Proportsionaalne süsteem Eestis kasutatakse proportsionaalset süsteemi. See on palju keerulisem kui majoritarne ehk enamusvalimise süsteem. Eestis kasutuses olev süsteem on keeruline, aga seda peetakse õiglasemaks. Valimisvõitlus käib erakondade vahel. Nad koostavad oma valimisplatvormi või programmi, kus on sõnastatud nende olulisemad eesmärgid. Iseärasused süsteemis: · Kandidaadid pole sõltumatud, vaid esindab oma erakonna seisukohti. · Valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt teisele üle. · Parlamenti pääsemisel pole tähtis ainult kandidaadile antud häälte arv, vaid ka
Kes saavad kandideerida? · Kandideerimisõigus on: 1) Riigikogu valimistel vähemalt 21-aastane teovõimeline Eesti kodanik. 2) Kohaliku omavalitsuse valimistel vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti või Euroopa Liidu kodanik, kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas. 3) Euroopa Parlamendi valimistel vähemalt 21-aastane teovõimeline Eesti või Euroopa Liidu kodanik, kelle püsiv elukoht on Eestis. Valimissüsteemid · Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem. Nt Suurbritannias. · Proportsionaalne süsteem. Nt Eestis. Majoritaarne valimissüsteem · Valituks osutub kandidaat, kes kogub oma valimisringkonnas seadusega nõutava häälteenamuse. · Reeglina soodne suurtele parteidele ja ebasoodne väikestele. · Eelis: lihtsus ja arusaadavus · Puudus: kõik hääled, mida ei antud võitnud kandidaadile, lähevad kaotsi. St nende valijate tahe ei ole parlamendis esindatud. Proportsionaalne valimissüsteem
siis, kui ta on saanud 18-aastaseks. Kohalikel valimistel on õigus hääetada ka selles paikkonnas püsivalt elavail välismaalastel, kuid saadikuiks nad kandideerida ei saa. Eesti kodanikul on õigus saada valituks valla/linna volikogusse alates 18. eluaastast, Riigikogusse alates 21. eluaastast. Valla ja linna volikogudesse saavad kandideerida ka teiste Euroopa Liidu maade kodanikud, kelle püsiv elukoht asub vastava omavalitsuse territooriumil. Valimissüsteemid. Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem. On kasutusel näit. Suurbritannias. Valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli. Teised konkurendid on valimisvõitluse kaotanud. Proportsionaalne süsteem, mida kasutatakse ka Eestis. Iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule(kui näit. Ühe partei poolt hääletab 11% valijatest, kuulub talle 100-kohalises parlamendis 11 saadikukohta. Selle süsteemi
Ainult vähestel täiskasvanutel pole teatud põhjustel valimisõigusi. Saadikuks saab isik kandideerida vaid olles täisealine ja omades selle riigi kodakondsust. Seda nimetatakse kandideerimisõiguse omamiseks. Valimiste korraldamisel on suure tähtsusega valimissüsteem ehk hulk põhimõtteid, mille järgi valijate hääled saadikukohtadele jagunevad. Maailmas on välja kujunenud 2 põhilist valimissüsteemi: · Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem ehk võitja saab kõik. · Proportsionaalne süsteem, mille põhimõte seisneb selles, et iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Selles süsteemis käib võistlus erakondade, mitte üksikisikute vahel. Eestis kehtival proportsionaalsel süsteemil on mõned iseärasused: · Kandidaat pole iseseisev, vaid sõltuv oma erakonna seisukohtadest. Ka saadikutöös peab ta jälgima oma partei poliitilist suunda
Esinudusdemokraatia rahvas osaleb valimises oma esindajate ehk saadikute kaudu Otsene demokraatia rahvas osaleb vahetult otsustamises nt. Rahvahääletus Nõuded demokraatlikele valimistele : · Kandidaate on ühele saadikukohale mitu · Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida · Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses · Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult Valimissüsteemid Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem (nt. Suurbritannia) · Valituks osutub kandidaat kes saab oma ringkonnas kõige enam hääli Proportsionaalne süsteem · Keerulisem aga õiglasem · Iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule Teadlik hääletamine · Kandidaat pole täiesti sõltumatu, vaid esindab erakonna seisukohti · Valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt teisele üle
hääled. Üheks valimistulemustega manipuleerimise meetodiks oli nn Gerrimander (Massachusettsi kuberneri Elbridge Gerry 1812 tehtud valimisringkondade järgi), kus ringkonnad moodustatakse nii, et opositsioon jääb enamuses ringkondades nappi vähemusse või koondatakse opositsioon mõnda üksikusse ringkonda, kus nende hääled ületavad võiduks vajaliku ülemääraselt, kuid enamuses ringkondades jäävad vähemusse. Üheks enamusvalimise eeliseks on kindla piirkonna esindaja olemasolu, kuid puuduseks võib olla piirkondlike huvide domineerimine riigi huvide üle. Romaani maades kasutatakse sageli kahevoorulisi valimisi, kus teise vooru pääsevad teatud % hääli saanud kandidaadid (Prantsusmaa Rahvusassamblee valimistel peab saama selleks 1/8 häältest). Soodustab erakondade koostööd, kes otsustavad enne teist vooru, kes kandidaatidest tagasi tõmmata, et tagada mõnele kandidaadile rohkem hääli
· Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses. · Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. Enamikus riikides antakse teovõimelistele kodanikele hääleõigus siis, kui nad on saanud 18-aastaseks. Kandideerimisõiguse saamisel täiendavaks tingimuseks kodakondsus. Valimissüsteem ehk need põhimõtted, mille järgi valijate hääled saadikukohtadele jagunevad. · Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem on kasutusel Suurbritannias. Valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli. · Proportsionaalne süsteem, mida kasutatakse ka Eestis, on tunduvalt keerulisem. Iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule.
2.4 Rahva osalemine riigi valitsemises Demokraatlikus riigis on kõrgeima võimu kandja rahvas. Kehtib esindusdemokraatia põhimõte, mis tähendab seda, et rahvas osaleb riigi valitsemises oma esindajate ehk saadikute kaudu. Kuid demokraatlikus riigis saab rahvas osaleda ka valitsuses otseselt- nt rahvahääletuse ehk referendumi kaudu. Riigi valitsemises saab inimene osaleda ka hääle- ja kandideerimisõiguse kaudu. Hääleõiguse puhul ei tohi demokraatlik riik teha soolisi, vananduslikke ja usulisi piiranguid. Hääleõigus antakse 18 aastaseks saamisel. Kandideerimisõiguseks on vajalik kodakondsuse olemasoli ja vastav eluiga- 18 aastane, valla/linna volikogu ja 21 aastane, riigikogu valimistel. On välja kujunenud kaks valimissüsteemi: Enamusvalimise süsteem(suurbritannia, USA) kus valimine käib kandidaatide vahel, võidab see kes saab oma valimisringkonnas enim hääli. Proportsionaalne süsteem(eesti) kus valimine käib erakondade ahel. Eesti...
§1 rahvas KOLLEKTIIVNE OTSUSTAMINE, HÄÄLETAMNE Valimissüsteem- põhimõte, mis määrab ära selle, millistel alustel ja kuidas valijate hääled jagunevad mandaatideks Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht Valimiskünnis Eestis- 5% ülemaalistest häältest, kus lähevad osad hääled „kaduma“ Majoritaarne valimissüsteem- e enamusvalimise süsteem Proporitsionaalne valimissüsteem- e võrdelise valimise süsteem Koalitsioonivalitsus- ühendus, liit; mitme erakonna valitsus Opositsioon- Valitsusse mittepääsenud moodustavad oposit. Ehk vastasrinde Üksiku ülekantava hääle meetod- valija annab jääle ühele kandidaadile, kuid märgib ka teise eelistuse, kellele võib vajadusel häält Nimekirjavalimiste meetod- kandidaadid seatakse üles erakondade või
1 Hääleõigus kodanikule ja mittekodanikule seadusega antud õigus valida esindajaid riigi jaomavalitsusorganitesse ning osaleda rahvahääletusel Kandideerimisõigus kodaniku seaduslik õigus kandideerida volikoguvõi parlamendiliikme või presidendi ametikohale Valimissüsteem seadusega kehtestatud põhimõtted, mille järgi moddustatakse valimisringkonnad, seatakse üles kandidaadid ning jagatakse saadikukohad Marjoritaarne ehk enamusvalimise süsteem Valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli Porpotsionaalne süsteem iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule Valimiste korrapärasus ehk regulaarsus kindlaksmääratud ajavahemiku möödudes korraldatakse alati uued valimised. Osalusdemokraatia saadikute korrapärane side oma valijatega, kodanike võimalus suhelda
Kandideerimisõigus kodaniku seaduslik õigus kandideerida volikogu- või parlamendiliikme või presidendi ametikohale. Eesti kodanikul on õigus kandideerida valla/linna volikogudesse alates 18- eluaastast, Riigikogusse aga alates 21. eluaastast. Hääleõigus kodanikult ja mittekodanikule seadusega antud õigus valida esindajaid riigi- ja omavalitsusorganitesse ning osaleda rahvahääletusel. Eestis saab hääleõiguse 18. aastaselt. Valimissüsteem võib olla majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem või proportsionaalne süsteem. Eestis on proportsionaalne valimissüsteem. 9. Mis on osalusdemokraatia? Näited. Osalusdemokraatia saadikute korrapärane side oma valijatega, kodanike võimalus suhelda kohaliku ja keskvõimu esindajatega ning informeeritus poliitika päevaprobleemidest. Lühidalt: kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus. 10. Mis on referendum ja mis küsimusi seal ei arutata? Referendum ehk rahvahääletus
reguleerimiseks (e. õigustloov akt e. üldakt) Üksikakt reguleerib üht konkreetset juhtumit. Üksikakt (otsus ja korraldus) on vähemtähtis kui üldakt (määrus). RAHVA OSALEMINE VALITSEMISES Rahvahääletus e. referendum rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus kodanikud väljendavad oma seisukoha mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu Valimissüsteem põhimõtted, mille järgi valijate hääled saadikukohtadele jagunevad · Majoritaarne e. enamusvalimise süsteem valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige rohkem hääli. Nt: GB · Proportsionaalne iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Nt: EST Valimiste korrapärasus e. regulaarsus kindlaksmääratud ajavahemiku möödudes korraldatakse alati uued valimised, demokraatia oluline tunnus Osalusdemokraatia kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus
· Referendumile pannakse riigi iseseisvuse ja tuleviku seisukohalt olulised küsimused. 2. Valimised · Riigikogu valimised on iga 4a. tagant · Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised on iga 5a. tagant · Euroopa Parlamendi valimised on iga 5a. tagant · President valitakse iga 5a. tagant riigikogu või valijameeste poolt Valimissüsteemid · Majoritaarne e. enamusvalimise süsteem (nt. USA) · Proportsionaalne süsteem (nt. Eesti) 3. Olles pidevalt aktiivne kodanik · Nõudmiste esitamne saadikule (nt. kiri) · Osaledes poliitilistes ja kodanikualgatuslikes aktsioonides · Survegrupid (erakonnad, Green Peace, looma kaitsjad) Parlamendi ülesanded Parlamendi ülesanded on:
Kandidaate on ühele saadikukohale mitu; Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida; Kodanik teeb oma valiku ise; Hääled loetaks ausalt ja tulemused avalikustatakse; Valimised on regulaarsed (kohaliku omavalitsuse volikogu valitakse iga kolme, Riigikogu iga nelja, president iga viie aasta järel). Kaks peamist valimissüsteemi (põhimõtted, mille järgi valijate hääled jagunevad saadikukohtadele) on: Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem, mille puhul valituks osutub kandidaat, kes saab oma ringkonnas kõige enam hääli. Näiteks Suurbritannia. Proportsionaalne süsteem, mille puhul iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Parlamenti võivad pääseda ka väikeparteid. Näiteks Eesti. Hinnangud valimissüsteemidele. Majoritaarne - osa kodanikke jääb nende huve kaitsvast saadikust ilma
Fasist- Usub, et vägivald on vajalik rahva huvide kaitseks Kommunist- Usub, et ideaalühiskonda tuleb jõuda revolutsioonilisel teel Valimised Demokraatlikud valimised Vabad (pole kohustuslikud, anonüümsed) Ühele saadikukohale kanditeerijate arvu ei piirata Valimised on regulaarsed Kõigil kandidaatidel on õigus vabalt oma vaateid propageerida Tulemused avalikustatakse täielikult Valimissüsteemid Majoritaarne e. enamusvalimise süsteem(ühemandaadilised valimisringkonnad ,,võitja võidab kõik") Proportsionaalne (mandaatidega) Valijatüübid 1.) parteiaktiivsed (toetavad järjekindlalt mingi partei poliitilist liini) 2.) rutiinse (toetavad parteid harjumusest, traditsioonist jne) 3.) jooksikud (võrdlevad parteide tegevusprogramme ja toetavad neid kelle tegevus on kõige paremas kooskõlas nende huvidega) 4.) passiivsed (ei tunne huvi poliitika vastu, nende osavõtt sõltub juhuslikest asjaoludest)
· valimiskünnis - näitab, mitu % peab erakond üleriigiliselt koguma valijate hääli, et pääseda esinduskogusse (kasutatakse proportsionaalse süsteemi puhul) · suletud nimekiri - kandidaatide järjestus ei muutu partei poolt esitatud nimekirjas sõltuvalt kogutud häälte arvule · avatud nimekiri - kandidaatide järjestus partei valimisnimekirjas asetub ümber vastavalt kogutud häälte arvule 1. Majoritaarne e. enamusvalimiste süsteem Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem, mille puhul valituks osutub kandidaat, kes saab oma ringkonnas kõige enam hääli. Näiteks Suurbritannia. 2 Vanim, rakendati esmakordselt Inglismaal üle 500 aasta tagasi. Levinud ka endistes Briti asumaades (Uus- Meremaal, USAs, Kanadas, Indias jm) · ühemandaadilised valimisringkonnad, valimisringkondi on sama palju kui saadikukohti parlamendis
valimiskünnis seadusega kehtestatud minimaalne häälte protsent, mis on vajalik erakonna pääsuks parlamenti valimissüsteem põhimõtted, mille alusel korraldatakse hääletamist ja mandaatide jagamist parlamendi, omavalitsuste või presidendi valimistel. Valimissüsteem fikseeritakse valimisseaduses. Eristatakse kahte põhimõtteliselt erinevat valimissüsteemimajoritaarset ehk enamusvalimise süsteemi ja proportsionaalset ehk võrdelise valimise süsteemi. valitsemisreziim võimu ja valitsemise korraldamise süsteem, mis määrab ka reeglid rahva osaluseks poliitikas. Valitsemisrezhiimid jagunevad demokraatlikeks ja diktaatorlikeks võimude lahusus ja Ch.Montesqieu poolt sõnastatud demokraatliku valitsemise põhiprintsiip, mille järgi seadusandlik,
olemasolu "valgekraed" - vt. keskklass ja "sinikraed" valimiskünnis (3) - seadusega kehtestatud minimaalne häälte protsent, mis on vajalik erakonna pääsuks parlamenti valimissüsteem (3) - põhimõtted, mille alusel korraldatakse hääletamist ja mandaatide jagamist parlamendi, omavalitsuste või presidendi valimistel. Valimissüsteem fikseeritakse valimisseaduses. Eristatakse kahte põhimõtteliselt erinevat valimissüsteemi - majoritaarset ehk enamusvalimise süsteemi ja proportsionaalset ehk võrdelise valimise süsteemi. valitsemisre?iim (3) - võimu ja valitsemise korraldamise süsteem, mis määrab ka reeglid rahva osaluseks poliitikas. Valitsemisrezhiimid jagunevad demokraatlikeks ja diktaatorlikeks varimajandus(4) - kõrvalehiilimine maksude maksmisest virtuaalne reaalsus (1) - arvuti abil loodud kujutluslik maailm, kus võib näha, kuulda ja kompida ülemaailmeses arvutivõrgus (WWW) leiduvat ning ka arvutikasutaja poolt loodut
vahetuskurss näitab, kui palju maksab üks valuuta teises rahas väljendatuna ehk kui palju ühte valuutat saab osta teise valuuta eest valimiskünnis seadusega kehtestatud minimaalne häälte protsent, mille erakond peab koguma parlamenti pääsemiseks valimissüsteem seadusega sätestatud põhimõtted, mille alusel korraldatakse hääletamist ja mandaatide jagamist parlamendi-, omavalitsuse või presidendivalimistel; on kaks põhimõtteliselt erinevat süsteemi majoritaarne ehk enamusvalimise ja proportsionaalne ehk võrdelise valimise süsteem 10 valitsemisreziim võimu- ja valitsemiskorraldus, mis määrab ka rahva poliitikas osalemise reeglid; valitsemisreziimid jagunevad demokraatlikeks ja diktaatorlikeks valuutakomitee riigis kasutusel olev rahasüsteem, mis põhineb fikseeritud vahetuskursil; raha
hääled. Üheks valimistulemustega manipuleerimise meetodiks oli nn Gerrimander (Massachusettsi kuberneri Elbridge Gerry 1812 tehtud valimisringkondade järgi), kus ringkonnad moodustatakse nii, et opositsioon jääb enamuses ringkondades nappi vähemusse või koondatakse opositsioon mõnda üksikusse ringkonda, kus nende hääled ületavad võiduks vajaliku ülemääraselt, kuid enamuses ringkondades jäävad vähemusse. Üheks enamusvalimise eeliseks on kindla piirkonna esindaja olemasolu, kuid puuduseks võib olla piirkondlike huvide domineerimine riigi huvide üle. Romaani maades kasutatakse sageli kahevoorulisi valimisi, kus teise vooru pääsevad teatud % hääli saanud kandidaadid (Prantsusmaa Rahvusassamblee valimistel peab saama selleks 1/8 häältest). Soodustab erakondade koostööd, kes otsustavad enne teist vooru, kes kandidaatidest tagasi tõmmata, et tagada mõnele kandidaadile rohkem hääli
eluaastast. Kui Eestist saab Euroopa Liidu liige, siis võivad meie valla/linna volikogusse kandideerida ka teiste Euroopa Lidu maade kodanikud, kelle püsiv elukoht asub vastava omavalitsuse territooriumil. Valimiste korraldamisel on erilise tähtsusega valimissüsteem ehk need põhimõtted, mille järgi valijate hääled saadikukohtadele jagunevad. Maailmas on kujunenud kaks peamist süsteemi, mida nimetatakse majoritaarseks ja proportsionaalseks. Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem on kasutusel näiteks Suurbritannias. Inglise keelest tuleneb ka selle nimetus. Valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli. Teised konkurendid on valimisvõitluse kaotanud. Proportsionaalne süsteem, mida kasutatakse ka Eestis, on tunduvalt keerulisem. Samas peetakse seda süsteemi õiglasemaks, sest see annab parlamenti pääsemiseks lootust ka väikeparteidele, keda esimene valimisviis ei soosi. Põhimõte seisneb selles, et iga partei saab
üksikkandidaat järgivad seaduses sätestatud nõudeid. 7. Proportsionaalse ja majoritaarse valimissüsteemi põhierinevus. Milline valimissüsteem kehtib Riigikogu valimistel? Süsteemid saab paigutada teljele, mille ühes otsas on puhas proportsionaalsus (kõik mandaadid ühes ringkonnas lihtkvoodi ja suuremate jääkide meetodil) ja teises puhas enamusvalimine (kõik mandaadid ühes ringkonnas ja enamusvalimise meetodil). Enamusvalimise ja proportsionaalse valimissüsteemi võrdlus: Enamusvalimine Proportsionaalne süsteem Esinduskogu koosseis Väldib killustumist. Õiglane. Tagab kõikide Väikeparteid ei saa kandepinnaga arvamuste ja mandaate või kui huvide esindatuse vastavalt saavad, mõne nende kandepinna tugevusele
valimistel? Proportsionaalse valimissüsteemi korral kasutatakse mitmemandaadilisi valimisringkondi. Esindusorganikohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt nende valimsinimekirjadele antud häältele. Enamus- ehk majoritaarsete valimiste puhul jagatakse riik ühemandaadilisteks valimisringkondadeks ja mandaadi esindusorganisse saab kandidaat, kes kogub valimisringkonnas kõige enim hääli. Eestis kasutatakse proportsionaalset süsteemi. See on palju keerulisem kui majoritarne ehk enamusvalimise süsteem, aga seda peetakse õiglasemaks. Valimisvõitlus käib erakondade vahel. Nad koostavad oma valimisplatvormi või programmi, kus on sõnastatud nende olulisemad eesmärgid. Valimistulemuste selgitamisel lähtutakse proportsionaalsuse põhimõttest, st erakond peab saama tema kandidaatidele antud häälte summale vastava arvu kohti Riigikogus. 9. Vabariigi Valitsus 9.1. Vabariigi Valitsuse funktsioonid
· Kõigil on võrdne õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda salajas · Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult Hääleõigus kodanikule ja mittekodanikule seadusega antud õigus valida esindajaid riigi ja omavalitsusorganitesse ning osaleda rahvahääletusel. Kandideerimisõigus kodaniku seaduslik õigus kandideerida volikogu või parlamendiliikme , presidendi kohale. Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem on kasutusel nt Suurbritannias .valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli, teised konkurendid on valimisvõitluse kaotanud. Proportsionaalne süsteem, mida kasutatakse ka eestis on tunduvalt keerulisem. Iga partei saab parlamendis kohti vastavalt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Proportsionaalse valimissüsteemi iseärasused: · Kandidaat pole sõltumatu, vaid esindab oma erakonna seisukohti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
