Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas toimub järgmiste institutsioonide moodustamine või kinnitamine?
  • Milliseid õigusi rikuti?
  • Kellegi õigusi võib piirata kui eesmärgiks on õigusrikkumise vältimine?
  • Milliseid samme peab astuma välismaalane kes tahab asuda palgalisele tööle?
  • Millised andmed Sinu kohta on kooli andmebaasis?
  • Kuidas ühishüvist tarbitakse?
  • Miks ühishüvist pakutakse?
  • Mis on ühishüvis?
  • Milliseid ühishüviseid kasutad?
  • Milliste asjaolude alusel võib väita et riigieelarve seadus on väga oluline?
  • Mida määrab maksupoliitika ja mida kulupoliitika eelarvepoliitikas?
  • Millised on eelarvedefitsiidi kasutamise peamised põhjused?
  • Millised on riigieelarve olulisemad kulud?
  • Mis on riigieelarve kolm olulisemat tuluallikat?
  • Millal ja miks peab täitma tuludeklaratsiooni?
  • Millisel juhul on võimalik saada tulumaksusoodustust?
  • Kui suur on tulumaksuvaba miinimum ja alampalga määr?
  • Millised on võimalused tuludeklaratsiooni täitmiseks ja esitamiseks?
  • Kuidas täideti ja esitati tuludeklaratsiooni deklaratsioone viimati Sinu peres?
  • Millised rahalised väljamaksed kuuluvad sotsiaalse turvalisuse alla?
  • Kuidas hindad sotsiaalhoolekandesüsteemi toimimist Eestis?
  • Millest sõltub pensioni suurus?
  • Kust tuleb raha pensionide maksmiseks?
  • Mis on peamised riigi poolt vaesuse leevendamise meetmed?
  • Millist tööd Sa tahad edaspidi teha?
  • Kelleks Sa tahad saada?
  • Kuidas on võimalik õppida mõnda ametit?
  • Kuidas toimub tööleasumine?
  • Millises ametis?
  • Mida teha et olla tööjõuturul konkurentsivõimeline?

Lõik failist

KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI
(Viimati uuendatud 1. mai 2005)
I PEATÜKK: ÜHISKOND – INIMESTE KOOSELU VORM
Ühiskonna struktuur:
Ühiskonna sektoreid: avalik sektor , erasektor , kolmas sektor, eraelu
Ühiskonnaelu valdkondi: poliitika, majandus, kultuur jne
  • Mõisted:
  • Poliitika - riigivalitsemiskunst
  • Majandus – valdkond , kuhu kuulub tootmine ja kauplemine
  • Kultuur – mitme inimpõleve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused
  • Õigus – valdkond, kuhu kuuluvad seadused
  • Moraal – kogum põhimõtteid ja tõekspidamisi, mis korraldavad ühiskonnas inimeste suhteid
  • Kodanikuühiskond – ühiskond, mis põhineb kodanike aktiivsel osalemisel ühiskonna elus
  • Eraelu – indiviidi isilik eluvaldkond
  • Näited:
  • Avalik sektor: Tallinna linnavalitsus , Muhu vallavolikogu
  • Erasektor: kommivabrik „Kalev“, Prisma
  • Avalikud poliitikad :
  • Hariduspoliitika
  • Eluasemepoliitika
  • Sotsiaalpoliitika
  • Keskkonnakaitsepoliitika
  • Definitsioonid
  • mittepoliitiline , poliitikast hoiduv -> apoliitiline
  • ühiskonna valdkond, kõlblus ja käitumisnormid-> moraal
  • ühiskonna kõrgkiht, paremik -> eliit
  • selle tunnused on oma territoorium , rahvastik ja avalik võim -> riik
  • ühiskonna osa, mis ei haara kasumi saamisele ja võimule orienteeritud tegevusi -> mittetulundussektor ehk kolmas sektor
  • teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond ( Thomas More) - > utoopia
  • ühiskonna valdkond, hõlmab ühiskonnas kehtivaid seadusi -> õigus
  • tegevus, mis kutsub inimesi osalemisele avalikus elus-> kodanikuaktiivsus
  • ühiskonna valdkond, mille moodustavad tootmine ja kauplemine ->majandus
  • riigivalitsemiskunst -> poliitika
  • Tsensuur – trükivabaduse piiramine
  • Massikommunikatsioon demokraatlikus ja mittedemokraatlikus ühiskonnas
  • Dem-> info liikumine on vaba, erinevate vaadete levitamine võimalik, valitsuse kritiseerimine ka (mitte tomatite loopimine ega vägivald)
  • Mittedem-> info liikumine ei ole vaba, erinevate vaadete levitamist takistatakse, valitsust ei lubata kritiseerida (võidakse vangistada või hukata ka rahumeelseid kriitikuid)
  • Mõisted:
  • Demograafia - rahvastikuteadus
  • Apelleerimine - kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale
  • Eraelu - inimese isiklik (perekonna)elu
  • Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel
  • Iive (positiivne iive, negatiivne iive) - rahvaarvu kasv (see on positiivne ehk plussiive) või kahanemist (negatiivne ehk miinusiive)
  • Monarhia - päritav võim veresuguluse alusel (näit isalt pojale)
  • Otsene demokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel
  • Pluralistlik ühiskond - ühiskond, kus on olemas ja lubatud erinevad vaated ja arvamused
  • Rahvus - ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel
  • Sotsiaalne kihistus - (võimu, vara, teadmiste, tutvuste, oskuste) ebavõrdsus erinevate ühiskonna kihtide vahel
  • Sotsiaalne struktuur - rahvastiku jaotus teatud tunnuste (näiteks jõukuse, elukoha või rahvuse) alusel
  • Tööjõud - ühiskonna tööealised ja -võimelised inimesed
  • Ratifitseerima – parlamendi poolt (välislepingut) heaks kiitma
  • Denonsseerimia – parlamendi poolt (välislepingut) tühistama
  • Mõisted
  • Leibkond – kooselavad inimesed, kellel on ühine majapidamine
  • Ülalpeetav – isik, kes ise ei tasu oma elamiskulusid
  • Tööjõud – ühiskonna tööealised ja-võimelised inimesed
  • Pluralism- ideede ja vaadete paljusus
  • Identiteet - ühtekuuluvustunne
  • Tolerantsus - sallivus
  • Nulltolerants – täisleppimatus, sallimatus; tolerantsuse vastand
  • Kompromiss – otsus, kus mõlemad pooled teevad järeleandmisi
  • Konsensus – otsus, mis langetatakse üksmeelselt
  • Seadusi on vaja, sest…
  • Seaduste liigid:
  • Loodusseadused, näiteks…
  • Inimeste loodud seadused
    • Kirjutamata seadused, näited…
    • Kirjutatud seadused, näited…

  • Riigi põhitunnused:
  • Territoorium
  • Rahvas
    • Kodanikud
    • Välismaalased
  • Avalik võim
    • Võimuasutused
    • Seadusandlik võim (Riigikogu)
    • Täidesaatev võim (Vabariigi Valitsus)
    • Kohtuvõim
    • Ühtne õigussüsteem
    • Seadused jt õigusaktid
    • Kohtupraktika
    • Riigiametnikud
    • Sõjavägi (Kaitsevägi)
    • Korrakaitse (Politsei)
    • Riigi- ja omavalitsusteenistujad
    • Riigikassa
    • Oma raha (kroonid, sendid )
    • Maksud
    • Eelarve

    II PEATÜKK: DEMOKRAATLIK VALITSEMINE
  • Demokraatia tunnused
    • võim ei ole koondnud ühe isiku kätte
    • võim on avalik ja kontrollitav
    • võim seisab rahvale võimalikult lähedal

  • Seleta mõisted
  • demokraatia – sõnasõnalt rahvavõim, aga reeglina tähendab tegelikult rahva osalemist poliitikas
  • otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel
  • esindusdemokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) kaudu ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel
  • monarhia – riigivorm, mille puhul on päritav võim
  • siirderiik – üleminekuriik (näiteks Poola, Ungari ja Venemaa üleminek totalitaarsest riigikorrast demokraatiasse)
  • Riigikorrad ja riigivormid
  • Riigivormid
    • Monarhia
    • Absoluutne monarhia (näit Saudi Araabia ja Kuveit)
    • Konstitutsiooniline monarhia (näit Jaapan ja Rootsi)
    • Parlamentaarne monarhia (NB! Erand , vaid Suurbritannias, kus pole põhiseadust)
    • Vabariik
    • Parlamentaarne vabariik (näit Eesti, Iisrael ja Saksamaa)
    • Presidentaalne vabariik (näit Leedu, Venemaa, Prantsusmaa ja USA)
  • Riigikorrad
    • Demokraatia (näit kaasaja Eesti, Rootsi, Suurbritannia, USA, Prantsusmaa)
    • Autoritaarsus (näit Castro Kuuba, Saddami Iraak, Pätsi Eesti)
    • Totalitarism (näit Kimi Põhja-Korea, Hitleri Saksamaa ja Stalini NSV Liit)
  • Kas nõustud järgmiste väidetega? Põhjenda.
  • Tänapäeva kõige demokraatlikumad riigid on monarhiad .
  • Monarhia võib ühtlasi olla ka demokraatia.
  • NSV Liit oli riigikorralduselt föderatiivne vabariik, sisult aga totalitaarne diktatuur.
  • Korea Rahvademokraatlik Vabariik on vähedemokraatlik riik, pigem diktatuur.
  • Riigi nimetamine demokraatiaks või diktatuuriks on eelkõige hinnanguline.
  • Täida lüngad (NB! Ametis olevate isikute nimed on antud 1. mai 2005 seisuga).
    Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas
    hääleõiguslikke kodanike kaudu Riigikogu valimisega ja rahvahääletusega.
    Eestis on 7
    põhiseaduslikku institutsiooni. Seadusandlik võim kuulub
    Riigikogule ehk parlamendile,
    mille esimees on Ene Ergma . Eesti riigipea on president Arnold Rüütel.
    Täidesaatev võim kuulub Vabariigi
    Valitsusele, mida juhib peaminister Andrus Ansip . Eesti
    raha emiteerimise ainuõigus on Eesti
    Pangal, kes korraldab raharinglust ja
    hoolitseb riigi vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu Vahur Kraft. Riigiasutuste,
    riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust
    ning riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib Riigikontroll,
    mille tegevust juhib riigikontrolör
    Mihkel Oviir. Järelvalvet
    seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse
    õigusaktide põhiseadusele ja seadusele vastavuse üle teostab
    õiguskantsler. Praegu
    on selles ametis Allar Jõks. Õigust
    mõistab ainult kohus. Kõrgeim kohus Eestis on Tartus
  • Vasakule Paremale
    KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI #1 KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI #2 KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI #3 KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI #4 KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI #5 KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI #6 KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI #7 KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI #8 KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI #9 KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI #10 KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI #11 KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI #12 KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI #13 KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI #14 KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 183 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Hunter Õppematerjali autor
    Konspekti kujul

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    16
    doc

    Ühiskonna eksami õppimine .

    Eestis! b)Presidentaalne vabariik (demokraatia) ­ suur võim presidendil. Nii president kui parlament valitakse rahva poolt. USAs. Föderaalriik ­ riik, kus piirkondadel suur tegutsemisvabadus. Nt USAs osariigid. Unitaarriik ­ tugeva keskvõimuga riik (juhitakse ühest kohast, tavaliselt pealinnast). Eesti! Demokraatia ­ rahva võim Demokraatia Diktatuur (totalitarism) 1) Valitsemine käib seaduste järgi 1)Seadusi muudetakse suva järgi 2) Võim ei ole koondunud ühe inimese kätte 2) Võim ühe inimese käes (Võimude LAHUSUS, tasakaalustatus) 3) Eraelu on vaba 3) Riik kontrollib kõike, ka eraelu 4) Jälgitakse inimõigusi 4) Rikutakse inimõigusi 5) Valimised toimuvad regulaarselt 6) Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 5)Tsensuur

    Ühiskond
    thumbnail
    17
    doc

    Ühiskonna kokkuvõte eksamiks

    b)Presidentaalne vabariik (demokraatia) – suur võim presidendil. Nii president kui parlament valitakse rahva poolt. USAs. Föderaalriik – riik, kus piirkondadel suur tegutsemisvabadus. Nt USAs osariigid. Unitaarriik – tugeva keskvõimuga riik (juhitakse ühest kohast, tavaliselt pealinnast). Eesti! Demokraatia – rahva võim Demokraatia Diktatuur (totalitarism) 1) Valitsemine käib seaduste järgi 1)Seadusi muudetakse suva järgi 2) Võim ei ole koondunud ühe inimese kätte 2) Võim ühe inimese käes (Võimude LAHUSUS, tasakaalustatus) 3) Eraelu on vaba 3) Riik kontrollib kõike, ka eraelu 4) Jälgitakse inimõigusi 4) Rikutakse inimõigusi 5) Valimised toimuvad regulaarselt 6) Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 5)Tsensuur 7) Võim on avalik 6)Isikukultus

    Ühiskond
    thumbnail
    10
    doc

    Ühiskonna valitsemine ja haldamine

    poolt, tagandada saab vaid kohtuotsusega. Tema pädevuses 1. Teostada seadusandliku järelvalvet (analoog konstitutsiooni kohtuga), annab aru Riigikogu ees seaduste kvaliteedist 2. Lahendada väärhalduse juhtumeid, võttes endale ombudsmani funktsiooni (usaldusmees), aitab lahendada riigiametnikega tekkinud konflikte Ombudsman on riiklik lepitaja. Nagu mainitud, täidab seda ülesannet Eestis õiguskantsler, kes püüab osapooli lepitada ilma kohtuta. Ombudsman on meil briti süsteemi järgi Riigikontrolör – teostab parlamendi ja valitsuse töökontrolli. Järelevalve seadusandliku tegevuse üle: 1) monitooring ehk seire 2) avaliku arvamuse mõju 3) finantskontroll (partei rahastamine) 4) muuta kuluaaride tegevus võimalikult läbipaistvaks (võitlus korruptsiooni vastu) 5) seadusandliku võimu tegevuse, seaduse kohasuse kontroll 6) parlament teostab ka ise järelvalvet (nt keskpank, ringhääling) Järelvalve valitsuse tegevuse üle: 1) parlamendi iganädalane kontroll

    Ühiskond
    thumbnail
    10
    doc

    Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine, kodanikuosalus

    kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki iseloomustab riigiorganite paljusus. Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi esmaseid ja sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi normaalseid ja erakorralisi jt. Poliitiline režiim: demokraatia, diktatuur. Demokraatia- Riigivalitsemise korraldus, kus võim on rahval.

    Ühiskond
    thumbnail
    30
    doc

    Demokraatliku ühiskonna valitsemine, kodanikuosalus

    seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki iseloomustab riigiorganite paljusus. Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi esmaseid ja sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi normaalseid ja erakorralisi jt. Poliitiline režiim: demokraatia, diktatuur. Demokraatia- Riigivalitsemise korraldus, kus võim on rahval

    Ühiskond
    thumbnail
    8
    doc

    Ühiskonnaõpetuse 9-da klassi kokkuvõte

    Ühiskonnaõpetuse eksamiks kordamine Ühiskond on inimeste kogum, kes sõltuvad üksteisest Ühiskonnaelu tasandid : MINA ­ perekond ­ sõbrad ­ kool ­ linn ­ riik jne ehk siis: 1.tasand - riik ja poliitika 2.tasand ­ avalik elu ehk kodanikuühiskond 3.tasand ­ eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond ­ sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond ­ riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad ­ majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor ­ riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor ­ erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor ­ kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi ellu ­ see

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    20
    doc

    Ühiskonna kursus

    Kui muid vahendeid ei leidu on igal eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku kora vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. Vabad valimised Valimiste funktsioonid · Regulaarne ja seaduspärane võimu vahetumine · Kodanike tahte võimudele edastamine · Rahva usalduse indikaator riigivõimule · Hariv funktsioon · Demokraatlikud valimised on tähtsad, sest inimsed näitavad usaldust sellega Vabade valimiste põhimõtted · Vabad ­ oma veendumuste järgi saad valida · Üldised ­ · Ühetaolised ­ kõik hääled on võrdsed · Otsesed · Hääletamine on salajane 1. valimised tagavad võimu regulaarse seaduspärasuse vahetuse 2. valimised, mis toimuvad teatud aja vahemiku järel on, korralised 3. valimiste kaudu kodanikud valivad esindajad , kes arutavad valijate soove ja võtavad vastu seadusi 4. valimised näitavad, kui suur on rahva toetus riigivõimule 5

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    44
    docx

    Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine

    Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA). b) Diktatuure liigitatakse:

    Ühiskond




    Kommentaarid (2)

    harjavars profiilipilt
    harjavars: Aitähh, väga korralikult tehtud kokkuvõte 15lk raamat ära seletatud pmst.
    11:37 06-12-2008
    kerly258 profiilipilt
    kerly258: Esmapilgul tundub päris kasulik. Palju mõisteid ilusti lahti seletatud jms.
    22:12 31-01-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun