1.Mis võiks varuaineteks olla? Polüsahhariidid, rasvad ja polühüdroksüvõihape on varuained, mida saab kasutada nii energia saamiseks kui ka endogeense süsiniku allikana. 2.Mille poolest erineb graampos ja neg viburite basaalkeha?? Graamneg kaks paari kettaid, graampos ainult sisemine. Lisaks sisemistele ketastele esinevad graamneg. bakteritel ka välimised kettad: P (periplasma) ja L (LPS) ketas. Need välimised kettad ilmselt ei pöörle, vaid stabiliseerivad telgvarrast. Viburi basaalkeha ehitus gramnegatiivsetel bakteritel. Sisemist ketast ümbritsevad rakumembraanis paiknevad Mot valgud, mis toimivad kettaid pöörlemapaneva mootorina (moodustavad ioonkanali) ja nendega on seotud Fli valgud, mis võimaldavad muuta viburi pöörlemise suunda. 3.Kuidas saab bakter liikumissuunda muuta? Mööda kõverjoont sujuvalt liikuda ei saa, bakteri liikumine käib piki sirgjoont, lii...
Viirused Mario Mäeots 2006 NB! Materjal on koostatud õppeesmärgil Viiruste avastamine 19. sajandi teisel poolel võeti kasutusele valgus- mikroskoop, mis lihtsustas oluliselt mikro- organismide (bakterid, protistid, seened) uurimist. Kolm teadlast, Adolf Mayer, Dimitri Ivanovski ja Martinus Beijerinck uurisid tubaka mosaiik-haigust ja leidsid, et selle taimehaiguse tekitaja on oluliselt väiksem kui bakter, sest ta ei olnud nähtav valgusmikroskoobis. Algul nimetati seda nakkushaiguse tekitajat nakkavaks elusaks vedelikuks. Termin virus (eesti keeles viirus) võeti kasutusele hiljem. Viroloogia on teadusharu, mis uurib viirusi. Kas viirused on elus? Viirused asuvad elusa ja elutu looduse piiril. Viirused kui elusorganismid Omavad pärilikkuseainet.
19.sajandi teisel poolel võeti kasutusele valgusmikroskoop ja spetsiifilised mikroorganismide (bakterid, protistid, seened) identifitseerimiseks. Sel moel suudeti näidata, et teatud kindlate omadustega bakterid on nakkushaiguste tekitajad. Järgnevalt võeti kasutusele bakterioloogilised söötmed, milles kasvatati ja iseleeriti terve rida haigusi tekitavaid iseloomulike geneetiliste omadustega baktereid. Kolm teadlast, Adolf Mayer (1843-1942), Dmitri Ivanovski (1864-1920) ja Martinus Beijerinck (1851-1931) uurisid tubaka mosaiikhaigust ja leidsid , et selle taimehaiguse tekitajad on oluliselt erinev kõigist senituntud bakteritest. -5- Esiteks oli tubaka mosaiikhaiguse tekitaja oluliselt väiksem kui bakter, sest te ei olnud nähtav valgusmikroskoobis, ja bakterifiltrid , mis tavaliselt pidasid lahusest kinni bakterid, ei vähendanud selle taimehaiguse tekitaja makkusvõimet. Teiseks tähendati,
· Alfa-proteobakterite rühmas on rohkesti eukarüootide rakusiseseid parasiite ja ka taimedega koos elavaid baktereid Selts Rhodospirillales Rhodospirillum · purpurne mitteväävlibakter. · Purpursete mitteväävlibakterite rikastuskultuurid mineraalsoolade ja suktsinaadiga puljongis (anaeroobselt valguse käes kasvatatud) ja nende punased kolooniad Petri tassil Azospirillum · Esimesed N2 fikseerivad spirillid avastas Beijerinck 1925. a. · Azospirillumit võib leida mullast ja eriti rohkesti on neid taimejuurte ümbruses. Kuna nad eelistavad kõrgemat temperatuuri, on neid enam soojades maades. · Liigid: A. brasilense, A. lipoferum, A. amazonense jne. · Azospirillid on tömbid kõverdunud pulgad, mis liiguvad polaarse viburi abil. Kui rakke kasvatada pehmel agarsöötmel, võivad moodustuda ka arvukad külgviburid ja ilmneda voogamine. Ebasoodsates tingimustes tsüsteeruvad
Biogeograafia Biogeograafia · Teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas Biogeograafilisi küsimusi · Kus elab mingi liik? · Miks seda liiki mujal ei esine? · Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see on ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Mis on teadus? · Uute teadmiste saamise protsess · ,,teaduse tegemine on korduvate seaduspärade otsimine, mitte lihtsalt faktide kuhjamine" Robert MacArthur Biogeograafia tegeleb · Taksonid · Ökoloogilised kooslused · Ökosüsteemid · Seosed (ökoloogia) · Takson Klassifitseerimisaste eluslooduses Põhiühik on liik Liigist suuremad taksonid: perekond, sugukond, sel...
meetod ja bakterite pildistamine mikroskoopimisel S. Vinogradski kirjeldas esimesena bakteritel kemolitoautotroofse toitumistüübi; uuris tselluloosi lagunemist mullas; avastas mittesümbiontsed N2-te fikseerivad bakterid A. Fleming avastas antibiootikumid; avastas ja puhastas penitsilliini Delfti koolkonna mikrobioloogid o Antonie van Leeuwenhoek (1632-1723) o Martinus Willem Beijerinck (1851-1931) o Albert Jan Klyuver (1888-1956) o Cornelius van Niel (1897-1985) Kochi postulaadid tingimused, mis peavad olema täidetud, et tõestada, et just see mikroob põhjustab seda haigust o Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema. o See mikroob tuleb isoleerida puhaskultuuri. o Terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuriga peavad ilmnema sellele haigusele
bakteriofaagid ja algoloogiaks – lihtsamad vetikad ja loomad. Robert Hooke (1635—1703) – tegi mikrsoskoobi, uuris seeni mikroskoobi all. Antony van Leeuwenhoeck (1632—1723) – avastas bakterid, vere ja spermarakud, ümarussid ja keraloomad, avaldas raamatu Looduse saladused. Louis Pasteur (1822—1895) – avastas aeroobsed ja anaeroobsed bakterid. R. Koch (1843—1910) tõi välja patogeensete (haigustpõhjustavate) organismide osa nakkushaiguste kujunemisel. M. W. Beijerinck (1851—1931) isoleeris ja avastas mügarbakterid. A. Fleming (1881—1955) – avastas penitsiliini. Friedrich Branell – avastas siberikatku tekitaja ja selle vahelise seose. Voldemar Gutman – Tartu Ülikooli professor, võttis kasutusele tuberkuliini. Valmistatud tuberkuloosi bakterite abil. 2. Mikroorganismide taksonoomia. Taksonoomia on teadus mikroobide klassifikatsioonist. Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid ja sinivetikad. Eeltuumsed rakud, kus rakus olevad
Cohn väitis, et bakterid kuuluvad taimeriiki ja on just sarnased taimedega; bakterid paljunevad pooldumisega ja eksisteerivad kas üksikute rakkudena , agregaatidena või niitjate ahelatena, neil on plasmamembraan ja sisaldised; kirjeldas esimesena endospoore; 1872 a vaatles vibureid · J. Lister võtab kasutusele antisepsise (meetmed, mis väldivad infektsiooni); kasutas lahjat fenoolilahust opiruumi ja instrumentide steriilimiseks (vähenes opijärgne suremus) · M. Beijerinck tegels pärmideja helendavate bakterite uurimisega, bakteriaalse butanoolkäärimisega; kirjeldas keefiri mikrofloorat; töötas välja rikastuskultuurid; tõestas, et viirus suudab elada ainult elusrakus · S. Vinogradski kirjeldas esimesena bakteritel kemolitoautotroofse toitumistüübi; uuris tselluloosi lagunemist mullas; avastas mittesümbiontsed N2-te fikseerivad bakterid · A.J.Klyver uuris mikroobide biokeemiat (protsesse, mis annavad mikroobidele energiat ja ka
Mikrobio eksam. 1. Milleri-urey katsed Tõestasid, et ürgse Maa atmosfäär oli erinev tänapäevasest ta oli redutseeriv. Seal esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan, millest võisid moodustuda orgaanilised molekulid, elusaine ehituskivid. Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist moodustus vesiniktsüaniid HCN), mis kondenseeriti jahutades veefaasi, kus toimusid põhilised sünteesireaktsioonid. Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini. Moodustusid alaniin, glütsiin, aspartaat ja aminobutüraat. 2. Proteinoidid ...
Mõned muud põhjused piiravad B. r-i avaldumist (nt. Arktikas on soodsamas olukorras väiksemakasvulised liigid, kes jõuavad saavutada täiskasvanu kehasuuruse suve jooksul). Vrd. Alleni r. Beijerinck reeglid e. ökoloogilise mikrobioloogia põhireeglid: 1. kõik (mikroobid) on kõikjal; 2. keskkond valib (s.t. enamik mikroobe levib Maal kõikjale, kuid selle, mis liigid kusagil on aktiivsed ja paljunevad, määravad paiga keskkonnaolud). Beijerinck oli hollandi mikrobioloog eraldas ja kultiveeris esimesena 1888. a. liblikõieliste taimede mügarbakterid ja selgitas juuremügarate bioloogilise tähtsuse. 1902. a. avastas ta aeroobsed õhulämmastikku siduvad bakterid (s.h. Azotobakter). Biotsönootilised reeglid e. biotsönoloogia printsiibid : 1. mida mitmekesisemad on biotoobis elutingimused, seda liigirohkem on biotsönoos ja seda väiksem on liikidel isendite arvukus; 2. mida äärmuslikumad on
Seega teeb Vinogradski esimesena kindlaks kemolitoautotroofse toitumistüübi bakteritel. 32. Alexander Fleming. Avastas lüsosüümi ensüümi, mis lüüsib bakterite rakukesta peptidoglükaanis glükosiidsidemeid. 1928. aastal avastab Penicillium notatumi poolt toodetava stafülokokke pärssiva ühendi penitsilliini. 33. Delfti koolkonna mikrobioloogid. 1. Antonie van Leeuwenhoek (1632-1723) 2. Martinus Willem Beijerinck (1851-1931) 3. Albert Jan Klyuver (1888-1956) 4. Cornelius van Niel (1897-1985) VI 34. Bakterite kujuvormid. Oska nimetada ja joonistada bakterite põhilisi kujuvorme ja kokkide (kerabakterite) agregaate. Too näiteid vastavate agregaatidega bakteritest. Kerabakterid e. Kokid Halococcus, Veillonella Ahelkokid ehk streptokokid Thiomargarita namibiensis, Streptococcus Üksikult esinevad kokid: Arthrobacter, Megasphaera, Halococcus, Veillonella,
toimub vaid elus rakus. Suurus 20-400 nm. Viirused on parasiidid geneetilisel tasemel. Definitsiooni laiendid: § viiruspartiklid "koostatakse" eelnevalt valmissünteesitud komponentidest § viiruspartiklid ei kasva, pooldu ega jagune § puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valgu sünteesiks Viiruste avastamine § Dimitri Ivanovski (1892) § Näitas, et tubakataime haigust põhjustas filtreeruv agens arvas, et toksiin § Martinus Beijerinck (1898-1900) § Nimetas seda agensit contagium vivum fluidum (lahustuv elus germ) § Loeffler and Frosch (1898-1900) § Näitas, suu ja sõratõve põhjustaja on filtreeritav viirus § Ernst Ruska - 1933 - elektronmikroskoopia sai viirust näha. Morfoloogia § Genoom - DNA või RNA § Kapsiid - nukleiinhapet ümbritsev kest § Nukleokapsiid - genoom + kapsiid § Envelope - lipiidne välisümbris. Ei esine kõigil viirustel. Envelope määrab enamasti ära makroorgnismi rakk, seal paiknevad
3. Ripptilga meetod, bakterite pildistamine mikroskoobis 4. Haigusetekitajate kindlakstegemine. Tuberkuloosi uurimise eest sai Nobeli preemia. Ferdinand Cohn Bakterisüstemaatika. Endospooride kirjeldamine (heinabakter) Christian Gram Grami järgi värvimine Sergei Vinogradski Ökoloogilise mikrobioloogia rajaja. Võtab kasutusele selektiivsöötmed, et isoleerida veest ja mullast teatud mikroobe. Isoleeris lämmastikusiduja bakteri. Kemolitoautotroofsed bakterid. Martinus Beijerinck Tegeles pärmide uurimisega, bakteriaalse butanoolkäärimisega, kirjeldas keefiri mikrofloorat, uuris helendavaid baktereid. Mügarbakterid. Albert Jan Klyuver Mikroobide biokeemia. Biotehnoloogiline aspekt mikrobioloogias. Penitsilliini tootmine. Cornelius van Niel Propioonhappebakterid. Hiljem huvi fotosünteesivad bakterite vastu. Näitas, et rakkudesse lülitunud CO2 hulk on proportsionaalne H2S hulgaga söötmes; taimede fotosünteesis
Viirused olid bakterioloogia ajaloos segav faktor. Aastal 1884 introdutseeris Pasteuri kolleeg Charles Chamberland (1851-1908) piisavalt väikeste pooridega sõela, mis baktereid läbi ei lase, küll aga viirusi. Seda filtrit kasutades näitas Dmitri Ivanovski (1864-1920) 1892. aastal tubaka mosaiiktõbe uurides, et haigus võib levida ka ,,vedeliku" kujul (bakterivabalt). Ivanovski kahtlustas antud juhul ,,toksiine" (bakterite eluprodukte). 1898. aastal kordas neid katseid hollandlane Martinus Beijerinck (1851-1931), kes sai aru, et tegemist peab siiski olema iseseisva fenomeniga. Ta ei suutnud seda kultiveerida, kui nägi, et see levis ainult neis rakkudes, mis jagunesid. Viirused olid avastatud (küll teoreetiliselt näha neid veel võimalik ei olnud, sest tolleaegsed mikroskoobid seda ei võimaldanud). Samal aastal tehti sarnasel moel kindlaks ka esimne loomade viirus suu- ja sõratõbi. Esialgu usuti, et tegemist nö nakkusliku vedelikuga, viiruste ruumiline kuju sai selgeks alles 1930
4Mikroobifüsioloogia LOMR.03.022 Riho Teras Sisukord 1. Bakterite kasv ja toitumine................................................................................ 4 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad.........................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
