riigi abi kitsaskohtade lahendamisel. 3.Nimeta kaks iseloomulikku tunnust, mille poolest diktatuuririik erineb demokraatlikust riigist. 1. Diktatuuri puhul on poliitiline võim koondunud ühe isiku või rühma kätte. Demokraatiat puhul on rahval määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja - -õiguste olemasolus. 2. Diktatuuri puhul on ajakirjanudus rangelt kontrollitud, kuid demokraatia puhul on ajakirjandus vaba. 4. Nimeta diktatuuririikidele iseloomulikke tunnuseid koos näidetega Itaaliast või Saksamaalt kahe sõja vahel. Saksamaa näitel · Majanduses: Riigivõim on koondatud ühe isiku (diktaatori) või väikese grupi kätte. Näide: Majandus võeti riigi kontrolli alla,seda hakati juhtima nelja-aasta plaanide kaudu. · Ühiskondlikus elus: Rahvas ei ole iseseisev. Näide: Inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus on pikas perspektiivis pidurdatud.
. Tootmisressursse võib paigutada mitut moodi, mistõttu eksisteerib kolm majandussüsteemi: tavamajandus, käsu- ehk plaanimajandus ning turumajandus. Kolmest majandussüsteemis kõige algelisem on tavamajandus , mille käigus toodetakse lihtsate tööriistadega ning väikse tootlikkusega. Enamik toodangust tarbitakse kohapeal oma kogukonna poolt. Tänapäeval leiab tavamajandust arengumaades Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. Plaani / käsumajandus oli iseloomulik NSVL-ile ja diktatuuririikidele . Majanduse põhiküsimused otsustab see, kellele kuulub poliitiline võim . samuti kehtib veendumus , et seaduste ja määrustega on võimalik muuta majandust. Defitsiit ( ehk kauba puudus ) on saanud kõigi käsumajanduslike süsteemide pidevaks probleemiks. ( Kuuba./ põhja korea) . Turumajanduse iseloomulikuks jooneks on see et kehtib vabadus teha inimesele kasulikke valikuid ja otsuseid. Turumajanduse olulisemaks tunnuseks on konkurents ( olukord kus mitmed
kätte, range kontroll ajakirjanduse üle, ühe partei süsteem 7. Nimetage demokraatlikule riigile iseloomulikke jooni. Selgitage neid ühe riigi näitel. 6p Poliitika ja ühiskonnaelu iseloomulik joon: Näide: kodanikuvabadus, isikupuutumatus, mitme võitleva erakonna olemasolu Majanduse iseloomulik joon: Näide:eraettevõtted, vabaturumajandus Kultuuris ja ideoloogias: Näide:ideoloogiate paljusus, puudub tsentsuur 8. Nimetage diktatuuririikidele iseloomulikke tunnuseid 6p majanduses: a)Majandus riigi kontrolli all b) ühiskondlikus elus ja poliitikas: võim koonudb 1 isiku või väiksema grupi inimeste kätte. a) võim 1l parteil b) Kodanlikud vabadused piiratud. kultuuris ja ideoloogias: a) sõnavabadus keelatud b) 9. Ülemaailmne majanduskriis 1929 - 1933. 4p 9.1. Nimetage kaks kriisi tekkimise põhjust. - ületootmine põllumajanduses -väärtpaberite hind langes kohutava kiirusega 9.2
kätte, range kontroll ajakirjanduse üle, ühe partei süsteem 7. Nimetage demokraatlikule riigile iseloomulikke jooni. Selgitage neid ühe riigi näitel. 6p Poliitika ja ühiskonnaelu iseloomulik joon: Näide: kodanikuvabadus, isikupuutumatus, mitme võitleva erakonna olemasolu Majanduse iseloomulik joon: Näide:eraettevõtted, vabaturumajandus Kultuuris ja ideoloogias: Näide:ideoloogiate paljusus, puudub tsentsuur 8. Nimetage diktatuuririikidele iseloomulikke tunnuseid 6p majanduses: a)Majandus riigi kontrolli all b) ühiskondlikus elus ja poliitikas: võim koonudb 1 isiku või väiksema grupi inimeste kätte. a) võim 1l parteil b) Kodanlikud vabadused piiratud. kultuuris ja ideoloogias: a) sõnavabadus keelatud b) 9. Ülemaailmne majanduskriis 1929 - 1933. 4p 9.1. Nimetage kaks kriisi tekkimise põhjust. - ületootmine põllumajanduses -väärtpaberite hind langes kohutava kiirusega 9.2
Majandamise põhiküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti öeldes - tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. 4) Tavamajandus- Tavamajanduse on neist kõige algelisem. Tavamajanduse korral toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikusega. Tänapäeval leiab tavamajandust arengumaades - Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. 5) Plaanimajandus- Plaani- ehk käsumajandus oli iseloomulik Nõukogude Liidule ning teistele diktatuuririikidele. Käsumajanduse määrab plaan. Hinna kehtestab valitsus. Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub. Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist. 6) Turumajandus- Turumajanduse iseloomustamiseks kasutatakse mõnikord väljendit - vabaturumajandus. See tähendab inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Turumajanduse määrab konkurents. Hinna kujundab turg. Kaupade ja teenuste valik on lai. Tarbimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest
tulumaksusüsteem, otsesed ja kaudsed maksud. 8. Millele kulub eelarveraha: sotsiaalne turvalisus ja selle liigid, sotsiaalsed riskid, Eesti pensionisüsteem. 1. Tavamajandus on algeline, toodetakse lihtsate tööriistade ja väikese tootlikkusega. Toodang tarbitakse kohapeal või vahetatakse teistsuguse kauba vastu. Leidub Aafrika ja Aasia piirkondades. Plaani- ehk käsumajandus oli iseloomulik NSVL ja teistele diktatuuririikidele. Kolme majanduse põhiküsimust (mida toota, kuidas toota, kellele toota) otsustab see, kellele kuulub poliitiline võim. Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub. Turumajanduses otsustavad küsimusi tootjad ja neid ei piira miski. Kaupade ja teenuste valik on lai. Ka ostja saab valida millist ja kelle toodet ning kust ta seda ostab. Konkurents on tootjate vahel ja ühtviisi ka turumajanduse olulisim tunnus. 2
Devalveerimine raha (rahvusvaluuta) väärtuse, vahetuskursi alandamine teiste valuutade suhtes. Devalveerimine muudab eksportimise lihtsamaks, kuna kaupade hinnad alanevad. Elatusmaailm - e. naturaalmajandus, majanduslik süsteem, kus enam-vähem kõik eluks vajalik toodetakse ise. Põhineb suhteliselt lihtsatel tehnoloogiatel. Embargo teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld. Näiteks USA ligi 40 aastat kestnud embargo Kuubaga, rahvusvaheline tuumatehnoloogia tarnimise keeld diktatuuririikidele jms. Ettevõtluskastler - e. kobar, paljude eri tüüpi kitsalt spüetsialiseerunud ettevõtete territoriaalne kooslus, mis on seotud sarnase toote või tootegrupi valmistamisega Ettevõtlusvõrgustik ettevõtjate koostööpartneritest moodustuv (kinnine) kooslus, mille eesmärk on liikmete konkurentsivõime parandamine. Geograafiline tööjaotus ettevõtluse spetsialiseerumine tulenevalt asukoha geograafilisest sh. ka inimtekkelistest eelistest. Globaliseerumine e
Prantsusmaast sai industriaalriik. Suur majanduskriis algas Prantsusmaal võrreldes teiste suurriikidega tunduvalt hiljem (1933.a.) ning jäi venima. Selle põhjuseks oli Prantsuse valitsuste suutmatus ette võtta radikaalsemaid (ja samas ka ebapopulaarseid) samme kriisi leevendamiseks- näiteks maksude tõstmist. Seoses suure majanduskriisiga kasvas äärmusparteide (kommunistid, paremäärmuslikud rahvusradikaalid) populaarsus ühiskonnas. Analoogselt diktatuuririikidele nõudsid need parteid nn. tugeva käe poliitikat.1934 jaanuaris toimusid Prantsuse paremäärmuslaste demonstartsioonid Pariisis eesmärgiga haarata võim, kuid nad ei saavutanud edu. 1930.aastatel Prantsusmaa välispoliitiline seisund muutus ebakindlaks, sest riiki ümbritsesid kolm diktatuuririiki (Saksamaa, Itaalia ja Hispaania). Peale Hitleri võimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja üritati otsida liitlasi. VENEMAA. Nõukogude Venemaa kujundati 1922.a. ümber NSV Liiduks
10. Demokraatlikele riikidele iseloomulikud tunnused. · Majanduses : kapitalism, konkurents, eraomandi olemasolu, ettevõtlus, vabaturumajandus (ehk riik ei sekku). · Poliitikas : puudus oma põhimõtete vägivaldselt pealesurumine, pluralism ehk mitmekesisus. · Kultuuri ja ideoloogia vallas : erinevad ideoloogiad konservatism, liberalism, sotsialism, vaba mõtlemine, tsensuuri puudumine, inimõiguste kehtestamine. 10.2 Diktatuuririikidele iseloomulikud tunnused. · Majanduses: plaanimajandus, majandus riigikontrolli alla, riiklik majanduspoliitika, puudub eraomand ja eraettevõtlus, sõjatööstuse arendamine. · Poliitikas ja ühiskonnaelus : üksikisiku tegevusvabaduse piiramine, poliitiliste erakondade tegevuse lõpetamine, salapolitsei, tsensuur, riigipoolne kontrollisüsteem, rahval puudub võimalus juhtide otsuseid
sai industriaalriik. Sisepoliitilist elu iseloomustasid: mitmeparteilisus ja sellest tingitud koalitsioonivalitsused. Kuna koalitsiooni kuulusid mitu parteid, kelle vahel esines sageli erimeelsusi, siis olid tavalised valitsuskriisid ja valitsuste vahetused. 1919-1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust; ühe valitsuse kestvus oli keskmiselt pool aastat. · Seoses suure majanduskriisiga kasvas äärmusparteide (kommunistid, fasistid) populaarsus. Analoogselt diktatuuririikidele nõudsid need parteid nn. tugeva käe poliitikat.1934 jaanuaris toimusid Prantsuse fasistide demonstratsioonid Pariisis eesmärgiga haarata võim, kuid nad ei saavutanud edu. Põhjuseks: tugeva liidri puudumine ühtse organisatsiooni puudumine (oli mitmeid omavahel vaenutsevaid gruppe) revansismiideede puudumine Saksamaa hoiatav kogemus selle kohta, mida fasistid võimul olles võivad teha. II VÄLISPOLIITIKA
võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja majandussüsteem, mida on maailmas kolme tüüpi: tavamajandus, käsu- ehk plaanimajandus ning turumajandus. Tavamajandus on kõige algelisem. Toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega. Enamiku toodangust tarbitakse kohapeal või vahetatakse seda. Traditsioonid ja kombed omavad olulist rolli (Aafrika ja Aasia) Plaani- ehk käsumajandus on iseloomulik diktatuuririikidele. Poliitilise võimu monopol loob eeldused majanduse täielikuks käsutamiseks riigi poolt. Põhiküsimused otsustab poliitiline võim. Defitsiit on saanud kõigi käsumajanduslike süsteemide pidevaks probleemiks. Konkurents puudub. (Nõukogude Liit) Turumajanduse majandussüsteemi olulisim joon on vabadus. Vabadus majanduses ei tähenda korra või reeglite puudumist, vaid inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Sellist
aastat. 31* Suur majanduskriis algas Prantsusmaal võrreldes teiste suurriikidega tunduvalt hiljem (1933.a.) nin jäi venima. Selle põhjuseks oli Prantsuse valitsuste suutmatus ette võtta radikaalsemaid (ja samas ka ebapopulaarseid) samme kriisi leevendamiseks- näiteks maksude tõstmist 32* Seoses suure majanduskriisiga kasvas äärmusparteide (kommunistid, paremäärmuslikud rahvusradikaalid) populaarsus ühiskonnas. Analoogselt diktatuuririikidele nõudsid need parteid nn. tugeva käe poliitikat.1934 jaanuaris toimusid Prantsuse paremäärmuslaste demonstartsioonid Pariisis eesmärgiga haarata võim, kuid nad ei saavutanud edu. Põhjuseks: 56* tugeva liidri puudumine 57* ühtse organisatsiooni puudumine (oli mitmeid omavahel vaenutsevaid gruppe) 58* revansismiideede puudumine 59* Saksamaa hoiatav kogemus selle kohta, mida paremäärmuslased võimul olles võivad teha. 2.2. Välispoliitika 1920.-1930. aastatel (Vt
hüvede ja teenustega. Eksport-e väljavedu-kaupade ja teenuste müümine riigist väljapoole. Import-e sissevedu-kaupade ja teenuste sisseved utesitest riikidest. Kvoot-kauba sisse- ja väljaveoks (või rahvastiku rändele) kehtestatud kindel koguseline või väärtuseline piirang. EMBARGO teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld (näiteks USA ligi 40 aastat kestnud embargo Kuubaga, rahvusvaheline tuumatehnoloogia tarnimise keeld diktatuuririikidele jm): INVESTEERING majandustegevus, mille eesmärk on tulevase toodangu suurendamine praeguse tarbimise arvel. Sinna hulka kuulub nii materiaalse kapitali soetamine (kinnisvara, seadmed jms) kui ka mittemateriaalsed investeeringud (haridus ehk "inimkapital", uuringud jms) KAPITAL raha või realiseeritav väärtuste hulk, mida o võimalik investeerida inimeste isiklikku või talle kuuluva ettevõtte arengusse.Majandusteaduses jaotatakse kapital kaheks: 1)
Tavamajandus on kõige algelisem, kus toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikse tootlikkusega. Enamik toodangust tarbib kohapeal oma kogukond või vahetatakse see teistsuguse kauba vastu. Traditsioonidel ja kommetel on niisuguses majanduses olulisem roll kui ratsionaalsusel või efektiivsusel. Tänapäeval leiab tavamajandust arengumaades-Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. Plaani- ehk käsumajandus on iseloomulik N. Liidule ning teistele diktatuuririikidele. Just poliitilise võimu monopol loob eeldused majanduse täielikuks käsutamiseks riigi (valitsuse, partei, usujuhi) poolt. Mida, kuidas ja kui palju toota otsustab poliitiline võim. Riik määrab plaani, kehtestab hinna, konkurents puudub, kaupade ja teenuste valik on väike või puudulik, tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist, valdavalt on ainult riigiomand ja suurettevõtted. Turumajanduse iseloomustamiseks kasutatakse tihti väljendit vabaturumajandus, millega viidatakse
Suur majanduskriis algas Prantsusmaal võrreldes teiste suurriikidega tunduvalt hiljem (1933) ning jäi venima: valitsused ei suutnud ette võtta radikaalsemaid (ja samas ka ebapopulaarseid) samme kriisi leevendamiseks (nt maksude tõstmist). Seoses suure majanduskriisiga kasvas äärmusparteide (kommunistid, paremäärmuslikud rahvusradikaalid) populaarsus ühiskonnas. Analoogselt diktatuuririikidele nõudsid need parteid nn tugeva käe poliitikat. 1934 jaanuaris toimusid Prantsuse paremäärmuslaste demonstratsioonid Pariisis eesmärgiga haarata võim, kuid nad ei saavutanud edu: puudusid tugev liider, ühtne organisatsioon ja revanšismiideed. Omades suurimat ja tugevamat sõjaväge, üritas Prantsusmaa saada Saksamaalt kätte reparatsioonivarasid, okupeerides selleks koos
tehnoloogiatel. 86 rumine tulenevalt asukoha geograafilistest, sh. em bargo - teise riigiga majandusliku suhtlemise ka inimtekkelistest eelistest. 11 keeld. Näiteks USA ligi 40 aastat kestnud em g eoterm aal- e. maa soojusenergia - maapõues bargo Kuubaga, rahvusvaheline tuumatehno- peamiselt radioaktiivsete elementide lagunemi loogia tarnimise keeld diktatuuririikidele jm. 30 sel tekkiv soojusenergia. 79, 81 energiam ajandus - majandusharu, mis hõlmab gildistum ine - tootmise või teenuste pakkumise energia tootmise, töötlemise, edastamise ja jao koondumine kutsealati keskajal. Nt. kaupmees tamise. 65 te gild. 107 energiavarad - loodusnähtused ja maavarad, mida globaalne võrk - moodustub üle maailma tiheda on võimalik kasutada energiamajanduses
Pr-st sai industriaalriik. Sisepoliitilist elu iseloomustasid: mitmeparteilisus ja sellest tingitud koalitsioonivalitsused. Kuna koalitsiooni kuulusid mitu parteid, kelle vahel esines sageli erimeelsusi, siis olid tavalised valitsuskriisid ja valitsuste vahetused. 1919-1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust; ühe valitsuse kestvus oli keskmiselt pool aastat. · Seoses suure majanduskriisiga kasvas äärmusparteide (kommunistid, fasistid) populaarsus. Analoogselt diktatuuririikidele nõudsid need parteid nn. tugeva käe poliitikat.1934 jaanuaris toimusid Prantsuse fasistide demonstratsioonid Pariisis eesmärgiga haarata võim, kuid nad ei saavutanud edu. Põhjuseks: o tugeva liidri puudumine o ühtse organisatsiooni puudumine (oli mitmeid omavahel vaenutsevaid gruppe) o revansismiideede puudumine o Saksamaa hoiatav kogemus selle kohta, mida fasistid võimul olles võivad teha. II VÄLISPOLIITIKA
............................................. I näide ........................................................................................................................................ II näide ....................................................................................................................................... 37 5. Nimetage diktatuuririikidele iseloomulikke tunnuseid (6 p) majanduses: a) b) ühiskondlikus elus ja poliitikas: a) b) kultuuris ja ideoloogias: a) b) 6. Nimetage demokraatlikule riigile iseloomulikke tunnuseid (6 p) majanduses: a) b) poliitikas: a) b) kultuuris ja ideoloogias: a) b) 7. Kas te nõustute väitega, et Esimese maailmasõja tulemused soodustasid demokraatia laienemist Euroopas. Põhjendage oma arvamust. 2p Nõustun Ei nõustu Põhjendus a b 8
majandussüsteemi: tavamajandus, käsu ehk plaanimajandus ning turumajandus. Kolmest majandussüsteemis kõige algelisem on tavamajandus , mille käigus toodetakse lihtsate tööriistadega ning väikse tootlikkusega. Enamik toodangust tarbitakse kohapeal oma kogukonna poolt. Tänapäeval leiab tavamajandust arengumaades Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. Plaani / käsumajandus oli iseloomulik NSVLile ja diktatuuririikidele . Majanduse põhiküsimused otsustab see, kellele kuulub poliitiline võim . samuti kehtib veendumus , et seaduste ja määrustega on võimalik muuta majandust. Defitsiit ( ehk kauba puudus ) on saanud kõigi käsumajanduslike süsteemide pidevaks probleemiks. ( Kuuba./ põhja korea) . Turumajanduse iseloomulikuks jooneks on see et kehtib vabadus teha inimesele kasulikke valikuid ja otsuseid. Turumajanduse olulisemaks tunnuseks on
keskmiselt pool aastat. Suur majanduskriis algas Prantsusmaal võrreldes teiste suurriikidega tunduvalt hiljem (1933.a.) ning jäi venima. Selle põhjuseks oli Prantsuse valitsuste suutmatus ette võtta radikaalsemaid (ja samas ka ebapopulaarseid) samme kriisi leevendamiseks- näiteks maksude tõstmist. Seoses suure majanduskriisiga kasvas äärmusparteide (kommunistid, paremäärmuslikud rahvusradikaalid) populaarsus ühiskonnas. Analoogselt diktatuuririikidele nõudsid need parteid nn. tugeva käe poliitikat.1934 jaanuaris toimusid Prantsuse paremäärmuslaste demonstartsioonid Pariisis eesmärgiga haarata võim, kuid nad ei saavutanud edu. Põhjuseks: tugeva liidri puudumine, ühtse organisatsiooni puudumine (oli mitmeid omavahel vaenutsevaid gruppe), revansismiideede puudumine, Saksamaa hoiatav kogemus selle kohta, mida paremäärmuslased võimul olles võivad teha. Välispoliitika 1920.-1930. aastatel. USA. President W. Wilson (DP) viis USA
annaabi.ee 
