Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas toimub järgmiste institutsioonide moodustamine või kinnitamine?
  • Milliseid õigusi rikuti?
  • Kellegi õigusi võib piirata kui eesmärgiks on õigusrikkumise vältimine?
  • Milliseid samme peab astuma välismaalane kes tahab asuda palgalisele tööle?
  • Millised andmed Sinu kohta on kooli andmebaasis?
  • Kuidas ühishüvist tarbitakse?
  • Miks ühishüvist pakutakse?
  • Mis on ühishüvis?
  • Milliseid ühishüviseid kasutad?
  • Milliste asjaolude alusel võib väita et riigieelarve seadus on väga oluline?
  • Mida määrab maksupoliitika ja mida kulupoliitika eelarvepoliitikas?
  • Millised on eelarvedefitsiidi kasutamise peamised põhjused?
  • Millised on riigieelarve olulisemad kulud?
  • Mis on riigieelarve kolm olulisemat tuluallikat?
  • Millal ja miks peab täitma tuludeklaratsiooni?
  • Millisel juhul on võimalik saada tulumaksusoodustust?
  • Kui suur on tulumaksuvaba miinimum ja alampalga määr?
  • Millised on võimalused tuludeklaratsiooni täitmiseks ja esitamiseks?
  • Kuidas täideti ja esitati tuludeklaratsiooni deklaratsioone viimati Sinu peres?
  • Millised rahalised väljamaksed kuuluvad sotsiaalse turvalisuse alla?
  • Kuidas hindad sotsiaalhoolekandesüsteemi toimimist Eestis?
  • Millest sõltub pensioni suurus?
  • Kust tuleb raha pensionide maksmiseks?
  • Mis on peamised riigi poolt vaesuse leevendamise meetmed?
  • Millist tööd Sa tahad edaspidi teha?
  • Kelleks Sa tahad saada?
  • Kuidas on võimalik õppida mõnda ametit?
  • Kuidas toimub tööleasumine?
  • Millises ametis?
  • Mida teha et olla tööjõuturul konkurentsivõimeline?
KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI
(Viimati uuendatud 1. mai 2005)
I PEATÜKK: ÜHISKOND – INIMESTE KOOSELU VORM
Ühiskonna struktuur:
Ühiskonna sektoreid: avalik sektor , erasektor , kolmas sektor, eraelu
Ühiskonnaelu valdkondi: poliitika, majandus, kultuur jne
  • Mõisted:
  • Poliitika - riigivalitsemiskunst
  • Majandus – valdkond , kuhu kuulub tootmine ja kauplemine
  • Kultuur – mitme inimpõleve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused
  • Õigus – valdkond, kuhu kuuluvad seadused
  • Moraal – kogum põhimõtteid ja tõekspidamisi, mis korraldavad ühiskonnas inimeste suhteid
  • Kodanikuühiskond – ühiskond, mis põhineb kodanike aktiivsel osalemisel ühiskonna elus
  • Eraelu – indiviidi isilik eluvaldkond
  • Näited:
  • Avalik sektor: Tallinna linnavalitsus , Muhu vallavolikogu
  • Erasektor: kommivabrik „Kalev“, Prisma
  • Avalikud poliitikad :
  • Hariduspoliitika
  • Eluasemepoliitika
  • Sotsiaalpoliitika
  • Keskkonnakaitsepoliitika
  • Definitsioonid
  • mittepoliitiline , poliitikast hoiduv -> apoliitiline
  • ühiskonna valdkond, kõlblus ja käitumisnormid-> moraal
  • ühiskonna kõrgkiht, paremik -> eliit
  • selle tunnused on oma territoorium , rahvastik ja avalik võim -> riik
  • ühiskonna osa, mis ei haara kasumi saamisele ja võimule orienteeritud tegevusi -> mittetulundussektor ehk kolmas sektor
  • teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond ( Thomas More) - > utoopia
  • ühiskonna valdkond, hõlmab ühiskonnas kehtivaid seadusi -> õigus
  • tegevus, mis kutsub inimesi osalemisele avalikus elus-> kodanikuaktiivsus
  • ühiskonna valdkond, mille moodustavad tootmine ja kauplemine ->majandus
  • riigivalitsemiskunst -> poliitika
  • Tsensuur – trükivabaduse piiramine
  • Massikommunikatsioon demokraatlikus ja mittedemokraatlikus ühiskonnas
  • Dem-> info liikumine on vaba, erinevate vaadete levitamine võimalik, valitsuse kritiseerimine ka (mitte tomatite loopimine ega vägivald)
  • Mittedem-> info liikumine ei ole vaba, erinevate vaadete levitamist takistatakse, valitsust ei lubata kritiseerida (võidakse vangistada või hukata ka rahumeelseid kriitikuid)
  • Mõisted:
  • Demograafia - rahvastikuteadus
  • Apelleerimine - kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale
  • Eraelu - inimese isiklik (perekonna)elu
  • Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel
  • Iive (positiivne iive, negatiivne iive) - rahvaarvu kasv (see on positiivne ehk plussiive) või kahanemist (negatiivne ehk miinusiive)
  • Monarhia - päritav võim veresuguluse alusel (näit isalt pojale)
  • Otsene demokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel
  • Pluralistlik ühiskond - ühiskond, kus on olemas ja lubatud erinevad vaated ja arvamused
  • Rahvus - ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel
  • Sotsiaalne kihistus - (võimu, vara, teadmiste, tutvuste, oskuste) ebavõrdsus erinevate ühiskonna kihtide vahel
  • Sotsiaalne struktuur - rahvastiku jaotus teatud tunnuste (näiteks jõukuse, elukoha või rahvuse) alusel
  • Tööjõud - ühiskonna tööealised ja -võimelised inimesed
  • Ratifitseerima – parlamendi poolt (välislepingut) heaks kiitma
  • Denonsseerimia – parlamendi poolt (välislepingut) tühistama
  • Mõisted
  • Leibkond – kooselavad inimesed, kellel on ühine majapidamine
  • Ülalpeetav – isik, kes ise ei tasu oma elamiskulusid
  • Tööjõud – ühiskonna tööealised ja-võimelised inimesed
  • Pluralism- ideede ja vaadete paljusus
  • Identiteet - ühtekuuluvustunne
  • Tolerantsus - sallivus
  • Nulltolerants – täisleppimatus, sallimatus; tolerantsuse vastand
  • Kompromiss – otsus, kus mõlemad pooled teevad järeleandmisi
  • Konsensus – otsus, mis langetatakse üksmeelselt
  • Seadusi on vaja, sest…
  • Seaduste liigid:
  • Loodusseadused, näiteks…
  • Inimeste loodud seadused
    • Kirjutamata seadused, näited…
    • Kirjutatud seadused, näited…

  • Riigi põhitunnused:
  • Territoorium
  • Rahvas
    • Kodanikud
    • Välismaalased
  • Avalik võim
    • Võimuasutused
    • Seadusandlik võim (Riigikogu)
    • Täidesaatev võim (Vabariigi Valitsus)
    • Kohtuvõim
    • Ühtne õigussüsteem
    • Seadused jt õigusaktid
    • Kohtupraktika
    • Riigiametnikud
    • Sõjavägi (Kaitsevägi)
    • Korrakaitse (Politsei)
    • Riigi- ja omavalitsusteenistujad
    • Riigikassa
    • Oma raha (kroonid, sendid )
    • Maksud
    • Eelarve

    II PEATÜKK: DEMOKRAATLIK VALITSEMINE
  • Demokraatia tunnused
    • võim ei ole koondnud ühe isiku kätte
    • võim on avalik ja kontrollitav
    • võim seisab rahvale võimalikult lähedal

  • Seleta mõisted
  • demokraatia – sõnasõnalt rahvavõim, aga reeglina tähendab tegelikult rahva osalemist poliitikas
  • otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel
  • esindusdemokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) kaudu ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel
  • monarhia – riigivorm, mille puhul on päritav võim
  • siirderiik – üleminekuriik (näiteks Poola, Ungari ja Venemaa üleminek totalitaarsest riigikorrast demokraatiasse)
  • Riigikorrad ja riigivormid
  • Riigivormid
    • Monarhia
    • Absoluutne monarhia (näit Saudi Araabia ja Kuveit)
    • Konstitutsiooniline monarhia (näit Jaapan ja Rootsi)
    • Parlamentaarne monarhia (NB! Erand , vaid Suurbritannias, kus pole põhiseadust)
    • Vabariik
    • Parlamentaarne vabariik (näit Eesti, Iisrael ja Saksamaa)
    • Presidentaalne vabariik (näit Leedu, Venemaa, Prantsusmaa ja USA)
  • Riigikorrad
    • Demokraatia (näit kaasaja Eesti, Rootsi, Suurbritannia, USA, Prantsusmaa)
    • Autoritaarsus (näit Castro Kuuba, Saddami Iraak, Pätsi Eesti)
    • Totalitarism (näit Kimi Põhja-Korea, Hitleri Saksamaa ja Stalini NSV Liit)
  • Kas nõustud järgmiste väidetega? Põhjenda.
  • Tänapäeva kõige demokraatlikumad riigid on monarhiad .
  • Monarhia võib ühtlasi olla ka demokraatia.
  • NSV Liit oli riigikorralduselt föderatiivne vabariik, sisult aga totalitaarne diktatuur.
  • Korea Rahvademokraatlik Vabariik on vähedemokraatlik riik, pigem diktatuur.
  • Riigi nimetamine demokraatiaks või diktatuuriks on eelkõige hinnanguline.
  • Täida lüngad (NB! Ametis olevate isikute nimed on antud 1. mai 2005 seisuga).
    Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslikke kodanike kaudu Riigikogu valimisega ja rahvahääletusega. Eestis on 7 põhiseaduslikku institutsiooni. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule ehk parlamendile, mille esimees on Ene Ergma . Eesti riigipea on president Arnold Rüütel. Täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele, mida juhib peaminister Andrus Ansip . Eesti raha emiteerimise ainuõigus on Eesti Pangal, kes korraldab raharinglust ja hoolitseb riigi vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu Vahur Kraft. Riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust ning riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib Riigikontroll, mille tegevust juhib riigikontrolör Mihkel Oviir. Järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadusele vastavuse üle teostab õiguskantsler. Praegu on selles ametis Allar Jõks. Õigust mõistab ainult kohus. Kõrgeim kohus Eestis on Tartus asuv Riigikohus , mis on ühtlasi ka põhiseadusliku järelevalve kohus. Selle esimees on praegu Uno Lõhmus.
  • Lõpeta lause.
    Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte, et üks inimene ei saa samaaegselt olla ametis seadusandlikus, täidesaatvas ja kohtuvõimus. Riigivõimu kolmikjaotus tähendab selle jaotamist järgmisteks võimuharudeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Seadusandliku võimu institutsiooniks on Riigikogu ehk parlament , mille peamiseks ülesandeks on seaduste vastuvõtmine. Täidesaatva võimu institutsiooniks on Vabariigi Valitsus, mille ülesanneteks on seaduste koostamine ja Riigikogus vastu võetud seaduste elluviimine. Kohtuvõimu institutsiooniks on 3-astmeline kohtusüsteem (I aste: maakohtud, linnakohtud, halduskohtud ; II aste: ringkonnakohtud ; III aste: Riigikohus), mille ülesandeks on õigusemõistmine.
  • Kuidas toimub järgmiste institutsioonide moodustamine või kinnitamine?
  • Rahvas valib 101 liiget Riigikokku 4 aastaks.
  • President teeb peaministrikandidaadile ettepaneku kandideerida. Tema nõusolekul kiidab Riigikogu tema kandidatuuri vähemalt 51 häälega heaks. President nimetab peaministri ettepanekul ametisse kogu valitsuse. Peaministrit saab umbusaldada vähemalt 51 häälega.
  • Kohtunikuks saamise eeldus on kõrgema juriidilise hariduse olemasolu. Kohtunikud nimetab eluks ajaks ametisse President. Riigikohtu esimehe kandidatuuri esitab president ja kiidab heaks Riigikogu. Ülejäänud riigikohtu liikmed hääletab parlament ametisse juba Riigikohtu esimehe ettepanekul.
  • Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemiskorraldus
  • Parlamentaarne demokraatia: rahvas valib parlamendi; parlament valib presidendi, kinnitab peaministri ametisse ja tal õigus nõuda valitsuselt aru (näiteks Eesti, Saksamaa, Iisrael)
  • Presidentaalne demokraatia: rahvas valib parlamendi; rahvas valib presidendi ja president nimetab ametisse valitsuse (näiteks USA, Venemaa, Prantsusmaa)
  • Osalusdemokraatia võimalused:
  • Osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel
  • Osalemine Riigikogu valimistel
  • Erakonna liikmeks astumine
  • Osalemine rahumeelsetel meeleavaldustel
  • Oma rahumeelsete vaadete levitamine trükisõnas
  • Rahumeelne valitsuse kritiseerimine
  • Parlamendi ülesanded ja õigused
  • Seaduste vastuvõtmine
  • Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid
  • Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid
  • Valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle
  • Riigieelarve vastuvõtmine
  • Parlamendi nimed erinevates maades
  • Eestis Riigikogu, Soomes Seim , Rootsis Rikstag, Lätis Seim, Leedus Seim, Venemaal Riigiduuma , Saksamaal Bundestag, USAs Kongress (kaks koda: Senat ja Esindajatekoda ), Suurbritannias Parlament (kaks koda: Ülemkoda ja Alamkoda )
  • Riigikogu struktuur
  • Juhatus: esimees + aseesimehed
  • Komisjonid : õigus-, keskkonna-, põhiseaduse- ja väliskomisjon
  • Fraktsioonid (saadikurühmad):
  • Eesti presidendi peamised ülesanded:
  • Esindada Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises
  • Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused
  • Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed
  • Teeb Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president
  • Olla riigikaitse kõrgeim juht
  • Eesti valitsuse ülesanded
  • Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat
  • Juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel
  • Koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid
  • Suunata ja koordineerida valitsusasustuste tegevust
  • Mõisted:
  • Portfellita minister – minister, kellel pole ministeeriumi
  • Kantsler – ministeeriumis tähtsuselt ministri järel teine ametiisik (kui ei ole olemas abiministrit; kui aga abiminister on olemas, siis tähtsuselt ministri järel kolmas ametiisik)
  • Riigisekretär – riigikantselei juht, kes hoolitseb täidesaatva võimu asjaajamise korrashoiu eest
  • Vabariigi Valitsuse ülesanded:
  • Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat
  • Juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel
  • Koostada riigieelarve ja enamik seaduseelnõusid
  • Suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust
  • Kohaliku omavalitsuse ülesehitus Eestis
  • Valla/linna valimisõiguslikud kodanikud valivad valla/linna volikogu .
  • Volikogu valib volikogu esimehe, linnapea /vallavanema, kinnitab ametisse valla/linna valitsuse
  • Omavalitsuse peamised ülesanded:
  • Korraldada sotsiaalabi ja –teenuseid
  • Korraldada elamu- ja kommunaalmajandust
  • Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist
  • Organiseerida ühistransporti
  • Korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist
  • Kohaliku omavalitsuse valimistel saavad hääletada kõik selle linna või valla elanike registrisse kantud Eesti Vabariigi kodanikud ja välismaalased, kes on vähemalt 18-aastased. Kandideerida volikogu liikmes kohale võib ainult Eesti kodakondsust omav vähemalt 18-aastane inimene. Kui Eestist on saanud Euroopa Liidu liige, saavad Eesti volikogude valimistel hääletada ja kandideerida ka kõigi Euroopa Liidu liikmesmaade kodanikud. Näiteks võib Rootsi kodanikust saada Kuressaare linna volikogu liige, juhul kui ta on selle omavalitsuse püsielanik.
  • Maavalitsuse peamised ülesanded:
  • Korralda ja koordineerida riiklikku haldust
  • Käsutada riigivara
  • Korraldada ühistransporti, tervishoidu , kultuuri ja haridust
  • Planeerida regiooni arengut
  • Eesti kohtusüsteemi astmed:
  • I aste: linna-, maa- ja halduskohtud
  • II aste: ringkonnakohtud
  • III aste: Riigikohus
  • Mõisted
  • Õiguskantsler – ametiisik, kes jälgib riigiasutuste poolt välja antud õigusaktide kooskõla põhiseaduse ja seadustega
  • Kohtunik – valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusmõistmist
  • Advokaat – jurist , kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus
  • Prokurör –jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine
  • Kohtukaasistuja – kohtuniku abiline kriminaalasjade lahendamisel, kes on ametisse nimetatud 5 aastaks selle linna või valla volikogu poolt, kus kohus asub
  • Ombudsman – usaldusmees, kes aitab lahendada riigi ja kodanike vahelisi konflikte
  • Otsi õiguskantsleri leheküljelt ( www.oiguskantsler.ee ) üks näidisküsimus, millega kõige sagedamini õiguskantsleri poole pöördutakse.
    Vaata: http://www.oiguskantsler.ee/index.php?lang=est&main_id=245&PHPSESSID=d17adc4856547f11ce9452b604ce51f6
    III PEATÜKK KODANIKUD JA DEMOKRAATIA
  • Parem- ja vasakerakonnad:
  • Paremerakonnad: Isamaaliit (väärtused: „usk, isamaa ja perekond“), Res Publica („vabadus“) ja Reformierakond („vabadus“)
  • Vasakerakonnad: Keskerakond, Rahvaliit ja Sotsiaaldemokraadid (kõigil väärtuseks „võrdsus“)
  • Enamlevinud kodanikuühendused Eestis:
  • Kinnisvara, üürimis- ja äritegevus
  • Ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenused
  • Tervishoid ja sotsiaalhooldus
  • Haridus
  • Põllu- ja metsamajandus
  • Vt ka http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/RIIK_JA_YHISKOND/Mittetulundusyhingud/
  • Ühiskondlikud liikumised: roheliste liikumine, Rahvarinne , kodanike komiteede liikumine
  • Erakonnad : Isamaaliit, Res Publica, Reformierakond, Keskerakond, Rahvaliit, Sotsiaaldemokraadid
  • Survegrupid ehk huvigrupid : pensionärid, õpilased, õpetajad, põllumehed
  • Lõpeta laused
  • Demokraatliku kohtupidamise üldised põhimõtted on:
    • igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse
    • seaduse ülimuslikkus
    • süütuse presumptsioon
  • korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis
    • kodu ja isiku puutumatus
    • õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta
    • õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist (48 tundi tohib inimest ilma kohtuniku otsuseta kinni pidada)
    • õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni
  • korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel
    • õigus nõuda kiiret ja avaliku kohtuprotsessi
    • õigus süütuse presumptsioonile (vahistatud ja kohtuliku uurimise all olevat isikut tuleb kohelda kui süütut niikaua , kuni kohus pole teinud süüdimõistvat otsust)
    • õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel
    • poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine
    • enese-inkriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine (inimest ei tohi sundida tunnistama iseenda või lähedaste vastu)
  • korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgsel perioodil
    • korduva süüdimõistmise välistamine
    • apellatsioon ehk edasikaebamise õigus
    • süüdi mõistetud inimest ei tohi ilma jätta võõrandamatutest inimõigustest: õigus elule, mõtte-, usu- ja südametunnistusevabadus, rassiline, sooline ja rahvuslik võrdsus. Keelatud on piinamine ja alandav kohtlemine.
  • Peamised inimõigustealased dokumendid on:
  • ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon
  • Euroopa inimõiguste konventsioon
  • Euroopa sotsiaalharta
  • Tähtsamad inimõigused on:
  • Õigus elule
  • Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele
  • Õigus korrakohasele õigusemõistmisele
  • Õigusele kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest
  • Õigus perekonnale ja eraelule
  • Poliitilised õigused ja vabandused ehk kodanikuõigused on
  • Õigus kodakondsusele
  • Hääleõigus
  • Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on
  • Õigus tööle ja puhkusele
  • Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele
  • Õigus inimväärsele elatustasemele
  • Õigus sotsiaalsele kindlustatusele
  • Õigus tervise kaitsele ja arstiabile
  • Kultuurilised õigused:
  • Õigus haridusele ja kultuurile
  • Õigus rahvuskultuuri ja –keele säilitamiseks
  • Õigus teabele
  • Juhtum. 1999. aasta mais pani Saare maakonna elanik oma 13-aastase kasupoja ketiga puu külge kinni, et too kodust ära ei jookseks ja ei huligaanitseks. Noormees oli varem korduvalt tabatud varguselt ja vanematel oli tema pärast olnud mitmeid pahandusi nii naabrite kui ametivõimudega. Poiss väitis aga hiljem, et kasuisa aheldas ta puu külge, kuna ta lubanud kaevata tolle salajase puskariäri kohta.
  • Sinu arvamus. Milliseid õigusi rikuti?
  • Kas kellegi õigusi võib piirata, kui eesmärgiks on õigusrikkumise vältimine? Põhjenda.
  • Kodakondsuse saamise võimalused:
  • Üks vanematest peab vähemalt olema Eesti kodanik
  • Eriliste teenete eest
  • Naturalisatsiooniga (teatav õiguslik protseduur kodakondsuse saamiseks)
  • Kodakondsuse saamise tingimused:
  • Eesti keele eksami sooritamine
  • Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritamine
  • Vähemalt 15-aastane
  • 5 aasta vähemalt Eestis elanud
  • riigitruudusvanne
  • seaduslik sissetulekuallikas
  • Eesti rahvastiku jagunemine kodakondsuse järgi:
  • Eesti kodanikud 80%
  • Kodakondsuseta isikud 12,8%
  • Vene Föderatsiooni kodanikud 6,6%
  • Teiste riikide kodanikud 0,6%
  • Eesti peamised registrid :
  • Maaregister ehk maakataster
  • Äriregister
  • Autoregister
  • Rahvastikuregister
  • Kodanikuõigused:
  • Õigus ja kohustus teenida kaitseväes
  • Õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsele muuta riigikorda või hävitada Eesti iseseisvust
  • Õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis
  • Õigus töötada avaliku teenistujana riigi- ning kohaliku omavalitsuse asutustes
  • Õigus kuuluda erakonda
  • Õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel
  • Õigus osaleda rahvahääletusel
  • Õigus otsida Eesti Vabariigi diplomaatilisest esindusest kaitset välismaal olles
  • Seleta mõisted:
  • Kodakondsus – õiguslik side põliselaniku ja riigi vahel
  • Naturalisatsioon – vastav õiguslik protseduur kodakondsuse taotlemiseks
  • Kodanik – põliselanik, kellel on õiguslik side riigiga
  • Mittekodanik – riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta
  • Välismaalane – välisriigi kodanik
  • Topeltkodakondsusega isik – isik, kellel on kaks või rohkem kodakondust (Eesti seadused seda ei luba)
  • Milliseid samme peab astuma välismaalane, kes tahab asuda palgalisele tööle?
  • Vajalik on elamisluba
  • Vajalik on tööluba
  • Kuidas hindad kodakondsuseta isikute ja välismaalaste osakaalu Eesti rahvastikus? Kas nende osakaal väheneb või kasvab?
  • Selgita välja, kuidas peetakse sinu koolis arvestust õpilaste andmete kohta. Millised andmed Sinu kohta on kooli andmebaasis?
    IV PEATÜKK: MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS
  • Mitmesuguste omandivormide osakaal töökohtade pakkumisel Eestis
  • Hõivatud eraettevõtetes – 59%
  • Hõivatud avalikus sektoris – 29%
  • Füüsiliselt isikust ettevõtjad – 12%
  • Majandussüsteemid:
  • Tavamajandus ehk naturaalmajandus
    • toodetakse lihtsate tööriistadega
    • kõik eluks vajalik toodetakse enda jaoks ise
    • raha praktiliselt ei kasutata
    • väike kaubavahetus välismaailmaga

  • Turumajandus
    • Määrab vaba konkurents
    • Hinna kujundab turg
    • Kaupade ja teenuste valik on lai
    • Tarbimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest
    • Mitmesugused omandi- ja ettevõttevormid

  • Plaanimajandus ehk käsumajandus
    • Määrab riigi kehtestatud plaan
    • Hinnad kehtestab valitsus
    • Kaupade või teenuste valik on väike või puudub
    • Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist

    Valdavalt on riiklik omand ja suurettevõtted
  • Koosta jutuke teemal „Majanduselu korraldamine turumajanduse tingimustes“ kasutades järgmisi mõisteid: turumajandus, turuhind, turutõkked, konkurents, monopol, majandusvabadus , nõudmine, täiendkaup (näide: vorstileib ilma võita või juuste lõikus ilma soenguta), riiklikult reguleeritav hind, turutasakaal, turunõudlus, ostujõuline nõudmine, omahind, tootmisressursid , turg, vabadus, liberalism (riigi sekkumist majandusellu piirav, üksikisiku vabadusi ning kodaniku- ja poliitilisi vabadusi rõhutav suund majanduses), poliitikas, majandus, asenduskaup (näide: inimene ostab apelsinide asemel õunu), kaup, hind, riigi sekkumine, pakkumine, kaubandus, raha, otsustamine, majandussüsteem
  • Riigi sekkumine turumajandusse
  • Majanduslikud motiivid
    • Monopolide kontrollimine
    • Konkurentsi soodustamine
    • Parem maksude laekumine

  • Majandusse sekkumise vahendid, instrumendid
    • Otsene rahaline toetus ehk subsiidium (eriti põllumeestele)
    • Väliskaubanduse tõkked (eriti oma toiduaineteturu kaitseks)

  • Sotsiaalsed motiivid
    • Tööpuuduse vältimine
    • Toiduaineteturu kaitse

  • Majanduse sekkumise viisid
    • Sanitaarhügieeni-, tervishoiu- ja ohutusnõuded ning nende nõuete täitmise kontroll

  • Erahüvis ja ühishüvis
  • Erahüvis
    • Konkreetne hind
    • Hüvis ammenduv
    • Tarbija kindlaks tehtav
    • Tarbimine välistatav
    • Tarbijate hulk oluline
    • Hamburger, tossud , kinopiletid

  • Ühishüvis ehk ühishüved
    • Tarbija jaoks tasuta
    • Hüvis ammendumatu
    • Tarbijaskonda raske või võimatu piiritleda
    • Tarbimist ei saa välistada
    • Tarbijate hulk pole tähtis
    • Mererand, majakas , valgusfoor, TV, raadio, tänavavalgustus, korrakaitse, julgeolek, linnapark

  • Ühishüvis ehk ühishüved
  • Kuidas ühishüvist tarbitakse? V: kollektiivselt ilma turu vahenduseta
  • Miks ühishüvist pakutakse? V: et tagada kõikide ühiskonnaliikmete heaolu
  • Mis on ühishüvis? V: hüved, mida tarbitakse koos ilma turu vahenduseta
  • Milliseid ühishüviseid kasutad? V: mererand, valgusfoor, TV, raadio, tänavavalgustus, korrakaitse, julgeolek, linnapark
  • Täida lüngad.
  • Riigieelarve on riigi tulude ja kulude plaan.
  • Riigieelarvesse pannakse kirja tulud ja kulud.
  • Eelarve koostamise aluseks on eelmise aasta riigieelarve, majandusarengu üldised näitajad ja valitsuse eesmärgid.
  • Eesti riigieelarve koostab valitsus ja võtab vastu Riigikogu.
  • Pane õigesse järjekorda sammud riigieelarve koostamisel ja vastuvõtmisel
  • Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus (7)
  • Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid (3)
  • Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine (2)
  • Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid (1)
  • Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist Riigikogus (5)
  • Ettepanekute ja paranduste tegemine riigieelarve seaduseelnõus. (6)
  • President kuulutab riigieelarve seaduse välja (8)
  • Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku. (4)
  • Milliste asjaolude alusel võib väita, et riigieelarve seadus on väga oluline?
  • Mida määrab maksupoliitika ja mida kulupoliitika eelarvepoliitikas?
  • Põhjenda, miks peaks riigieelarve olema tasakaalus
  • Millised on eelarvedefitsiidi kasutamise peamised põhjused? Kuidas kaetakse eelarve puudujääk?
  • Juhul kui tekib eelarve ülejääk, siis…
  • Millised on riigieelarve olulisemad kulud? V: sotsiaalhooldus, tervishoid ja haridus
  • Seleta mõisted:
  • Maksukoormus – kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust (sisemajanduse koguproduktist ehk SKPst)
  • Maksusüsteem – maksustamise põhimõtted
  • Proportsionaalne maksusüsteem – maksustamise põhimõte, mille puhul kõik tulud, nii suured kui väikesed, maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga (võrdse protsendiga)
  • Progresseeruv ehk astmeline maksusüsteem - maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tleb maksta rohkem (suurem protsent) makse
  • Kohalikud maksud, näited:
  • Isikumaks
  • Kohalik (täiendav) tulumaks
  • Müügimaks
  • Paadimaks
  • Mootorsõidukimaks
  • Loomapidamismaks
  • Lõbustusmaks
  • Reklaami- ja kuulutustemaks
  • Teede ja tänavate sulgemise maks
  • Riigieelarve tulud
  • Tulumaks
  • sotsiaalmaks
  • käibemaks
  • alkoholiaktsiis
  • tubakaaktsiis
  • kütuseaktsiis
  • mittemaksulised tulud
  • Mis on riigieelarve kolm olulisemat tuluallikat? V: sotsiaalmaks ja käibemaks
  • Seleta, mida tähendavad järgmised maksud
  • Füüsilise isiku tulumaks:
  • mitu % ja millest
  • Käibemaks
  • Mitu % ja millest
  • Maksulised tulud
  • Otsesed maksud: üksikisiku tulumaks (26%), ettevõtluse tulumaks (0% investeeritavast kasumist, 26% kui saadud kasumit ei investeerita)
  • Kaudsed maksud: käibemaks, aktsiisimaks
  • Sotsiaalkindlusmaksed: sotsiaalmaks
  • Mittemaksulised tulud
  • Tulud riigivaradelt
  • Riigilõivud (autonumber, pass , abielu, sünni ja surma registreerimine)
  • Millal ja miks peab täitma tuludeklaratsiooni?
  • Millisel juhul on võimalik saada tulumaksusoodustust?
  • Kui suur on tulumaksuvaba miinimum ja alampalga määr?
    V: hetkel on
    • tulumaksuvaba miinimum 1700 kr (01.01.2005 a seisuga)
    • alampalga määr 2690 krooni kuus ja 15 krooni ja 90 senti tunnis (01.01.2005 a seisuga)

  • Millised on võimalused tuludeklaratsiooni täitmiseks ja esitamiseks?
  • Kuidas täideti ja esitati tuludeklaratsiooni (deklaratsioone) viimati Sinu peres?
  • Millised rahalised väljamaksed kuuluvad sotsiaalse turvalisuse alla?
  • Sotsiaalturva väljamaksete korralduse viisid on:
  • Sotsiaalhoolekandega tegelevad
  • Kuidas hindad sotsiaalhoolekandesüsteemi toimimist Eestis? Kas riik jõuab hoolitseda kõigi oma kodanike eest? Kas vaesus ja hädad Eesti ühiskonnas vähenevad või kasvavad?
  • Millest sõltub pensioni suurus? Kust tuleb raha pensionide maksmiseks?
  • Võrdle oma vanavanemate pensioni summaga , mida hakkavad pensioniks saama või saavad Sinu vanemad. Kas pensionile jäädes peab inimene muutuma senist eluviisi ja oma kulutusi kärpima?
  • Kas väide on tõene või väär?
  • Eestis kehtib üksikisiku tulumaks 26%. -> T
  • Käibemaks moodustab 26% kõigi kaupade ja teenuste hinnast –> V („26%“ asemel peab „18%“ olema)
  • Eestis on kaotatud ettevõtte tulumaks. –> V (peab olema „ainult ettevõtte tulumaks investeeringutelt, mitte aga tuludelt, mida kasutakse dividendideks, luksuskauba ostmiseks ja firmapidudeks )
  • Sotsiaal- ja ravikindlustusmaksu maksab Eestis töövõtja. – >V („töövõtja“ asemel peab olema „tööandja“)
  • Aktsiisimaksu ei ole kehtestatud alkoholile, tubakale ja mootorikütusele. -> V („ei ole“ asemel peab olema „on“)
  • Sotsiaalturva liigid
  • Sotsiaalkindlustus (penisoni-, tervise- ja töötuskindlustus)
  • Peretoetused (laste-, sünni-, lapsehooldustasu ja koolitoetus)
  • Sotsiaalhoolekanne ja –toetused (toimetulekutoetused, puuetega inimeste toetused, lastekodud, hooldekodud, varjupaigad, hoolekandeteenused)
  • Varjupaika või rehabilitatsioonikeskusesse sattumise põhjused Eestis
  • elukoha puudumine
  • hulkurlus
  • kodune hoolimatus
  • perevägivald
  • raske majanduslik olukord
  • alkoholi kuritarvitamine
    V PEATÜKK ÜKSIKISIK JA MAJANDUS
  • Põhimõisted
  • Sisemajanduse koguprodukt ehk SKP – ühiskonna rikkuse taseme näitaja (rahvuslik rikkus jagada inimeste arvuga riigis)
  • Inflatsioon – raha väärtuse vähenemine
  • Nominaaltulu – summa, mida inimene palgana saab
  • Reaaltulusumma, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära
  • Ostujõud – inimese võime osta kaupu ja tarbida teenuseid
  • Elukallidus - leibkonna kulutused eluks esmavajalikele asjadele ja teenustele
  • Tarbijahinna indeks ehk THI – elukalliduse mõõtühik
  • Sotsiaalne tõrjutus – kui inimene ei ole rahul oma elustandardiga (ei pruugi olla väga vaene, kuigi arvab, et tal pole piisavalt raha)
  • Leibkond – koos ühes majapidamises elavad inimesed
  • Perekond – abielus olevad inimesed (+lapsed võivad ka olla)
  • Toimetulekupiir ehk vaesuspiirarvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla
  • Toimetulekutoetus – abiraha , mida riik kasutab inimese toimetuleku parandamiseks vähemalt vaesuspiiri tasemel
  • Absoluutne vaesus – olukord, kui inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks
  • Toimetulekuressursid
    • Rahaline tulu (töötasu, rendi- ja müügitulu, intressid ja dividendid, tulusiirded )
    • Füüsiline vara ehk kinnisvara ja vallasvara (maa, eluase ja kestvuskaubad)
    • Vaimne vara (teadmised, oskused, sotsiaalsed kontaktid)
  • Mis on peamised riigi poolt vaesuse leevendamise meetmed?
  • Toimetulekutoetust saavate perede struktuur Eestis
  • Tööotsijate ning töötute pered
  • Lastega pered
  • Üliõpilaspered
  • Pensionäripered
  • Puudega inimeste pered
  • Nõusta järgmisi inimesi, kuidas pääseda toimetulekuraskustest
  • Heino (42): töötu poissmees, taluomanik, 20 hektarit maad, põhiharidus
  • Matilde (77): üksik pensionär, kellele on jäänud Nõukogude ajast 100-ruutmeetriline korter Tallinna kesklinnas
  • Kärt (29): abielus, kolme väikelapse ema, kodune, elab vanematelt päranduseks saadud eramus Pärnus, hariduselt pedagoog
  • Siiri (45): lahutatud, töötab müüjana, elab 2-toalises korteris Tartus; poeg Juss õpib ülikoolis tasulisel kohal, ei tööta, üürib omaette korterit
  • Põhimõisted:
  • Tööturg – süsteem, kus ühed (tööotsijad) pakuvad oma tööjõudu ehk oskusi ja teadmisi, teised (tööandjad) aga töökohti
  • Tööjõud – isik, kellel on teadmised ja oskused mingi töö tegemiseks
  • Tööpuudus – olukord, kui töötajaid on rohkem kui saadaolevaid töökohti
  • Tööjõupuudus – olukord, kui pakutavat tööd on rohkem kui inimesi, kes tahaksid ja oskaksid seda teha
  • Tööandja – isik, kes pakub tööd
  • Töövõtja – isik, kes töötab tööandjalt saadud ametikohal
  • Tööleping – leping tööandja ja töövõtja vahel
  • Töötu – isik, kellel pole tööd
  • Tööhõiveamet – koht, kus saavad kokku tööotsijad ja töö pakkujad
  • Tööturg
  • Millist tööd Sa tahad edaspidi teha? Kelleks Sa tahad saada?
  • Kuidas on võimalik õppida mõnda ametit? Kus?
  • Kas Sa valmistud praegu tulevaseks elukutseks? Kuidas?
  • Kuidas toimub tööleasumine?
  • Kas keegi Sinu eakaaslastest käib juba tööl? Millises ametis?
  • Mida teha, et olla tööjõuturul konkurentsivõimeline?
  • Töö ja tööpuudus ühiskonniti. Töö allikaga .
    „Nõukogude riigi ja õiguste“ õpikus (Tallinn, 1983; seda õppeainet õpetati samuti IX klassis) seletati NSV Liidu kodanike õigust tööle nii:
    Sotsialistlikus ühiskonnas ei tähenda õigus tööle põrmugi seda, et kui tahan, siis töötan, kui ei taha, siis ei tööta. […] Kõrvalehoidumine ühiskonnakasulikust tööst ei sobi kokku sotsialistliku ühiskonna põhimõtetega. Töö on vastuvaidlematult kohustuslik ilma igasuguse erandita kõigile töövõimelistele kodanikele . Ometi on meil veel isikuid, kes püüavad ära elada võõra töö arvel, ise ühiskonnale midagi andmata, saada ühiskonnalt mitmesuguseid hüvesid. Kui töövõimeline inimene elab ja sööb, kuid ei tööta, siis tähendab see, et ta „sööb“ võõra töö tulemusi […] Kommunistliku ühiskonda saab üles ehitada ainult kõigi nõukogude inimeste vaba ja kohusetruu tööga. Kommunism ja töö on omavahel lahutamatud.
    Kuigi sotsialistlikus ühiskonnas ei olnud tööpuudust ja kõik pidid töötama, jäädi majanduslikult kapitalistlikust süsteemist järjest rohkem maha? Miks?
    Sotsialistlik süsteem garanteeris kõigile töö. Kas sellega kaasnes ka inimeste varanduslik võrdsus ja vaesuse puudumine?
    Kas kapitalistlikus ja turumajanduslikus süsteemis on tööpuudus paratamatu? Kas selles süsteemis kõik tahavad töötada? Põhjenda.
    Kui inimene ei taha tööl käia ja tal on ka piisavalt raha sellise eluviisi jaoks (näiteks sai päranduse), kas siis tuleb temasse suhtuda kui muidusööjasse ja parasiiti, kes elab teiste kulul? Põhjenda.
    Kas võrreldes Nõukogude ajaga on eestlaste suhtumine töösse muutunud? Kui jah, siis mis suunas? Põhjenda.
  • Tööandja ja töövõtja kohustused
  • Eesti liikmelisus
  • Euroopa Liit (riikide majandusliit, aga teataval määral ka ühise sise- ja välispoliitikaga riikide liit)– 2004
    • Euroopa Ülemkogu (võrreldav rahvusriikide presidendi kantseleiga)
    • Euroopa Parlament (võrreldav rahvusriikide parlamendiga)
    • Ministrite Nõukogu (võrreldav rahvusriikide parlamendiga)
    • Euroopa Komisjon (võrreldav rahvusriikide valitsusega)
    • Euroopa Kohus (võrreldav rahvusriikide kohtuga)
  • NATO (sõjaline kaitseorganisatsioon) – 2004
  • WTO (maailma kaubandusorganisatsioon) - 1999
  • Euroopa Nõukogu (inimõigustekaitse organisatsioon ) – 1993
  • OSCE (inimõigustekaitse organisatsioon) - 1991
  • ÜRO (maailmarahu kaitsev organisatsioon) - 1991
  • Vasakule Paremale
    KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI #1 KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI #2 KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI #3 KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI #4 KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI #5 KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI #6 KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI #7 KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI #8 KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI #9 KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI #10 KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI #11 KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI #12 KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI #13 KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI #14 KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 184 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Hunter Õppematerjali autor
    Konspekti kujul

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Ühiskonna eksami õppimine-
    16
    doc

    Ühiskonna eksami õppimine .

    Eestis! b)Presidentaalne vabariik (demokraatia) ­ suur võim presidendil. Nii president kui parlament valitakse rahva poolt. USAs. Föderaalriik ­ riik, kus piirkondadel suur tegutsemisvabadus. Nt USAs osariigid. Unitaarriik ­ tugeva keskvõimuga riik (juhitakse ühest kohast, tavaliselt pealinnast). Eesti! Demokraatia ­ rahva võim Demokraatia Diktatuur (totalitarism) 1) Valitsemine käib seaduste järgi 1)Seadusi muudetakse suva järgi 2) Võim ei ole koondunud ühe inimese kätte 2) Võim ühe inimese käes (Võimude LAHUSUS, tasakaalustatus) 3) Eraelu on vaba 3) Riik kontrollib kõike, ka eraelu 4) Jälgitakse inimõigusi 4) Rikutakse inimõigusi 5) Valimised toimuvad regulaarselt 6) Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 5)Tsensuur

    Ühiskond
    Ühiskonna kokkuvõte eksamiks
    17
    doc

    Ühiskonna kokkuvõte eksamiks

    b)Presidentaalne vabariik (demokraatia) – suur võim presidendil. Nii president kui parlament valitakse rahva poolt. USAs. Föderaalriik – riik, kus piirkondadel suur tegutsemisvabadus. Nt USAs osariigid. Unitaarriik – tugeva keskvõimuga riik (juhitakse ühest kohast, tavaliselt pealinnast). Eesti! Demokraatia – rahva võim Demokraatia Diktatuur (totalitarism) 1) Valitsemine käib seaduste järgi 1)Seadusi muudetakse suva järgi 2) Võim ei ole koondunud ühe inimese kätte 2) Võim ühe inimese käes (Võimude LAHUSUS, tasakaalustatus) 3) Eraelu on vaba 3) Riik kontrollib kõike, ka eraelu 4) Jälgitakse inimõigusi 4) Rikutakse inimõigusi 5) Valimised toimuvad regulaarselt 6) Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 5)Tsensuur 7) Võim on avalik 6)Isikukultus

    Ühiskond
    Ühiskonna valitsemine ja haldamine
    10
    doc

    Ühiskonna valitsemine ja haldamine

    poolt, tagandada saab vaid kohtuotsusega. Tema pädevuses 1. Teostada seadusandliku järelvalvet (analoog konstitutsiooni kohtuga), annab aru Riigikogu ees seaduste kvaliteedist 2. Lahendada väärhalduse juhtumeid, võttes endale ombudsmani funktsiooni (usaldusmees), aitab lahendada riigiametnikega tekkinud konflikte Ombudsman on riiklik lepitaja. Nagu mainitud, täidab seda ülesannet Eestis õiguskantsler, kes püüab osapooli lepitada ilma kohtuta. Ombudsman on meil briti süsteemi järgi Riigikontrolör – teostab parlamendi ja valitsuse töökontrolli. Järelevalve seadusandliku tegevuse üle: 1) monitooring ehk seire 2) avaliku arvamuse mõju 3) finantskontroll (partei rahastamine) 4) muuta kuluaaride tegevus võimalikult läbipaistvaks (võitlus korruptsiooni vastu) 5) seadusandliku võimu tegevuse, seaduse kohasuse kontroll 6) parlament teostab ka ise järelvalvet (nt keskpank, ringhääling) Järelvalve valitsuse tegevuse üle: 1) parlamendi iganädalane kontroll

    Ühiskond
    Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine-kodanikuosalus
    10
    doc

    Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine, kodanikuosalus

    kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki iseloomustab riigiorganite paljusus. Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi esmaseid ja sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi normaalseid ja erakorralisi jt. Poliitiline režiim: demokraatia, diktatuur. Demokraatia- Riigivalitsemise korraldus, kus võim on rahval.

    Ühiskond
    Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus
    30
    doc

    Demokraatliku ühiskonna valitsemine, kodanikuosalus

    seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki iseloomustab riigiorganite paljusus. Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi esmaseid ja sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi normaalseid ja erakorralisi jt. Poliitiline režiim: demokraatia, diktatuur. Demokraatia- Riigivalitsemise korraldus, kus võim on rahval

    Ühiskond
    Ühiskonnaõpetuse 9-da klassi kokkuvõte
    8
    doc

    Ühiskonnaõpetuse 9-da klassi kokkuvõte

    Ühiskonnaõpetuse eksamiks kordamine Ühiskond on inimeste kogum, kes sõltuvad üksteisest Ühiskonnaelu tasandid : MINA ­ perekond ­ sõbrad ­ kool ­ linn ­ riik jne ehk siis: 1.tasand - riik ja poliitika 2.tasand ­ avalik elu ehk kodanikuühiskond 3.tasand ­ eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond ­ sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond ­ riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad ­ majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor ­ riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor ­ erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor ­ kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi ellu ­ see

    Ühiskonnaõpetus
    Ühiskonna kursus
    20
    doc

    Ühiskonna kursus

    Kui muid vahendeid ei leidu on igal eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku kora vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. Vabad valimised Valimiste funktsioonid · Regulaarne ja seaduspärane võimu vahetumine · Kodanike tahte võimudele edastamine · Rahva usalduse indikaator riigivõimule · Hariv funktsioon · Demokraatlikud valimised on tähtsad, sest inimsed näitavad usaldust sellega Vabade valimiste põhimõtted · Vabad ­ oma veendumuste järgi saad valida · Üldised ­ · Ühetaolised ­ kõik hääled on võrdsed · Otsesed · Hääletamine on salajane 1. valimised tagavad võimu regulaarse seaduspärasuse vahetuse 2. valimised, mis toimuvad teatud aja vahemiku järel on, korralised 3. valimiste kaudu kodanikud valivad esindajad , kes arutavad valijate soove ja võtavad vastu seadusi 4. valimised näitavad, kui suur on rahva toetus riigivõimule 5

    Ühiskonnaõpetus
    Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine
    44
    docx

    Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine

    Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA). b) Diktatuure liigitatakse:

    Ühiskond




    Kommentaarid (2)

    harjavars profiilipilt
    harjavars: Aitähh, väga korralikult tehtud kokkuvõte 15lk raamat ära seletatud pmst.
    11:37 06-12-2008
    kerly258 profiilipilt
    kerly258: Esmapilgul tundub päris kasulik. Palju mõisteid ilusti lahti seletatud jms.
    22:12 31-01-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun