepanekut, sai ennastohverdav armastus talle aga hukatuslikuks teguriks. Isegi ainult headust peegeldavale naisele andis pimedus omad vitsad.
Mõiste "kurat" ei ole kindlalt piiritletud ega paika pandud, et kellega on täpselt tegu, kuidas ta käitub ning miks. Teoses "Meister ja Margarita" on Woland tembeldatud kui üheks täielikult halvaks tegelaseks, kuid see pole päris nii. Mees on küll kuri ning teeb kohati õigustamatuid asju, näiteks kui ta ei lasknud Berliozi sugulasel korterisse number 50 kolida. Põhjuseks oli see, et ta tahtis seal ise elada, kuid see ei õigusta tema teguviisi. Teisalt vaadates Woland viis meistri ja Margarita taas kokku. Kuradi puhul on sageli ettetulev see, et keegi sõlmib temaga lepingu, ise teadmata, mis temast endast saab. Võib juhtuda, et antakse oma hing kuradile või hoopis jätab saatan oma lubaduse üldse täitmata. Goethe teoses "Faust" sõlmib Faust lepingu Mefistofelesega, kes on seal raamatus kuradiks. Mefistofelesel on nii inimlik kui ka deemonlik olemus. Sama on ka "Meistris ja Margaritas", kus Margarita nõustub
docstxt/12050557643828.txt
,,Meister ja Margarita" M. Bulgakov Ivan Nikolajevits Ponõrev- poeet, kes avaldas oma luuletusi Bezdomnõi varjunime all. Ta on 23 a. õlakas, ruugete salkus juustega noormees. Tema iseloomuga oli kõik korras, kuni selle hetkeni kui ta kohtus pargis mehega, kes oli väga kahtlane. Pärast seda muutus tema käitumine ja ta viidi isegi hullumajja. Kui ta kohtus selle välismaalasega varises tema maailm kokku ja tema suhtumine muutus, ta muutus paranoiliseks. Temast saab Meistri järglane. Maag Woland- musta maagia professor ja tema kaaskond (kass, kes oskab rääkida; alasti naine, kellel on arm kaelal ja mees katkiste näpitsprillidega ning ühe kihvaga)- pikka kasvu, vasakul olid tal plaatinast ja paremal kullast hambakroonid, välimuse järgi veidi üle neljakümne, suu kõver, habe korralikult aetud, juuksed tumedad, parem silm must ja vasak roheline, kulmud mustad, aga üks teisest kõrgem...
7.Margarita Bulgakovi "Meistrit ja Margaritat" peetake üheks maailmakirjanduse klassikuks, mis võlub lugeja oma maagiliste tegelaskujude ning sümbolistliku süzeega. Palju räägitud teosele kohaselt on ka hinnagud äärmuslikud, seda, kas vihatakse või armastatakse. Tundes Bulgakovi elulugu ning tõmmates paralleele raamatuga, ei saagi kindlalt väita, kus algab hullumeelsus ning kus geniaalsus. Milline oli aga peategelane Margarita ning tema tähtsus minu jaoks? Üheks emotsionaalsemaks ning naiselikumaks tegelaseks on romaanis Margarita Nikolajevna, kes on meistri armuke. Ta on väga kirglik ning truu naine, millele viitab ta suur soov teha ükskõi mida, et vaid näha taas kord oma suurimat armastust meistrit. Kuigi Margarita on väga kombekas ning ettevaatlik, mida ilmestab stseen pargis Azazelloga, oli ta valmis minema võõraga kaasa, kui ta ainult mainis, et siis saab Margarita meistri kohta natukenegi teada
Salome lasi pea maha lõigata Ristija Johanneselt, ka Juudit lõikas pea maha. Raamatus on kokku üle 500 tegelase. On numbrilisi sümboleid. Maja 302b korter 50. 5 on Saatana number, 3+0+2=5, 5+0=5. 5 bis (+) 5 = 10, mis oli Bulgakovi maja number sellel tänaval. Wolandi jalutuskepp oli puudel, mis on Saatana sümbol (Faustis!). Margarital olid kollased lilled, mimoosid on aga surematuse sümbol. Meister ütleb, et need ei meeldi talle, nii viskab Margarita need (surematuse) maha. Meister paneb vaasi roosid, mis on maise armastuse sümbol. Ei ole teada, kas teose alus oli ikka Piibel või oli seal tegu vabamüürlusega. Romaanis on oma käsud, mis on justkui 10 käsku: 1) ,,Ärge eales laskuge kõnelustesse tundmatuga" - Woland 2) ,,Tõtt rääkida on meeldiv ja kerge" - Jesua 3) ,,Ärge kunagi ega midagi kartke" - Korovjev 4) ,,Ärge kunagi ega midagi paluge, eriti nendelt, kes on teist tugevamad." - Woland 5) ,,Käsikirjad ei põle"
tõekuulutajatele Margarita ja meistri armastus oli igavene ja kõikehõlmav. Nad kohtusid tänaval, kui Margarital olid käes kollased lilled, mis on piiblitraditsioonide järgi sümboliks surematusele. Margarita nõustus saatanat aitama. Ta on nõus olema tema ballil esimene daam. Ta võtab vastu külalisi, kelle elu jooksul tehtud halvad teod teevad talle veidi liiga (põlv, mida nad suudlevad muutub väga valulikuks). Ballil palub Margarita andestust oma lapse tapnud naisele. Ta paneb nii oma saatuse proovile, kuna Woland andis talle ühe soovi täitmiseks. Naine pääseb piinadest ning ka Margarita sai ikkagi tagasi oma armastatud mehe, kes oli vahepeal hullumajja sattunud. Meistri ajas hullumeelseks see, et tema elutööd, romaani Pontius Pilatusest, ei avaldatud ning ta ei suutnud seda täielikult lõpetada. Mees proovis oma käsikirju põletada, kuid ,,käsikirjad ei põle" (Wolandi sõnad). Tõelise meistri töö on igavene.
8. Berliozi sugulane tuli kadunu korterit tahtma pärida. Woland oli oma abilistega (Korovjev, kass Peemot, näkk Hella ja punapea mees Azazello) sinna peale Stjopa Jaltasse saatmist elama asunud (korter nr 50) ja nad peletasid sugulase eemale. Lisaks hirmutasid nad ka Varieteatri einelauapidaja eemale, kui too maagilistest 10-rublastest kaebama tuli, mis olid teatri nr ajal alla sajanud ja nüüd paberiks kippusid muutuma. 9. Margarita meenutas meistrit, igatses nendevahelist armastust ja arutles, miks ja kuhu meister kadunud oli. Ta läks parki pingile istuma. Kõrvale ilmus mingi aja pärast Azazello ning andis talle imekreemi ja leppis kokku kohtumise Wolandiga. Margarita oli nõus, sest punapea Azazello jutust jäi mulje, nagu ta teaks midagi meistrist, ning naine mõtles, mis tal ikka kaotada on. Õhtul kreemi määrides muutus Margarita nõiaks, nahk säras. Talle meeldis see
Kohtumine saatanaga ,,Meister ja Margarita" on teos, mis käsitleb inimeste ignorantsust. Teoses esineb see irooniana, mis väljendub näiteks sellest, et inimesed, kes on kaotanud oma usu jumalasse, hakkavad järsku jumalat uskuma ja temalt abi paluma. Selleks on neil ka asjalik põhjus. Nimelt elavad need inimesed üle väga müstilisi juhtumeid, mis oleksid justkui saatana enda kätetöö. Nad kõik kohtuvad saatanaga professor Wolandiga ning tema abilistega, kelleks on Fagott, must kass Peemot ja Azazello. Woland oleks justkui tulnud inimestelt karma võlga nõudma. Professor Woland külastab koos oma abilistega Moskvat. Esimesteks ohvriteks langevad talle ateistid kirjandusliku ajakirja toimetaja Berlioz ja poeet Bezdomnõi, kes arutavad omavahel kas Jeesus Kristus oli olemas või ei olnud ning jõuavad otsuseni, et kindlasti mitte. Professor kuuleb pealt nende vestlust ning seejärel avaldab neile soovi ühineda arut...
üks positsioonilistel kaalutlustel, teise motiivid jäävad segaseks. Siiski, järgides Hegeli ajaloofilosoofia teooriat, ajalugu kordub, kuid seekord meister, Jesua tänapäevane kehastus, saab päästetud. Hegel käsitles ajalugu spiraalina, mis suundub üha kõrgemale, kordudes keerukamal, täiuslikumal moel. Vead saavad parandatud. Ajaloo teisel ringil sekkub Afranius/Woland isiklikult ning võtab meistri ja Margarita kaasa. Wolandi sekkumine lõpetab selle liini spiraalse liikumise ning paneb punkti Pilatusele andestatakse ning ta vabastatakse piinadest, Kristus saab päästetud ning armastajad jäävad kokku. Romaan, mis on täis sümboleid, mitmetimõistetavusi, päästab meistri ja Margarita uppuvalt Venemaalt nagu Noa sai päästetud. Bulgakov ei nõustunud muudatustega, mis Venemaal kahekümnendatel
Woland kujundab Moskva elanike saatust, manipuleerib nendega. Selle tagajärjeks on segadusesse viidud inimesed. Bulgakov kujutab põrgut Maa peal, kus figureerivad mässavad inimhulgad. Inimeste ebatavaline käitumine on seotud Bulgakovi ajale iseloomuliku ühiskondliku korralduse ning ideoloogilise survega, mis mõjutas inimesi, sundis neid kummaliselt käituma. Teise tegevusliini peategelased on Meister, kes on kinni hullumajas, ning tema armastatu Margarita, kes otsib abi pimedusevürstilt Wolandilt, et taas Meistriga kokku saada. Kolmas lugu leiab aset esimese sajandi Jersalaimis. Kolm ajaskaalat on ühendatud saatana kaudu. Pontius Pilatus on Juudamaa prokuraator, kes peab kohut mõistma Jeshua Ha-Nostri üle, sest viimane on Juudi kohtus surma mõistetud. Pilatus otsustab Ha-Nostri üle kuulata ning teda paelub Jeshua olemus. Tavaline ülekuulamine muutub dialoogiks, mille vältel Ha-Nostri räägib huvitavaid lugusid
Mihhail Bulgakov Meister ja Margarita Ärge kunagi midagi kartke. See on arutu. Fakt on üks kangekaelsemaid asju maailmas. Ärge kunagi ega midagi paluge! Ei kunagi, ei midagi, ja eriti nendelt, kes on teist tugevamad. Nad tulevad ise pakkuma ja annavad kõik ise. Kõik läheb nii, nagu on õige - selle peal püsib maailm. Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu
Piirid meis ja meie ümber Essee raamatu ,,Meister ja Margarita" põhjal Inimene on piiratud olend, piiratud kõikjal, ükskõik kas vaadelda piire käitumisnormide, viisakuse ja seadustena või suutmatuse, küündimatusena mõista või uskuda seda, mis esmapilgul tundub võimatu. Mis juhtub, kui eemaldada piirid, näidata inimestele seninägematut? Ma väidan, et piirid annavad inimestele turvatunde, isegi kui vahel tundub vastupidi. Olla piiratud on elada mugavalt, tunda, et kõik on kontrollitav, süsteemne. Kui vaadelda raamatud ,,Meister ja Margarita", saame näha, et inimesed, kes kohtusid Saatanaga ehk kõige üleloomuliku sümboliga, lõpetasid kas kaugrongis või hullumajas, kusjuures viimane kippus enamusse jääma. Mida sellest järeldada? Mida üritasid need, kes põgenesid? Vältida hädaohtu, säilitada seniolnut, mitte muutuda, mitte uskuda.. Teised, hullumaja patsiendid, paistsid uskuvat, aga...
võim ja tõde Galileo Galilei:"Kõiki tõdesid on kerge mõista, kui need on kord avastatud, oluline on need kõigepealt avastada" võimu liidrite seas tõe avastamine võtab tihti palju aega. võtame näiteks Eesti poliitika suurkuju Edgar Savisaare, kes just avalikkuse ette astus pistise kahtlusega. Savisaar jõudis olla võimul 21aastat, enne kui selgus tõde tema tegemiste kohta nii Eestis kui ka väljaspool kodumaa piire. need 21 aastat ei olnud Tallina linnapeale kuigi meelepärased . Võtame näiteks suhtlus portaali facebook kus tehti klubi "kas see kurk saab rohkem hääli kui Savisaar". Endine linnapea Tõnis Palts on öelnud võimumehe skandaali kohta järgmiselt: "Savisaare mahavõtmine pole tingimata hea Eesti poliitikale, sest ta on reljeefne keilakuju ja märgistab selgelt, kus sulid asuvad". tihti tuleb välja, et kõrgetel kohtadel töötavad inimesed on seotud pistise võtmise ja andmisega, korruptsiooni, ma...
Mihhail Afanasjevitš Bulgakov 1891-1940 Elu ja looming – varased aastad • Sündis 1891. a Kiievis. Esiklaps. • Õnnelik lapsepõlv. Kodune keskkond võimaldas areneda mitmekülgseks ja loovaks isiksuseks. • 1900. a ettevalmistusklass. • 1901-1909. a gümnaasium. Huvi vene ja Euroopa kirjanduse vastu. Gogol, Puškin, Dostojevski ja Dickens. • 1913. a abielu Tatjana Lappaga • 1909-1916. a ülikool. Esimesed kirjanduslikud katsetused. • 1918-1919.a morfiumi sõltuvus. • 1919.a „Maakonnaarsti märkmed“, loobus arstiametist, haigestus tüüfusesse. Elu ja looming - karjäär • 1922. a koostöö ajaleht Nakanunega, kirjandusring Roheline Lamp. • 1925. a lahutas. Abiellus Ljubov Belozerskajaga. • 1922-1926. a kirjutatud näidendeid lavale ei lubatud. • 1926. a näidend „Valge kaardivägi“ saab nimeks „Turbinide päevad“. Julgeolekus ülekuulamine. • 1928. a esimesed kirjapandud mõtted „Meistrist ja Margaritast“. Välismaa keeld. • 1929. a sai...
Ande Andekas-Lammutaja Meister ja Margarita M. Bulgakov ,,Meister ja Margarita" on Bulgakovi viimane teos, mille juurde ta ennem oma surma korduvalt tagasi pöördus, seda täiustas ning lihvis. Ning peab ütlema, et tulemus on igati geniaalne. Tegelikult on raamatusse kokku põimitud kolm lugu ennast Wolandiks nimetava konsultandi ja tema kaaskonna (kass Peemoti, isehakanud tõlk Korovjevi, hirmuäratava Azazello, alasti nõia Hella jt.)
Meister ja Margarita Meister ja Margarita on olnud üks raskemini loetavamaid raamatuid, mida üldse lugenud olen. Tihti juhtus nii, et olin lehekülje raamatust ära lugenud, kui taipasin, et mul pole õrna aimugi mida ma just lugesin. Selliseid olukordi juhtus päris tihti. Et sellest raamatust kunagi korralikult aru saada tuleks seda ilmselt lugeda üle mitmeid ja mitmeid kordi. Raamat ise oli väga huvitav ja täis põnevaid tegelasi ja sündmusi, kuid natuke ära tüütasid pikad dialoogid erinevate inimeste vahel
leida ka huumori, mille tegemisega saavad hakkama saatana käsilased. See raamat on juba nii sisurohke ning omab nii palju astmeid, et sealt leiavad endale huvitavat lugemist inimesed "nii maalt kui merelt". 2.) Meistril ja Jesual mõlemal oli oma hingesugulane, keegi, kes uskus neisse, vaatamata sellele, et paljud ei teinud seda ja nad mõlemad tahtsid oma mõtteid edasi anda, kuid keegi ei kuulanud neid. Meistri hingesugulaseks oli tema naine Margarita, kes oli tema kõrval kõik see aeg, kui Meister oma teosega vaeva nägi ning selle pärast peaaegu hullumas oli. Margarita omas usku oma mehesse ning ei lasknud ennast mõjutada teiste inimeste arvamusest. Ta ei kahetsenud ka ise seda, et oli oma mehe kõrval toeks isegi, siis kui kõigi teiste arust oli see täielik jaburdus. Samamoodi omas Jesua kedagi, kes temasse uskus. See oli mees nimega Levius Matteus, tema
panna. 4.Varieteeteatris astus lavale Woland koos oma kambaga. Esialgu tehti lihtsaid trikke, seejärel pandi saali laest kümnerublalisi sadama ning lavaletekitati riidepood, et publik saaks seal võtta rõivaid.Kui etendus läbi ja inimesed teatrist välja läksid, muutusid kümnerublalised paberlipikuteks ja riided kadusid seljast. 5.Meister oli kirjanik, keda ei tunnustanud tähtsamad inimesed. Tema elu oli kõrvutatud tema lõpetamata teosega, Ta viidi hullumajja, tema eluarmastus oli Margarita. Margarita on keerulisem isiksus, kui Margareta. Margarita oli armastuse nimel valmis kõigeks ning seda ta ka tegi. Margarita sõlmis lepingu saatanaga, et olla oma armastatu Meistri kõrval.Samas oli Margarita ka väga heatahtlik kuna ta palus andestust naisele, kes oli oma lapse tapnud. Margareta oli selline tagasihoidlik ning naiivne. Hukkus kuna ei suutnud end elus maksma panna. Meistri ja Margarita armastus suutis läbi raskuste vastu pidada, ning isegi kui nad olid surnud,
Võitlus hea ja kurja vahel Woland Woland kui saatusetooja, Woland ei saanud valguse vastu Woland ei saanud valguse vastu, siinkohal on valguseks Meistri ja Margarita armastus ning Meistri looming. Kuigi Woland on kuri ning teda peetakse Pimedusevürstiks tunnustas ta headust. Seda näitab ka Wolandi soov teha küll halba, kuid ta teod olid tegelikult head, seda näitas ka tema Moskvasse tuleku põhjus: viia Meister ja Margarita taas kokku ning anda Meistrile rahu. Woland ning tema kaaslased teadsid kõigi tegelaste minevikku ning Wolandil oli väga kerge otsustada ka nende tulevikku. Kui Woland ei tahtnud otseselt ise head teha, siis sellegipoolest tegi ta head läbi teiste. Näiteks lasi Woland küll Meistril prokuraatori saatuse otsustada ning Margarital päästa Frieda, kuid tegelikult oli võim nende saatus otsustada siiski Wolandi käes ning ta kasutas seda lihtsalt läbi Meistri ning Margarita.
vaatemängu /Jeesuse ristilöömist). Jesua hukkamise paik Kolgata (tlk ,,paljas") mägi sabati toimumiskoht (,,Öö Lagedal mäel"); Epiloogis lugu kassist, kes lipsuga kinniseotuna viidi miilitsajaoskonda ,,hukkamisele", kuid pääses, aga see oli looma jaoks nagu Kolgata tee kass oli ,,nagu märter" ja sai "omal nahal tunda, mida tähendavad eksitus ja laim". · Juuda ja Niza kohtumine Meistri ja Margarita kohtumine (silmapilkne äratundmine rahvamassis, seda rõhutab ka lause ,,Armastus seisis äkitselt meie ees nagu mõrtsukas, kes põiktänavas otsekui maa alt välja kargab, ja tabas meid mõlemaid." · Uuestisündijad eelkõige Pilatus ja Ivan, aga paroodilises võtmes ka paljud teised tegelased. Ülestõusmise paroodiad: Lihhodejev mõtleb: ,,Ma suren" ja ärkab ,,ellu"
(kunstnik on samuti hullumaja patsient).Margarita elust ja oma mehe hülgamisest räägitakse natukene raamatu alguses.Kogu ülejäänud lehepinna koos väikeste kõrvalepõigetega hõlmab Margarita ja Wolandi kohtumise kirjeldus.Woland korraldab balli, mille perenaiseks ta kutsub Margarita.Natukene mainitakse vahetevahel ka kunstnikku. Romaan, mis on täis sümboleid, mitmetimõistetavusi, päästab meistri ja Margarita uppuvalt Venemaalt nagu Noa sai päästetud. Bulgakov ei nõustunud muudatustega, mis Venemaal kahekümnendatelkolmekümnendatel läbi viidi, ta teadis, mis toimus tegelikult, ta nägi selle allakäiku. Ülistati valesid muusasid, valesid väärtusi. Romaan, mille ta kirjutas, pidi olema tema kirjanduslik testament, täis pikitud autobiograafilisi kujundeid, mis pidi kirjeldama maailma läbi tema silmade, ausalt ja valetamata.
>>probleemid mis toimusid siis, on ka praegu(ja tulevikus) aktuaalsed. Bulgakov laseb kõigil tegelastel teha mingi valiku, mille eest nad isiklikult vastutavad, ning need valikud määravad ka nende saatuse. Meistri(romaani nimitegelane) valik 1)kirjutada niinagu teised, kohandada end üldtunnustatud normidega või mitte. Valib teadlikult raskema tee (looja vastutus oma talendi eest), kuid tal ei jätku jõudu, et teose eest lõpuni võidelda. 2) tunneb vastutust ka Margarita eest; pidas Margarita õnne tähtsamaks arvas, et Margarita ei vääri kannatusi Margarita romantiline tegelane. Ta elab rikka mehega, keda ta ei armasta, kuid ei taha ka tema elu rikkuda. Kuid teeb valiku: 1) armastab Meistrit ja tema päästmise nimel sõlmib tehingu Kuradiga ja hukutab seeläbi oma hinge. Ta on sellest teadlik, kuid armastus Meistri vastu sunnib teda oma hinge Kuradile müüma. 1
seda välja julgesid öelda, tehti kommunistide poolt maha. Nii juhtus ka teose ühe peategelase Meistriga, kes kirjutas raamatu Pontius Pilatusest. Selle teose kriitilise sisu tõttu ei avaldatud seda. Meistri osaks said hoopis karmid kriitikalained. Seesugune vastukaja tema teose kohta viis mehe vaimselt tasakaalust välja, millele järgnes hullumaja. Raamatu kirjutamise ajal oli Meistri elus olemas kõik, mis ta õnnelikuks tegi: toetav ja armastav naine Margarita, Meistri soovidele vastav väike elukoht, ta oli hingelt kõigega oma elus rahul. Teada saades, et tema raamatut ei avaldata, põletab Meister oma käsikirjad ja loodab sellega põletada ka kogu mineviku, kaheldes seejuures, kas Margartita teda enam vääribki. Hetkel mil Meister parasjagu oma teose käsikirju põletab, satub Margarita talle peale ning naisel õnnestub pisike osa raamtust päästa, kuid ta ei saa sel õhtul pikalt Meistri juurde jääda, sest ta mees võib varsti koju ilmuda
oma otsust ja piinleb seetõttu). Koostas õpetaja Ruth Maal 1 11. klass 20. sajandi kirjandus Puhja Gümnaasium Juudas · Piiblist tuntud reeturist saab Bulgakovil vaid käsutäitja, võimu tööriist nii vabastab Bulgakov Juuda iidsest süüst ja paneb kogu vastutuse Pilatuse õlgadele. Meister Margarita · Kirjanik heidab kõrvale ka piibelliku · Meistri armastatu. käsitluse hauatagusest elust, lunastusest · Kangelanna prototüüp on kirjaniku ning pattude andeksandmisest. kolmas naine Jelena. · Meister ei saa andeks, tema osaks on · Margarita on abielus, kuid pole õnnelik, rahu. armastuse leiab ta Meistris.
Pilatuse lugu lõpetada. 3.Wolandi ja tema kamba tähtsus: Nad kujundavad Moskva elanike saatusi, nendega manipuleerides. Nad karistasid inimesi, kes ei uskunud jumalat. Samuti kritiseerisid ühiskonda ja jagasid kriitikat ka riigikorra suhtes. Nende tegevuse eesmärgid: Saada teada, kuidas on Moskva elanikud muutunud pärast Wolandi viimast külaskäiku sellesse linna. Samuti võib tuleku eesmärgiks olla, et ära viia Meister, Margarita ja romaani käsikiri. Autori suhtumine Wolandisse: Autor varjab algul Wolandi tegelikku olemust, et luua pinget, pärast ütles ta selle välja nii Meistri kui ka Wolandi enda suu läbi. Woland ise on kujutatud kui sümpaatne ja õiglane, kuid samas kes on karistav pattude- näiteks valetamise, varastamise ja ahnuse eest. Samuti ei ole Bulgakov kujutanud teda kui Piiblis tuntud saatanina, vaid hoopis teispoolsuse valitsejana, kes kujundas ka Moskva tegelaste saatust. 4
2) Ivan Nikolajevits- poeet 3) Jesua vang 4) Pilatus prokuraator 5) Levious Matteus 6) Stepan Bogdanovits ehk Stjopa ( Berliozi korterikaaslane ) 7) Salapärane ennast professoriks ja mustaks maagiks nimetav Woland 8) Grigori Danilovits ehk Rimski Varieteeteatri finantsdirektor 9) Nikanor Ivanovits- Berliozi korteriühistu esimees 10) Korovjev- Wolandi sober 11) Varenuhha - Varietee administrator 12) Meister kerjus, hull, kirjutas `'Pontius Pilatuse'' raamatu 13) Margarita Nikolajeva Meistri eluarmastus 14) Azazello Wolandi punapäine sõber. 15) Natasa Margarita teenijanna 16) Kass Peemot Wolandi sõber 17) Hella nõid, kes oli Wolandi sõber 18) Grunja Stjopa toateenijanna Toimumis paik: Moskva Esimene peatükk: Ivan ja Berlioz said Patriarhi tiigi juures kokku. Ivan pidi andma Berilozile usuvastase luuletuse, aga see ei sobinud Berliozile. Nad kohtusid võõra välismaalasega, kes nimetas end professoriks
Kes oli Woland romaanis „Meister ja Margarita“? Woland oli romaanis Meister ja Margarita minu jaoks kõige raskesti mõistetavam tegelane, sest saatan oli alati olnud minu jaoks kurjuse kehastus ja võimeline ainult halvaks. Bulgakovi romaan andis kuradile teise tähenduse ja muutis Wolandi tegelaskuju sümpaatseks. Esimesel kohttumisel Wolandiga on teda kirjeldatud kui välismaalast: neljakümnendates aastates mees, silmad eri värvi, kulmud paksud ja erineval kõrgusel ning hambad kroonitud. Berlioz ja Bezdomnõi pidasid meest spiooniks
Poja poliitilise stabiilsuse eest piirkonnas. Alles hiljem mõistis ta, mida ta tegelikult oli ohverdanud. Pilatus oli ja on romaani kontekstis tegelikuks kohtumõistjaks ja Jesua ristile saatjaks. Seda vaatamata sellele, et formaalselt tegi otsuseid Sineood (juutide ülemkohus). Kas ta sellepärast oli halb? Kas ta sellepärast on teeninud ära põlguse, igavese kannatuse ja pidi loobuma lunastusest? Vastuse saame romaani lõpuosast, kus meistri ja Margarita ühisel soovil pääseb Pilatus koos oma truu koeraga neile määratud karistusest. Võiks küsida, et miks Pilatust karistati? Põhjuseks tundub olevat see, et kuigi Pilatusel oleks tegelikult võimuka mehena olnud võimalik teha rohkemat Jesua päästmiseks, ei pingutanud ta piisavalt. Tsiviilisiku ja inimesena uskus ta Jeesuse süütu olevat, kuid andis siiski rahvale valida: kas surmata Jeesus või üks röövel. Rahvas valis Jeesuse ning Pilatus lausus nüüdseks
Meister ja Margarita "Meister ja Margarita" tegevus leiab aset 1930-ndate Moskvas ja 2000 aasta taguses Jerusalemmas. Moskavs istuvad kaks meest, Berlioz ja Bezdomnõi, pingil arutades jumala olemasolu üle, kui nende juurde tuleb kahtlase käitumisega mees, Woland. Sellele järgneb Berliozi surm ja Bezdomnõi satub hullumajja. Hakkab toimuma palju segaseid ja absurdseid lugusi ning paljud inimesed kaovad jäljeltult. Margarita otsib oma kadunud armsamat, Meistrit, ka tema oli sattunud hullumajja ja seal räägib ta oma elust Beszdomnõile. Margarita täidab mitmeid imelikke käske, peale mida kohtub ta jälle Meistriga ja elavad keldrikorteris edasi. Margarita sureb oma abikaasa majas ja Meister kliinikus. Raamatut lugedes tekkis küsimus, miks kaovad nii paljud inimesed ära, nagu näitaks Stjopa, kes ei ilmunud teatrisse, kui teda ootasid rimski ja Ivan Saveljevits Varenuhha. Temale lisaks veel
kingi ja kõike muud meelierutavat (eriti arvestades tolleaegse ühiskonna võimalusi), muutusid inimesed lihtsalt hulluks. Nad rabasid loomastunult kõike, mida käsi ulatas ja ei pilgutanud silmagi. Sellisele rahvale lihtsalt pidi õpetust andma ja Woland seda tegigi. Ka teised ahned inimesed said raamatus valusaid õppetunde eriti need, kes jamasid võõraste valuutadega. Natuke hakkas see isegi närvidele käima, kuidas vaesekesed muudkui vaimuhaiglas lõpetasid. Margarita kaunis naine, kes oleks minu meelest ilma Wolandi ilmumiseta elanud elupäevade lõpuni väga õnnetult või veel hullem teinud endale liiga vara otsa peale. Woland aga andis talle tagasi Meistri, lõi nende elu jälle endiseks ja tõi tulest tagasi ,,Pontius Pilatuse" romaani. Margarita elu mõte oli nende detailidega taastatud. Kass Peemot, Azazello ja teised Wolandi abid tundusid samuti raamatus väga kurjade ning salakavalatena, ent nt kass Peemoti kiusasid teised käsilased ja ta
Riine Paimets 12 B Usun Wolandisse ,,Tõde on lihtsam teada kui tunda ja lihtsam tunda kui selles elada.'' David Deida ,,Sinine Tõde'' Igaühel ja kõigel on siin maailmas täita vaid talle mõeldud kutsumus. Millist rolli täidab wolandlikkus kodanike igapäevaelus, et Jumal seda läbi aegade inimkonna argipäevas nõnda oluliseks komponendiks peab? Wolandile võib paralleelina tuua mitmeid võrdkujusi: Stalin, Saatan, kurjus ning kõige selle kehastus mida sildistatakse taktitundetult halvaks. Teoses oli Meister too mees, kes viitas Wolandile kui Kuradile. Ramatu lõpus palus Levius Matteus aga Meistrile ja ta naisele rahu, millest või...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
