Maakonnad ja omavalitsused. 1. Kas maakond on omavalitsus- või riiklik üksus? Maakond on riiklik üksus. 2. Millised on maavanema ja maavalitsuse ülesanded? Kuidas pannakse ametisse maavanem? Maavanema ülesanne: maakonna juhtimine. Maavalitsus: maakonna riikliku halduse teostamine; käsutada riigivara; korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. Planeerida regiooni arengut. Maavanem pannaks ametisse viieks aastaks. Selle nimetab ametisse valitsus, kuid on vajalik, et nõus oleksid ka maakonna omavalitsuse esindajate koosolek. 3. Mida tähendab, et vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused? See tähendab, et neil on oma valitud esindusorgan volikogu ja oma eelarve. 4. Milline on kohaliku omavalitsuse ülesehitus? Valla/linnapea, valla/linnavalitsus, volikogu, volikogu esimees. 5. Millised on omavalitsuse peamised ülesanded? Omavalitsuse peamised ülesanded on korraldada sotsiaalabi ja teenuseid; korralda elamu- ja ...
Maakonnad ja omavalitsused Kadri Taim Eestis on 15 maakonda Maakond on riiklik haldusüksus Viljandi maavanem Maakonda juhib maavanem. Viljandi maavanem on Erich Palm. Kuidas valitakse maavanem? Maavanemad määratakse Vabariigi Valitsuse poolt ametisse viieks aastaks. Ülesanded: 1) esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest 2) juhib maavalitsuse tööd 3) annab oma tegevusest aru Vabariigi Valitsusele Maavalitsus Tegemist on riigi täitevvõimu asutusega ja seda finantseerib riik. Ülesanded: järelevalve koolide ja lasteaedade, sotsiaalteenuste kvaliteedi, perekonnaseisutoimingute, maareformi, ühistranspordi, planeeringute ning kohalike omavalitsuste õigusaktide seaduslikkuse järele maakondliku ühistranspordi korraldus maareform, riigimaa valitsemine, riigi kasuks seatud hüpoteekide ...
EESTI MAJANDUSGEOGRAAFIA Majandusgeograafia kujunemine Eestis: - Kodu-uurimuslikud traditsioonid Maakondade kogudused (Tartumaa, Saaremaa) - Edgar Kant ja tema pärand ,,Tartu linnasüda" alus Eesti linnageograafiale Doktoritöö ,,Eesti rahvastik ja eluruum" E. Kant paguluses: Prof. Rootsis Teened TÜ ees Majandusgeograafia areng Eesti NSV-s - Eesti wabariigis tehtu eitamine, kasutamise keelamine. Poliitilised süüdistused E. Kanti vastu. - Osaliselt ja täielikult salastatud ja moonutatud andmed ja kaardid. - Orienteeritus N. Liidu teadusele - Marksistlik/strukturalistlik paradigma (ruum kui tootmissuhete objekt) - Põhilsed teemad: sotsiaal-majanduslikud ruumsüsteemid, tootmise paiknemine ja inimtegevuse senise territoriaalse paiknemise ümberkujundamine. - Olulis praktilisi töid: Maa-asulate reform, perspektiivse maa-asustuse süsteemi väljatöötam...
Leedu Leedu on riik Euroopas Läänemere kagurannal. Ta on lõunapoolseim Balti riikidest. Piirneb Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga. Loodus Rannajoon Leedul on 99 km liivast rannikut. Pinnamood Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad alad Leedus on Lääne-, Ida-Leedus ja Edela-Leedus (vastavalt Zemaitija, Aukstaitija ja Dzkija kõrgustik). Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi (293,84 m merepinnast). Kõrguselt järgmised tipud on Juozapin mägi (293,6 m) ja Kruopin mägi (293,4 m). Pikim jõgi on Nemunas Rahvastik Leedus elas 2001. aasta rahvaloenduse andmetel 3 483 972 inimest, neist mehi 1 629 148 ja naisi 1 854 824. ...
Kohalik omavalitsus 12. klass Ühiskonnaõpetus · Administratiivse ülesehituse põhimudelid: tsentraliseeritud mudel haldusfunktsioonide täitmiseks luuakse kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest: kõik otsused lähtuvad ülalt keskvõimust keskvalitsus kontrollib ressursse ja otsuste täitmist regionaaltasandit juhib suurte volitustega keskvõimu esindaja regionaalvalitsus on vahendaja keskvõimu ja kohalike võimude vahel kohalikule omavalitsusele jääb vastutus vaid kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses (turism) (kahetasandiline halduskorraldus) Detsentraliseeritud mudel kohalikku elu korraldavad iseseisvad omavalitsused. kohalikul võimul suur otsustusvabadus suure osa tuludest kogub munitsipaalvõim ise kohalik omavalitsus täidab paljusid funktsioone regionaalvõim kujundab iseseisvalt oma poliitikat. Kolmetasan...
Haldusreformi eesmärgid ja takistused Kohalikel omavalitsustel on õigus, võime ning kohustus seaduse alusel juhtida nende vastutusalas olevate ühiskonnaelu valdkondi. Kohalikud omavalitsused tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt ning riik võib neile kohustusi panna ainult seaduse alusel või kokkuleppel omavalitsusega. Kohalik omavalitsus on justkui riigi minimudel, juhtides kohalikku elu. Kohalike omavalitsuste tööd peaks idees väga tugevalt muutma haldusreform, mida iga hinna eest läbi suruda püütakse. Haldusreformi idee järgi vähendataks kohalike omavalitsusüksuste arvu ning määrataks kindlaks juhtivate isikute rollid. Reformi suurimaks pooldajaks on riik, kes soovib selle seadusemuudatusega säästa raha ning suurimaks vastaseks valdade esindajad, kes muretsevad oma töökoha pärast. Haldusreformi vastuvõtmine on veninud juba mitu aastat avaliku arutelu ning vaidluse tõttu. On arusaadav, et Eesti Vabariigi ressursid...
Ühiskonna konspekt 2 Riigikogu- kõrgeim seadusandlik võim. Parlamendi valib demokraatlikus riigis rahvas. Ülesandeks on esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid. Teine funktsioon on arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. Tähtsaim ülesanne on seaduste vastuvõtmine. Järgmine funktsioon on valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. Riigikogu võtab vastu riigieelarve. Aastas 2 korralist istungijärku ehk hooaega, võib kokku kutsuda erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse, need on Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest, ülejäänud kuuluvad komisjonidesse. Fraktsioonid ehk saadikurühmad on parlamendiesindused. Opositsioon ja koalitsioon pooldavad riigi elu võtmeküsimustes põhimõtteliselt erinevaid lahendusviise. Alalised komisjonid: keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon. Riigi...
RIIGIKOGU *koosseis: - 101 liiget/saadikut ( vahetub iga nelja aasta järel parlamendi valimiste teel ) *tööorganud: - juhib riigikogu esimees. Ene Ergmaa + kaks asendusmeest - komisjonid ( hõlmab suure osa riigikogu tööst. nt: keskonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, rahanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon ) - fraktsioonid ehk saadikurühmad - ühisete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis, tavaliselt moodustatakse ühtlustamine ja kujunemine tervikuks - valitsus ehk koalitsioonipartei - ühinemine, liit; valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide(koalitsioonipartei) ühendus, mille aluseks on kokkulepe valitsemis põhiküsimustes - opositsioon - vastasrind, vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid(opositsiooniparteid) või parteide ühendust, kes ei kuulu v...
Sisukord: lk 2 Kommunikatsioon ühiskonnas lk 3 Ühiskonna sotsiaalne struktuur lk 4 Sotsiaalne kihistus lk 5 Inimeste mitmekesised huvid lk 6 Sotsiaalsed normid lk 7 Demokraatia lk 8 Riikide valitsemine lk 9 Demokraatliku valitsemise põhimõte lk 10 Rahva osalemine valitsemises lk 11 Parlamendi ülesanded lk 12 Vabariigi president lk 13 Vabariigi valitsus lk 13 Kordamine lk 14 Maakonnad ja kohalikud omavalitsused lk 15-16 Eesti Vabariigi kohtusüsteem lk 17 Jõukus ja vaesus lk 18 Raha teenimine ja kasutamine Kommunikatsioon ühiskonnas Ajakirjandust nimetatakse vahest ka neljandaks võimuks, sest: · Ajakirjandus vahendab inimestevahelist suhtlemist e sots...
Talurahva omavalitsused kuni 19. saj etendas talurahva igapäeva elu keskset osa mõis. Mõisapiirkond oli ühtlasi ka kohtupiirkonnaks. Sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema aga talurahva kui seisuse omavalitsus- vallakogukond. Algselt väljendus kogukond mitmesuguste kohustuste kollektiivses kandmises. Keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisi, nõudsid sisse mõisakoormisi, karistasid pahategijaid, valvasid avaliku korra järele ning haldasid magasiaitu. Magasiaita koguti magasivili, millest sai hädaaegadel laenu võtta. Juhiks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Vastutati koormiste eest: mõisakoormised (teorent, vakuraha), riiklikud koormised (pearaha, nekrutimaks), kogukondlikud koormised (teede korrastamine, kooli ehitamine, jne). 1866. aastal omavalitsusreform tõi kaasa tagajärjeks kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt. See andis omaval...
Võhma Gümnaasium Leedu Referaat Koostaja: Viktoria Kirpu 9. klass Juhendaja: Ave Leetna Võhma 2011 Sisukord Üldandmed lk 3 Naabrid lk 3 Pinnamood lk 3 Rahvastik lk 3 Kliima lk 3 Riigikord lk 4 Haldusjaotus lk 4 Majandus lk 4 Religioon lk 4 Kasutatud allikad lk 5 2 Leedu Üldandmed Ametlik nimi Leedu Vabariik Pindala 65 200 km2 Rahvaarv 3, 2446 milj (2011) Pealinn Vilnius Riigikord parlamentaarne vabariik Riigikeel leedu keel Rahaühik Leedu litt (LTL) Naabrid Põhi ...
Esindus- ja otsene demokraatia Esindusdemokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Monarhiad ja vabariigid Monarhia ehk päritava võimuga riik tähendab veresuguluse alusel päritavat ainuisikulist võimu. Vabariik ehk valitava võimuga riik tähendab seda, kus valitakse president tavaliselt 4-5 aastaks. Siirdeperiood Periood, mil kestab üleminek ühelt valitsemiskorralduselt teisele. Demokraatlikud riigid Võim on on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nim. võimude lahususeks. Parlamentaarse demokraatia puhul valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel ja parlament valib omakorda presidendi. Presidentaalse demokraatia puhul valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid Autoritaarses riigis pole rahva osaluseks niisuguse...
Ühiskonnaõpetus Demokraatia 1. Ühiskond inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Mis on DEMOKRAATIA? 2.1. Mis on demokraatia? Dmos (kr) e rahvas + kratos (kr) e võim = rahvavalitsus Demokraatia on rahva valitsus, rahva seast ja rahva heaks (Abraham Lincoln). Demokraatia on protsess, mis asendab pimeda allumise poliitilisele võimule kodanike aktiivse osalemisega poliitikas. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus . Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik...
PARLAMENT Kõrgeimat seadusandlikku võimu kannab rahva valitud esinduskogu parlament. Parlamendi ülesanded on: 1) esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid 2) arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 3) seaduste vastuvõtmine 4) valitsuse ametissepanek ja kontroll tema üle 5) riigieelarve vastu võtmine 6) ratifitseerida välislepingud 7) kinnitada presidendi esindatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid Seadus jõustub, kui president on selle kinnitanud ja Riigi Teataja avaldanud. Parlamendil on aastas kaks hooaega ehk istungijärku (jaanuar-jaanipäev, september- jõulud). Vaheajal võib kokku kutsuda pakiliste küsimuste lahendamiseks erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse. Sinna valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse (Riigikogus on 10 komisjoni). Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Riigikogu ...
VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS ÕPIK PTK 4.1.-4.7. + TUNNIKONSPEKTID NING LISAMATERJALID SISUKORD 1.Võimude lahusus ja tasakaalustatus............................................................................3 Võimude lahusus.......................................................................................................... 3 Võimude tasakaalustatus............................................................................................. 3 2.Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine – ülesehitus ning plussid ja miinused......................................................................................................... 3 3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis.............................................4 4.Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel................................................................................
1 slaid Sissejuhatus 2 slaid Ajaloost Johann Friedrich Oberlin 18. saj. Asutatud näputöökool Pastor, kes lõi näputöökooli. Seda lasteasutust külastasid 2-6aastased lapsed, kes õppisid seal prantuse keelt, tutvusit ümbritseva eluga ja said kehalist ettevalmistust. Theodor Fliedner 19. saj. Asutatud diakooniline õppeasutus Õppeasutus, kust said koolitust õpetajad, kes asusid peale lõpetamist juhtima paljusid väikelaste asutusi. Pidas väikelaste jaoks oluliseks kindlat päevakava ja religioosset õpetust. Väikelaste hooldusasutuste kiire kasv 19. saj. 1845a oli Berliinis 29 asutust 3635 lapsele vanuses 2-6 aastat. 3 slaid Friedrich Wilhelm August Fröbel (1782-1852) Pühendunud väikelastekasvatusele oli ise Sveitsis kasvatusasutuse juhataja, kuid pöördus Saksamaale tagasi, sest tahtis end pühendada väikelastele ja nende kasvatamisele. 1840a. kasvatusasutuse rajamine ,,lasteaed" (Kindergarten) Rajas kasvatusasutuse, mis oli m...
Riigivalitsemine 1. Riigikogu – kõrgeim seadusandlik võim Ülesanded: Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid Seaduste vastuvõtmine Valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle Riigieelarve vastuvõtmine Istungjärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu. Parlamendi tll juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse. Riigikogu juhatusse valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Riigikogu alalised komisjonid: Maaelukomisjon Riigikaitsekomisjon Euroopa Liidu asjade komisjon Majanduskomisjon Sotsiaalkomisjon Keskkonnakomisjon Põhiseaduskomisjon Väliskomisjon Kultuurikomisjon Rahanduskomisjon Õiguskomisjon Olulist rolli etendavd riigikogu tegevuses e...
ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS! Mõisted: 1. anarhism- vabadest isikutest koosnev võimuvaba ühiskond. Eitab riiki kui ka kollektiivset võimu 2. skvottimine- mahajäetud maa-ala või hoone loata hõivamine ja kasutamine nt eluasemena 3. õigusriik- Inimeste üle ei valitse teised inimesed, vaid seadused nt usa 4. asümmeetriline sõda- Sõda poolte vahel, kelle sõjaline võimsus, strateegia ja taktika oluliselt erinevad 5. õiglane kaubandus (FairTrade)- tähendab õiglase tasu maksmist tootjale. Õiglane kaubandus välistab lapstööjõu ja orjade kasutamist eksportartiklite tootmises. Õiglase kaubanduse käigus sõlmitakse väiketootjatega pikaajalised otselepingud, makstakse miinimumpalgast kõrgemat tasu 6. suhteline vaesus- olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset 7. absoluutne vaesus- rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks – puuduvad toi...
1.4 INIMESTE MITMEKESISED HUVID. LK 20 23 Huvide mitmekesisus ehk pluralism rikastab ühiskonda. Demokraatia idee kohaselt ei tohi riik inimese individuaalsust alla suruda, vaid vastupidi, peab looma tingimused selle arenguks. Ühiskonda, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid nimetatakse pluralistlikuks ühiskonnaks. Ühiskonna või kogukonna liikmete vaimset ühtekuuluvust nimetatakse rahvuse või riigi identiteediks. Tolerantsus sallivus (nii üksikisikute kui ka inimrühmade eriarvamuste ning käitumis ja suhtumisviiside suhtes). Nulltolerants täisleppimatus (eelmise mõiste, tolerantsuse, vastand!) Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteid: · tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides · sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled · lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse t...
VALIMISED *valmiste peamine funktsioon- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine + võimulolijad saaksid tagasisidet + usalduseindikaator + hariv funktsioon *vabade valimiste põhimõtted(5)- ühele kohale mitu kandidaati + kõigil võrdne võimalus oma vaateid levitada + valijal õigus iseseisvaks ja salajaseks valikuks + aus häälte lugemine ja tulemuste täielik avalikustamine + valmiste regulaarsus *VALIMISED ON ÜLDISED, ÜHETAOLISED, SALAJASED *majoritaarne valimissüsteem- enamusvalmised; valitakse enim oma valimisringkonnas hääli saanud kandidaat (nt UK); head küljed: selgus, lihtsus halvad küljed: annab eelised suurparteidele, kaotsiläinud hääled *proportsionaalne valimissüsteem- iga partei saab parlamendis kohti vastavalt kogu riigis kogutud häälte arvule (nt EST); head küljed: hääled ei lähe kaduma, sest neid saab üle kanda halvad küljed: keerukus, erakondade suur mõju; iseärasused: hääletatakse ühe in poolt mingist parteis...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 C Kenya Referaat Õpetaja: Raivo Raam Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Üldandmed 4 Geograafia ja kliima 5 Rahvastik 5 Religioon 6 Tervisehoiusektor 6 Haridus 6 Majandus 7 Turism 7 Põllumajandus 8 1 Tööstus 8 Energia ...
ÜHISKONNAÕPETUSE EKSAMIKS 1.Tänapäeva ühiskond on keeruline, moodustades süsteemi Avalik sektor- sinna kuuluvad riigiasutused ja ettevõtted, mille ül-deks on ühiskonna elu korraldada NT: Vabariigi valitsus, Eesti Pank Erasektor- sinna kuuluvad eraettevõtted, mille eesmärgiks on teenida tulu pakkudes tooteid või teenuseid NT: Tallinna Vesi, Swedbank OMADUS: tunned ära AS, OÜ, FIE järgi Kodanikuühiskond- inimeste poolt loodud vabatahtlikud organisatsioonid/ühendused, mille eesmärgiks ei ole tulu teenida NT: Nõmme Kalju FC OMADUS: tunned ära MTÜ, S, SA järgi 2.Eesti rahvastik Kõige rohkem inimesi on vanuses 30-33, kõige vähem 10-15 Eesti väheneb tööjõu arvukus (ehk kui praegu maksavad 5 hõivatut 1 pensionäri eest, siis varsti ainult 2 hõivatut) 3.Kodakontsus Kodakontsus antakse või saadakse, kui 1. Kodanikuks sünnid, kui vähemalt üks vanematest on ...
ÜHISKOND 4.5-4.6 avalik haldus ehk valitsemine MAJANDUSPOLIITIKA HALDAMINE EHK ADMINISTREERIMINE = seaduste elluviimine. Majandus on ühiskonna alus, heh. Tootmiseks vaja ressursse, nt loodusvarad Suur bürokraatia, ametnikkond. Omavalitsused. (põlevkivi, turvas, puit, liiv), tööjõud ja selle kvaliteet, kapital ehk raha mis Järelevalve/kontroll: teenib tulu, vaja ka ettevõtlikkust. Töö on sihipärane tegevus palga saamise Avalikkus meedia, avalik arvamus, seisukohad nimel. Poliitiline kontrolli teostavad poliitikud parlamendis, seadusloomet; Kõrgem tasand on riik, mis loob eeldused. valitsust (aruannete kaudu); parlament kinnitab ametisse ka eesti Teine tasand on firmad, ettevõtted. ...
Ajalugu Kiviaeg Kiviaeg jaguneb: * Vana kiviaeg ehk Paleoliitikum (u 2.6 mil ekr.- 9600ekr) ehk jääaja lõpuni. Võeti kasutusel tööriistad. * Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum (u 9600-3500 ekr). Pronksiaeg hakkati kasutama pronksist tööriistasid ja ehteid ningi võeti kasutusele savinõud. * Noorem kiviaeg ehk Neoliitikum või rauaaeg (u3500-1500ekr.). Tehti rauast asju ja hakati Rohkem loomi karjatama. * Pärast jääaja lõppperioodi nimetati Kunda kultuuriks (Lammasmäe leiukoht) * Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük. * Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi * (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud rääkisid SOOME-UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja, Karjala, Uepsa). * Uued hõimud olid karjakasvatajad. * Hilisematel aegadel saabusid Eestisse Germaani, S...
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav ...
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võ...
Õppeaine: Konstitutsiooniõigus/kohalik omavalitsus Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta 1.Eesti Vabariigi põhiseadus kui põhiseadusliku korra riigiõiguslik alus. Põhiseadus on õiguslik alusakt, käsitletav riigiõigusliku aluslepinguna, sõlmitud aastal 1991 Eesti kodanikkonna poolt Eesti Vabariigi toimimiseks. Põhiseaduse selline õiguslik iseloom tuleneb kinnitatusest rahvahääletusel. Õigusteooria käsitleb Põhiseadust riigiõiguse kui õigusharu allikana, konstitutsiooniõiguse kui teadusharu uurimisobjektina. Põhiseadusele tugineb ja sellest lähtub kogu Eesti õigussüsteem. Õigusaktide lahknemise korral põhiseaduse teksti ja mõttega kohaldatakse põhiseadust. Põhiseaduse suhtes ülimuslik on rahvusvaheline õigus osas, millega Eesti ühinenud on rahvusvaheliste kokkulepete rarifitseeritud või liikmelisuse kaudu rahvusvahelistes organisatsioonides. Sellest ja 2003.a. rahvahääletus...
Eesti looduslikud pühapaigad Looduslikest pühapaikadest kõnelevad teabeallikad Looduslikud pühapaigad: Mitmekesised: olemuselt, väärtustelt, teabeallikate poolest Interdistsiplinaarne teema Uurimisseis ebaühtlane, uurimisvõimalusi on väga erinevaid, oleneb, kuhu keegi oma fookuse seab. Et terviklikult uurida, tuleb erinevat päritolu teave koondada ja süstematiseerida Uurimistööde käik: Olemasoleva teabe koondamine Süsteemne lähteteave on õnnestunud välitööde eelduseks. Erinevat päritolu allikad täiendavad üksteist. Fragmentidest moodustub esialgne tervik, mida tuleb välitööde käigus tihendada. Välitööd a) intervjuud külaelanikega b) paikade ülevaatus c) (arheoloogilised uuringud) Uurija enda järeldused Looduslikest pühapaikadest kõnelevad allikad ja vastavad distsipliinid: 1. Kirjalikud allikad: kroonikad, reisikirjad, kiriku ja kohtute materjalid, mit...
Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1) Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu 1. Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. 2. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega. Selle moodustasid Lõuna- Eesti ja Põhja - Läti, Eestis olid siis Pärnu- ja Tartu maakonnad. 3. Saaremaa liideti Rootsiga seoses 1645.a Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga. Põhimõtteliselt kuulus Saaremaa Liivimaa kubermangu, kuid säilitas ometigi teatud eraseisundi (oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem). Kubermange valitsesid 2 kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. 2) Rahvastik 17.sajandil 17.sajandi alguses oli Eestimaal elanikke ligikaudu 100 000, sellest katastroofist aitasid rahuli...
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
Linnad, käsitöö ja kaubandus 07.01.09 Linnade arvus muutust ei toimunud (10 linna). Linnu tabas aeglane allakäik. Vene Läänemaailma kaubandus läks Eesti aladest mööda. Ainuke linn, mis tulu sai oli Narva. See tõi linnale suured sissetulekud ja Narva sai raha kasutada oma linnaehituseks. Narva ehitati barokkhooneid. Säilinud tänaseks ei ole eriti midagi peale endise Narva raehoone. (*II ms pommitati puruks*). Oli aruteluks, et Narvast võiks saada Rootsi riigi teine pealinn. Selleni reaalselt ei jõutud. Rakvere ja Paide läänistati > eraomand. Pärnu, Haapsalu ja Tallinn olid teravilja väljaveo sadamatena veidi paremas olukorras. Läbi Narva veeti lina, kanepit. Sisse veeti: sool (hispaania, Portugal), metall, luksuskaubad (vürtsid, paber, puuviljad ja ka tubaka...
Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõu...
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, ...
21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max ...
ÜHISKOND Ühiskonna tasandid ja valdkonnad §1 TASANDID: 8.MAAILM. 7.EL. 6.RIIK. 5.MAAKOND. 4.VALD. 3.KÜLA, ALEVIK, LINN, ALEV. 2.PERE. 1.MINA. Ühiskonna juhtimise ja kortineerimisega tegeleb valdkond mida nimetatakse poliitikaks. Inimese igapäeva ja toimetulekut puudutavaid poliitikat(haridus-, eluaseme-, sotsiaal-, keskkonnapoliitika) nimetatakse avalikuks poliitikaks ehk avalikus sektoriks. Tegevus mis on loomulikult ühiskondlik aga pole suunatud kasumisaamisele nim. mitte tulundus sektoriks. Toitmine ja kauplemine moodustavad majandus valdkonna, mis jaguneb erasektoriteks ja riiklikuks sektoriks. A-sektor Is. Poliitika. Riik, Avalikelu E-sektor Iis. Majandus. Turg MT-sektor III Kodaniku ühiskond Kodaniku ühendus. Eraelu ERAELU KODU PERE Kirjutatud ja kirjutamata seadused. Kirjutamata seadused: *Loodus seadused.eksisteeri...
Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab l...
Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eellugu 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks munk Fulco Prantsusmaalt. Kompromissitu võitlus ristiusu vastu oli tingitud tema vägivaldsest usu pealesurumisest. 1143. a. rajati alistatud lääneslaavlaste alale Lüübeki linn, mis õhutas sakslaste liikumist itta. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastelegi kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma. Mõned liivlased lasid end ristida, k.a. Toreida vanem Kaupo. 1191. a. suvel läkitas Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Pärast Me...
Avinurme Gümnaasium Referaat Suurbritannia Andres Oja Juhendaja: Ene Lüüs Avinurme 2010 Lipp ja vapp Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Lipp on saadud Inglismaa, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa lippude kombineerimisel. Suurbritannia vapil on esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Vapikilbi esimesel ja neljandal väljal asuvad Inglismaa kolm leopardi. Teisel väljal on Soti lõvi ja kolmandal väljal Iirimaa harf. Vasakult toetab vapikilpi krooniga inglise lõvi ja paremalt soti ükssarvik. Teks...
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6..................................................................................................................... 2 Eesti erakonnad 3.5................................................................................................................................ 2 Parlamentarism ja presidentalism........................................................................................................... 5 Survegrupid ja poliitiline kultuur............................................................................................................ 6 President................................................................................................................................................. 7 Eesti valimissüsteem.........................
1. SISSEJUHATUS EV Põhiseadus Sissejuhatav loeng: Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused + 6) avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, Töötukassa, ülikoolid jt), 7) Riigi ,,osalusega" eraõiguslikud juriidilised isikud (sih...
EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust. Need 100 000 meest tähendas seda, et tekkis tööjõupuudus. Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka hobused. Vene transpordiolukord oli nigel, raudteed olid rakendatud sõja jaoks. Tehase vabrikud töötasid ennekõike sõjaväe tarbeks. Esmatarbekaupade puudus läks iga ...
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium ...
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU...
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus...
1.Õigus ja kohtukorraldus. Põhiline oli kombeõigus. Et iga maa oli vastava õiguse loojaks, nimetati seda õigust maaõiguseks, mis eksisteeris osalt kombeõigusena, osalt rahvakogu otsustena. Ka Vana-Eesti kõige vanemaks õigusemõistmise viisiks oli omaabi. Tsiviilasjade kohta andmeid eriti ei ole, kuid kriminaalõiguslikes tüliküsimustes pidi kahjusaama enamikes asjades ise nõudma kahju heastamist. Süüteod ühiskonna vastu nagu reetmine, kindlustustöödest eemalehoidumine jne leidsid arutamist rahvakogudes- kärajäil, mis olid ühtlasi ka kohtuasutusteks. Käräjad tegid asja kohta üldise otsuse, kuna täpsema otsuse langetajaks ja otsusetäideviijaks oli vanematekogu. Vanematekogu valvas reeglitest kinnipidamist, täpse ja õiglase karistuse määramise ning otsuse kiire täidesaatmise järele. Otsese faktilise materjali puudumisel võidi arvestada ka kaudseid tõendeid nn jumala tunnistust. Selleks kasutati mõnda looma või eset ning tehti nendega mingi p...
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, ava...
Eesti õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis 2. Võimukorraldus Vana- Eestis 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis 4. Liivimaa maapäev 5. Taani võimukorraldus keskaegses Põhja- Eestis 6. Võimukorraldus ordu maadel 7. Võimukorraldus Tartu ja Saare- Lääne piiskopi maadel 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis 9. Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis 11. Eraõigus keskaegses Eestis 12. Avalik õigus keskaegses Eestis (Vastus on antud aga: Krim.õigus keskaegses Eestis) 13. Võimu- ja õiguskorraldus Poolaaegses Eestis 14. Võimu ja õiguskorraldus Taaniaegses Eestis 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis 16. Era- ja avalik õigus Rootsiaegses Eestis 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis 18. Veneaegse Eesti võimukorraldus 19. Veneaegse Eesti tähtsamad eraõiguse allikad. Balti Eraseadus ( vastus on olemas vanas variandis 20-nda all, muut...
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90...
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4....................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
