Ühiskonnaõpetus Poliitika 1. Ühiskond inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Mis on POLIITIKA? 1.1. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Politik (kr) - riigi või linnajuhtimise kunst. Poliitika on kunst ja teadus, kuidas valitseda. Poliitika on selle määramine, kes mida saab, millal ja kuidas. Poliitika on võimu teostamine/ kasutamine. Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm ...
Ühiskonnaõpetus Poliitika 1. Ühiskond – inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Mis on POLIITIKA? 1.1. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Politikē (kr) - riigi või linnajuhtimise kunst. Poliitika on kunst ja teadus, kuidas valitseda. Poliitika on selle määramine, kes mida saab, millal ja kuidas. Poliitika on võimu teostamine/ kasutamine. Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm ...
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on sotsioloogia? ... nimetatakse teadust, mis uurib inimeste käitumist grupis, s.h. grupi konstruktsiooni ja seda, kuidas inimene mõtestab isesisvalt oma kogemust. Ei uurita üksiku inimese käitumist, sest inimesed elavad gruppides. Üksikinimese käitumist ei saa prognoosida, küll saab aga ette ennustada grupi käitumist. Sellepärast kasut. sotsiol. poliitikas, viiakse läbi küsitlusi. 2. Sotsioloogia peamised lähtekohad. 1). Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu, s.t. seostamine (seoste leidmine) majanduse, perekonna, uskumuste ja teiste valdkondade vahel. 2). Uuritakse, kuidas ühiskonnaprobleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. 3). Rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile ehk välistele jõududele, mis suunavad ja kujundavad indiviidide otsuseid. 4). Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse vastasmõju tulemusena. 5). Rõhu asetamine indiviidi ja ühiskonnavahelistele suhetel...
1.4 INIMESTE MITMEKESISED HUVID. LK 20 23 Huvide mitmekesisus ehk pluralism rikastab ühiskonda. Demokraatia idee kohaselt ei tohi riik inimese individuaalsust alla suruda, vaid vastupidi, peab looma tingimused selle arenguks. Ühiskonda, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid nimetatakse pluralistlikuks ühiskonnaks. Ühiskonna või kogukonna liikmete vaimset ühtekuuluvust nimetatakse rahvuse või riigi identiteediks. Tolerantsus sallivus (nii üksikisikute kui ka inimrühmade eriarvamuste ning käitumis ja suhtumisviiside suhtes). Nulltolerants täisleppimatus (eelmise mõiste, tolerantsuse, vastand!) Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteid: · tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides · sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled · lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse t...
Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Kodanikuühiskonnas käitub enamik inimesi vabade inimestena, mitte orjadena. Vaba inimene tunnetab oma vabadust selle kaudu, et teeb asju, mida ta ei pea. On palju neid, kes teevad leivatööd orjakombel, tööd vihates. On aga palju neid, kes leiavad paratamatus töös palju huvitavat, mingi väljakutse, mingi enesearendamise viisi. Nad jäävad ellu kõigis oludes. Kodanik algatab, kodanik teeb, kodanik tunneb oma õigusi, kodanik vastutab. Inimühiskonna põhiolemus on olnud lävi aegade üsna ühesugune. Inimkonnas eksisteerib riigivõib, kehtivad seadused, toimib majandus, järgitakse kindlaid väärtusi ja traditsioone. Kõikide maade rahvuslikku saab iseloomustada teatavate tunnuste alusel: · Elukoht · Rahvus · Sissetulek · Elukutse · Vanuse järgi Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. See on süsteem. Ühiskonnas on olulisel kohal majandus. Majandussek...
ÜHISKONNAÕPETUS 9.klass Paldiski Gümnaasium Mis on ühiskond? Enne kui hakkame õppima ühiskonda, tuleb aru saada, mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste kooselu vorm Ühiskond on korrastatud vorm Ühiskonnas elavad inimesed erinevad jõukuse, maailmavaate ja elulaadi poolest Ühiskond võib olla suur või väike Ühiskond areneb ja toimib pidevalt (valdkonnad, kommunikatsioon, tehnoloogia) Ühiskonnas on olemas kindel struktuur ÜHISKOND + ÕPETUS = ÜHISKONNAÕPETUS Mille poolest erineb ajalugu ühiskonnaõpetusest? Ühiskonnaõpetuse funktsioonid ÕPPIJA jaoks Identiteedi kujundamine Orienteerumine ühiskonnas Sotsiaalne eneseteadvus Toimetuleku võime arendamine Enesekehtestamise oskus arendamine Õppida otsustama oma valikute üle Kriitikavõime arendamine Väärtuste õppimine Ühiskonnaõpetuse funktsioonid ÜHISKONNA jaoks Noorte sotsialiseerimine Patriotismi ja väärtuste kujundamine Demokraatia õppimine ...
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetode...
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusli...
EKSAMIKÜSIMUSTE VASTUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsiooni mõistet on defineeritud mitmeti. Lihtsaima käsitluse põhjal on organisatsioon mingi erilise eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Kui üks inimene ei tule oma ettevõtmisega enam toime, kaasab ta teisi inimesi, et saavutada oma eesmärki ühiste jõupingutuste tulemusena. Nii kujuneb välja organisatsioon. Organisatsioon võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte, samuti valitsus, kool, ühing jne. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste ja rühmade käitumisest organisatsioonis, milles püütakse määratleda efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsioonilise käitumise eesmärgid on 1) kirjeldada, ...
Organisatsioonikäitumise eksam TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Mida peaksid juhid tegema, kui nad soovivad muuta organisatsioonikultuuri? (5) Organisatsioonikultuuri muutumine on äärmiselt raske, kuid võimalik ja mõnel juhul hädavajalik. Organisatsioonikultuur muutub kriisiolukorras (finantskrahh, suure osa klientide kaotus, konkurentide läbimurre) või juhtkonna vahetuse puhul. Uutel tippjuhtidel on oma väärtushinnangud, nad võivad olukorda tajuda teisiti. Organisatsioonikultuuri on kergem muuta uues ja väikeses organisatsioonis ning nõrga kultuuri puhul, sest see on järeleandlikum. Kultuuri muutmisel peaksid juhid silmas pidama järgmisi soovitusi: 1. Tippjuhtkond peab saavutama positiivse rolli, andma oma käitumisega tooni. 2. Luua uusi sümboleid, rituaale, traditsioone. 3. Toetada alluvaid, kes võtavad omaks uued taotletud väärtused. 4. Kavandada sotsialiseerumispro...
Poliitika - kõige üldisemas mõttes on poliitika organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ning juhtida avalikku elu Mitme järguline protsess Ühiskondlik Vajalikkus tuleneb inimkonna kollektiivsest loomusest ehk on vaja saavutada laialdaselt aktsepteeritud otsuseid, kuidas ressursse jagada, suhelda jne Poliitika tuum on otsida tasakaal erimeelsuste ja ühisosa vahel - oskus lahendada konflikte Oluline on mõista, et lisaks otsuste tegemisele on suur osa ka otsuste elluviimisel ehk valitsemisel Sotsiaalse tegevusena on analüüsi keskmes valikud, mille vahel otsustatakse Sisendipoliitika - kodanike nõudmised ja ootused, mille nad avaliku arvamuse või valimiste kaudu edastavad võimul olijatele Väljundipoliitika - poliitikute töö tulem, mida hakatakse riiklikult ellu rakendama - > teatud aja möödudes ilmnevad selle poliitika tagajärjed -> uu...
Sissejuhatus -Kus me juhtimist kohtame? -Ettevõtted, organisatsioonid -Sõjavägi -Sport -Kunstid -Kodanikualgatused -Kogukond, küla, pere Homo oeconomicus • Inimene, kes tegutseb alati majandusliku otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus -Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega -Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhtimisse • MIKS TEEVAD INIMESED KOOSTÖÖD? • KUIDAS TEHAKSE KOOSTÖÖD? • Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm • ὄργανον (organon)- instrument, töövahend • ἔργον (ergon)- töö • Tootmine iseendale / teistele • Tööjaotus • Töö inimestega (admin, delegeerimine) / töö ülesandega Organisatsiooni juhtimise mudel: Organisatsiooni kavandamine • Top down mudel • Bottom up mudel • Kliendid, teenindajad, juhid, tippjuhid Juhtimise definitsioonid • Ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks • Organisatsiooni ja ...
1. Kriminaalpoliitika mõiste, definitsioon, vahekord kriminoloogiaga. Kriminaalpoliitika on ühiskondlike tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine eesmärgiga takistada süütegude levikut, vähendada nende raskust ja toimepanemise võimalusi ning nendega tekitatavat kahju, samuti ka mõjutada inimesi süütegudest hoiduma, kaitsta õiguskorda ning suurendada ühiskonnas turvalisust. Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe j...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eest...
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
