Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühiskonnaõpetus põhikoolile (0)

1 Hindamata
Punktid
ÜHISKONNAÕPETUSE EKSAMIKS
1.Tänapäeva ühiskond on keeruline, moodustades süsteemi
  • Avalik sektor- sinna kuuluvad riigiasutused ja ettevõtted, mille ül- deks on ühiskonna elu korraldada
NT: Vabariigi valitsus, Eesti Pank
  • Erasektor- sinna kuuluvad eraettevõtted, mille eesmärgiks on teenida tulu pakkudes tooteid või teenuseid
NT: Tallinna Vesi, Swedbank
OMADUS: tunned ära AS, OÜ, FIE järgi
  • Kodanikuühiskond- inimeste poolt loodud vabatahtlikud organisatsioonid /ühendused, mille eesmärgiks ei ole tulu teenida
NT: Nõmme Kalju FC
OMADUS: tunned ära MTÜ, S, SA järgi
2.Eesti rahvastik
  • Kõige rohkem inimesi on vanuses 30-33, kõige vähem 10-15
  • Eesti väheneb tööjõu arvukus (ehk kui praegu maksavad 5 hõivatut 1 pensionäri eest, siis varsti ainult 2 hõivatut)

3.Kodakontsus
  • Kodakontsus antakse või saadakse, kui

  • Kodanikuks sünnid, kui vähemalt üks vanematest on Eesti kodanik
  • Saad kodakontsuse vastava õigusliku protseduuri läbimisel
  • Eriliste teenete eest riigi ees, vabariik annetab sulle kodakontsuse
    • Kõik kodanikud on võrdsed, kuid Eesti presidentiks saab kandideerida üksnes sünnijärgne kodanik
    • Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi riik kelletki võtta

    4.Eesti väärtused- meil on vabadus, võrdõiguslikkus, sallivus, töökus, vägivalla hukkamõist ja ühiskonna hoogne areng
    5.Riigi mõiste
    • Põhitunnused- rahvastik (põhirahvas ja rahvavähemused), territoorium , iseseisev avalik võim(valitsus, parlament , kohtud jne), peab olema teiste riikide tunnustus
    • Demokraatliku riigi võimuorganid

  • Valitsemine käib õiguste järgi
  • Kõik inimesed on võrdsed
  • Kehtib võimude lahusus
  • Võim on avalik
    jne
    6. Erakonnad
    • Poliitikat Eestis saab mõjutada erakonna kaudu, millel on kindel struktuur, liikmeskond ja ideoloogia

    • Ehitus

    • Võrdlus

    VASAKPOOLSED ERAKONNAD
    PAREMPOOLSED ERAKONNAD
    Lõhed sissetulekute vahel peavad olema võimalikult väiksed
    Inimene peab ise hoolitsema oma heaolu eest
    Astmeline maksusüsteem
    Võrdeline maksusüsteem
    Ühiskonnas peab valitsema võrdsus
    Riik peab tagama heaolu kõikidele inimestele
    7.Valimised demokraatlikus riigis
    • Kõrgeima võimu kandja on RAHVAS
    • Kodanikud saavad osaleda referendumil ehk rahvahääletusel, kuid selle toimumise otsustab riigikogu
    • Kui referendum ebaõnnestub ja rahvaenamus ütleb ,,EI’’, siis saadetakse parlament laiali ja toimuvad erakorralised valimised
    • Hääleõiguse puhul EI TOHI teha

  • soolisi
  • rassilisi
  • varanduslikke
  • usulisi
    piiranguid
    • Kandideerimise piirangud

  • Valla- või linnavolikogu valimistel pead olema vähemalt 18 a vana (+ sissekirjutus)
  • Riigikogu valimistel peab olema vähemalt 21 a vana (+ kodakontsus)
  • Eesti presidentiks saab kandideerida alates 40-st eluaastast (+ peab olema sünnijärne Eesti kodanik )
  • Euroopa parlamenti kandideerimiseks peab olema vähemalt 21 a vana (+ peab olema kodanik)
    8.Riigikogu
    • Riigikogu 5 ülesannet ja 5 õigust

    ÜLESANDED
    ÕIGUSED
    Lahendab riigielu küsimusi
    Aupärimiste puhul on õigus pöörduda ülalolijate poole
    Valib riigikogule esimehe ja kaks aseesimeest
    Võib peaministrile umbusaldust avaldada
    Võtab vastu seadusi ja otsuseid
    Riigikogu liige on puutumatu
    Valib presidendi
    Õigus moodustada valitsus
    Võtab vastu riigi eelarve
    Kuulutab välja sõjaseisukorra
    • Riigikogu ülesehitus

    9.Vabariigi valitsus
    • Valitsuse vahetumiseks on kaks võimalust:

  • Vahetub pärast riigikogu valimisi
  • Riigikogu avaldab umbusaldust peaministrile st kogu valitsus peab taganema

  • üheparteiline valitsus (USA)
  • mitmeparteiline ehk koalitisioonivalitsus (Eesti)
    • EV-s juhib ja esindab valitsust peaminister (Jüri Ratas)
    • Valitsuse liikmeteks on ka ministrid (11 (+3) -> vastavalt ministeeriumite arvudele)

    10.Kohtusüsteem
    • Meil on mitmeastmeline kohtusüsteem
    • Ehitus

    • Etapid

    11.Võimude lahusus ja tasakaal
    • Demokraatlikus riigis on võim jagatud erinevate riigiasutuste ja ametikandjate vahel
    • Teooria kohaselt on võim jagatud kolmeks:

  • seadusandlik võim- riigikogu, mille ül-deks on seaduste vastuvõtmine ja muutmine
  • täidesaatev võim- vabariigi valitsus(mis koosneb peaministrist ning ministritest), mille ül-deks on ellu viia poliitikat
  • kohtuvõim- esindavad kohtud (I-III kohtuastmed ja õiguskantsler)
    • Õiguskantsler on Eestis Ülle Madise , kes kontrollib, et kõik Eesti õigusaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega
    • Riigikontrolör- Alar Karis, kelle ülesandeks on kontrollida, et riigi raha kasutatakse sihtotstarbe päraselt
    • Eesti Panga president - Ardo Hansson. Selle riigiasutuse ül-deks on korraldada raharinglust Eestis
    • Riigikohtu esimees- Priit Pikamäe
    • Kaitsepolitsei ( KAPO ) jälgib, et riigi julgeoleks ja põhiseaduslikkord oleks tagatud

    12.Riigivalitsemisevormid ja –viisid
    • DEMOKRAATIA ehk rahvavõim

  • Otsene demokraatia- kodanikud võtsid otsuseid vastu rahvakoosolekutel
  • Esindusdemokraatia - kodanik valib endale sobiva esindaja parlamenti
    • DIKTATUUR ehk üheparteisüsteem

  • Autoritaarne diktatuur- nt Itaalia ja Eesti 20.sajandil
  • Totalitaarne diktatuur- nt Hitleri Saksamaa kunagi, praegu Põhja-Korea
    • VABARIIK ehk rahvas valib riigijuhi

  • Presidentaalne vabariik- kodanikud valivad riigipea otse hääletamise teel nt USA, Venemaa
  • Parlamentaarne vabariik- riigipea saab kodanikelt võimu kaudselt nt Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa

  • Piiratud/parlamentaarne/konstitutsiooniline monarhia- nt Suurbritannia
  • Absoluutne monarhia- kogu võim kuulub 100%’selt ühele isikule nt Saudi Araabia
    13.EV president

  • Konstantin Päts
  • Lennart Meri
  • Arnold Rüütel
  • Toomas Hendrik Ilves
  • Kersti Kaljulaid
    • President valitakse viieks aastaks
    • Ametisse astudes peatab president oma parteilise kuuluvuse, loobub teistest ametikohtadest, lõpetab äritegevuse
    • Presidendi ül-d EV-s (ja õigused)

  • esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises
  • kuulutab välja seadusi
  • algatab põhiseaduse muutmist
  • on Eesti riigikaitse kõrgeim juht
    14.Tööturg
    • Palk- ehk töötasu on enamuste inimeste sissetulekuallikas
    • Brutopalk - väljateenitud palk enne tulumaksu maksmist
    • Netopalk - palk pärast tulumaksu mahaarvamist
    • Miinimumpalk- 430 eur
    • Võrdeline maksusüsteem on praegu
    • Tulumaks on 20 %
    • Riiklikud maksud :

  • Tulumaks
  • Sotsiaalmaks
  • Maamaks
  • Hasartmängumaks
  • Käibemaks
  • Tollimaks
  • Aktsiisid
    • Tööturg on süsteem, kus ühed pakuvad oma tööjõudu, teised töökohti
    • Tööturu osapoolteks on ostjad ja müüjad
    • Tööpuudus tekib siis, kui tööjõu ja töökohtade arv pole tasakaalus
    • Tööandja ja töövõtja sõlmivad töölepingu, kus on fikseeritud töö sisu, töö- ja puhkeaeg , palga suurus
    • Tööandja kohustused: peab võimaldama töötajale puhkust, tagama töökoha heaolu, kinni pidama ohutusnõuetest
    • Tööandja õigused: võib karistada töötajat töölepingu rikkumise eest, koondada, saata sundpuhkusele
    • FIE- füüsilisest isikust ettevõtja

    15.Tootemärgid
    Tunnustatud maitse- märk antakse kõrge kvaliteediga toodetele , mis on toodetud EL-is
    Tunnustatud Eesti maitse - märk antakse kõrge kvaliteediga toodetele, mis on toodetud Eestis ning mille põhitooraine on 100 %-liselt eestimaist päritolu;
    Eesti parim toiduaine - märk antakse uuele Eesti tootele, mis on läbinud oma tootegrupi aastakonkursi;
    Aus Kaup - märk antakse toodetele, mille valmistamisel ei ole kasutatud mehhaaniliselt konditustatud lihamassi;
    Eesti lipumärk - see on valmistatud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes eestimaalaste poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades
    16.Valimisrindkonnad
    17. Maakonnad ja omavalitsused
    • Eestis on 15 maakonda , milles asub hetkel rohkem kui 200 omavalitsust (vallad ja linnad)
    • EV-i valitsemine toimub kahel tasandil:

    riigi valitsemise tasand:
    kohaliku omavalitsuse tasand:
    riigikogu
    linna-/vallavolikogu
    vabariigi valitsus (peaminister)
    linna- vallavalitsus (linnapea/ vallavanem )
    maavalitsus (maavanemad)
    • Maakonda juhib maavanem, kelle nimetab ametisse vabariigi valitsus ning seda viieks a-ks
    • Omavalitsuse...

    kuluallikad:
    tuluallikad :
    haridusteenus
    tulumaks
    vaba aeg ja kultuur
    toetused ja eraldised riigilt
    kohaliku omavalitsuse omatulu
    18.Ministrid
    • peaminister Jüri Ratas
    • ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
    • haridus - ja teadusminister Mailis Reps
    • justiitsminister Urmas Reinsalu
    • kaitseminister Margus Tsahkna
    • keskkonnaminister Marko Pomerants
    • kultuuriminister Indrek Saar
    • maaeluminister Tarmo Tamm
    • majandus- ja taristuminister Kadri Simson
    • rahandusminister Sven Sester
    • riigihalduse minister Mihhail Korb
    • siseminister Andres Anvelt
    • sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
    • tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
    • välisminister Sven Mikser

    19.Majandus
    • Majandus on ühiskonna valdkond , kuhu kuulluvad peamiselt eraettevõtted, mille eesmärgiks on pakkuda inimestele tooteid ja teenuseid ning teenida tulu
    • Majanduse toimimiseks on vaja:

  • loodusvara
  • kapitali
  • tööjõudu
    • Turumajandus - arenenud riikidele omane majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus , konkurents ja hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena
    • Turumajanduse toimimine - on pakkujad ja nõudjad, mis kokku teevad turunõudluse. Hind on rahasumma, mis tuleb makta, et kaup endale saada.
    • Teemakohased mõisted:

  • Omahind- kauba tootmiseks tehtud kulutused, mis on väljendatud rahas
  • Turuhind - hind, millega tegelikult kaupa müüakse ja ostetakse
  • Turutasakaal- olukord, kus nõudmine ja pakkumine on võrdsustunud
  • Täielik konkurents- turul on palju sarnase võimsusega ettevõtjaid/müüjaid, nad pakuvad sarnaseid tooteid sarnaste hindadega
  • Monopol- olukord, kus turul puudub konkurents
    • Turumajanduse nõrkused ja tugevused:

    TUGEVUSED
    NÕRKUSED
    Vabadus ja konkurents väldivad võimude koondumist
    Täiskonkurentsi esineb harva
    Toodetakse seda, mida vajatakse
    Kõik osapooled ei pruugi alati võita
    • Riik saab majandust mõjutada seaduste ja määruste abil, lisaks äritegevuse litsentsimise ja piirnormide kehtestamisega
    • Riigi ülesandeks on ka aidata leevendada turumajanduse puudusi
    • Riigi sekkumise majandusse majanduslikude ja sotsiaalsete motiivide alusel:

    MAJANDUSLIKUD
    SOTSIAALSED
    Vältida monopole
    Tarbijate huvide kaitsmine
    Aidata kaasa uute/väikeste firmade loomisele
    Keskkonna kaitsmiseks
    Toetada rahaliselt (subsiidiumi- ehk toetuse) kindlat majandusharu
    Kontrollida, et turul oleks kvaliteetne kaup
    • Ühishüvitis- toode/teenus, mida tarbijad saavad tasuta ning mida tehakse maksude arvelt (tänavavalgustus, teed, ühistransport)

    20.Eesti maksusüsteem
    • Proportsionaalne maksusüteem- ehk võrdeline maksusüsteem, kus kõik tulu saajad maksavad võrdse % tulumaksu
    • Progresseeruv maksusüsteem- ehk astmeline maksusüsteem, kus tulumaksu suurus on seotud tuluga
    • Otsesed maksud- siin maksab maksumaksja otseselt oma tulult makse

  • füüsilise isiku tulumaks on 20% (palk, honorar , loteriivõit)
  • maamaks oleneb krundi suurusest ja asukohast (laekub omavalitsuse eelarvesse)

  • käibemaks, mis on 20% teenuse või kauba hinnast
  • aktsiisimaks, mis on kehtestatud kaupadele, millel on negatiivsed mõjud
  • hasartmängumaks, mida maksvad nt kasiinoomanikud
  • tollimaks, mida kogutakse riiki sissse- ja väljaveetavatelt kaupadelt
    • Sotsiaalmaks- sihtotstarbeline maks, mida võib kasutada ainult kindlal otstarbel ( pension , riiklik raviteenus). Maksusuurus on 33% brutopalgast. Seda maksu maksab töötaja eest tööandja
    • Ümbrikupalk- ebaseaduslik töötasu, mida makstakse sularahas ja mille pealt ei maksta makse
    • Tuludeklaratsiooni peab esitama iga aasta alguses (tavaliselt veebruris- märtsis)
    • Tulumaksuvaba miinimum- ühe kuu kohta 180 eurot ehk aasta peale 2160 eurot. See on summa, mille pealt ei maksta tulumaksu

    21. Riigieelarve
    • EV riigieelarve on 9 miljardit
    • Riigieelarve on riigi rahaline plaan aasta joksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta
    • Selle koostamise aluseks on järgneva rahandusaasta(1.jaanuar-21.detsember) majanduslik prognoos
    • Riigieelarve koostab valitsus (peaminister ja ministrid) ja võtab vastu riigikogu
    • Kui riiikogu ei suuda märtsikuuks eelarvet vastu võtta, saadetakse see laiali ja toimuvad erakorralised valimised
    • Eelarve tulude pool koguneb peamiselt maksudest(tulu-, käibe-, sotsiaalmaks, aktsiisid), mis Eesti riigieelarves moodustavad suurema osa (75%) tulust.
    • Kui raha jääb üle, siis tehakse lisaeelarve või läheb see reservi

    22.Inimõigused
    • Inimeste põhiõigused

  • õigus elule
  • õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele
  • õigus korrakohasele õigusemõistmisele
    • Poliitilised õigused

  • õigus rahvusele ja kodakontsusele
  • usu- ja mõttevabadus
  • hääleõigus
    • Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused

  • õigus tööle ja puhkusele
  • õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele
  • õigus inimväärsele elatusasemele
    • Kultuurilised õigused

  • õigus haridusele ja kultuurile
  • õigus teabelesl
  • õigus rahvuskultuuri ja -keele säilitamisele
    • Inimõiguste rikkumise puhul tuleb pöörduda:

  • Eesti kohtusüsteemi poole (I-III kohus)
  • sealt edasi vajadusel Euroopa Inimõiguste kohtu poole
    23.Eesti kohtusüsteem
    • Kaks põhimõtet demokraatliku kohtupidamise juures:

  • seaduse ülimuslikkus- kõik osapooled alluvad võrselt seadusele
  • süütuse presumptsioon - keegi pole ennem süüdi, kui kohus ei ole otsust langetanud
    • Eesti kohtusüsteem on kolmeasmeline

    • Esimese astme kohtud- maakohtud- arutavad nii tsiviil-(abielulahutus, rahaline vaidlus) kui ka kriminaalasju (altkäemaks vargus). Halduskohtud - tegelevad ainult haldusõigustega (kaebused, protestid )
    • Teise astme kohtud- ringkonnakohtud :

  • vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu otsuseid ( apellatsioon tähendab edasi kaebaist kõrgema kohtu poole)
  • võivad alamastme kohtu otsuse kinnitada või muuta

  • arutab ja vaatab läbi kohtuotsuse olema solevate dokumentide ja materjalide põhjal
  • tõhistab/kinnitab kohtuotsuse või saadab selle uuesti otsustamiseks tagasi (teise astmesse)
    • Ametnikud:

  • kohtunik - valitud või nimetatud erapooletu ametnik , kes teostab õigusemõistmist
  • hageja- hagi esitanud inimene
  • kostja- isik, kelle vastu on esitatud hagi
  • advokaat- jurist , kelle ül on süüaluse kaitsmine kohtus
  • prokurör- jurist, kelle ül kohtualuse süü tõestamine
    24.Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid
    • Kui Eesti sai aastal 1991 taasiseseivaks, siis võeti meie riik Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liikmeks
    • 1993 sai Eestist Euroopa Nõukogu liige
    • Mõlema eelneva organisatsiooni ül-deks on tagada demokraatiat ja kaitsta inimõigusi
    • 2004. aastal võeti Eesti Euroopa Liitu (EL). Liidu eesmärk on majandusalane koostöö. EL presidendiks on Donald Tusk
    • NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmeks sai Eesti 2004. aastal. Liit lähtub kolektiivse enesekaitse põhimõttest

    25.Mõised
    • Demograafia - uurib rahvastiku struktuuri, suurenemist või vähenemist
    • Iive- millegi muutumine
    • Tolerantsus- sallivus teistsuguste väljanägemise, käitumise või mõtteviisi suhtes
    • Plagiaat- loomevargus
    • Konsensus- otsus ei tekita vastuväiteid üheski osapooles
    • Kompromiss - otsus, mille puhul osapooled peavad tegema järelandmisi
    • Immigrant - sisserändaja
    • Lõiming- ühest kultuurist inimesed sulanduvad teise kultuuuriga
    • Streik - seaduslik tööseisak
    • Tuludeklaratsioon- riik soovib saada ülevaate tulusaajatest ning kas makse on tasutud nii nagu peab
    • Inflatsioon - raha väärtuse langemine

    12
  • Vasakule Paremale
    Ühiskonnaõpetus põhikoolile #1 Ühiskonnaõpetus põhikoolile #2 Ühiskonnaõpetus põhikoolile #3 Ühiskonnaõpetus põhikoolile #4 Ühiskonnaõpetus põhikoolile #5 Ühiskonnaõpetus põhikoolile #6 Ühiskonnaõpetus põhikoolile #7 Ühiskonnaõpetus põhikoolile #8 Ühiskonnaõpetus põhikoolile #9 Ühiskonnaõpetus põhikoolile #10 Ühiskonnaõpetus põhikoolile #11 Ühiskonnaõpetus põhikoolile #12
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor aglipp23 Õppematerjali autor
    Failis on kogu põhikooliks vajalik ühiskonnaõpetusest olemas. Pikk, aga see-eest väärt lugemine. Võib esineda vigu (nt ministrite loendis), sest info pärineb 2016/2017 õppeaastast.

    väike lõik kodakontsusest:
    Kodakontsus antakse või saadakse, kui
    1. Kodanikuks sünnid, kui vähemalt üks vanematest on Eesti kodanik
    2. Saad kodakontsuse vastava õigusliku protseduuri läbimisel
    3. Eriliste teenete eest riigi ees, vabariik annetab sulle kodakontsuse
    NB: Kõik kodanikud on võrdsed, kuid Eesti presidentiks saab kandideerida üksnes sünnijärgne kodanik. Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi riik kelletki võtta

    Sarnased õppematerjalid

    Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses-
    33
    doc

    Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .

    ÜHISKOND ­ INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU Kodu

    Ühiskonnaõpetus
    Ühiskonna eksami õppimine-
    16
    doc

    Ühiskonna eksami õppimine .

    !!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik ­ universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium ­ maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas ­ riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus ­ inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia ­ võim on päritav

    Ühiskond
    Ühiskonna kokkuvõte eksamiks
    17
    doc

    Ühiskonna kokkuvõte eksamiks

    !!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav a) Abso

    Ühiskond
    Ühiskonna eksami kordamise jaoks konspekt
    9
    rtf

    Ühiskonna eksami kordamise jaoks konspekt

    Sõnavabadust võib piirata: 4 teiste inimeste õiguste kaitseks 5 riigisaladuse, kohtumõistmise jms huvides Sõnal demokraatia on tänapäeval 2 põhitähendust: 6 rahva võim (ka: rahva valitsus) 7 riik, kus võimul on rahvas Tänapäeva demokraatia põhitunnused on: 8 põhiseaduslik valitsus 9 kehtivad inimõigused 10 )kõigi võrdsus seaduse ees ( Demokraatia jaguneb veel otseseks ja esindusdemokraatiaks: 11 otsene demokraatia ­ see kehtis Vana-Kreeka linnriikides, kus kõik kodanikud rahvakoosolekul üheskoos otsustasid riigiasju. Otsene demokraatia on võimalik vaid väga väikeses riigis, seepärast otsest demokraatiat tänapäeva maailmas ei esine. 12 esindusdemokraatia (ehk vahendatud demokraatia) ­ sel puhul vahendavad kodanike huve rahva poolt parlamentidesse valitud esindajad. Kõik tänapäeva demokraatiad on esindusdemokraatiad. Diktatuurid jagunevad kaheks: 13 autoritaarne diktatuur ­ leebem, vähese vägivallaga

    Ühiskond
    Ühiskonnaõpetuse konspekt 12-klass
    18
    docx

    Ühiskonnaõpetuse konspekt 12. klass

    ÜHISKOND II PERIOOD Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte, pärit valgustusajastust 1.Seadusandlik võim – Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Lisaks on parlamendi ülesanneteks erinevate huvide esindamine, järelvalve valitsuse üle, seaduste välja töötamine ja vastuvõtmine, vabariigi presidendi valimine, riigieelarve vastu võtmine  Eestis Riigikogu – 101 liiget  Koosseis: o 1. Juhatus – esimees (Eiki Nestor), I aseesimees (Enn Eesmaa), II aseesimees (Taavi Rõivas) ; Juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab fraktsioonide kohad komisjonides o Peale presidenti on esimees riigis tähtsuselt 2. inimene, peaminister on 4. (peale II aseesimeest) o 2. President (Kersti Kaljulaid), tema abikaasa (Georgi-Rene Maksimovsk) o 3. Ministrid  Valitakse iga 4 aasta tagant  Valida saavad hääle

    Ühiskonnaõpetus
    Ühiskonnaõpetuse lõpueksami teemad
    4
    doc

    Ühiskonnaõpetuse lõpueksami teemad

    Ühiskonnaõpetuse lõpueksami teemad (lahtikirjutatuna) 1. Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1) Ühiskonnaelu valdkonnad (õpik lk 5-9; TV ül 1.-6.) - mõisted: eraelu, majandus, poliitika, kultuur, moraal, õigus, kodanikuühiskond - ühiskonna struktuur: avalik sektor, tulundussektor ehk erasektor, mittetulundussektor ehk kolmas sektor 2) Ühiskonna sotsiaalne struktuur (õpik lk 13-16; TV ül 11.-13.) - mõisted: sotsiaalne struktuur, demograafia, rahvastiku iive, negatiivne iive, positiivne iive, rahvus, integratsioon - rahvastiku analüüsimine: milliste tunnuste alusel? miks? - erinevad marginaalsed rühmad ühiskonnas - erinevate graafikute analüüsimine; tabeli vm andmete põhjal graafiku joonistamine 3) Varanduslik kihistumine (õpik lk 16-19) - mõisted: sotsiaalne kihistus, perekond, leibkond, ülalpeetav, tööjõud - varaliste ja vaimsete

    Avalik haldus
    Ühiskonnaõpetuse gümnaasiumi konspekt
    20
    rtf

    Ühiskonnaõpetuse gümnaasiumi konspekt

    1. SISSEJUHATUS TEEMASSE Ühiskond - puudutab alati inimestega seonduvat. 2. ÜHISKONNA STRUKTUUR I Sektor - Avalik sektor - kõik see, mis on seotud valitsusega(riik, poliitika, valitsemine). II Sektor - Erasektor, ärisektor - ettevõtlus- ,tulundussektor(Eesmärk tuluteenimine). Selged piirid puuduvad, nt Eesti Energias ja Estonian Airis osaleb ka riik, seetõttu, on meil ka majandusminister. III Sektor - Kodanikuühiskond - mittetulundussektor - Ühiskonda paremaks muuta. ("Teeme ära" - ülemaailmseks kasvanud, noorteorganisatsioonid). -Leia ühiskonnasektorite vahelised seosed. Miks on ühte sektorit teise jaoks vaja? 1.Avalik sektor -> Erasektor - Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori ehk riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu jms. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid ja edendada majandusarengut, loob seadusi, et oleks parem äri ajada. Riik kogub neilt makse ja jaotab neist saadava tulu abil rikkust ringi. Riik vajab erase

    Ühiskonnaõpetus
    Ühiskonnaõpetuse 9-da klassi kokkuvõte
    8
    doc

    Ühiskonnaõpetuse 9-da klassi kokkuvõte

    Ühiskonnaõpetuse eksamiks kordamine Ühiskond on inimeste kogum, kes sõltuvad üksteisest Ühiskonnaelu tasandid : MINA ­ perekond ­ sõbrad ­ kool ­ linn ­ riik jne ehk siis: 1.tasand - riik ja poliitika 2.tasand ­ avalik elu ehk kodanikuühiskond 3.tasand ­ eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond ­ sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond ­ riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad ­ majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor ­ riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor ­ erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor ­ kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi ellu ­ see

    Ühiskonnaõpetus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun