Mõisted ühiskonnas (0)

Süsteem-tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue koosluse.
Majandus- valdkond , mille tootmine ja kauplemine moodustavad.
Poliitika- ühiskonna arengu üldine koordineerimine ja juhtimine.
Avalik poliitika- inimese igapäevane elu ja toimetulekut puudutav poliitika
Kodanikuühiskond- avaliku elu sektor , mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning-ühendused.
Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused.
Pluralistlik ühiskond- ühiskond, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid jne
Identiteet - ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne
Tolerantsus- -sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis-või mõtteviisi suhtes
Nulltolerants- täisleppimatus
Enamusotsus- demokraatias enamlevinud huvide arvestamis viis, mille puhul võetakse vastu otsus mida pooldab enamus
Kopromiss- ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele
Konsensus- üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses
Tava –ajalooliselt väljakujunenud reegel, mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras.
Riik- sisemiselt korrastatud avalik, õiguslik organisatsioon , mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel.
Riigi territoorium - maa-ala, mis allub riigi võimule.
Riigi elanikkond (rahvas)- moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed.
Monarhia - veresuguluse alusel päritavat ainuisikulist võimu
Absoluutne monarhia-kogu võim kuulub ühele valitsejale
Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises.
Esinuds demokraatia- riigikorraldus, kus rahva poolt valitud saadikud on otsustajateks.
Siideriik-riik, milles toimub üleminek ühelt riigikorralduselt teisele.
Siideperiood- periood, mille jooksul toimub totaritaarse ühiskonna kujundamine demokraatlikuks
Võimude lahusus ja tasakaalustatus - demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel.
Konstitutsioon - põhiseadus, riigi kõrgeim sedus,mis sätestab valitsemiskorralduse,kodanikuõigused ja kohustused.
Määrus-õigusat, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiseks.
Riigikogu- kõrgeim seaduslik esindusorgan
Fraktsioon - erakonna esindus parlamendis
Komisjon - riigikogus tööorgan, kus igast erakonnast kuulub üks saadik.
Eelnõu. Seaduse projekt(kava), mis on enne seaduse vastuvõtmist parlamendile arvutamiseks esitatud.
Tihthäälte enamus- kui esinduskogu kohalolevast liikmetest hääletab poolt rohkem kui vastu
Koosseisu häälteenamus- kui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust
Koalitsioon- ühinemine, liit valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide ühendus, mille aluseks on kokkulepe valimise põhiküsimustes.
Koalitsioonivalitsus- mitmeparteiline valitsus
Valitsuskriis - olukord, kus parlament on avaldanud umbusaldust kas mõnele ministrile või kogu valitsusele. Valitsuskriisi lahendamiseks asendatakse kas mõni minister või kogu valitsuse kooseis
Valitsus- täidesaatva võimu organ
Spiiker- parlamendi esimees/esinaine
Peaminister –valitsuse juht
Minister-valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi
Porfellita minister- minister, kellel eie oma ministeeriumi
Maakond- regionaalne haldusüksus eestis
Maavanem - maakonda juhtiv ametnik, maavanema nimetab ametisse valitsus
Maavalitsus - teostab täitevvõimu maakonnas
Apellatsioon-kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale
Konstitutsioonilne järelevalve- spetsiaalsete asustuste/ametnike ülesanne kontrollida õigusaktide vastavust põhiseadusele
Kassatsioon - kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus , kus hinnatakse seadustest kinnipidamist ning ei vaadata kohtuasja sisuliselt üle
Kohtunik- valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusemõistmist
Kohus-õigusemõistmist teostav riigiorgan
Kostja - isik/asutus, kelle vastu on esitatud kohtusse hagi
Prokulör- ehk süüdistaja- jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine
Hagi- kirjalik ja vormikohane avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks
Hageja- hagi esitaja
Korrakohane õigusmõistmine- õigusriigis rakendatav kohtupidamise põhimõtted
Advokaat- ehk kaitsja - jurist , kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus
Kaasistuja- erapooletu inimene, kes jälgib kohtumõistmist ja saab ka otsuses sõna sekka öelda
Haldus- inimene, kaebab vallaasutuse kohtusse või vastupidi
Ambutsman- ehk õigusvahemees- sõltumatu ametiisik , kelle ülesandeks on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või asustuste suhtes
Kaasus- kohtuasi , millega tegeletakse
Kodakondsus- ühe või kahe riigi õiguslik suhe inimese ja riigi vahel
Naturalisatsioon- õiguslik protseduur, mille läbi inimene saab oma kodakontsuse
Kodanik-ühiskonna elus aktiivne isik, kes omab seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi
Mittekodanik-riigis alaliselt elav isik, kes omab välisriigi kodakontsust või on kodakontsuseta
Välismaalane. Kindlalt teise riigi kodanik, kes läheb kodumaale tagasi
Topeltkodakondsusega isik- kahe riigi kodakondsusega isik
Kaitsejõud-riigi sõjaväeliselt korrastatud struktuurid
Kaitseliit- vabatahtlik korrakaitseorganisatsioon
Kaistsevägi- relvajõud
KAPO - kaisepolitsei- iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan
Erakond- partei, kindla liikmeskonnaga , poliitiline, majanduslik organisatsioon, püüab valimiste kaudu saada võimule , et oma seisukohti ellu viia
Pluralism- mitmekesisus
Liberaarne-muutusi pooldav ideoloogia
Konsertaktiivne- traditsioone väärtustav ideoloogia
Tsentristid- keskpartei
Ametiühing-tööliste majanduslikke huve kaitsev organisatsioon
Ideoloogia-maailmavaade
Turunõudlus- nõudjate ostusoovid kokku
Nõudja-kes ostab midagi turult
Pakkuja- kauba tootja
Hind- rahasumma , mille eest kaupa saab osta
Kaubahind-peab olema omahinnast kõrgem
Omahind - väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi
Müügi ehk turuhind - millega ostetakse/ müüakse
Asenduskaup . Kaup.mille asendatakse soodsamaga
Täienduskaup- toote ostmisel loobutakse mingist osast
Eelarve- rahaline plaan, tehtud perioodil laekuvate tulude ja tehtavate kulude kohta
Tuludeklaratsioon-inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne maksuametile
Otsene maks- maksumaksja maksab riigile oma sissetulekust ( tulumaks , maamaks )
Kaudne maks-osakaal suureneb tänu tarbimisele (käibemaks, aktsiisimaks )
Nominaaltulu -summa , mida inimene palgana saab
Reaaltulu - kaupade ja teenuste hulk, mida saab osta teatava rahalise sissetuleku eest
Sotsiaaldialoog- regulaarsed läbirääkimised valitsuse, ametiühingute ja tööandjate vahel töötajate töö ning palgatingimuste üle
Heaoluühiskond- ühiskond, kus inimesed on piisavalt materiaalselt kindlustatud
Süütuse presumptsioon-keegi pole süüdi ennem , kui kohtuotsus on väljakuulutatud
Ostujõuline nõudlus- nõudmine, mis on rahaga tagatud
Turutasakaal - olukord kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasemel võrdustunud
Konkurents -võitlus, mitmed tootjad konkureerivad
Monopol -turuolukord, kus kauba/teenuse osas puudub konkurents
Turunõudlus-majanduse puudus mis ei võimalda ressursse alati efektiivselt paigutada.
Eelarvedefitsiit. Olukord,.kus eelarve kulud on suuremad kui tulud
Astmeline ehk progresseeruv maksusüsteem-maksustamis põhimõte,suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse